Vaba eestlane , October 19, 1982

              Nr; 77 Nr. 77 VABA EESTljy^E teisipäeval,^^^m oktoobril 1932 Tuesday, iOctober 19, 1982 lk.:?:
STAt. $1.
^TAUTÜSES
Hind Saat^
3.—
18.—
10.—
5.—
10.-^
35
.70
M
.70
$1..
.-,= , ' . . . . , , 7.50 $ 1 . -
fNUST; .35
8.— .50
LDUS 7.50 .50
11.— .85
3.50 .35
iRSILE 10 — .50
3.— .50
OADFT 3.-- .50
9.T- .50
. 5.— 40
geIdiEsi 5.— .30
18.— .70
• ' •• 4.—•
2.— .20
4.— .30
1.- 8.— .50
1..-. ,-• 4.— .30
l..... 2.50 .30
)
2.25 .30
20.— ;40
5.— .40
8.80
6.—
.40
.30
I - 1.50
2.75 .30
I....;,..-. • 14.— .50
• 16.20 M
5.— M
TA
5.—
.70
.50
6.—
12.—
$ 1 . -
.70
$ 1 . -
13.— $1.—
19.50 .70
"15.—•
LE
3.—
Imat
lat
5.—
3.—
2.50
.70
.50
.50
.50
.50
.50-
ilHUiHitIRRpinmillUt
ppiflifMHiimiminM^^
pis nagu Valmistuksid
e.elu kestel ette sur-sikhaud
jutustas ka-
5ütamatust sõprusest,
töötanud, koos palu-skš
ka. koos maetud.
[äreleva kiiünlavalgu-
•y olime jällegi päike-
"as. Meist möödus
kes olid teel kella-idest
läks zvonnitzas-asusid,
teine — il-äpases
kuues piltilus
is kellatorni vastas
[onile ning hakkas
i kellaköisi. Kui ta
ella enda poole, ku-xmk
kallutas ennast,
iis nuesti ettepoole
fnni uuest kellaköiest
kell hakkas kumi-.
.ngis üht kirikulaulu
annast kord vasaku-
Ji:sirutas oma pi-pole,,
laskus siis taas '
tanisiklesid ning ta
\m kõrkjas tuules.
kaunis, see kostis
akombidesse, tuule
pukroonideni ja^
Limas üle kloostri-
.cutsus palvele kogu
ilin vaikis, hakkas
ngad, linnaelanikud
kirikusse palvusele
iš läksime .punaseks;
rvitud riznitza ehk
:^le.. Väike kaheksa-väljaspoolt
vär-
1 lausa barbaarselt
takse alies kõikide
iirnisriideid, alates
petades Nikolai IP
ierndrd Nurmšem
75.
Kalifornia prominentne eestlane
Bernard Nurmsen pühitses 19. sep-tembrü
75. sünnipäeva. Vaatamata
vanusele on ta säüitanud noorusliku
hinge ettevõtliku vaimu. Juubi­lar
on aastakümnete jooksul olnud
mitte amult Los Angelese ühis­kondliku
tegevuse 1 hingeks, vaid ka
innustatud, vabadusvõitlejana ees-kiijuks
ja teerajajaks.
Eemärd sündis Tallmnasi kus
sai alg- ja keskhariduse. Sellele
järgnes õppetöö Tartu ülikooli õi­gusteaduskonnas,
mjem täiendas
ta end USA's rahvusvahelise õiguse
alal.
Äastari93p isu^ ta koos kogu
Nurmsenite perekonnaga USA-sse,
New Yorki. Vaevalt oli ta Uues
Maäümas jäiga kinnitahud, kui ra^
kendüs eestlaste koondamisele ja
organiseerimisele. Sellesse ajajär­ku,
kuulub ajakirja „Meie Tee'V ja
Balti-Ameerika Ühmgu asutami-sest
osavõtmine ning nende, kui ka
muude eesti organisatsioonide tege­vuse
juhtimine.
II maailmasõda vus Bernardi
USA armee koosseisus Euroopa
tandrüe ja seal mitmetesse tuli­punktidesse.
Sidemed sõjakaaslaš-tega
on püsinud Los Angelese ve­teranide
üksuse kaudu, kus ta mit-
'mel korral on täitnud konlandöri
ülesandeid.
