Vaba eestlane , May 28, 1985

              v-40.
Nr. 40
VABA EESTLANE teisipäeval, 28. mail 198S _ Xuesday, May 28,1985
lad ja rahuõed,
lOperation Dis-ja
kelle suure-olnud
pingutii-ibraketi
katset©
lanada õhurnu-veenduma,
et
ihvale puru sil-lyalitsuse
mõju-lemusi
nin^ vii»
iid riad valitsu-piu
huvides te­ised
esinesid
Sbrakettide kat-nende
põhi-tal
rakendatud ^
id Freedoms
ese nende jul-
Ikunl Kanada
[puks leiti, et
pole mingit
IseHe rahulda-
Watsioon Ka­laks
aga rahui-faks
ning koh-.
peavad nad
lud ~ nii var
1 mis ulatuvad:
oma kulud,'
Idest tõenäoli-estel
ja nais-tnmuse
puu-liud
valitsuse
ps 1 kinni kõik
peaminist<Br
iarase
J5i. Kuid õi"
|bie pani jala
tt valitsus ei
)6rationpis-
Jptab arvata-;
ilt valitsuse
Imise.
tju ka siili
kõudma koh'
Ikobtukulude
bsuse vastu
isatsioonilt^
tõmmanud
mi ja ame-miljoni
l«)lla kaksipi-blude
vääna-
Dismanüe
bas, siis pidi
likält kaalu-tal
leidub
Ikäptuse pu-laksmiseks,
ds tegemist
[•ahütegelas-i
pressivad
[ohtukulude
|es oma ra­tasteks
akt-
Kd pn selli-putanlid
—
venelaste
Inada raM-
[kiip^critui
|i vangistu-i^
b sageli
[ailmas po­iks
sellis-
Tartu ra-
|lud piima-
[>iimaklnb!
ItUikul alu-psatsiooni,
fse viina
eegi seda
längalt. Ei
Kileks kui-tjaid
õhu-
Isaavutus-rahulda-uue
või-jiovi
nõuö-be
piima-t^
ja pigis-likku
kä
austati
leid lüps-
4500 MIa
on aga
lud muu-suuren-rib
oma
lüpsigrupi
]ga. Ning,
dimaklu-
|tud lüps-i-
roheline
(takse ta
ila.
lon Vene-lehmad
lipsjad ei
suurem-
'lk. 3)-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
1, Ja 2. jwunil
dr. T.
S. ja9. juuml
dr. A.
M 4694322
> tel. 461-6383
Vabadusfondo
ys$ioö.@oo
Paljud tiued ettevõtted algavad
aeglaselt, kuid süski sihikindlalt!
Nii on see ka ülemaailmse Eesti
Vabadusfondiga. Vabadusfõndi mõ­te
leidis avalikkusele esiletoomist
II ülemaailmsel Eesti Rahvus­kongressil
1076. aastal ESTO'76
ajal Baltimores. Ideed pooldasid
kõikide niaade esindajad. Peale
pikki eeltöid loodi ülemaailmne
Eesti Vabadusfond kui ülemaailm­se
Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) la-iunstiteos
ema juubeliks
Andres Kingissepp maalis portree emm
SO. sünnipäevaks
Eesti emaXydia Kmgissepp tähistsas 26. SBaii oma
SO. süniiipäeYa. Tema noorem poeg Andres Kingisseppp
tamustatud Kanada kunstnik, õnnifl ema tema auväär­sel
tälitpäeval portreemaaliga. Proua Kingissepa kuuest
pojast TÜs on elavate Mfjas, asuvad OntMos ja saavai
kokku ema pidupäevalo
Proua Lydia Kingissepp (sündi- mahti isegS oma näituse konral^
nud Lepik) on väheseid tänapäe- damiseks.
va eesti emasid, kellel oli julgust ^ , .
