Vaba eestlane , March 8, 1984

              Nr. 19
lentaar
haiguste all kannatas
l^mmimistlikn partei pea-riigijuht
Juri Andropov,
litud üle poole aasta la-icvoodis
enne kui surm
Inastas? Eestimaa Kom­partei
peahäälekandja
lääle" andmetel,, mis
srteijuhi surma puhul,
lude tõvede kohta üksik-lekiri
ja nagu sellest pi­kist
nähtub, oli Andropov
fld puruhaige mees, kes
(annatas tõenäoliselt tõ-shäirete
aU kui ta 1982.
fmbris oma kõrge posit=
1'utas.
Andropovi haiguse ja
h'use kohta peetakse nii-
Iteks, et vastavale amet"
litsünilisele dokumendile
itänud 11 kõrgete tütli-leaduse
professorit eesot-
Idu Teaduste Akadeemia
Arstiteaduse Akadee-fssorTshazov'iga.
Kõrge-it(
B meditsiiniline ot-tjärgmiselt:
idropovil, sündinud 1911.
interstitsiaalne nefriit»
sekundaarne hüper-
[suhkrutõbi, mis- tüsistu-ise
neerupuudulikkus®-
ista veebniarist seoses
siooni lakkamisega oli
lisravil (jjtehisneer*'^).
is rahuldava enesetunde
[e. Kuid 1984i aasta jaa-halvenes
seisund seoses
düstroofiliste muutuste
jga ja progresseeruva
li.
iaril 1984 keU 16.50 järg-jevale
südamev^reringe
|sele ja hingamise lakka-
Jil rasketel haigustel on
terminoloogia kohaselt
ja lihtne nimetus^
h Nii vähemalt kinnita-ide
ajakirjanikele ja
lele Kremli ametimehed
mdjad kui nendelt And­mise
kohta informatsiooni
sident Reaganil on kaht-
|ine õigus, kui ta vene
võimumehi avalikult
tks" tituleerib.
I K I R J U T A B :
le ajalooüsi
ml Eesti lipu juubeliaas- :
Ijalik, et meie , oma lipu
feitame võimalikuJt ob- .
vältides sellega igasu-ja
väärarvamisie tekki-
[lidega opereerimine on
likum, et sini-raust-valge
|e sünd ja kasutamisele
jidsid aset-väga keerulis-idel
ja rasketes tingimus-•
innavad võimalusi erine-
|lgendusteks ja sageli ka
faktide kummutamiseks.
lileidub isegi. ametlikes
jeH puhul avaldatud läki-ii
mainitakse 23. veebru-
IVaba Eestlases" ilmunud
[valge lipu 100. a. Juu-^
litee esimehe Udö Peter­ites,
et vaatamata võõras-
1 de survele „ilmus 1881.
[iiesel pöolel rahvusmeel-us
„Eesti lipp"j mille au­li
usuteaduse üliõpilane
[rgmann. Kuna luule oli
I inuke kir j and usala, millel
|t . nõrk võõras tsensuur,
e sealt lugeda sinise, mus-värvikolmiku
sündimist
iselt trükimustas."
|i võib järeldada, et Jaan
ü luuletuses, mis ilmus
Johan Eiseni poolt 1881.