Elukoha vahetainisel 1946. a, ku­junes
Los Angeles, Kahfornias, te­ma
rahvusliku ja poliitüise tegevu­se
baasiks ja on seda
seni. Ta oü Los Angelese Ev. Lu-teriusu
Koguduse, Läänerahiiiku
Eestlaste ühingu, Ikestatud Rah­vaste
Kalifornia Komitee ja mitme
muu organisatsiooni asutajalüge ja
juhtiv neis, kui ka teistes eestlaste
organisatsioonides.
Eestlaskonna sisemine organi­satsiooniline
tugevus lõi soodsa
aluse eestlaste püüdluste ja võit­luse
intensüvsemaks teostamiseks
väljaspool. Ameerika ühiskonnas.
Bernard- mängis selles kaaluvat
osa. Ta leidis, et eestlaste problee­mide
tutvustamiseks ja nendele
toetuse võitmiseks ning, mis kõige
tähtsam, nende päevakorral hoid­miseks
on kõige efektüvsem Amee­rika
valitsuse võimuallika, poliiti­lise
partei, tegevuses kaasalöömi­ne.
See idee sai reaalsema ja or^
ganiseeritud aluse 1958; a/ Los An­gelese
Eesti-Ämeerika Republikaa-nide
Klubi loomisega. Bernard oli
selle asutajaliige ja esimene pre­sident.
Sealt peale laienes ta tege­vus
republikaanide parteis selle et-nilistesse
allorganisatsioonidesse,
kas valituna või juurdekutsMud
nõuandjana, ja selle järele jubÄa-lifornia
osariikliku Keskkomiteesse
liikmena. Paralleelselt ja pidevalt
on ta oma sõnavõttudes kaasmaa­lastele
propagekrmud asukohamaa
poliitüiste. organisatsioonidega-par-teidega
mitte üksinda sidemete I00-'
mist ja suhete vüjelemist vaid ot­sest
ühinemist ja tööd neis.
Kui tänavu sügisel pühitsetakse
Tartu ülikooli asutamise 350 a.
juubelit kõigis kolmes sovetiseeri­tud
Balti riigis, Stokholmis, Upp­salas
ja kuuldavasti ka~ Helsingis,
on selleks põhjusi: mitu. BaltimaU
võidakse olla uhked, et Nõukogu­de
Liidus leidub vaevalt teist sä-mavana
ülikooli; samuti võib rõõ­mustada,
et kommunistid on
muutnud oma Stalirii-aegset vaenu­likku
hoiakut selle kultuurimälesti­se
suhtes. Taasavatuna 1802. .a.tä-hendas
Tartu palju ka Leedu ja
Kuramaa tudengitele, kelle esiva­nemad
polnud kunagi kuulunud
Rootsi valitsuse alla. Rootsis pakub
Tõõmu kultuuriline aktiivsus, mida
Rootsi kuningas Gustav II Adolf,
seistes keset Saksamaa sõjaleeke,
arendas oma . vastvõidetud . pro­vintside
hüvanguks, ja see viljakas
koostöö, mis leidis aset pärast
1919. a. tartu ülikooli ja rootsi
hariduselu estindajate vahel. Sel­lest
johtus, et lEesti Vabariigi hä­vingu
järele võisid paljud silma­paistvad
eesti teadlased jätkata
oma tegevust Rootsis, tuues rootsi
hariduselule otsest kasu; Seesama
kehtib muidfi mitmel juhul ka sis­serännanud
läti õpetlaste kohta.
Soomes, kust toetati Academia
Gustaviana arengut nii üliõpilaste
kui profesorite näol, on samuti
ijust rõõmuga meenutada juu-
' Tõhusama püdi saamiseks on
otstarbekam piirduda tähtsamate
tunnustusavalduste mainimisega,
mis talle on osaks saanud.
Kalifornia osariigi saadikutekoda
võttis 1972; a^ vastu resolutsiooni,
milles avaldati Bernard Nurmseni-le
tunnustust tema eeskujuliku töö
eesti nü ühiskondükes kui polüti-listes
organisatsioonides. Samal
ajal tegi seda ka Los Angelese lin­nanõukogu,
müle otsuses leidsid
märkimist- Bernardi ühiškondlücud
teened nü Los Angelese elanikuna
kui Ameerika kodanikuna. Samal
aastal annetas .Ikestatud Rahvaste
Ameerika Komitee talle „Ikestatud
Rahvaste Medali" (Eisenhoweri
medali) A. 1978 järgnes ülemaaüse
Rep. Etnüise Pärandi Nõukogu
poolt „Väljapaistvate teenete dip­lom".
