Vaba eestlane , October 21, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 21, oktoobril 1982 — Thursday, öctober 21,1982
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA£e8TLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie. St. Don Mills,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Transs
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—, poolaastas $26.—
: ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool^
aastas$31.— ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
IFREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
lliSfUIIWIiltilllllllllliilililiiiliilllillllllilllllllliiHllillitlllSlllil^
. 78
Kommentaarid
Ühendriikides on eraviisiline
DDrimisinstitiiiit Worldwatch Insti-tufe
jõudnud järeldusele, e i N . Lil»
du põllumajanduJse produktsiooni
pidev allakäik tekitab paratamatult
täiesti uued nüivusvahelised poliiti­lised
olukorrad, miUedel^^^o^^
suur mõju ka tJhendriiMde~Nv
Liidu suhetele. Worldwatch Institu-te,
kes tegeleb peamiselt loodusva­rade
probleemide vaatliemisegjsi glo­baalses
ulatuses, tuleb oma uuri­mustöö
kokkuvõtted järeldusele, et
km Moskva vajab hädasti ^
ka vilja, siis aitab see vähendada
kä rahvusvahelist pinevust ning va^.
hendab võimaliku tuumasõja puh­kemise'
ohtu.
WorldwatcW instituudi uurijatel
m kahtlemata õigus kui nad väi™
davad, et N . Liidu põllumajandus
pole kunagi ohiud nii halvas olu­korras
kui praegu, Viimalste aasta­te
Vaetsad Viljasaagid ning suured
koristamise ja tranš-
Hävitamisprotsess
Okupeeritud Eestist ei saabu vä­lismaailma
mitte ainult ametlikku
propagandakirjandust — perioodi­lisi
väljaandeid ja raamatuid, mis
vüma!sel ajal vastavalt oma sisule
on pandud terava kontrolli alla ja
piiratud nende väljasaatmist vaid
Mšaks nendele tulevad siia salajasi
Ja nägematuid teid kaudu ka ko­dumaal
tõelist olukorda valgusta­vad
läkitused, mis faktidele toetu­des
selgitavad meie rahva kUrba ja
öaagjJist istust kommunilstliku
rezhümi Ja Venemaa okupatsiöom
Üks viimastest sellistest läkitüis-test
on Soome saabunud 15 eesti
haritlase lO-lehekiiljeline masinal
Jdrjiitatud kiri, miüei tuuakse l u ­gejate
silmade ette Moskva üksik­asjaliselt
läbimõeidud ja jõhkralt
rakendatud venestamispoliitika,
mille eesmärgiks on juba lähemas
Mevikns jõuda nii kaugele, et ees­ti
rahvas on vähemusrahvuseks
oma poliisel kodumaal. Soome saa­bunud
läkitus on tegelikult jätkuks
möödunud aasta sügisel Soome
ajalehes ,,HelMngin Sanomat" i l ­munud
kirjutistele mis kirjeldasid
praegust olukorda Eestis, Poleemi*
ka alustas soomlane Seppo Heikin-heiiho
25. ja 26. oktoobril, valgus­tades
eesti rahva praegust rasket
olukorda, kuid detsembris saabus
Eestist ajalehele Heikinheimo kir"
jutisele^ vastus, mis kandis Eest!
Indtuimtegelaiste teatrimehe Kaarel
M%helih)oja Veljo Tormise,^^k^
janik Mati Unti, ooperilaulja Mati
Palmi ja prof. Paul Ariste alUdrju.
