1979-12-18-06 |
Previous | 6 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?ABÄ EESTLANE Ä Nr. 94
UNUSTAMATA ÄHMAST
sündinud 10. detsembril |897
maetud 8; detsembril 1979 Hüumaal
mälestavad sügavas leinas
,,,õndsad on
kes Issandas surevad."
LAPSED;:^'
LÄSTELÄPSEB
ILAPSELÄPSE-LAPS • :
Kodu-Eestis, Rootsis; Ja,
1; ^vS^-vj-Vf v^S:-"
AKMAST - VENDA JA; ONU
lootusy annästös..
sündinud 10. detsembril 1897 Hüumaal
maetud 8. detsembril 1979jfiiumaal
mäHestavad leinas
; MEELI SADUL
.EINAR NIIT:
:üLLo:Nro^' -^^
/ H E L V E sa
. ; VÄLDEN SÄDUL^
LLA VÄLJAS
perekondadega
L E M B I T ÄEDMA.abikaasaga •
P E T E R B A L L E & abikaasaga : .' i
S I E G B E R T E L L E R B U S G H perekomaga
H E L G I L E P P I K : . , . - - " ^
E R I C H L U N D abikaasaga;;
M A N I V A L D OTS abikaasaga
mälestavad leiias
H E R M A N K I R ST
U S A S E V I G perekonnaga
UNUSTAMATA mLIST . HÄiü). T i Q I M E ^ ^ ISA
m
ARMAST VENDA JA ONU
sündinud lOŽ detsembril 1897 Hiiumaal
surnud 3. detsembrill979
AIVI Ja J A AN R U U T ^ ^ ^^
m v i j a m E K S TRUMÄH
TIIU Ja BENNO ONU
EDUARD Jä TOOMAS ÕUNÄFUU
m
LAHKUS MEIE ARMAS ONU. VANAONU J A SUGULANE'
sündinud 15. augustil 1910 Läänemaal
IS. novembril 1979 Tallinnas
vend. E D U A R D , abikaasaga
õetütar ASTA perekonnaga
AEMAST VILISTLAST
LeinaVäd kurbuses
sündinud 29. juüiül 1906^ T ^
surnud 12. detsembril 1979 StokholmiB
mälestab leinas
KORPORATSIOON VIROM
JUULI ja P A U L ' /
Tim jä HENN. perega
LEIDA j a KARL p.erega :
KOIDULA Ja MARTIN perega
LILLELEHT perega
Südamlik tönu kõigüe, kes minu armsa abikaasa
iLMÄR SONIN
ÄKMSE SURMA ymi LAHKUNUD A R t o S T ONU J A RISTHSA
viimsele teekomiale saaftmisest nü rohkearviöiseilt osa võtsid,
mind lohutasid ning kadunule oma armastust ning lugupidamist
•avafldasid/ J-.''
Erüine tänu õp. A. Taul'iile, organist J ; Kivik'ule, korporatsioon
Fratemitas Esticale ja Eesti Korporatsioonide Ludule. Samuti
tänu kõüddele headele sõpradele j a tuifetavatele, te tema
kalmu kaunite liUede ja pärgadega kaunistasid.
. Sügavas leinas lesk
• INA SÖNINlastega
sündinud 16. jaanuaril 1905 Viimsis
surnud 9. deitsembril 1979 Torontos
mMestavad.,vaikses leinas
risütütar OLGA abikaasaga Ja
tütar LUULE perekonnaga
Vaimulike lautud©
Aastaaiul ilmus Rootsis uus
heliplaat Ja (leegitse", millel
eesti bass Valdeik Jürisoo laulab
vaimulikke soololaule, saatj aiks
on Sonnu Peterson nü orelü kui
ka klaverü, Aso Lärmerliolm har-fü
ja E E L K Stofchölmi koguduse
segaikoõr Jüri Raidi juhatijsel.
Heliplaadi üldmuusikajüihiks on
S. Peterson, kes on Katarina k i r i kus
organistiks, peale selle muusikadirektoriks
.ja laulupedagoogiks
ning on hästi tuntud noore- -
ma põlvkonna kirikumuusikima.
Rootsis.
Heliplaadil on 'kokku üksteist
laulu, peamiselt eesti ja rootsi he-lüoojate
loomingust. TüÜilauluks
on S. Moöringu poolt Anna Haava
sõnadele loodud viis „Ela j a leegitse".
Heliplaadi esimesel küljel
on valik elavamaist,rütniikanaaist
vabaikoguduse laidurefpertuaarist,
mis on omaks võetud viimasel
ajal ko Rootsi luteri kirikuis. S.