Bernardi polütüise karjääri kul­minatsiooniks
tuleb pidada • presi­dent
Reagani ametisse astumisel
tema arvestamisega võimaliku kan­didaadina
uues/ administratsioonis,
teadaolevalt on ta ainuke eestla­ne,
kelle võimed ja aktüvsus on
IMdnüd nii kõrget hindamist.
Võin olla kmdel! et juubilarile
valmistab kõige suuremat head-meelt
siinkohal nende vabadusvõit-luslike
ideede propageerimine, mü­le
elulisust ja efektiivsust ta ise on
süamaale demonstreerinud.
Sõbrad ja kaastöölised ning kaas­võitlejad
üüõpüasselts Liivikast,
kuhu ta kuulub, soovivad väsima­tule
ja järjekindlale töömehele,
Bernardüe, veel' palju viljakaid
aastaid.
••• , L. Koobas
Kuid eriline põhjus, miks lätia-sed,
eestlased ja ingerlased pühit­sevad
asutamist, seisneb Liivimaa
kindralkuberner Johan Skytte tun­givalt
esitatud nõudes demokraatli­kuks
ülikooliks, s.t. avatuks mi
lihtrahvale kui aadlile ja linnako.-
danikele. Skytte oU hiügav ladinla-ne
ja oraator. Kes soovib, võib
Vasara „Tartu ülikooli allikaist"
näha, kuidas ta kujundas oma
mõtteid tolleaja ülikoolides ainuva­litsevas
roomlaste keeles. Kuna tä­napäeval
,on ladina keele oskused
viletsad, hoidkem kinni emakee­lest,
nii nagu Skytte ise, kes sel­leks,
et teha end aadlile ja linna^
kodanikele arusaadavaks, / andis
kohe korralduse kõne tõlkida sak­sa
keelde, teostatud Fr. Meiniuse
poolt. ^ •
Meiniuse tõlge on Skytte poolt
autoriseeritud; seepärast sobib see
alljärgnevaks tõlkeks. Sõna-sõnält
moodsasse keelde tõlkides muutub
ladinakeelne lauseehitus sageli koh­makaks.
• ^. : ••',
,,Kuriingas on asutanud akadee­mia
selleks, et armas noors^ugu,
rikkad ja vaesed, sakslased ja mit-tesakslased,
virguks välja barbaar­setest
kommetest, kasvamaks oma
õrnas nooruses koos lugemise, kir­jutamise
ja heade kunstidega, raja­des
esimese aluse jumalikest ja
mimlikest aadetest juhitud elule."
Järgneb seniste olude terav kriiti­ka.
Skytte jätkab: „Nü saaksid^
mitte ainult aadli- ja kodanikusei-sused,
vaid ka vaesed talupojad
nautida kõrgest benefntsi. Seni oli
peagu nagu keelatud midagi õppi­da,
sest koos nende ihuga on
tud võimu võtta ka hinge üle ja
teha neid pärisorjadeks. Aga see
on erakordselt suur heategu, kui
madalam seisus, kelle ihulik hea­olu
on liiga napp, saab omandada
vaimseid väärtusi, millega on või­malik
kergesti parandada oma il­malikke
tinghnusi. Et midagi see­sugust
ei ole varem juhtunud, :• siis
kandku selle eest vastutust need,
kes süüdlased.
Andku • Jumal, et rüütelkond se­da
taipaks ja end selle järele
seaks! Nü Võiks suurele hävingule
järgneda uus ülesehitus, barbaarse­te
nõudluste järgi kõikide vooruste
uus lembe valgus, et Jumala need­mise
aseinel provintsist rohkem
kuulduks valitsevat õnnistust." v
Need olid teravad sõnad. Seda
kõike ei saanud;rakendada eniie,
kui Eesti ja Läti olid saavutanud
täieliku vabaduse ja suveräänsuse.
Ometi näis, nagu oleks Skytte
soovuhelmail olnud väljavaateid
teostuda juba Karl XI valitsusaja
lõpul, kui Forselius äratas eesti ta­lupoegades
määratu vaimustuse lu­geda
ja õppida. Kliid siis algas
suur Põhjasõda, mis hävitas kõik.