kuue lapse üles kasvatamiseks. Nii- Kmgissepp oma õpetajast
sugune ema on kangelane. Kahjuks abikaasaga ja lastega dab maal Al»
ei hinda meie lamestunud demo- ^'^^ ^^^^^ O^^^S^^^^^! 1^^?^^'
kraatia suurte perekondade ema- kus tal koduõues on selleks ehita-ydia
Kingissepp. Andres Kingissepa maal
sid. See ei tähenda, et eesti rahvas ^tdjee. Ema^porte^^ ^%
Lydia Kingissepa taolisi emasid ei . ,
austa ja nendes tagasihoidlikes ri- , Perekonna-traditsioomdpst jaJco»
dades on edasi antud
lase" lugejate ja organisatsio^
suurim lugupidamine ning õnnitlu- f^^^^P^^^^^^
sed;proüä Lydia Kingissepale.^ kust ^^nd Andres kaotas moletnad
w . ... neerud ja vajas snrd-istutamiseks
Pr. ^Kingissepp m^^^^^^^ kellegi teise neeru, siis otsustas
eest poja Vi^mja^k^^^^^ vemiade nõupidamine, et ühel neist
aud aastal abikaasa Armmi. Poega- j^jjg^ ^^^j^ ^^^^^
hutamatu osa ja kutsutij ametlikult Montreali Pensionäride Klubis aegset vaHtsejat Friedrich II, kes. tekitas pahandust Hannoveri vürs- de rivi — Uno, Arvo, Harry, Jüri arstlikul iärelvaatusel selgus et
eHu inkoii)oreerimisega 9i novemb-- jätkusid peale kevadpühi igal nä- oli hea flöödimängija ja nad musit- tiga. Ingüsmaal valiti ta Kunmgli- Ja Andres on kasvanud tublideks panmini sobib vanema venna Uno
ril 1982. ÜEKN kinnitati USÄ-s tu- dalal mitmesuguse kavaga reede- seerisid sageli koos. -Tema kaks ku Muusikaakadeemia direktoriks, meesteks. Noorim vend — Andres ^^^j. sõitiski Torontosse las-iumksuvabaks
7. juunil 1983. .sed kokkutulekud. .. abielu oHd lasterohked; üks tema Vahepeal sündis seal aga omapä- on nagu muinasjuttudeski kõige ^^^^^ välja võtta' ja see
siirdati Andrese tervise päästnü-hinnatud
kunstnik, seks. Mõlemad vennad on ühe
di Aasta, mis lõppes Vabarügiaa^i"^^ tähtsa- teised helüoojad kasutasid. Bächiv George I nime äU; Kahe mehe va- ttemnuSed ei aiiEia neeruga terved ja õnnelikud.
ytapäeväl 1985. Aasta jooksul 1^^ de muusikaline suguvõsa oli väga h e l l a d šüski lahenesid rahuldan
annetoe kaudu ajal kõrra- vait ja Händel võis oma loomingut
tõstis Vabadusfõndi^^ Bach*üe, jätkas vestleja. Jätkata. Ü^^
135,791.82 peale. tWemaaihns^Ees-^^^a asus looma ^
ti Vabadusfõndi Aasta jooksul tegid ± nende loommguga. Hea jem muutus ta müstikuks. Ta män- oratooriume, kuid nüüd juba ing- i
m
oreele
kurjutegijad
ködiivdiigldtess® .
