Vaba eestlane , June 10, 1980

              VABA EESTLANE teisipäeval, lO-' 3^^^ ^^^^ — Tuesday,: June 10, Nr. 41
-««ÄC..'i.
Sisekergejõustiku võistlused om muutunud
pulaarsemaks. aa^tsi esimeste kiude padmaS
mmtimaMassüise^ Ja bäitavad pitugsMd
vaisks olümpiamängudeks. Eestlasist OBI esimese
Ikolmikhüppajä Uraimäe tagajärjega 16.5Si.
tulemused om
loodeta»
KÕRGUSHÜPE
Dietmar Mogenbiirg;
Lääne-Saksamaä
Jacek Wszola, Poola
Adrian Protesa,, RumeeniaL
<Jerd Wessiiog, Ida-Saksamaa
FraiiMin Jacobs, IJSA
Gtennaidi Belkov, N. Liit
le, USA
Roland DalhauseTj Shveitsi
Aleks Demdaajitk, N . L .
Benn Fields, USA
Istvan Gibicsar, Ungari
Aleks. Grigorjev, N. L.
Vlad. Kuntsevitsh, N. L.
1 Gerd Nagel, L.-Saksamaa
Marco Tamberi, Itaalia
Ruud Wielart, Hoüandi
Carlo Thränhardt, L.-Saksamaa
Bedros Bedrpsian, Rumeenia
Tommy Haynes, USA
IfJ^^KUULITÕUGE^^^ " -.^
2*29 Mike Carter, USA
2^29 Zlatan Saracevio, Jügošiaavia
2 23 Valeri Voikin • N. L.
2-23 Nikolai Hristob, Bulgaaria
2 27 Dave Laut, USA^ ; •
2 26 - ^ k s , Nosjenko, N. L . ; "
2 2ö Udö Beyer, Ida-Saksamaa
2.26 Anatoli Jarosh, N. L.
2.26 Jesse Stuart, USA
2^26 aromik Vlk, Tshdiho-
2*.26 slovakkia
Al Feuerbach, USA .
2.26
2.26
2.26
16.57
16.57,.
20.61
20.57
20.48
20.44
20.42
:20.33
20.32
20.31
20.24
20,19:
2019
mm .„VÄiA lESTLÄSi" TALITUSES
Hind Saato-
$ kula 0
Ä a l d M ä n d -MSTÄTE F I S ^ ^ (kolmas.valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIÄK SeOUTING
EESTI SKAmUSVIISKÜMMEOT AASTAT
T Ä kuNGLA JUIJBELllALBUM (T.E. RaSav&-
tantsijate Rühm)
Juliäh Karigur^.—
Hanrio-Eöimpüs NÄLG KUNSM
Põikread: 1. Riik Aafrikas, 6.
Riist vee tõstmiseks, 10. Armuand,
11. Lind, 12. j:esti peaministri ees­nimi,
13. Talupidaja, 14. Vene me­henimi,
16, Naisenimi, 18: Endis­aegne
pikkusemõõt, 19. Kurbloö-ius,
22. Jakobi vend Piiblis, võõrp.
Larry" Myricks, USA •
Llitz Dombrowski, Ida-SaJm-maa
Valeri Podluzhni, N. L. .
Lutz Franke, Ida-Saksamaa
Roriald Desruelles, Prantsus­maa
Arvidas J^bonis, N. L, ^
Carl Lewis, USA
Jason Grimes, USA '
Frank Paschek, Ida-Sai^amaa
Nenad Stekie, Jugoslaavia
TEIVASHÜPE ; „
Konstantin Volkov, N. L.
Thierry Vigneron, Prantsus­maa
Jean-Miche! Ballot, Prantsus-
8.38
8.13
8.12
8.06
804
8.03
8.00
im
5.64
5.62
5.60
5.60
5.60
5.60
5.58
5.55
5.55
5.51
Wlad. Kozakiewicz, Poola
Sergei, Kulibaba, N. Liit
Vladimir Poljakov,N. L.
Earl BeU, USA
Patrick Abada, Prantsusmaa
Phiiippe Hoirvin, Prantsusmaa
Mariusz Klimczyk, Poola.
KOLMIKHÜPE '
Ron Livers, USA
Vince Parrette, USA 17.03
Bela Bakosi, Ungari 16.86
Milan Tiff, USA 16.79
Joao Oliveira, Brasiilia - 16.74
Paul Jordan, USA 16.70
James Butts, USA 16.62
Klaiis Kubler, L.-Saksamaa 16.61
Jaak Uudmäe, Eesti 16.59
Kümnevõistlust peetakse raskei­maks
kergejõustüm alaks- Maikuu
keskpaiku toimus Götzis, Austrias
kümnevõistlejate võistlus, kus 21-
aastane tõmmunahaline sportlane
Francis Thompson Inglismaalt,
kelle vanemad on pärit Kariibi
mere saartelt, saavutas uueks
maailmarekordiks 8622 punkti.