Peterson on need soolotouludeks
seadnud ja neis on nü elu; k u i 'ka
vaimset leegitsemist.
Teine külg algab rootsi füosoo-fia
doifctori, komponisti, luuleta"
ja, polütiku, haridusministri ja
maavanema Gunnar Weomerbergi
helitööga „Tehikem avaraiks võlvid"
(Psalm 24); kuigi asjaarmastaja
helüoomisel, on .tetma
viisid Rootsis olnud väga populaarsed.
Järgnevad C.H. Morrise
koraal „Elu on võitlus tormisal
teel" ja siis k o lm eesti helüoojor
te laulu. J . Hiobi ,Jjargo religi-oso"
(Trööstige minu rahvast), R.
Tobiase „Lbo Jumal mulle puhas
süda!" (Psalm 81) j a L . Avessoni
viis K. Lepiku.' sõnadele .kurbus".
-: . : -.
Plaadi olevate laulude järjekord
moodustab omaette tervüku
vaimuliku. tunnetuse tõdemisel,
mida V. Jürisoo isikliku usiüise
vbenduimiuse, sünnipärase soojuse
ja muusikalise sisseelamisega
kujulajaüe edasi annab. V. Jürisoo,
kes.on sündinud 1926. a. Harjumaal,
Pärispeal, alustas oma
lauluõpinguid Stpkholmis Hetoii
Betlema' ja Helene Lepperi juures,
jätkas neid Rootsi Kuningliku
hoovüaulja M . öhmani ja prof.
' A. Sunnegä,rdi juures. Praegu oo
\ tema lauluõpetajaks ja repetiito-
; riks S. Peterson.
I V. Jürisoo on esinenud 'kiriku°
' kontsertidel, solistina eesti ja
rootsi jumalateenistustel, kuid
ka välj aspool Rootsit. Vaimulik
laul on taile alati olnud südamelähedane,
tal on sel alal laialdane
i repetuaar aariatest, oratooriu-meist
negro spirituaalideni ja vabakoguduste
lauludeni; viimastega
on tal sidemed juba tugevad
lapsepõlvest. Selle tehniliselt heatasemelise
heliplaadi kaudu saame
kaugemalgi kaasa elada ta
laulude rikastavale yäljendiisfcül-lusele.
AastÄimBete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslife aöiasm©
ja mõõdukad hinnad.
^ . W A Y N E
Funeral Director
723 Mount Pieasant
(lõunapool Egüntoni)
M 489-8811 © 489-8IS2
© Inglismaal on üheks seltskondlikuks
sündmuseks sõduriõhtud.
27. oktoobril toimusid need nii
Londonis kui ka Bradfordis. Esimeses
oli kavas mitmesuguseid ettekandeid,
Eesti Vabadussõja veteranide
austamine ja muud, teises
kõne Ernst Luugüt, ettekandeid
Eesti Meeskoor „Koit" kvartetilt.
SeU^e (järjes õhtusöök,
kus oli hernesupp, rukküeib ja
klaas viina.
Laupäeval, 15. detsembril korraldas
T.E. Baptisti Koguduse nais-ring
oma koguduse liikmele Mihkel
Hüuväinale koosviibimise tema
100-nda sünnipäeva tähistamiseks.
Kiriku alumises saar
lis, kuhu. kogunes üle saja külalise
ja õnnitleja, istuti kohvilauas,
jagati mälestusi ja anti iüe tervitusi
ja lilli. Pealauas istusid koos
juubilariga poeg- E n d ^ ja tütar
Maimu oma perekondadega.
MÄel Hiiiiväin sündis 13. det-,
semhrii 1879. a. Saareonaal Soela
väina ääres, iseloomustavaks jooneks
ta pikal eluajal on väljakujunenud
vaimulik tänulik meelsus
13IHlliliniillHiliHn93»Hlllll!i!l!{|IISiSP
teevad ©nam teiste kui
iseenda pärast: peaasi, mis teised
ütlevad, mis teised arvavad, sest
nende arvamisest oleneb siiiu
ühiskondlik väärtus.
' A.H.
Tere tulemast ütles naisrmgi
esinaine Loone" Jürimäe, lugedes
kirjasõna , ,mägede iiikumisest ja
küngaste kõikumisest", mida ka
juubüar oma elus on kogenud,
nähös p k a eluea jooksul mitmeid
valitsusi varisemas ja elanud mit-vnel
maal. Koguduse a
p. Medri tervitas koguduse poolt
j a Loone Jürimäe andis -üle Ülled.
