Vaba eestlane , May 28, 1985

              • I
Lk. 2 VABA EEOT-ANE teisipäeval, 28.mail 1985— Tuesday, May 28, 1985 Nr. 40
VABADE EESTLASTE HMLEKAND5A
; YABÄgESTLÄME
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955'lLeslie St Boa
Ont. MSB 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hames Oja
TOIMETAJA: Olaf KopviUem
TOIMETUSE.KOII^EGIUM: Karl to^ Jöe, Okv Trass
TELEFONID: txÄtus 444^ (tellimised, kuu^
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.-.
ja yeerandäastas $16.^
1 TELLIMISHINNAÖ väljasp(^ aastas
muudatus 70 c.—- t?ksiknüM>ri hind 70^ a^^^
• IKÜULÜTUSTE
Uks toll ühel Veerulr^$^
Vivicsü Oderi Mm ©esti keskkooli ja giiniKiciasi&ami oktuse
TES Kesl&^ lõpuaktusel pidas kõne koolide vilist
Kommentaarid
IKanada rahuvennad ja rahuõeö,
keš 'öpfereerivad Operation Dis-mantlel
sildi all ja kelle suure-laae
Vivian Oder. Ta vaatles mitmesuguseid aspekte eestluse säüitaümsel noore imme- maks aktsiooniks on ohiud pingutu­se
silmade MM. Avaldame seBe aöjär.^^
Published by Free Estonian l^iblisher Ltd.
1955 LesUek. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Täna on jälle eesti kooli lõpeta­mas
grupp eesti noori, kelle hool­de
jäetakse lootusetmme, et nad lä­heksid
edasi ja mingis vormis ai­taksid
eestlusel püsida. Eriti just
hiljuti; öö sageli küsitud: ,,Kas:
eestlus püsib?" Sooviksin nüüd
- paar p^nkti esile tuua, mis aima-vad
jõudu eestilise püsimiseks.
Esiteks: läbi aegade on eestlased
peaaegu alati olnud kellegi teise
riigi,' võimu all. Ainult paarküm­mend
aastat on Eesti olnud vaba­riik.
Samal ajal eestlased on hoid­nud'
head tasakaalu individuaalsuse
jä kokkuhoidmise tunnete vahel, mi
et eesti rahvas pn alati jõudnud
edasi püsida.
Teiseks: suur osa eestlasi, kes
põgenesid Eestist II maailmasõja
" ajal olid kaunis noored, št. umbes
samaealised kui need, kes täna ori
lõpetamas eesti kooli. Selles vanu­ses
ja eriti nende tingimuste all on
inimestel tihti segased tunded ja
nad on kergesti mõjustatavad, kuid
alles lahutatud peredest jä sõpra­dest
teinud läbi põgenemise, uute
maade, keelte jä elustiilide harju­mise,
tulid eestlased jällegi kokku
ja ehitasid üles eestlaste ühiskon­nad
nagu siin Torontos, mis on
Kanada välisminister Joe Clark videst lähtudes 15
spffidis äsja väl|a oim roheliise raa- ge tihedamaid ja sõbrälikumaid va
matil' feanadä välispoliitika kollita, hekcM-di. Selline Bioiak on jällegi kežnud^ tänapäevani
lus kannab paljutõotavat vastuoliBs endise liberaa^
; „]Dkeetiöiis foi-^^^ Interna- Me vaUtsuse peaministri^^^^ Kolmandaks: me oleme vabal
tlonalRelations^ Opositsioon poliitiliste tõekspidamistega ja m- maal ja meil on õigus jä võima-ieideväli^
mtika ekspertide arva- vamistega, mis taotlesid Ü h e n ^ lus teha ja ütelda, mida me söö­tes
oh 47-lehekiiljelise rohelise ^^^M^ ole nii meie kodu-raamatu
pealkiri v%a kaugel seUe tJheiidrükide Tahd^^ Ä maal, kus isegi inimeste mõtlemis
sisiast, kunaž: Joe Oarki Juhilseid Ja tekpjutaya Ja' ebareaalse ,,vaheme-analiiiise
osa mängimist,
määritlemiseks ja seflele^^u^^ Vn n ^ « . i «
Ma andmiseks peetakse peaMskÄ ^ ^ ^ ^ rohelises raama-seiks
jä tühisteks, miUedel ei ole vaikese kõrvalhüppe, . .