Academia Gustaviana asutamise
taga peitub veel üks teine mõte,
nimelt vajadus välja õpetada eri­alaseid
ametnikke — meeleldi
Rootsist — kes õpingute kaudu
jõudnud tutvuda Balti provintside
olukorraga ja seetõttu sobivad seal
tegutsema. See õnnestus paremini,
üllatavalt palju riigirootšlasi- siir­dus
Tartusse (Dörpt ehk Dorpat
õlid tolleaja tavalised nimetused,
kuigi eestlased loomulikult ütlesid
Tartu) ja paljud jäid paigale. Ku­na
saksa ametnike kõrval leidus
rootsi ametnikkond, kes hästi tun­dis
provintside olusid, siis oli sel­lest
kasu eestiastel praeguses Lõu-na-
Eestis ja lätlatel Põhja-Lätis.
Ingerimaa valitsus kujunes puht-rootsiliseks.
Tofleaegsel Eestimaal
ses Põhja-Eestis) ei saanud rootsla­sed
vahele segada samal viisil, sest
1561. a. oli Rootsiga liitumine
sündinud vabatahtlikult^ tinghnu^
seks rüütelkonna eesõiguste püsi-raine.
, -.v!;,/^
Baltisakslaste seas leidus muide
palju õiglasi ametisikuid. Kes on
pidanud läbi uurima sadu õuekoh-tu
toimikuid kuninganna Kristiina
ajast —nagu mina — on kindlas­ti
märganud süümekust, • mülega
arutati talupoegade : tühisemaidki
kaebusi.
Skytte rahvaharidustöö kand-nuks
paremat vilja, kui mitte ku­ningas,
ta parim tugi, poleks lan­genud
Lützenis juba. novembris
1632, ja kui ^ta ise oma kõrges
ametis olnuks diplomaatiikum. Ta
väsis varsti ülesandeist ja pöördus
1634. a. kodumaale tagasi. Siin
näitas ta huvi rahvahariduse vas­tu,
asutades oma läänistuse rahvä-kooü
ja kooli laplastele, mis püsis
kaua. Kõrgeina hariduse alal saa­vutas
ta kui Üpšala ülikooli kants-paljugi,:
olles koostöös Axel
^xenstiernaga, Stokholmis avas ta
noortele aadlikele erikooli, sest ta
Jaipas õieti, et need vajasid teist-jaadi
haridust, kui seda vahendasid
"poolid: Ladina keel oli ühine
nõue, kuid aadel vajas ka elavaiü
^^eli ja riigiteadust. Viimases-ai­nes
arutas ta -— jõukas kaupme-hepceg
— Upsalasse Skytte-nime-
"se õppetooli.
Johan Skytte pojast Jakobist sai
Tartu, akadeemia esimene reetor
illustris, kuid see oli vaid viisak\i-s^
avaldus, millega toonitati kind-plkuberneri
osa akadeemia kaits-jana.
Tõeliselt langes rektoriamet
Pommerist pärinevale Andreas
Virginiusele, esimesele usuteaduse
professorile. ' Vamcqüveri eesti täienduskooli õpilased möödunud kevadisel iõpuaktm-kuulusid
konsistooriumi.
eelti
Tartu pakkus just Skytte-ajastul sei mais 1982. Tagumises reas keskel kooli 1982. aasta lõpetaja Toomas
ja mõned: aastad hiljem häid võ^ ^ ^
maiusi kindralkuberneri ideede •
teostamiseks. Siin oli 1630. a. ava­tud
gümnaasium ja triviaalkool,
mida 1633. a. hakkas juhatama
professor Micbael Savonius, Kuid
sel ajal nii tavaliste kompetentsi- Ma mäletah, et juba väikese poi- dude teaduseks: See' hakkas mulle
vaidluste tõttu puhkes tüli akadee-^ sina esitati mulle küsiniusi, et kiii rohkem ja rohkem meeldima. Mu
mia ja LiivHna,aülemkonsistooriu- ma ükskord suureks saan, kelleks pea oli täis küsimusi. Kuidas lih-mi
vahel küsimuses, kummale kuu- iha süs saada tahan.- Vastasin vist nud elavad, pesitsevad ja mülest
lus õigus juhtida triviaalkooli. See sellele küsimusele alati, et mä ei toituvad? Mis nad teevad talvel,
viis kooli hävingule vastu, mis oli tea. Ma ei usu, et ma üldse seüe kui on külm Ja lumi katab maa?