Tema üksikalad olid järgmised:
100 m — 10,55, kaugus 7.72, kuuli­tõuge
14.46, kõrgus — 2.11, 400 m
— 48,04,,, 110 m tõkkejooks — 14,37,
kettaheide — 42.98, teivashüpe —
4.90, odavise — 65.38 ja 1500 m
jooks— 4.25,5.
F. Thompson on 186 sm pikk ja
kaalub 82 kilo. Praegune geOgraa-fiaüliõpilane
äratas tähelepanu
1976. aastal, km ta 7684 punktiga
püstitas 17-aastaste ning 7924 punk­tiga
18-aastaste maailmarekOirdid.
Järgmisel aastal viis F. Thompson:
juunioride maailmarekordi 8124
punktile ja tuli vastavas vanuse­klassis
Euroopa meistriks. 1978.
astal oli 8289 punktiga Prahas
täiskasvanute hulgas Euroopa
meistrivõistlustel teisel kohal. Kuid
Kanadas peetud Briti Maaihnariigi
võistlustel tuli ta esikohale 8467
punktiga, mis andis talle viienda
koha kõigi aegade edetabelis.
Götzis peetud võistlusel i tuli tei­sele
kohale Guido Kratschmer,
saavutades 8421 punkti ja kolman­daks
201 sm pikkune Jürgen Hir^^
seni kelle tuiemus oli 8276 punkti,
üle 8000 punkti saavutasid veel
austeriane Josef Zeilbäuer 8196,-
venelased Juri Kutsenko 8195 ja
Aleksander Nevski 8056 punkti.
21-aastane Klaus, Tafelmeier
avas oma odaviškehooaja Kölnis
•peetud võistlusel tulemusega 86.76.
Tema eesmärgiks on tänavu 90
meetri ületamine. Aastal 1976 ta
viskas oda 81.70, järgmKel aastal
83.68, 1978. a. 8516 ja möödunud
aastal:89.78. •.
Soomes Salos peetud kergejõus­tikuvõistlustel
tõukas; Reijo Stähl-berg
hea kuuliseeria 20.42, üle, üle,
20.88, 20.82, 21.23; tulemus on tä­navu
nel'jaS parim maailmas. Ees
on idasakslane Udo Beyer 21.98,
ameeriklane Brain Oldfed 2i;72 ja
ingane Geoff Capes 21.68. ^
Samal võistlustel viskas Esa Ut-riaüien
oda 87,02, teine Arto Här-könen
84.36.
Olli Pousi saavutas kolmikhüp­pes
Sofias tulemuse 16.39, mis on
Soome kõigi aegade viies tulemus.
Olli onu Pertti Pousi nimel on
Soome rekord tagajärjega täpselt
•.17m; '
kirjaviisis, 24. Austraalia sümbol
ja nuhthis, 25. On tee suvel kuiva­ga,
27. Mõiste pallimängudes, 29.
Teravmeehiey 32; Puhastav aine,
35. iCoha määrsõna, 36. Lihaloom,
^7. Suurem helitöö, 39. Pealmine^
ülemine osa, 40. Jõuetus, 41. Soo­me
kirjastus, 42. Tsentrumis, 41
Mitte koos.
Püstread: 1. Liiid, 2. Hulk inime­si,
3. Kuuhis filosoof, 4. Põõsas-puu,.
5. Naisenimi ja Maine'i osa­riigi
pealinn USA's, 7. Eesti teatrir
tegelane, 8. iPikali, 9. Antükaja
maa Ees-Aasiaš, 12. Terav konsu-ke,
15. Nahka maha võtma, 16.
Igaüks, 17. Kaisuloom, 20} Kure,
21. Kohal (olema), ^3. Linn Tunee­sias,
26. Põhjus, vajadus, 28. Kanti
ette, 29. Eesti kirjanik (1893--
1959), 30. Kaunis naine, 31. Vpn^^^^^
puu, 33. Raaniatüte raamiat, 34.
Peatselt, 37. Mõru, 38. Hapu jook.
: RISTSÕNA NR. 103® LAHENDUS .
Põikread: 1. Ka, 3. Aav, 6. Gar-bo,
10. Last, 11. Naer, 12. Aade, 13.
Peetrus, 15. Hmar, 17. Arm, 18. Ti­ta,
19. Rarh, 21. Inari, 24: K i i , 25,;
Anka, 27. Mes, 29. Uri, 31. Eiri-män,
33. Orbiit, 36. Teo, 37. Liist,
39. Utah, 41. Sam, 42. PHte, 44. Is,
46. Sõge, 48. Her, 50. Solin, 52.
Embleem, 54. Esna, 55. Norm, 56.