kaalu ega Mndia^unaM sihte ja tõstes ^üh^ndriüd^^ suhüemisel susUb, m ^
eesmäite niiig neäleri tegelevad «majanduslike küsumiste kõrval esi- eesthis pusib - see on tahtmise
viisi mõjutatakse. Vabadus väljen­dada
meie rahvustunnet aitab eest­lusel
sed Ühendriikide tiibraketi katsete
nurja ajamiseks Kanada õhuruu­mis,
pidid lõpuks veenduma, et
mende propaganda rahvale puru sil­ma
puistamiseks ja valitsuse mõju­tamiseks
ei anna tulemusi ninn vii­mases
hädas kaebasid nad valitsu­se
kohtusse. N. Liidu huvides te­gutsevad
rahutegelased esmesid
kohtus väitega, et tiibrakettide kat­setamisega
rikutakse nende põhi­lisi
õigusi 1982f, aastal rakendatud
Charter of Rihts and Freedoms
põhjal ning ohustatakse nende jul­geolekut.
Protsess ulatus kuni Kanada
ülemkohtuni, kus lõpuks leiti, et
Dismantlel kaebusel pole mingit
alust ja kohus jättis selle rahulda­mata.
Kogu kohtuoperatsioon Ka­nada
valitsuse vastu läks aga rahu-tegelastele
väga kulukaks ning koh­tuotsuse
kohaselt peavad nad
maksinä kõik kohtukulud -—nii va­litsuse
väljaminekud^ mis ulatuvad
50.000 dollarile kui ka oma kulud,
mis on valitsuse kuludest tõenäoli­selt
suui^mad.
Kuid Dismantle meestel ja nais­tel
ei ole ilmselt jultumuse puu­dust.
Nad pöörasid nüüd valitsuse
poole, et see maksaks kinni kõik
kohtukulud, milleks peaminister
Mulroney oma ebamäärase vastu­sega
andis isegi lootusi. Kuid õi-gusminister
John Crosbie pani jala
maha ning kmnitas, et valitsus ei
maksa ühtegi penni Operation Disv
mantle'i kuludest ja võtab arvata­vasti
kaalumisele amult valitsuse
oma kohtukulude kandmise.
Mu vümane punkt on see, mis 6t- TES Keskkooli as
n^eS S a ^ a T ^ SS
Mustega. bamal arvamisel ^aib rf^^d kahüemata puudut^^^^^ i^...o^.n.^f
edaspidi arutamist ja analüüsimist,
Clark^ile paiguti vSi-dleniisi kibe-olevat
ka ,SMc«u Mih
klaveritundi, laps
ta ei kahtlegi, kas
mu ununenud. Loodan, et te tõsi- lõbu ja on alati olnud li tore-seit
mõtlete selle kahe aasta; väär- dat teha,
Kui ma mõtlen tagasi mõnele ka
vad,: et Kanada ^välispoliitika ' ja » ^ otsustab et aidata^ eestiusel edasi elada,
kultuuri teravaservaline eraldamine ise, kas tal on tahtmist edasi õppi- loodan, et te kõik mõtiete
ühendriüdde välispoliitilistest suuri- ^ a - N ü o i l t o eestlusega - et kulda, te saaksite oma
dadest ja sealsest Lituurist on ala- mad on õpetanud meüe eesti k^
ti olnud siinseks valulapseks. Välis- 3^ on viinud meid eesti, organisat- kogemust edasv^anda
poliitiliselt ei o^a paljud kanada- siöonidesse^^^^^^l^^^ suits ja kas teil on
lased suhtuda. Kesk-Ameerika nüüd, meie noored peame ise ot-probleemidesse
selliselt nagu seda sustama kui tähtis see on, et eest-teevad
ameeriklased ning kultuuri- lus püsiks. Palju oleneb seUest kel-lisel
alal näeksid nad parema mee- lega me abiellume, mida me õpe-
Kahtlemata on needMtiSerivad lega^^ le- ^ame oma lastele ja kuidas me; ai-daid
õpetussõnu, sealjuures eriti al­la
kriipsutades, et välisminister on
oma raamatu lehekülgedelt välja
|ätiiud terve rea päevakorral ole­vaid
pakilisi välispoliitilisi küsimu­si,
mis vajaksid avällkkM käsitamist
|a üldist diskussiooni, kuid mis
hüüd on maetod Varjava sambla-katte;
varju. ••-
Valitsus peaks siiski ka
kfudläks jääma ning nõudma koh­tuotsuse
kohaselt kõigi kohtukulude
kõne kooüde vi^süa^e S Ä u s o S S i o S
Foto: Vaba Eestlane mis on oma tiiva alla tõmmanud
üle 20 rahuorganisatsiooni ja ame­tiühingu
jkogusummas 1,5 miljoni
liikmega. Sun ei saagi olla kaksipi­di
mõtlemist ega asjaolude vääna­mist—
kui Operation Dismantle
valitsuse kohtusse kaebas, siis pidi
ka omä rahakotti hoolikalt kaalu­ma
ja veenduma; kas täi leidub
eestluse ka- gu on teil võib-olla raske väärtus-ja
Kas teil on seda tahtmist likuks pidada kõiki neid käänamise
eestlust edasi kanda. Kui teil on ja pööramise reegleid, etteütlusi,
mõttes, et mis on sellest kasu, siis referaate ja isamaalikke laule,
mõtelge kui tühi ja igav oleks teie aga loodan, et kunagi on teil heä
elu kui te ei oleks eestlased.või kui mälestus eesti koolist teie lapse-eesüust
ei oleks enam olemas. See põlves, nagu see on mulle, kes ma
nada koolisõbräle, kes oli „lihtsalt
kanadalane'S siis saan aru kui pal­ju
toredaid asju mul oli lapsepõl­ves
teha eestluse tõttu. Just prae- küllalt raha nrotsessi kaotuse pu
hui kohtukulude väljamaksmiseks.