STRASBOURG, Prantsusmaa
uucÄö ccamaisma ja ;luc&dxiucüö iizmisiö uciiim^ut uue tema>™t;jüiu- iim urienu' ijrouiQ. öciie jarei vesue- E.üOKKer marKis muuseas, et paoeri Kogumistega on xoos mi vanglais, ^oi
on mes; ehitada .Vabadusfond j ^ mainis, j^esitasiBrai^ahemocjaViUa-^^^l^^^ noo- le partneriks
saavutada miljon-|d#arto ^tSeariatti oli #sioUea ja kuulsa- L^^ ta oli jni- seahie segakoor Martin Vübergi ju- lepoisid. .saavad ...tasuta ...s^ nada päritc
pitaLitJEKN kavatseb-:Va^^^^ nn. lühikestes hendahud J. S. BacliHle. • .JVIessiasest" GuebW iamborede hundu oäeval tuua K ^
annetusi paljud organisatsioonid kontakti; loomiseks publikuga män-gisi^^^ viiulit kiü ka ^ e l i t ja lisk^^ mis leidis ava-isUmd
Ähdriikides ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ , Ä Tema. Skautüksus Lembitu Maleva si°
: iias, : • orkestri süit nr. 2 ja seUe viimase Elulooliste andmete^^^ oratooriumiks sai sehooaja piduliku lõjypköondusega (AP)— Kanada keskvalitsus on
• Vabadusfõndi 1985^ ker esitas helüuidilt kaks J. S. ,,Iessias*',mine ta kirjutas valmis koos toimus ka viimane vänapabe- ametlikult kinnitanud kokkuleppe,
päaü kogumise sih^ on, U^^^^ IlOO.* Esimesena E.Kokke^ käsitles Bach'i muusikapala- j,Djnolito- erakordselt küresti -r 24 päevaga, ri kökkuyõtmiiie ja ära viimine, mille põhjal 74- Euroopa vanglais
; W0,00 mida tiüeb saav^ ,,Premiid iüuga*^ kus ^ kinnipeetavat kanadalast tuuakse
duste ja annetuste kaüdu.^ ^aks.- ^ aegu $60.—. Koos Varemate vana- icoju kandma kaaristust kohalikes
üheks efesmärgiks ja ülesandeks m E;:K(Är märkis muuseas, e^^
1 on kuus riiki, iga ka°
itoluga vangi võidakse
pitaLitJEKN kavätsehJVabadusfon- m nn. lühikestes hendahud J. S. Bacli'ile. : liatusel kandis ette ,,Messiasest" Guelphi jamboreele hundu päeval tuua Kanadasse, kui selleks on
• di põhikapitaH kögiMia a m i e ^ u s t e l a u ü s G O - r o n g i g a . . . S õ i d u üksikasjadest soovi avaldanud kas Kanada kesk-
: päranduste kaudu. vad veetis helüoQja Hispaanias, Händelit tutvustades kuulajaid selle publikule noote lugemata; E. teatatakse telefonil. Vanemad saa- valitsus Või riik^ kes vangistas s Ä
Päranduste tegemisel palUnie sealse kuningakoja teenistus et ka Händel'ü Kokker'i vested lõppeski „Halle- vad käpoi?tega kaasa sõita, kuid aluse. Mainitud kökM
kontakti võtta oma advokaadiga J. S. BachHehilooliste andmete oli juba pM^^ luuja" koorüaulüga heülmdüt. neir tuleb ^ d u eest tasuda $9.— reiks on Kanada, Inglismaa, Prant-võiüEKN
Vabadusfõndi juurid^^ op- Publikut oli tulnud kohale r o ^ susmaä, Rootsi, Hispaania ja ÜSA^
esindajaga, kelleks on: mait. J:S,; Bach _ jäi juba 10-aasta- pida, mis sellega Vühenduses. Te- -^twl, köš nautisid ettekannet suu- ^ ; ^ • ' • \ > : • '
Hr-Gasiinir Zachar^^^^ ja kasvatati meš mast sai andekas^o^^
^c/o 0'Comior^^^ isia Fidelity Building ; • poolt.^^^ ; \ -^^^^^^^^^^^^^^^^ m • ^
Baltimore, Maryland 21210 :^U^ Juba varsti ilmnes noores Scariatti'ga. Seal leidis nende- 19. aprillil oli Pensionäride EM-Vabadusfondüe
/ võib annetada Bach'is suur huvi muusika^ ^ eriti kahe vahel aset muu^^ pakkuda midagi erakord-
- Täh^ ; või väärtpäberei^^ mille tõttu ta TagasituHes- Saksamaale asus ta g^j^^ti Ene Runge etri^^
või rahakaart kirjutada >,Estonian võtus sageli ette piMd j ooperite komponeerimisele, saades fiijjjg põimik meie koduniaa imü'-
(Fund)" ni^ oma arusaamade järgi. Onia vii- teenistuse Hann vürsti juurde 'dest pealkirjaga Pühendus puu-serte.
J. S.Bach õppisa ^^n^^
igal viisil ja püüdis seda täiendada :G.F. HändeL^k^^
oma arusaamade järele. Oma vii- lisniaale, kus ta juhatas oma oope- sõnad esmaiselt J Toomelt süs
mased eluaastad oli ta Leipzigis reid ja saavutas suure populaarsus- järgnes proloog E. Tomsenilt eda-kantoriks.