Selles kirjutises, mille avaldas
j^Helsingin Sanomat'' 2. detsembril,
vaieldakse Heikinheimo kirjutiste­le
vastu ja ülistatakse praegust
kommunistlikku rezhiimi Eestil
15 kultuuritegelast oma saadeti­ses
mainivad, et nende vastus on
kollektiivne ning selle autoriteks
on teadurid, insenerid, kultuuritöö­tajad
ja pedagoogid, kes ei saa
oma nime avaldada. Nad eitavad
esmajoones irooniliselt viie kom-mumüstlikku
korda ülistava eesti
kultuuritegelase väiteid hing väi­davad,
et nende meeste poolt
„Helsingin Sanomatele^' saadetud
kiri oli välmis kirjutatud Eestimaa
KommimištUkü Partei Keskkomi­tee
propagandameeste poolt ning
neli kultumitegelast sunniti selleie
alla kujutama Eesti kultuuriminis­ter
J . Lotti survel Allakirjutajate
hulgas oli ainisaks ,,tõemeeli^^ alla­kirjutajaks
tuntud juunikommuništ;
eesti rahva küüditaja ja hävituspa­taljoni
mees Kaarel Ird.
Kõike seda, mida olukordade
šmmil anonüümseks jäänud viis­teist
kultuuritegelast oma pikas
Mrjas kujutavad, on siin välismaa­ilmas
valus lugeda. Kodumaa kü­lastuste
ja teiste kontaktide kaudu
on see üldiselt teada, et eesti rah­va
(dukord oma põlisel kodumaal
on raske', jja.vaevarikas, kuid need'
iiksUoid fragmendid ei ole sitsM
lalsknud paista sealset elu sellises
lootusetus valguses nagu . seda
nüüd kirjeldavad kodumaal elavad
ning iga päev elu ja venestamise
probleemidega sülitsi koos olevad
kultuuritegelased.
Eesti rahvaarvu kahanemist
kommunistliku korra ja K G B ter­rori
all, kus rahvaarvu hävitamist
küüditamiistega ja arreteerinustega
võib võrrelda neutronlpomhii toi­mega,
mis tapab inimesed, kuid
jätab hooned terveks, võib hinnata
ühele vüendikule kogu rahva koos­seisust
— seega võib väita, et eest!
rahv^ on üks rängemini kannata­nud
euroopa rahvaid. Eestlaste
iibe ja venelaste si^erännu kohta
ei anta 1978. a ^ ^ enam
andmeidj kuid 1977. aastal iiletas
Venemaa teüstest osadest sisserän­nanud
vÕõr^e arv 1,5 korda ko-hapeall$
e loomuliku juurdekasvu.
Sell^a on ka seletatav, miks amet­lik
statistika on muutunud väga
tagasihoidlikuks eestlaste arvna
kohta andmete esitamisel
Kirjas esitatud informatsiooni
põhjal ei oie kahtlust, et eesti rah­va
edasme areng on jõudnud krii­tilisse
JFaasi. Nü kavatsetakse sa­jandi
lõpuks Tallinna elanike arvu
kahekordistada. Tallinna külje all
Muugal hakatakse ehitama uut sa-damatj
mis toob kaasa vähemalt
paarikümnetuhande pealise mitte­eestlaste
sissetoomise, Toolse piir­konda
planeeritakse maailma suu­rimat
f oisforiidikaevandust 15.000
muulase sissetoomisega ning mit­mes
paigas on planeerimisel uute
sõjaväebaaside ja sõjaväeasulate
ehitamine^ mis ei too Eestisse mit­te
ainult kümneid tuhandeid vene
sõjaväelasi, vaid ka nende pere­konnaliikmeid.
Venestamine toimub üiidla
plaani ja detailselt kavandatud
strateegia kohaselt. Sissetoodutele
rajatakse erilised tugipunktid suu­remates
linnades ja tööstus- ja
kaevanduspürkondades. Neile allu­vad
suurteha>sed, transport, sada­mad,
parteiaparaat, korravalve, po-lütUine
politsei, sõjavägi ja piiri­valve.
On tüüpiline, et vene töölis­konnaga
suurte tööstusettevõtete
iimber tekivad puht vene elulaadi
ja ,,kultuuriga*V asulad.