arwsteed põhjendatud,: kuid süsla vimist ameerika kutonii asemel, tarne kanda edasi eesti organisat- ei olegi n ü tähtis püüsesse rah- olen selle läM alanud. Ja eks eesti
Või on sün hoopis-tükis tegemist
kavala manöövriga rahutegelas-tel
leidub raha, kui nad pressivad
valitsuselt toetust kohtukulude
maksmiseks, investeerides oma ra­ha
uuteks valiti^use vastasteks akt-Ä
ä S l ^ l K a ä d a ^ S aga ühestod need otsused " seUe edasi kandn^isega. kandmine saanud iibeks tähtsa- se.d vottexd alat. kasutanud -
fieliste vahekordade^ niaiuimaruumi tel kanadalaStel tideb selle^ leppi- mõjuvad tugevalt eestlaste tulevi- Meie kooskäimisest saab suurt miäks sihiks teie elus.
tsesÕja jä Eesk-Ämeerikä kiisa- da, et nad ei saa siin ajada Tru-
. in^tö käs^ üldsõnaliseks |a deau >,Viva Castro" polütikat ning Minu arvates üks tähtkmate
pinnapealseks, kuid tmlgimüstest eestluse püsivusele va­iab
ta küllalt selge pildi Kanada inalused oni selleks liiga mannetud, jj^l maal on tasakaal individüaal-välispoliitika
üldsuundade kujunda- et edukalt vastu astuda üle piiri g^g^ kokkuhoidmise vahel. Kui
mise kohta tulevikus. Nmgtõenäo- valguvatele ä ei näita küUalt iseseisvust rah
liselt need reaÜstMkele alustele toe- saadetele, ajalehtedele-a^
iluvad üldsuunad ongi need päh^^^ ja teistele kultuuri- varsti kaome asukohamaa rah-duseteWtajad,
kuna paljudele ka- ela a
eadalastde ei meeldi ^^^^
dent Reagani „Tähtede sõja" prpb
leem oleks vajanud Clärki iroheli-miks
ei või seda teha venelaste
huvides tegutsevad kanada rahu-konstanteering,
et Kanada ei ole
võimeline tulevikus mängima
maailma poliitiiisel areenil nimeta-laisväärset
ja silmapaistvat roHJ.