Siin kohtas ta ka tolle» se. Ta jäigi Inglismaale elama, mis ' '
meie ja saata:
Estonian WoridFreedomFund
Estonian World Council, Inc.
P.O. Box 23869 : - •
Washington, D.C 20026-3869 USA
Väärtpaberite ülekandmiseks pa­lume
võtta kontakt Vabadusfõndi
juuridüise esindajaga, kelle aad­ress
on antüdülal:' ^
Vabadusfõndi põhikapitali inves­teerimisest
saadavat sissetulekut
võib ainult kasutada ÜEKN ja Ees­ti
vabaduse eesmäridde saavutami­seks
ülemaaümselt.
ESTLANE
Msksab Kanadas: Väljaspool Kaiiäätktts
smvitus-asiila seal on noorem, kuna
sie: toinius Mljemv^
MADRIID (Reuter) — Äride
omanikud ja teenistujad kuulutasid
välja streigi protestiks valitsuse ot- kavatsetavale piltkaairdilec
suse vastu, tühistada peaaegu püha
Eesti Skäudisdpfade Selts algatas
si lugesid oma teksti järjekorras:
A. Aarma — mänd, Leitham-mel
— kask ja sarapuu. Sõnalisele
osale järgnes muusikaline osa ühis­lauluna,
kus klaverisaade oli E.
Leetmaalt. Lauldi y,Minu isamaja-kene"
jä ,,Üks kask meil kasvas
Õues." , • • • - i / - : ' v ' / /-^ , .:
mises sõnalises osas L. Oja
leppa jä saart, kuna kuuske
" ja kadakat luges E. Kallas. Järg°
OM Šeile ^^^sid jälle ühislauludena „Ma väät-sin
paadist kiikriga", „Mets mühi-seb"
ja „Mu isamaa armas". Kava
kolmandas sõnalises osas A. Sügi­se
luges pajust ja haavast, L. Rai-tare
pihlakast ja toomingast. Vii­masena
H. Höövel luges pärnast
ning epüoogi. Lõpetades ta tänas
$54.
$30.
$68.
$37.
$19.
. v- /Kanadasj : ^
Sklassi postiga(Iksripösti^
ös $32^
+
r - I $24.
Hispaania kombe — pärastlõunase Põlise eesti traditsiooni kohaselt paiga loodusliku iseloomu või oma f. lCc?wi7.^^-7o l i o ,^
„siesta". Sotsialistide valitsus, püü- oli igal talul, isegi igal saunal oma hüüdnime järele,
des edendada ärilist tegevust võttis nimL See nimede traditsioon läks , .
vastu seaduse, mille põhjal äridel koguni veel kaugemale — üksikutel' Toronto Eesti Skaudisõprade
ori lubatud olla avatud pärastlõu- puudel, suurtel rändrahnudel, kün­na!.
Traditsiooniliselt suletakse gastel, lahesoppidel, allikatel ja
jat E. Leetmaad nende panuse
eest. Lõpuks lauldi veel ühislaulu»-
Seltsi uues tegevuskavas ette „Yaikne kena kohakene",
nähHid elustamise ja värbamise f'^^ oobik" ja „Ma tahaksm ko»
Hispaanias ärid kella 2 ja 5 vahel jõekäärudel oM oma nimed. Mõ- p-la ani- -ko- hasel-t k•u tsub seltsi—, ju - Tdu s olla,/"T, jõr^ht^u^ p^o^si^tü^vse ks küljeks
riAc fahic ..li i<tci r.nn„io™i u hafiis X^MICUU ^ma- asjaolu, et sellest said kaasosa.