Soololaulu laulis noor sopran
Senta Medri. Tervitas ka Paulitie
Auväärt, meenutades J möödunud
aegii j a j-uubilari kui lauluarmas-tajat
inimest ja head tenorilaul-jat.
Edasi laulis soololaulu Asta-
Kauips. Kodumaalt tõi tervitusi
äsja küUa sõitnud kodukandi tuttav,
tuues tervitusi mitmelt Saaremaa
koguduselt. Järgnevalt
tervitas August Liipere, lugedes
Psalm 92: 14—15 , ,Kes Jehoova
kotta on istutatud... need haljendavad",
rõhutades sellega juubilari
kui usumeest,
Lõpuks võttis sõna poeg Endel,
Seda aega. kui teeninduskom-binaat
„Täht" tartlaste pesupesemisega
häireteta toime tuli, rah«
vas enam hästi. ei mäleta;vatki.
Vihmasel ajal olevat ikka nü olnud,
et kui ühest avariist või hädast
kuidagi jagu saad, on teine
kohe tulekul. Kogu tänavuse.aasta
õn ettevõte ära öelnud aknakardinate
pesemisest. Mõnel juhul
neid k a .pestavat, aga raamimist
ega tärgeldamist ei tehtavat.
Kuid iga perenaine teadvat, et k u i
kardinaid pärast pesemist raamile
ei tõmmata, süs nad võivat muutuda
kasutuskõlbmatuks. E i olevat
ka lootust, et asi paraneks,
teeninduskombiaaadi töötajad
kinnitavat ühest suust, et praegu
põle sel alal mingit paraneonist
näha. Hoone, mida varem nimetatud
otstarbeks kasutati, Jöitsalt
amoritiseerus.
Juba mõne aasta eest muudeti
Paks Margareete meremuuseumiks.
Seda nelja sajandi eest poola
arhitekti Klemensi poolt ehitatud
torni on tänavu restaureerinud
poolakad. Töö juurde kuuhis ka
meremuuseumi sisemine ehitamiöeldes
et tema elu usklikus kodu^ ne, kus saab nüüd isegi laevamas-kasvades
ja usklikuna on olnud j te asetada nii, et neid saaks vaa-"
huvitav, et talle on palju -head data kolmelt korruselt, kuna vahe-osaks
saanud. Ta tänas kõiki osavõtjaid
ja korraldajjaid, kes isale;
nü ilusa süneipäva olid korralda-laed
ja keerdtrepp on ehitatud nii,
et mastid pannakse vertücaalselt
seisma, puudutades oma t i j ^ e g a
torni katüst.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 18, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-12-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791218 |
Description
| Title | 1979-12-18-06 |
| OCR text | ?ABÄ EESTLANE Ä Nr. 94 UNUSTAMATA ÄHMAST sündinud 10. detsembril |897 maetud 8; detsembril 1979 Hüumaal mälestavad sügavas leinas ,,,õndsad on kes Issandas surevad." LAPSED;:^' LÄSTELÄPSEB ILAPSELÄPSE-LAPS • : Kodu-Eestis, Rootsis; Ja, 1; ^vS^-vj-Vf v^S:-" AKMAST - VENDA JA; ONU lootusy annästös.. sündinud 10. detsembril 1897 Hüumaal maetud 8. detsembril 1979jfiiumaal mäHestavad leinas ; MEELI SADUL .EINAR NIIT: :üLLo:Nro^' -^^ / H E L V E sa . ; VÄLDEN SÄDUL^ LLA VÄLJAS perekondadega L E M B I T ÄEDMA.abikaasaga • P E T E R B A L L E & abikaasaga : .' i S I E G B E R T E L L E R B U S G H perekomaga H E L G I L E P P I K : . , . - - " ^ E R I C H L U N D abikaasaga;; M A N I V A L D OTS abikaasaga mälestavad leiias H E R M A N K I R ST U S A S E V I G perekonnaga UNUSTAMATA mLIST . HÄiü). T i Q I M E ^ ^ ISA m ARMAST VENDA JA ONU sündinud lOŽ detsembril 1897 Hiiumaal surnud 3. detsembrill979 AIVI Ja J A AN R U U T ^ ^ ^^ m v i j a m E K S TRUMÄH TIIU Ja BENNO ONU EDUARD Jä TOOMAS ÕUNÄFUU m LAHKUS MEIE ARMAS ONU. VANAONU J A SUGULANE' sündinud 15. augustil 1910 Läänemaal IS. novembril 1979 Tallinnas vend. E D U A R D , abikaasaga õetütar ASTA perekonnaga AEMAST VILISTLAST LeinaVäd kurbuses sündinud 29. juüiül 1906^ T ^ surnud 12. detsembril 1979 StokholmiB mälestab