Kui võtta veel arvesse, et vene
keelt surutakse kõikjal häbenema­tult
peale, kuna ametiasutustes,
haiglates, paljudel ärides jä isegi
ülikoolides hakkab dömineeruna
vene keel, süs on eestlastel põhjust
hämmeldunult küsida — kus ma
dis õieti elan ja olen ning kas see
on veel minu kodumaa? Ametlik
venestamispoliitika Ja surve ee!st-lastele
kasvatab ka teistest N . Lu­du
osadest Eestisse toodud muulas­tes
ülbust eestlalste vastu ning kut-sumatud
manulised toonitavad sa­geli
avalikult, et kõik eestlased on
fashistidi neile, .tuleb veel 01
ALARMEER
15 eesti haritbse kiri
Üheks esinejate grupiks hiljutisel leimuväepoiste 55. sünnipäevaaasta kokkutulekul oli seUekš puh orga­niseeritud
lauluansambel, kes laulsid kähe äkordiomsaatel. Pildil vasakult Toivo Kõ^ ..
Peter Lanno, Evald Oder, Eerik Purje, Ilmar Värk, Mart Aviste, Ilmar Jõgi, William Mahdra, Rein R u t - ^ ^ " ^ " ^ . ^ ^ ,
nik ja Olaf KopvUlem. Foto-Tommr t^^^^
^ ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^
nitud käesoleval aastal teraviijäim-porteerima
6,5 miljardi dollari
yäärtulses. See sunima tuli tasuda
kõvas valuutas, mida saadi kulla
ja õÜ müügiga maailmaturgudel
õli müügitehingud olid Moskvale
suurel määral nii ütelda „sundyis-on
seotud suurte klimaatiliste
tega.
ön venekeelsete inimigrantide hulk bürokraatide ja venestunud, Nõu- keks", küna vene . õliallikad' trans-jatkuvalt
ületanud kohapeal sündi- kogude; Liidus sündinud eestlaste pordile kättesaadavates pürkonda-nüte
arvu (viiniaste seas moodus- kliki asemel võimule rahvuslik juh- des on kuivaks pumbatud -ning Ši-tavad
üha suurema osa;s
nelaste lapsed siindinute rahvusliku mait,
koosseisu ongi statistika :arvanud ka kohalikke huve.
sõjasaladuste hulka). ; lAibati panna piir tÖöstiiseife
^ Sõjajärgse perioodi rahvastiku seeritud arehdämisele, suurendades
säduäkkuse' ' ^ ^ ^ i^
nud eesti rahva seisundit kodu- >!?NSy ^ ^ ^ ^^
järgmise pildi: ; ne), mitte rajada Tallinnas müsi
aastad loomÄ suurkäitisi; kõige selle kaudu pidi "te riikide vahelistes suhetes märki-im(
tuh.) iive(tuh.)(sis- aga tõkestumä vene sisserändajate misväärset osa, siis vaatame põgu-
: šerännanudV tulv Eestisse. Tallinna M millises olukorras
EESTLASTE SEISUND
K O D U M A A L v -
Ent jätkem Stalini—Beria &
cönsortes ajastu nirig küsigem, kas
on a-st 1956 alanud j,sotsialistlilai
maal? Selle perioodi arengusuuna-de
mõningatest viljadest oli jtittu
Seppo Heikinheimo artiklis (1979.
ä. rahyaloenduse andmete alusel).
Lisame vaid paar üldistust:
1934. ä. oli Eesti äial eestlasi
88,2%, 1979.; a. — 64,7%; vene­lasi;
oli 1934. a. rahvaarvust 8,2%
(neist peaaegu pooled elasid 1940.
a. Eestilt annekteeritud maa-ala-del).
VENELASTE A R V U KASV
Just 1960. aastaist saab alguse
eesti rahva jaoks äärmiselt muret­tekitav
tendents: kui 1940—50.
aastail oli rahva loomulik iive
Kuna N. Liidu ja Ühendriikide
põllumajanduse toodang hakkab
mõnede teoreetikute ja uurijate ar­vates
tulevikus mängima mõlema-
1951—55 30,5 ' 28,0
1956—60 34,2 25,5
1961 65 32,0 43,1
1966—70 27,3 49,3
1971—75 29,9 : 34,2
1977 4,9 7,3
STATISTIKA VAIKIB.