timesel poolel väljaantud
jjloogias ,:Eesü luuletused**
lakordselt avaliklcuse ette-
[-valge värvikombinatsioon
Lvusvärvidena. See ei Vas-j>:
istele faktidele, fiergman-lus
.ei kõnele sini-raust-val-
(i.ombinatsioonist vald hoo-st-^
roheline-sinisest. Sini-
|ge värvikombinatsioon
kindlaks Tartu ülikoolis
• eestisoost üliõpilaste
|ui nad asutasid 17. sep-i8-
81. aastal korporatsioon
ja valisid praegused Eesfti
rvid oma värvideks. Eesti
(Järg lk. I)
•il
vi"
i'
MM
VALVEARST
MXDALALÕPUL
IIP. Ja 11. mäiisil
dr. M. LeesmemHj M. 481-6834
17. ja 18. mädsO
är, T. Maimets, td. 4694322
wwwwwvw
BT0. 8 4 kunsti-iSTOm
Lk. 3
SOOME
INNCHARTER SUVISED LENNUD
Reserveerige nüüd õrna piletid M£I£ kandm
JÄRGMISED GRlJPILE^^^
tad Torontost Lemd Helsingist tagasi: Biads
11. jmim $829.00 -f $12.50
25. juolü $879.50 + $12.50
8. augusti $879.50 -f $12.50
8. aogüstil $879.50 + $12.50
avara „kümiieseg&^. Lapsed alla 2
Saate kõik reisateeiiiiidused meilt. Meie kontor asob Ramada
Hotelli aulas, 185 Yorkland Blvd., WDlowdale, Ont
Hdistage RITVAIe, büiww (416) 497-0300, v6^
^^^^^^^^ k^^
YORKLAND
•Valitsuse kinnitus vajalik
T.E.S. Lasteaia 2®. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 66. aastapäeva
naldega kunagised lõpetajad, laval lasteaia pere Ifihvivate lippudega
ia.. Esireas küü-
Foto: Vaba Eestlane
LD M I I L T A I L O RS
7 RIVERVmWGARDENS, TORONTO
plokk läänepMl Jsuiel, BlMri lihe^
TEL.76W535
Möödunud laupäeval olid Tartu
CoUege'is ESTO-84 kunstinäituse
konutee ja näituse zhürii liikmed,
kes tegd diapositiividelt j a fotodelt
tööde valiku, mis näituse ajaks
Torontosse tuuakse. Valik tuli te­ha
240 diapositiivi (mõned kunst­nikud
olid lisanud töö diapositii­vile
ka detailvõtteid) ja 33 fotost,
nii et umbes pooled neist võetakse
näitusele. Igal (kunstnikul oli või­malus
kuni nelja diapogitiivi esita­miseks.
Zhürii, kuhu kuulusid prof. dr.
_01ga Berendsen j kes on õppejõuks
Rutgersi ülikbolis, James Thom-ton,
Ontario Art Gallery juurest,
kes varem oli kunsti ja disaini
õpetajaks , Columbuse ülikoolis,
Ohios. Tai on samal ajal ka ise
kunstnik, kelle töid on mitmeis ko­gudes
j a kelle näitused on toimu­nud
paljudes kohtades USA-s ja
Kanadas. Kolmas liige on tuntud
kanada kunstnik David Blackwood,
kes on ka kunstiõpetaja. Näituse
komitee liikmed on LiaHohnberg,
Maret Ragins ja Koidu Vasila.
Zhürii vaatas iga tööd ekraanil
ja tegi siis oma valiku kunstilise
väärtuse alusel ihna autorinime
vaatamata, ning andis hinded 0—•
5 punktide süsteemis. Komitee on
võtnud omale eesmärgiks esitada
just neid toid, mi^ näitavad eesti
kunsti selle parimast küljest.
Nagu teada on ESTO-84 kuns­tinäitus
0'Keefe I teatrihoone fua­jees,
mis on tavaliseks, Toronto
suurnäituse asukohaks. Näitus
jääb päeviti avatuks ESTO-84 nä­dalal,
kuid hiljem kuuks ajaks
teatrietenduste lajal õhtuti.
gSTO '84 miiissika-l-
oimkonna teadaanne
Pääsmeid vahendab ESTO BÜ­ROO
Eesti Majas, tel. 465-1834.
Roy Thomson Hairi suurele so­listide
kontserdile esmasp., 9. juu­lil
on võimalik i reserveerida iste­kohti
ratastoolidele: saali alumisel
korral 10 kohta, I rõhul 20 kohta
ja II rõdul 12 kohta.
Põhjald Tatarde
pannkoogi-õhtis
Igal aastal toimuv Põhjala Tütar­de
pannkoogi-õhtu. on sel aastal 30.
märtsü Eesti Maja keskmises saa­lis.
\
Tulge nautige jbrantsuse atmos­fääri,
head seltskonda ja häid
pannkooke! Uksed avatakse kell
7 5. Loodame näha teid kõiki!
Põhjala Tütarde vanemgaidid
Eesti keskkooli \u täiendysgümnciCiCBsiyml o
Iga mäirtsikiia alu! on Toronto Eesti Keskkooli ja täiehdu^mhaasiumi
nemaile näiteid kooli õppetööist, aga samal ajal ka tähistanud Ee^ Vabariigi aasta]^yE.Tä oma­loomingu
õhtu toimus mööduniid reedeseS kooli
Avapalvusel Margus Kask tänas
Taevaisa, et neü on olnud võima­lik
täienduskoolis eesti aineid õp­pida.