va hulka. Kui aga iga inimene on
Uiga individualist, siis me rahvas
variseb kokku, sest et me ei hoid­nud
küllalt kokku grupina. Seda
Venelaste poolt okupeeritud
kommunistliku süsteemi vangistu­ses
olevas Eestis sünnib sageli
imeasju, mida mujal maailmas po-
^le kuuldud ega nähtud, üks sellis­test
maailmaimedest on Tartu ra-vy
AS ••• m/ff X ••Ti«ij . V A V joonis tegutsema hakanud püma-
Kotkajam MetsauMkooli ju^
ses raamati^ täpsemat a n a l»
varna — "~ —
sikasjalikud piirjooned valmis kavandanud. Tänavuse Kui keegi arvab, et piimaklubS
, käsitamist, kuid välisnünistril on y^"'^ ~ ^ ^^^^ oneesti keele ja Ide^SÜSe küsinm- kujutab endast seltskondlikul ahi-
See,onreaalpomtika,misbasee-^^i^^ seKloodud ajaviiteorganisatsiooni,
DTub tegelikule olukorrale ja viimas- ha konservatüvide valitsus näib ^^^.^^^^^^ loenise peaie. nui ^ _ . ^ 5 - " . . . \^ , miUe koosvübimistel juuakse viina
te aastate kogemustele, kuid Ka^ olevat kahe^^^ kaptenmajor NlkoIai^^^^^^V^ keegi seda
Mädas leidub ikka veel poliitikuid lida. Kanada rahvas ja avalik arva- ^^^f ^ «fstlaste ^arv jaab vahe- fcooU fcursuse kohta Saab aadressil: Kotkaiärve Metsa- soovib - siis ta eksib rängalt. Ei
ja mõjuvõimsaid ringkondi, kes Ih- mine on võrdlemisi tuiigevalt maaiä^ J ^ ^ ^ ' ^"f kmiagi jõuame punktile, ^ T ^ i X AS A T - . , ; ^ * ^ t t ^ ^ A - P^aWubi on loodud seUeks kui-kus
me ei saagi neid orgamsatsioo-U^
ne elavaina pidada. M i on tasakaal M4Kia5Ca^^ 416-463-9065, tada veelgi suurematele saavutus-inidmduaalsuse
ja kokkuhoidm^^ / tele toodangu tõstmisel ja rahulda-vahel
tähtis eesthise pusimiseks. Kotkajärve : Metsaülikool pidas Lektoritena püütakse kasutada da KremH polütbüroo ja uue või-Ma
pöördun nüüd eriti kooli lõpe- oriia esimese kursuse Kotkajärvel noori eesti teadlasi, kes oh diplo- mumehe MihhaÜ Gorbatshovi nõud-
1967. a. augustis. Tänavu On seega mitöödena Kanada ja Ühendriiki- misi lehma udarast viimast piima-pusa
venelaste kasuks välja pigis­tamiseks.
MÜ 18. aasta. Selle aja kestel toi- de ülikoolides on kasutanud eesti-mus
üks kursus Soomes. Kuopio ainelisi teemasid. Leena Tiisman
kavad taga Lester Pearsoni aegu, mariumi kaitsesõja vastu üle!s kru
mil Kanada tegi rahvusvahelist po^Vitud, teenides sellega kaudselt M.
liitikat ja meenutavad* lm endise huvisid, Eniid peaminister
peaministri Pierre Trudeau rahu Brian Mulroney, kelle poliitika põ-otsimlse
„odüsseiat" siin jä seal- hialuseks on head ssnhted Washing-pool
raudeelsriiet, millele Kanada toniga jä president Reaganiga, tajate poole. Mõned teist kindlasti
äjakn;jänduspniistas erakordset t^^ p^ab otsuse tegemisel kä üle piiri otsustasid ise, et edasi õppida eesti
helepanu. Kanada välispoliitilise lÕuhasfe^^^ gümnaasiumis jä
m%võimu ülehindajad^^ k^^ tegi oma magistritöö teemal-kas
itetama, et Lester Pearsoni Mil- luda ja arutada pariamendi valis- et kool on läbi. rahvust säilitav tegur? —
gepäevadel valitsesid maaihnas polütilises komisjonis, kuid oposit- niud just nii vabatähtHkult, võib-ol- J ^ ^ ^ ^??5fja ^ e l aastaroli baseerudes töös^Kanada inidiaan
teised olukorrad ning Tru- siöoniparteid on Kapada parlamen-^ 1^^ " """^
u;maaihnareis,:mfö läks Kana- di s^^ tavasid^Ijates komis- m mõnepäevane seminar Oneidas,
joni tööst loobunud, väites, et va- vanud paar viimast aastat, et pea-litsus
teeb selles küsimuses qtsuiseie keskkooli saavad reede õhtul jäl-enne
kui komisjon oma tööga vä^ ^ le vabaks, agä korraga saadi teade
mis
maksumakJsjatele maksma au­kartustäratava
summa, leidis maa­ilma
ajakirjanduses vaevalt märki­mist."'
tavalise nädalase kursuse asemel
mõnepäevane seminar Oneidäs,
ühendriikides. Seega on metsaüli­kool
tänavu Kotkajärvel 15. aastat.
Kuid kritiseerijatele näib ölüli-
MÖödunud ESTO'84 konverentsi-im^
t eesti kottis l^äM^ on ^^1 jäÄölekutel selgus, et eest-raske
otsus — mä oim ise oMud ju-laste
juures tehtud uurimustele.
Magister,Tiina Kirss käsitleb Jaan
Krossi ajaloolisi romaane ja Olev
Maimets eesti keele Õpetamiseks
vajalike õppevahendite valmista­mist.'