Areng jõudis niisiis selleni,
1977. a. ületas sisserännanute
et
suurem kui Venemaalt sisseränna­nute
arv, siis alates 1960. aastaist
mitte eestlaste arv 1,5 korda ko- masoluks ja arenguks näis kujune-hapealse
loomuliku juurdekasvu! vat mingisugune eluruum.
Nähtavasti muutus asi eesti rahva
LOOTUSTE HALASTAMATU "
LÕPP:-- ?;
on vene
laienemine pidi hoopis "seisma pan- põllumajanduis, kui seda võrrelda
dama. Ja tagatipuks tekkis lootus. Ühendriikide farmerite töö vilja-et
käsikäes desarmeerimisproblee- kusega ja põüusaäkideg^
mi edul^ lahenemisega.
Eesti mihtmseermiise aste,^ vnaks^^ reserveeritud põUu-va^
a osa_^vene garmsone i ^ ^ ^^
vah^ laanemaadmaga^.^
suhtlemise vomiahis. Neid j^^
sarnaseid momente silmas pi-*'^'^^^ '
ei tundunudki tulevik enam
sünge. Kohati paistis, et
es
eriti
ole-anda
Ja saata
maade teravUjäsaake võrreldes sel­gub,
et möödunud aastal produt-s
«erMd ameerika färmcirid ja far­mid
kaks korda rohkem teravilja
kui nõukogude sovhoosid^kolhoö-sid.
Ühendriikide saak oli 331 mil­jonit
tonni, kuna nõukogude põl­lud
andsid ainult 165 miljoni ton-lulise.
saagi. Käesoleval aastal hui-nätakse
vene toodangut 170 mil­joni
tonnile, mis on kaugele maha­jäänud
Kremli poolt planeeritud
eesmärgist — 238 miljonist ton-lõikes.
1959-1979 suurenes eest- riumi huvid üle^^^^
laste arv Eesti temtooriumil kõi- kärpis
gest 55.000 võrra,; slaavlaste (kaä-tonoömiat, rahvusvabanikide kõik
sa arvatud ukrainlased jä valgeve- tähtsamad majandusharud allutati
ministeeriu-
70. aastad tegid taolistele illusi-
„kasvamise ja tugevnemise" osas
niivõrd delikaatseks, et 1978. aas­tast
alates statistika lõpetas andme­te
esitamise mehhaanilise iive koh­ta.
Vaikimine, mis: kõneleb ilme- oönidele hal^^^
15-ne haridustegelase kiri kin-]^amat keelt kui teire artikkel. : 60.^^^ toimus pööre tä­nitab
kõike: seda, mida meie sün Paremad pole kokkuvõtlikud gasi range ja jäiga Moskva tsent-väli^
aaUmas alati oleme kartnud andmed viimase kahekümne aasta ralismi suunas (põhimõttel: impee-
— eesti rahvast tahetakse lõplikult
hävitada ja kujundada Eesti terri­tooriumist
tükike puhast Vene­maad.