leinas KORPORATSIOON VIROM JUULI ja P A U L ' / Tim jä HENN. perega LEIDA j a KARL p.erega : KOIDULA Ja MARTIN perega LILLELEHT perega Südamlik tönu kõigüe, kes minu armsa abikaasa iLMÄR SONIN ÄKMSE SURMA ymi LAHKUNUD A R t o S T ONU J A RISTHSA viimsele teekomiale saaftmisest nü rohkearviöiseilt osa võtsid, mind lohutasid ning kadunule oma armastust ning lugupidamist •avafldasid/ J-.'' Erüine tänu õp. A. Taul'iile, organist J ; Kivik'ule, korporatsioon Fratemitas Esticale ja Eesti Korporatsioonide Ludule. Samuti tänu kõüddele headele sõpradele j a tuifetavatele, te tema kalmu kaunite liUede ja pärgadega kaunistasid. . Sügavas leinas lesk • INA SÖNINlastega sündinud 16. jaanuaril 1905 Viimsis surnud 9. deitsembril 1979 Torontos mMestavad.,vaikses leinas risütütar OLGA abikaasaga Ja tütar LUULE perekonnaga Vaimulike lautud© Aastaaiul ilmus Rootsis uus heliplaat Ja (leegitse", millel eesti bass Valdeik Jürisoo laulab vaimulikke soololaule, saatj aiks on Sonnu Peterson nü orelü kui ka klaverü, Aso Lärmerliolm har-fü ja E E L K Stofchölmi koguduse segaikoõr Jüri Raidi juhatijsel. Heliplaadi üldmuusikajüihiks on S. Peterson, kes on Katarina k i r i kus organistiks, peale selle muusikadirektoriks .ja laulupedagoogiks ning on hästi tuntud noore- - ma põlvkonna kirikumuusikima. Rootsis. Heliplaadil on 'kokku üksteist laulu, peamiselt eesti ja rootsi he-lüoojate loomingust. TüÜilauluks on S. Moöringu poolt Anna Haava sõnadele loodud viis „Ela j a leegitse". Heliplaadi esimesel küljel on valik elavamaist,rütniikanaaist vabaikoguduse laidurefpertuaarist, mis on omaks võetud viimasel ajal ko Rootsi luteri kirikuis. S. Peterson on need soolotouludeks seadnud ja neis on nü elu; k u i 'ka vaimset leegitsemist. Teine külg algab rootsi füosoo-fia doifctori, komponisti, luuleta" ja, polütiku, haridusministri ja maavanema Gunnar Weomerbergi helitööga „Tehikem avaraiks võlvid" (Psalm 24); kuigi asjaarmastaja helüoomisel, on .tetma viisid Rootsis olnud väga populaarsed. Järgnevad C.H. Morrise koraal „Elu on võitlus tormisal teel" ja siis k o lm eesti helüoojor te laulu. J . Hiobi ,Jjargo religi-oso" (Trööstige minu rahvast), R. Tobiase „Lbo Jumal mulle puhas süda!" (Psalm 81) j a L . Avessoni viis K. Lepiku.' sõnadele .kurbus". -: . : -. Plaadi olevate laulude järjekord moodustab omaette tervüku vaimuliku. tunnetuse tõdemisel, mida V. Jürisoo isikliku usiüise vbenduimiuse, sünnipärase soojuse ja muusikalise sisseelamisega kujulajaüe edasi annab. V. Jürisoo, kes.on sündinud 1926. a. Harjumaal, Pärispeal, alustas oma lauluõpinguid Stpkholmis Hetoii Betlema' ja Helene Lepperi juures, jätkas neid Rootsi Kuningliku hoovüaulja M . öhmani ja prof. ' A. Sunnegä,rdi juures. Praegu oo \ tema lauluõpetajaks ja repetiito- ; riks S. Peterson. I V. Jürisoo on esinenud 'kiriku° ' kontsertidel, solistina eesti ja rootsi jumalateenistustel, kuid ka välj aspool Rootsit. Vaimulik laul on taile alati olnud südamelähedane, tal on sel alal laialdane i repetuaar aariatest, oratooriu-meist negro spirituaalideni ja vabakoguduste lauludeni; viimastega on tal sidemed juba tugevad lapsepõlvest. Selle tehniliselt heatasemelise heliplaadi kaudu saame kaugemalgi kaasa elada ta laulude rikastavale yäljendiisfcül-lusele. AastÄimBete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslife aöiasm© ja mõõdukad hinnad. ^ . W A Y N E Funeral Director 723 Mount Pieasant (lõunapool Egüntoni) M 489-8811 © 489-8IS2 © Inglismaal on üheks seltskondlikuks sündmuseks sõduriõhtud. 