eriti kahetsetav, kuna kool oli ette peale mõtlesm ja oma pead vaeva- Kuidas rändlmnud oskavad teisel
nähtud ka öesti, ingeri ja läti las- sin. Mõned minu sõbrad küll tead- kevadel' täpselt samasse kohta ta-tele
ja seal leidus õpetajaid, keissid juba varakult, kelleks nad saa- gast lennata? Et nendele ja palju- .
oskasid vastavaid keeli. Veelgi da tahavad, üks, keUele kangesti dele teistele Misimušte^^
naeruväärsem näis tüli, kui mee- ^autod meeldisid, tahtis saada või- saada, hakkasmlinnuvaathist har-nutada,
et mõned Academia Gus- dusõitjaks, teine aga lennuki piloö- rastamä. Astusin Toronto Junor
taviana tähtsamad professorid diks. Ema jälle soovitas õppida: Field Naturalist'! organisatsiooni
arstiks või advokaadiks, et need^^^^ gruppi,
pidid palju raha teenima. Isa raä- Nendega koos tegin väljasõite lih-kis,
et tema vaikese poisina taht- nukaitse. aladele ja ka vabasse
nud saada hoopis lw)rsthapühkijaks,^l^
sest talle ei meeldmud end pesta, ma, mida nägm. Olin üllatanud,
Korstnapühkijad aga olevat alati k^^^^
TokioS = mustad ja nõegäkpos." olemasr Koostasin tabeleid lindu-
Kui oünviie-aastane, läksin hun-dest,miinse^^^^^^
Kolm eesti keeleteadlast, prof. duks. Ma päriselt ei tea, aga ar- gm. Kõik mu taskuraha läks raa-
Els Öksaar Hamburgist, dots. Vai- van, et sealt võis see kõik alguse matutepea^^
ter Tauli Uppsalast ja prof. Ilse saada. Nimelt hakkasm tundma hu- Nüüd saab mulle ikka rohkem, ja
Lehiste ySA-st, võtsid Osa Jaapani vi looduse vastu. Npolepoisma Kot- rohkem selgeks, et see ongi, mis
pealinnas Tokios 29. augustist kuni ka järve skautlaagris oUes meeldis ma teha tahan. Tahan saada orni-
4. septenibrini toimunud sümrest muie kõige r o^
rahvusvahelisest keeleteadlaste viis meid looduse matkale. Ta õpe- saa, sus ma ikkagi tahaksuimida-kongressist
(1400 osalejat) ja esi- tas meile puude ja taimede nime- gi teha, kuS oleks tegemist looduse
nesid seal ettekannetega. sid. See oli väga huvitav. Juba siis või looduskaitsega. -Praegu on see
, Registreeritud Nõukogude 25- meeldis muUe öUa vabas looduses, minule väga tähtis. Ma leian, et ini-liikmelises
delegatsioonis pidi ole- sisse hingata värsket metsa või mene peaks elama tasakaalus loo­ma
ka keeleteadlane Madis Salu- lülede lõhna ja kuulata lindude lau- dusega. Tmmene peab püüdma
veer Tartust, kes aga kohale ei lu; : : loodust säüitada ja mitte r^östama
saabunud — ta oli nende 20 vene Vanemaks saades ; märkasin, et puhtaid veekogusid ja õhku. Loomi
teadlase- hulgas, kes tulemata Jäid- mü üldine huvi looduse vastu suun- ja linde, kes on haruldaseks jää-
Nõukogude teadlasi oli seega To-v^(^^^
kioš ainult 5. , kutsutakse ornitoloogiaks või lin- mestele üle Uma peaks see tähtis
• .\ ;•• ":y:'' ' • '' olema. Mis oleks iildse jinaailm il-
; ' ; ; \ ma Imnulaulu ja' lillelõhnata?
Mina küll säärases ilmas elada ei
tahaksrr-.
Need on mu mõtted ja arvami­sed
praegu. Need ju võivad ka
muutuda. KeUeks; ma saada tahan?
Ei tea! Ei vist tahagi saada kel­lekski,
vaid olla - olla MINA ISE.