Ta palus, et jääksime hea­deks
eestlasteks, aga et Jumal
hoiaks noori ja vanemaid, kes ela-'
vad meie vanemate sünnimaal.
Hoia, Jumal, Eestit!
Koolikomitee esimees H. Lupp
tervitas noori omaloomingu õhtu
ja EV 66. aastapäeva puhul. Täna­vu
täitub al^oolü 35, täiendus-keskkoolü
20 ja täiendusgümnaa-siumü
2 tegevusaastat.
.'Kavas on sel puhul mweteeda
koolile ühine lipp. Selle valmis­tamiseks
on eeltööd juba käimas
ja üleandmine toimuks kevadisel
kooli lõpuaktusel.
Lipu ühel küljel on riigilipu sinl-must-
vaJged värvid, teisel küljel
kuldkollasel põhjal tammelehtede
vahel kolm püstiseisvat raamatut,
igaühelvastava kooli embleem.
Kooli oma lipu saamine sobib häs­ti
kokku Eesti lipu juubeliaasta­päevaga.
Edasi H. Lupp rääkis noorte
kirjanditevõistlusest, milleks on et­tenähtud
auhindu. See otsustati
teha peale ESTO-84 päevi, et noo­red
saaksid sellest elamusi ja tut-vuneksid
Eesti lipu ajalooga. Käes­oleval
nädalal saavad kõik; õpila­sed
lipukomiteelt broshüüri Eesti
lipu kohta.
Ajaloo jooksul on eesti rahval
tulnud oma õiguste eest võidelda.
Praegu on meü selleks vaimürel-vad.-
•
KiBi kujwtaksime;. .ESTO-84 .rel-;
vana, siis saakisime öelda, et see
on mõõga likvimine;
Lõpuks ta avaldas tunnustust
noortele, kes on osa võtnud ESTO
ürituste ettevahnistamisest mitmel
alal ja soovis neile šellefks parimat
edu.-..
Järgnevas omaloominguga pro­grammis,
mille täitsid õpilased,
esitasid Lisa Abe klaveril ja Lisa
Lambur flöödil Beethoveni „Adie-au
pianole", Hillar Sõrrap^^
päevakohase kõne, loetledes täna­vused
tähtsad momendid, kus EV
66, aastapäeva ja ESTÖ-84 kõrval
on Orwelli aasta,, 'Los Angelese
olümpiamängud,: Toronto 150 ja
Ontario 200 aastapäevad.
Ta ütles, et on tähtis, et tuleme
kokku ja täidame oma kohustusi
Eesti vastu. Äsjasel aktusel kuulu­tati
välja sini-must-valge Upu aasta.':
Selle all võideldi Vabadussõjas.
Kuigi meie vabadus on kaota-ttud,
tunneme oma Isüdames rah­vustunnet,
kui näeme kusagil
värve.
Lipp sündis 100 aastat
Tartus, ja õnnistati EÜS lipuks.
Ta meenutas elamuslikku püti
1980. a. StoMiolmi sõites,; kus
need lipud lehvisid ühel sillal. Ka
on ta suvekodus alati lehvinud
Eesti lipp ja see on andnud talle
tunde, nagu oleks see maa tükike.
Eestist, Sini-must-valge värvikol-miks
on meie ja vanemate süda­messe
jäänud. Eesti noortelaagris
,,Eesti Lipp" on 700, noort ja nii
kaua elab Eesti meie südames.
Rita Lees luges oma referaadi
,;EST0'84", lois; ta tõstis esile
eesti keele oskuse tähtsuse sellise
äüridmuse puiiul, kuna selle abU
võidakse suhelda igast riigist tuli­jatega.
Lisa Abe ja Lisa Lambur
esitasid samadel instrumentidel F.
G. Haydniv „Väike pala". Tarmo
Soots liuges ette refaraadi eesti
kooli vajadusest, öeldes et nüüd
hakkab ta aru saama selle kooli
tähtsusest, kuigi see Kanada ühis-komias
mingeid hüvesid ei anna.