(Algus lk 2)
igal pärastlõunal. nes talus oH igal põlluiapü ja i g a l / hatus kõikide metsakodude oma- . . . . ^ ' f ^ ^ f ! . o . Vniv v.ne.n^o^
^ hoonel oma kindel nimi. Kui seda Ä e oma paikade nimesid tea- ' .^^'^ koosohjad,
• , - ' . ~ nimede traditsiooni lahtimõtestada, tavaks tegema või neüe nimesid ^ ^ ^ " ^ f ^^T' .fTl''
siis selgub, et põhjuseks oli suur Mdma, kui need seni puuduvad, f^^^^^ ^^vas korraldada tu-looduse-,
maa- .ja koduarmastus - . . . , S^,^: sellelaadihsyt^an.
iga looduslUdcu eset, ja iga ehitust T'/' ^«f^a suvitus- deoMmd, te
^ , ^ püüti seUega identifitseerida. Ni- numbnt maakaardil ega tõmmata,
damiseks endid pingutada. Sns m ^ed olid üks kultuuriline nähtus, ^nf "^"^^^fl dokumenüdes,
ka arasaadav,kuiEestis ümuy par- y^gtand seUele on tsivüisatsioonili- ^"^l .^^f Kotkajärvele „var- ^
teileht „Rahva Hääl" kirjutab: ja materjalistiik suhtumine. Ar-
„Püm saab alguse töökodadest jja ^^^^^^ ^^^^^^^ ekspluateeriv kü- ^ . ^ , -M , rr « - n .
põldudelt, püm sõltub agronoomist ^^^^^ _ seUest kasu saanie? ^^^^^ kõikidele Kotkajärve, mgliskeelse ettekande „Reis Püha-ja
insenerist. See pole uus tõde. ja nime asemel omab suuremat väljakutele, sumadele, le Maale". Iga slaidi kohta oU ole-
Kas või sealsamas Tartu, rajoo- tähtsust rahaline väärtus hoonetele ja veekogudele. On päris mas vastav seletus ja kirjeldus,
ais . . . Püm on majandi peegel. Kotkajärve metsakodude omani- ^^"^"!^' ^^S" Kotkajärve rah- Tekst; kui ka slaidid kirjeldasid
Aga just lüpsja on see, kes seUe j^^^i ^j^^g^.^;^^^ j^^^j^^..^^ p^^^ vas joondub" noorte järgi ja met- Kristuse kannatuse teed piibli alu-peegU
lõpuks särama paneb, teiste ^^^^^ metsakodudele andnud ^^^^^^^f^ nimedega jätkab vana sel, näidati kohti ja ehitusi, mis
" nimed oma Eesti kodukohatade, "^^^^ ^"""^ " ^ ^ - ^ " " ^ ^
VÄUÄSPOOL KANADAT ja USA^s
rNNUPOSTIGA aasteö $132.—, ^laastas $69.— Jia ^mmi-ajastas
$35.—
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 ceati
USA aadressidele'„ZIP CODE"
Ifumada siadiessidele palume märkida »POSTAL CODE**Ja
pangatshekk VÕI rahakaart kirjutada
FREE ESTONIAN PUBLISHERS niiaele.
VI ja iseloomu. Vnmasel aprilH reedel, esitas õp.
Skaudiooruse poolt on eesti ni- H. Laaneots Pensionäride Klubis
pingutused kokku võtab
Nõnda siis — meil Eestis on
nüüd piimaklubid ja nende liikmed
m lehmalüpsjad, kes kilÜoosi või
sovhoosi piimapeegeli säraiÄa pa­nevad.
Vaaf millised imed kõik va-sial
Maarjamaal uue kori^a ajal ei
Kuulutamine
täidab oma eesmärgi!
sellega ühenduses. Ettekanne oli
Seltsi tegevuskavas on Kotkajär- ainult pool üldkavast ja kestis 45
ve pütkaardi koostamine, , minutit; ülejäänud teine osa tuleb
väike vihik metsakodude nimede «f/tamisele sügisel Eriti huvitav
traditsiooni kirjeldamiseks. ''^ .^^^^koosolijate, kes ise
selle reisi olid kaasa teinud,
ja ühine „ristsepidu" Kotkajärve Kuulajaid — vaatajaid oli roh-kohviküs
jaanipäeva nädalalõpul, l^esti, kellele meeldis ettekanne.
22. juunil. • H.H.
VABA EESTLANi
1f 55 Lesii® St.. Don Mills. Ont. M3i 2M3
Falim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
19.......... Tellimise katteks lisan $.......:. dinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga, (laha mtsi s&mM At&Sitas).
Nimi ,