Toll kõriks kaasdvSetüd paavsti pildid
Tallinnas Veel 3000 katoliiklast
KÄEL KONZE
Soome katoliiklased külastasid Tallinna k käesoleva aasta
kevadel. Gruppi küüluš neli preestrit, nende hulgad soome katoliiklus
piiskop Paul Verschuren. Külalised voeti väga sõbralikult vastu ja ju- W aülsiniiaga la-oonitud võistlustö©
malateenistusel oli rohkesti rahvast, nagu öeldakse rootsi katoliku kiri- \^::-y- •-'y
ku ajakirjas „Katolska kyrkobladet** (nr. 2, 982) ja kinnitatakse kirjas
Eesti Rahvusfondile. '• v : ^
mm
Külalistel oli kaasas rohkesti ka- Piiskopid pole just sageli külas-toliiklikku
kirjandust kingiks eesti tanud TaUiimä katoliiklasi. Eelmi-katoliiklastele,
keS ise 194Ö. a. su- ne Mastus oli 19 aasta eestj kui
vest saadik pole saanud midagi Rüa püskop Julius Vaivods käis
avaldada. Imekombel laskis toll TalHnnas. TaUinnä oma peapüsko-läbi
enamuse kaasas olnud raama- pi Eduard Pröfittlichi arreteerisid
tuist, Ainult paavst Johannes Paul venela$ed 1941. aastal ja sestsaa-
11 pildid korjati ära. dik pole temast midagi kuuldud.
Ametimehed suhtusid kartusega Praegu on Tallinna koguduse
ka piiskopi mitrasse, rüüsse ja preester Mihkel Krupman, . amus
kaelaristi. Läbu-ääkimisteks nende katoliku preester Eestis. Tallinnas
kohta ei kulunud rohkem kui pool- on umbes 3000 katoliiklast.
Tartu 350-asistase ülikooli peahoone tänavu suvel teMud fotd.
TEADAANNE
„VÄBA: EESTLASE" kalendri koostamisel on igal aastal ialnucl
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi-satsioonide,
koolide, kirikute jne. aadressidega, mis sageli muu­tuvad
Ja kalendrisse sattuvad vale aadressid. Selle väärnähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „VÄBÄ EESTLA­SE"
TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase"
toimetuse aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Müls,
Ont. M3B 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. öktoolb-riks.
„Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud aadresside osas.
teist tundi • . ;. >
Ja tolliametnikud paistsid olevat
rohkem närvilised kui piiskop
ise, enne kui need lubati sisse
üks noorem tolliametnik tunnistas
pulitsüdamlikult, et tema ei tea,
mis vahe on paavstü ja piiskopü.
Laupäeval, 17. aprUlü oli St.
Pauli-Peetri katoliku kirikus soo-mekochie
missa. Üsna rohkelt ko-gimenud
eestlastel oli võimalus
.'Jisida kaasaegset, missat. (N.
Liidus toimub vana missa ladma
keeles). Jutluse pidas dominikaa­ni
preester Martti Vuotilainen.
Pühapäeval, 18. apriUü püskop
Verschuren toimetas pühaliku
pontifikaalmissa rohkelt kauni
muusilcaga kohalike esmejate
poolt. Püskopi soomekeelne jutlus
tõlgiti eesti keelde.
:; Missa:-..ajal" oli /Tallinna .kirik
tiilvil rahvast ja piiskopi väljami^^^
sel kirikust, võeti ta vastu tuge­va
aplausiga,
samuti kui oU sadamas varem pä­rast
poolteisttundi kestnud tolli-ms-
.pektsiooni. . : ^
„TeataJä"
ADyOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Tmst Tow«r
Toronto Bominion Cenfre
jpostlaadress: P.O. 326, toroaito
©nt. (Bay & King) M5K IK?;
Telefon: 869rl777
24-tundi telefoni valveteenistus
¥AiA EESTLANE
TOiMETtJS JA TÄtrriip
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
tal(tu3 444-4832
EniiliitfflsS vöetstkse vak»:
Toimetaja kodus
Hannes Oja 481-5316
nädala ^simesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
.: vABÄ:EESit •;:
on tasuv ajalehe laialdase,
leviku tõttu.
Jllb töU tihel^^^
esiküljel
tagaküljel ^......
$4.23
$5.-
$4.50
f ED ROIÄND LAAN
133 Richmond st W., Ste n§
Toronto, M5H2L3
Tel. 364-7072
KnnlntQste blhnad*.
.KUULOTUSr JÕTAVAD
1. Vaba fetlase tfilkos 1
1955 LeslieSt.
Don Mills, Qnt.'
M3B 2M3 :
Talitus väljaspool tööaece:
Helmi Liivandi 251-6495
2.
Postiaadress:
9 Parravano Ct. ^
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080