Tarvo Eistrat luges oma referaadi,
eesti keele õppimisest, leides et kä
siis, kui keelt ei suudeta küllalda­selt
seife kooliajaga ära õppida,
on kool kasvatanud rahvuslikku
tunnet ja andnud neile sõpru.
Keskkooli rahvatantsijad Anne
TüUi juhatusel ja Allan Liiki akor­dioni
saatel esitasid neli rahvatants
STOKHOLM (EPL)^ Rootsi Eestlaste Eisinduse juures asuv EUem.
ja Albert Meerikai stipendimnifond eesti keele ja keelekultuuri aren­damiseks
ja edasBcandmiseks otsustas tänavu autasustada eestikeelse
teatrikultuuri alussambaid Rootsis — näitlejat, näitejuhd ja draniatt»
seerijat Lensi Römmer-Kuusi ja näitlejat, näitejuhti ning stuudioteatri
sheffl Signe Pmna-Jürgenthali. Autasu sMmma kummalegi on 3000
Rootsi krooni (ca $500).
su.
Sandra Rannu ii^es oma
goorilise jutustuse „Raamat
tarkuse, allikas"»
Otsuse tegemisel osalesid donaa-torid,
Rootsi Eestiaste Esinduse
esimees Johan Haabma ja fondi'
alalme sekretär Ahti Pae.
Lensi Römmer, kutseline näitle^
ja iseseisvuse ajal Töölisteatris
('hiljem nimetatud Väiketeatriks),
oli kohe pärast eestiaste Rootsi
saabumist üks eesti teatritegevuse
käimapanijaid.
Ta on mänginud arvukates tük­kides,
olnud eesti teatri inten­siivseimaks
lavastajaks ja dra­matiseerinud
rohkeid eesti kir­janike
teoseid lavale toomiseks.
isa Paul Pinna tänavu oktoobris
saanuks 100 aastaseks, kunstilisi
traditsioone edasi kandnud siin pa­guluses
oma teatritrupi —-Pinna
Stuudio — asutamisega ja selle
juhtimisega, lavastades rohkeid
uudisnäidendeid, millistes ta ise on
edu pälvinud nii lavastajana kui
näitiejana, samal aja! ka oma teat­ritrupi
inspireerijana. Ka tema on
olnud ja on ikka veel eesti teatri­tegevuses
aktiivne juba paguluse
algusest peafe.
Teatritegevus eesti keeles on oi'
nud üks olulisi osi eesti alaneva
keele säüitamistöös.
0 e a
(Algus lk. 2)
lipu ja lipuvärvide uurija A. Tas-ka
mainib, et seletusi selle kohta,
miks just need värvid valiti Viro-pja
(praegu tegutsev korp! Vironia
asutati aastal 1900 Riias) värvi­deks,
ei leidu selleaegsetes doku­mentides
ega protokollides. Viro-niale
ei antud toüeaegsete ülikooli-võimude
poolt tegutsemiseks luba
ning korporatsioon andis need vär­vid
hoiule 1883. aastal asutatud
Eesti Üliõpilaste Seltsile.
Roheline värv on asendatud val­ge
värviga'J. Bergmanni luuletuse
„Eesti lipp" hilisemates trükkides,
mis ilmusid 1901 ja 1923. aastatel.
Ta on aastaid olnud ka Eesti Kul­tuuri
Koondise teatritohnkonna ju­hiks.
Ta ei ole oma teatritegevuses ¥6116 dl pl
ütelnud kaugeltki veel oma viimast
sõna.
Signe Pmnaj samuti kutseline
näitieja ja esimesi filminäitlejaid
kodumaalt, on oma näitlejaist va­nemate,
kelledest tema populaarne
Kirjanüc Hehni Rajamaa tähis­tas
8. jaanuaril Stokholmis oma
75. sünnipäeva. Temalt on ilmu­nud
romaanid „Varjatud südamed"
(1951) ja „Balsameeritud elu*'
(1956). 1983. a: ümus „Teataja"
väljaandel temalt ülevaade „Marie
Under inimesena".