Nüüd, kus Venemaa elA nelased) arv aga peaaegu neli kör- otseselt^ üleliidulistele
läänest importeeritud vilja najal, ei da rohkem — 201.000 võrra midele. Kuivõrd tööviljakuse'k
ole võünalik enam eesüasi küüdi- (267.000-lt 468.000-le ehk 1,75 vu stimuleerimisest ei tulnud mi-
. J . . J . ^ ./ , korda). Veelgi ärevusttekitavam on dagi välja, kandus rõhk praktikas
tada, kmd eesü r a hm hävitatakse , „ areng: l ü i 1970-79 u u i s t i t oÄ
kapitalistlikest lääneriikidest sisse
tooma umbes ühe neljandikel oma
teravüji vajadusest. Olukord pa­neb
Kremli vanadekodus võimul
olevate mee<$te südamed kindlasti
70. aastate areng: kui 1970-79 uuesti tootmise ekstensiiv^^^^^ kürema^ põksmna^^^^^^^^
•otsessiga elanikkond Eesti territooriumi seega uute suurettevõtete '^P*"'"^^^^^ viinud oma ru-
— eestlastelt võetakse tema kui- renes 110.000 inimese võrra,.-siis ehitamisele ja mitte-eesti tööjõu f™<)onaKate süsteemiga polluma-tuuri
ja keele vägistamisega tema oli eestlaste osa selles juurdekas- impordile. janfluse 5>umumere aarde, kus ei
, . o . / Kas toestipme Heikinheimol ]a lobtiised eesti r
nmgemattev j a eestlase tagasihoid- aatekaaslastel (nendeks on aga tes, siis aastakümne teiser poolel Brezhnev Ja tema kaaslased sei-likuie
iseloomule yooras barbaarne
vene elustiil. Vaevalt on Vene- enamus eesti rahvast — ja, annaks domineerima masendus, perspektii- teha lääne tsuunas head nägu ja
maalt saabuniid uustulnukatel ü!d- taevas, et ka soome rahvast) sää- vitus, hirm. Poliitihseltsümbolisee- katsuda sealt mi palju teravilja
se aimu, mida täheUdab tegelikult statistika taustal alust eesti ris olukorra muutumist E K P kaua- kokkukraapida kui võünalik või
- t . ^ t A h"^' keele ja kultuuri pärast südant vä- aegse I sekretäri Ivan Käbini kõr- katsuda järk-järgult moonaka pÕl-sona
„tasiusr Km nad ^oiki eest- i^^^^^j^ Heikinheimo artikli ala- valdamine ametikohalt 1978. a. lumajandusele tuge saada erasek-lasi
seüe nimega määritlevad, pealkiri :,,ärevusttekitav rah^ Eesti rahvuskommunistide üri- tori tüvustamisega ja .soodustamise^
Nähtavasti mõeldakse selle sõna tikustatistika". — pn meie arvates tust panna E K P peamehe kohale ga? Näib, et teisele valikuvõimalu-all
lihtsalt kurjategijaid, keda tuleb rohkem kui õigustatud; ükskord ometi puhas eestlane, ta- sele on^hakattid yiimasel ajal eri-armutult
hävitada, iü^ Kõnealuseid tendentse vaagides bas täielik krahh> kui rõhku panema, kuna: suur te-
, , *. . j. , on oluline silmas pidada 1960. aas- sesel sekkumisel määrati uueks ravilja import võib oSutuda partei
aitayaü omalt poolt ümseltkoigiü^j^ Achilr
kaasa, et Venemaalt saabmiiid selgemat muudatust Moskva polii- keelne ja venemeelne Karl Vaino, lese kannaks. Isegi propagandaga
truualamlikke kommunilstliku rez- tikas Eesti suhtes ning vastavalt kel • puudus igasugune toetus isegi läbiimbutatud venelase ajud hak-hümi
sulaseid eestlaste vastu üles eestlaste hoiakus ja psühholoogias Eesti valitsusringkondades. ^ Vaino kavad tulevikus võibolla; töötama
kihutada. Sellele viitab eriti kuiu- i^^menud nihkeid. võimulekerkimine oli faktiliselt ja lõppude-lõpüks võib juba ka iga
, " . %j, ^ , , t" kõrvakiihiks eesti kohäM^^
Kait.asja iLestis ilmunud venekeel- TEATAVATE LOOTUSTE munistide aastatepikkusele pürgi- enam leiba ei ole ja kuhu on ka-ne
teos, mis kiijeldab muu hulgas PERIOOD musele tuua parteisse „omäd me- dunud liha? Eestis on erasektori
eriti põhjalikelt K G B tegevust jä
võitlust eesti „ ja „di
versantide'•: vastu.