27. oktoobril toimusid need nii Londonis kui ka Bradfordis. Esimeses oli kavas mitmesuguseid ettekandeid, Eesti Vabadussõja veteranide austamine ja muud, teises kõne Ernst Luugüt, ettekandeid Eesti Meeskoor „Koit" kvartetilt. SeU^e (järjes õhtusöök, kus oli hernesupp, rukküeib ja klaas viina. Laupäeval, 15. detsembril korraldas T.E. Baptisti Koguduse nais-ring oma koguduse liikmele Mihkel Hüuväinale koosviibimise tema 100-nda sünnipäeva tähistamiseks. Kiriku alumises saar lis, kuhu. kogunes üle saja külalise ja õnnitleja, istuti kohvilauas, jagati mälestusi ja anti iüe tervitusi ja lilli. Pealauas istusid koos juubilariga poeg- E n d ^ ja tütar Maimu oma perekondadega. MÄel Hiiiiväin sündis 13. det-, semhrii 1879. a. Saareonaal Soela väina ääres, iseloomustavaks jooneks ta pikal eluajal on väljakujunenud vaimulik tänulik meelsus 13IHlliliniillHiliHn93»Hlllll!i!l!{|IISiSP teevad ©nam teiste kui iseenda pärast: peaasi, mis teised ütlevad, mis teised arvavad, sest nende arvamisest oleneb siiiu ühiskondlik väärtus. ' A.H. Tere tulemast ütles naisrmgi esinaine Loone" Jürimäe, lugedes kirjasõna , ,mägede iiikumisest ja küngaste kõikumisest", mida ka juubüar oma elus on kogenud, nähös p k a eluea jooksul mitmeid valitsusi varisemas ja elanud mit-vnel maal. Koguduse a p. Medri tervitas koguduse poolt j a Loone Jürimäe andis -üle Ülled. Soololaulu laulis noor sopran Senta Medri. Tervitas ka Paulitie Auväärt, meenutades J möödunud aegii j a j-uubilari kui lauluarmas-tajat inimest ja head tenorilaul-jat. Edasi laulis soololaulu Asta- Kauips. Kodumaalt tõi tervitusi äsja küUa sõitnud kodukandi tuttav, tuues tervitusi mitmelt Saaremaa koguduselt. Järgnevalt tervitas August Liipere, lugedes Psalm 92: 14—15 , ,Kes Jehoova kotta on istutatud... need haljendavad", rõhutades sellega juubilari kui usumeest, Lõpuks võttis sõna poeg Endel, Seda aega. kui teeninduskom-binaat „Täht" tartlaste pesupesemisega häireteta toime tuli, rah« vas enam hästi. ei mäleta;vatki. Vihmasel ajal olevat ikka nü olnud, et kui ühest avariist või hädast kuidagi jagu saad, on teine kohe tulekul. Kogu tänavuse.aasta õn ettevõte ära öelnud aknakardinate pesemisest. Mõnel juhul neid k a .pestavat, aga raamimist ega tärgeldamist ei tehtavat. Kuid iga perenaine teadvat, et k u i kardinaid pärast pesemist raamile ei tõmmata, süs nad võivat muutuda kasutuskõlbmatuks. E i olevat ka lootust, et asi paraneks, teeninduskombiaaadi töötajad kinnitavat ühest suust, et praegu põle sel alal mingit paraneonist näha. Hoone, mida varem nimetatud otstarbeks kasutati, Jöitsalt amoritiseerus. Juba mõne aasta eest muudeti Paks Margareete meremuuseumiks. Seda nelja sajandi eest poola arhitekti Klemensi poolt ehitatud torni on tänavu restaureerinud poolakad. Töö juurde kuuhis ka meremuuseumi sisemine ehitamiöeldes et tema elu usklikus kodu^ ne, kus saab nüüd isegi laevamas-kasvades ja usklikuna on olnud j te asetada nii, et neid saaks vaa-" huvitav, et talle on palju -head data kolmelt korruselt, kuna vahe-osaks saanud. Ta tänas kõiki osavõtjaid ja korraldajjaid, kes isale; nü ilusa süneipäva olid korralda-laed ja keerdtrepp on ehitatud nii, et mastid pannakse vertücaalselt seisma, puudutades oma t i j ^ e g a torni katüst. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-18-06