Londoni N. Liidu saatkonna tei=
ne -sökretär" V. Egotshin põhjustas
mitmetuhande naelalise kahju, kui
ta aasta alul sõitis oma autoga ot­sa
viiele pargitud autole. Politseil
oli võimatu „vaäruvält jä tuigerda-vait"
diplomaadilt hihgamisproovl
võtta, kuna venelane nõudis otsest
diplomaatilist immuunsust.
N. Liidu saatkonna pressiata-shee
eitas kuuldusi, et seltsimees
Egotshin olnuks vodka mõju all.
Kensingtoni politsei aga avaldas
oma pahameelt, et diplomaate ei
saa karistada nagu tavalisi inimesi
: • : . - E. H . .
Lisa Pilvet esitas klaveril lühipalao
Henry Raud pidas ettekande „Mis
on filosoofia", leides et see on kee-i-
uliste küsimuste uurimine, mis
teeb selle ala huvitavaks. >
Peeter Sõrra esitas kaks pala
akordionil, Vivian Oder pidas ette­kande
vigaste inimeste köhtiemisest
ja soovitas neid vaadata kui teisi
inimesi, sest iga inhnene Võib õn­netuse
tõttu vigaseks saada ja va­jab
respekti.
Monika Rose ja Alar. Petersõo
esitasid humoorika kahekõne
,,Kass ja lind",
: Feter Rose, Christopher Tunusk,
VivienneMedri ja Ingrid Sihn
esitasid liihikirjandid teemal
5,Mina unustasm'*.
Riina Kindlam kandis ette lühiku>
jandi oma naljakast kooliõest ja
Bric Holmberg sama laadi kooli­vennast.''
Liisa Teose-Merilo juhatusel
laulis gümnaasiumi laulurühm
„Karine rand" ja noorte oma
poolt Ehnar Maripuu näidendist
pärit koomilise „SuperEšto".
Lõppsõnas juhtis koolijuhataja
E. Marten vanemate tähelepanu
õhtu jooksul esitatule, öeldes et
see pn väike pilt kooli elust.
Eesti noored on toredad noored
ja nendega pn hea töötada,
misjärel omaloomingu õhtu lõppes
Eesti hümniga.'
õhtu teisel poolel järgnes noor­te
omavaheline seltskondlik osa.
ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDT SCHNEIDER
Latiäri
DÖWNTOWN WÖOLS ÄRTS & CRAFTS
Uus aadress: ARCADE BUILDINGTel 368-5011
Sisseikäik: 74 VictoriaSt. (1. tän. Yonge'sti
Queen'ist lõunapool) Postiaadressi 137 Yonge St, „Shopping
Mall**, Toronto M5C 2A5
Rildcalikus valikus imporditud lõjigu igaks otstarbeks. Haapsa-
ID rätiku lõng. Lmaseid materjale. Kanvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSI­TÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetama nõuanne. Külas­tage
meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
HELLARRA
ERVICES
1989 Danforth Avs^ Toronto Ont.
M4C117
räamatttpidanrin@
ja tulumaks
Hello Rannik
• endine
keskvalitsus
tutumaksurevident
VABA PESTLANE
korda nädala:
Maksab Kanadsss
$51..
Poolaastes $28.'
eerandaastas $15.-
väljaspool
$65.—
$35.—
$18.—
KDUPOSTIGA + SAATEKULU L
• i
!
Kanadat:
poolqcssfas $30.— -i- $21.- i $24.-
wdrandoostces $16.— "+"$10.50 i $12^
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
lÄn^mPOOTGA aastas $m^^^ $67.— |a ve«rttii#.
aastas $35.
Aadressi muudatus- 70 centi. Üksiknumbri hind 70 oenHi
bada aadressidele palmne märkida ,yPOSTAL CODE** Ja
USA aadresddele ,^IP GODE**
Fangatshekk või rahakaart kiijntada
Free EHstonJan Pobli^ers nimele.
saata:
1
VABA EESTLANE
Iie Sf.. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Paitia muüe saata VABA EESTLANE aisstaka / poolaasta 7
— tavalise / kiripostiga alates . . . . . . . j . . . ; . . . . . . . . . . . ..
.......... 19........... Tellimise kattda lisan $.......... siinjuures
/ tshekigsi / raha&avdiga. (Raha saala ätevt tähtkir]as).
Ninu . . . . . . . . . . . . . . . J . . . ^