Klubisse igat kolhoosnikku ka
vastu ei võeta. Seniajani austati
Mubi liikmeks võtmisega neid lüps­jaid,
kes igalt lehmalt 4500 Mlo
lüpsid. Käesoleval aastal on aga
Kremli juhtkonnas toimunud muu­datuste
tulemusena norme suuren­datud
— klubi aktsepteerib oma
liikmeks lüpsjaid, kelle lüpsigrupi
Jce Clarkü ei otoud kerge pea- i f ' " ^ " ^ " f'-i • j õ u d n u d või üsna pea jõud- Metsaülikooli õpperingi juhenda- pümanumber algab viiega. Ning
sena ka Kanada liikumine Ühend- minilstrina ja kerge ei ole tal l a f?/ S??..^^ l-5f • ^^^^^ mas kriisipunktüe eesti keele osku- jaks tuleb komponist Elma Miller milline au on olla sellise piimaWu
riikide orijiiti, mis paljudele kana- välismim^^^
dalastele,;k^^^
|unanaabrist^enmldiim^^
kat, ei meeldi. Clark asub ^^s^^^
täielikult peaminister Briän Mul- soovunelmad jä illusioonid, mis
ironey liinile, ke!s peab Kanada vä- unustavad realiteedid ning glorifit-lispoliitika
kujundamisel kõige olu- seerivad Kanada võimalikku pa-
Msemateks majanduslikke küsimusi, hust maailmaproWeemide lahenda-olles
veendunud, et Kanada peab misei
^oma: m a j a n d u s l i k e s t : t a - ; ' > ' . . / ' : K..Äo
jaoks. Mõteldes tagasi nendele ka­hele
gümnaasiumi aastale ON
MUL VÄGA: H E A M E E L , ET
NII OTSUSTASIN. Kooli väärtus
se jä kasutamise küsimuses ja Ja ühe keelealase loenguga esineb hi liige! — Liikmeks võetud lüps-toimetaja
Olaf Kopvmem.MÜ lek- jale seotakse klubi sini^^^
torite vana kaadrit esindavad dr. rätt kaela nmg vanistatakse ta
Hemo Susi, Juhan Kurrik, Vello ,,tusMmusta"lükmekaardiga.
SalOj Heino Jõe j.t.- - TU-W' * J ^IT
Naib, et piimapnudus on Vene-
Registreerimismaterjalid MÜ-st maal suur. Sotsialistlikud lehmad
osavõtuks saadetakse, välja lähe- annavad vähe piinia ja lüpsjad ei
mail päevil. Informatsiooni' nõuta- viitsi nähtavasti toodangu suuren-
Metsaülikool nendel aastatel, mu­lal
on käsitletud taotletud kur­sust
haaravat teemat, on alati
püüdnud olla aktuaahie.
Nü on päris loomulik, et kursuse ^
jääb miffle alati aUes,lmid need; ^p^^^
kaotatud; lÕbustamistuimid on am- duse ja identsuse küsimused, se algul. (Järg lk; 3)
...
Nr.40
N
1. ja 2. jj
dr.
8. ja 9. i l
dr. A
ys$i
Paljud
aeglaselt,]
Nü on si
VäbadusfJ
te leidis
n ülenii
kongressil
ajal Ballil
kõütide
püdd eeli
Eesti VabI
se Eesti
hutamatui
ellu inkoril
ril 1982.
lumäksuvi
Eesti VJ
aastal km
ja Ülem aj
di Aasta,
tapäeval lj
aimetušte
tõstis Vabj
$35.791.82
U Vabadus
annetusi pj
isikud .ÜhI
lias.
Vabadusel
pitall kogi
000.00 mid;
duste ja aj
üheks eesi
on üles ei
saavutada
pitaL ÜEK
di põhikapij
päranduste]
Päränduj
kontakti v(
või ÜEKN
esindajaga]
Hr. Casimf
c/o 0'Conr
1513 Fidelil
Baltimore,
Vabadusfl
raha vÕi
või rahakal
W<?rld Coui|
meie ja sa^
Estonian
Estonian
P.O. Box 2J
Washingtoni
Väärtpabi
lume võttal
juuridilise
ress on ant
Vabadusfi]
teerimisest
võib ainult
ti vabadusel
seks ülemj
sh
MADRIl
omanikud j]
välja streigi
suse vastu,,!
Hispaania
„siesta". Sc
des edenda)
vastu seadi
on lubatud I
nai. Trac
Hispaanias
igal pärastlj
KöinnfK
damiseks ei
ka arüsaadi
teüehi;' „Ri
„Piim saal
põldudelt,
ja inseneri^
Kas või
iiis . . . Pi
Aga just li
peegli lõpul
pingutused
Nõnda si
nüüd piimal
on lehmalüj
sovhoosi pü
nevad. Vaat
hai Maarjal
juhtu!