Kremlis asuvatele võmuimeeste-hed"
ja demonstreeris^ Moskva elustamise ja propageerimise raa-
Hruhstshovi reformideajastul vankumatut umbusku ääremaade mides hakatud rääkima „maako-
(50. aastate II pool, 60. aastate ai- karjeristide truualamhkkuse suhtes, dude" asutamisest ja massiküüdita-gus)
tekkisid eestlastel oma rahvu- Näitas ju Vaino valik, e tühjaks jäänud ialude elu-se
ja rahvuskultuuri tuleviku suhtes va meelest saavad eesti rahvas ja hoonete kasutamisele võtmisest,
le ja nende peaesindajale Eestis, teatavad lootused. Viimased said kultuur olla „kindlates kätes" üks- Vaevalt sellel aktsioonil on aga
umbkeelsele ja venestunud Siberi toitu stalinismi ohvrite rehabilitee- nes sel juhul, kui neid juhib koha- loodetud tulemusi, kui ^eda ideed
eestlasele Karl Vainole ei paku 15 rimisest, N L K P 1961. a.. vastu likule keelele ja mentaliteedile iga- on propageerima pandud Teise
haridustegeMe kiri kindlasti meel- ^^^-^ külluseprogrammist, suure- ti võõras, ainuüksi Kremli büro- maaihnasõja aegne bolshevike löö-
. , V . ,. , " ma autonootoia lubamisest rahvus- kraatiast sõltuv isik. Vaino perioo- gimees ja Eesti tagalasse saadetud
oivat iugemismaferjaü, feuid valis- vabariikidele, orientatsioonist kui- di hakkas rahvas nimetama neo- punaste terroristide juht Hmar Ju-maashnas
asuvaid eestlasi peaks^uursemale ja moodsamale majan-Shahhoy^^ ajastuks. (Sergei.-risson^ kelle iibeks elukreedoks on
see virgutama uutele aktsioonidele, damisele (koos tarbekaupade too- Shahhovskoi oli sadakond aastat olnud eesti iseseisva põllumehe 5sä-tegudele
ja ohvrimeelsetele anne- ^^"S^ laiendamisega), eesti rah- tagasi Eestimaa kubermangu eri- vitamine.
ymkiiltuuri üllatuslikustv^v^ . ;
sest stalini-aegse surutise järel. Hei- k ^ . : ;
litati lootust viia areng välja inim- hikindla venestajana nagu Soomes ^ * ;
näolise' sotšialisnaini, tuua vene pisut hiljem Bobrikov.) • (Järg lk; 3 ) '
tustele meie i ^ v a kannatuste ker
gendamiseks. •
•••• K. A.
m 78
23. ja 2|
dr.
30.|a3|
dr.
Eesti
spprusõl
radele
toobril
gisõhtu
vuline. I
kolal
head tül
Hilise
tavatc j
til
iist
peamise
liste süj
mood 11J
kui sol
ütelüs:^
oma õis
Sõbn
nikau;
tee rorij
llililililillll
MAALII
Helista^
siiiiiliiiiuiil
: Mis
uus kai
partei ]|
sotsialisi
se vab£
niooduJ
Milliscil
kantsici
rindel
väd tei
damise(
Qeri Hc
dest?
Held
nientä!
kantsid
helepanl
probiccf
tööpuu*
jääb tei|
seks, vj
ba !sel
.nistriksi
dine vi
kraatid^
scher.
Hell
side hi
tik. Sai
rihgkü»
25 pro|
et Koi
võimelt
ta^
dcniokij
Baieri
Iii juhti
rõhu
icemidj
mille
sotsiaaj
tõstniiij
mine e|
legä ül
tööstu*
Ja
see c^i^
et ta
sõliniiii
Ida-Eu
dega.
kulepcl
aalise
SiberLsI
ta luliil
nõud,
ühendi
Jääl
.mut K
hügläsl
anüelel
nõua
lomaai
tamistJ