•ASEA.:':.,-: ;•.
Püstread: 1. Kaer, 2. Asemik, 4.
Anu, 5. Vastik, 6. Grit, 7. Ram, 8.
Baarium, 9. Odra, 10. L. Pavarotti,
14. Raa, 16. Laksi, 20. Miina Här­ma,
22. Nagi, 23. Risti, 26. Nh-e, 28.
Eesti, 30. Raha, 32. Nuut, 34. Bos­ton,
35. Ihnsi, 38. Speer, 40. Tehes,
43. LUB, 45. Sss, 51. Lam, 47. Õnn,
49. Ees, 51. La, 53. Mm.
7.5®
Enn Nöu - VASTUVETT ^- ; 5.-
ÄimaAhmatova-^: Marie Ünder— •
Herbert IWiichelsoö - KODUMAALT VÕÕRSILE 10^
Herbert Miehelsön ŠKÄUTLIKUL TEEL 3.-
Herberi Mchelson-4 NÕ
Herbert McM^^ Si^
"ESTONIAS OFFiCm GUTOE
Paiü Laan MÖITELEND pilte ja peegeEdusl
'Karin S&sen LOHENGRIM LMIKUMINE
kwbert Salu - OTOOPM
Eduard Krants— LUMELirn.ASED(m^ 3.
nona Laaman — I^^^^N^ (luuletas-
' k o g u ) fi
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.
Evald Uustalu Ja Rein Moora - SOOMEPOISID
(424 lk. -1- 64 lk, fotosid) 14v
Lelio Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
Jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Leho Lumiste ~ ATLANDI AKNAL
Leho Lumiste — KILLAD KÜLAS
Ants Vomm RISTSÕNAD I |
Ants Vomm - RISTSÕNAÖ n
Ants VominRISTSÕNAD ffi
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants V o m m M I N U HING (luuletuskogu)
Ants Vomm— VARJUD (lud^
Salme Ekbaum--AJATAR(luuletnsko^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan PitkaRAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) S.—
Haimes Oja — IKOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1410
Hannes p j a - ^ TUNNETE PURDEL (luuleto^^ 2.75
Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? M.-
Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
: LINNAST
I O
10
KALEVIPOE(J (õppe. Ja tööraamat ^k^^ 3
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- Ja tööraamat ©eS-kooliealistele
lastele värvitrükis) 4.—
ÕPETA (iõppe- Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvi&üMs) 5^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3^
S I ­SS
40
S5
30
6.6S
2.10
5.30
2.50
2.25
2.25
2.25
4 ^
6 ^
40
40
40
30
30
30
30
40
50
30
30
30
30
Sp
50
40
50
muutunud naised lastud laeva ja
laev pääsenud liikuma.
— Küll see oli veider etendus
seal tollil, imestas Vuotilainen
söögilauas. — Mul oli juba hirm
nahas, et mis seal võiks juhtuda.
~ Kas see mees tõesti ei märga­nud
sinu hõbeesemeid või isegi se­da
rahapakki? See -näis uurivat
igat äsja, imestas Kalle omalt
:•• :-v 59.
— Kitu ja Eeva! Pidage meeles, taaWiga järjekorda õhtusöögiks
et ei tunne! sosistas Lindsten. , laudadesse. Kabiin oli juba ette
— Mina fcüU ei lähe üksi! Koos võetud ja asjad jäetud sinna. Lind-jääme
siia l6ii teine ei pääse, kuu- steni vibu ja overallid olid kadu-lutas
Eeva nutusegase häälega, nud, lips oli kaelas laitmatult otse
pootshaagiga mehele, kes rehitses ja taarumisest polnud enam Jälge-midagi
laeva ja kai vahel. gi.
— Vuotilainen oli juba-pääsenud . — See mees on nüüd päris selge
trepilb, kui jLiindstea jõudis naiste ja härrasmehe moodi, sosistas tol-juurde:
lipaviljoni ees Lindsten! käitumise
i Mis siin on juhtunud? pärast pahandanud abielumees,
•U Mul kukkus maabumiskaart oma naisele, kui nad liikusid söögi-meire.
saali ootajate sabast mööda.
Tuul viis. Nad ei lase Pma sel- Sabasolek oli pikaajaline. Veelgi
leta laeva, seletas Ritu hädaldades, aeglasemalt oli siiski toimunud
- - Küll nad lasevad. Ärge närvit- laeva la%imine. Laev o^^^
sege, lohutas Lindsten hakates tre- lahkunud kolmveerand tundi hili-pist
iiles minema.
Hetk hiljem ootasid Lindsten ja
Vuotilainen koos Kalle ja
nenult, kima pootshaagiga tööta-jad
mehed ei olnud saanud Ritu
maabumiskaarti veest kätte. AUes
siis kui Usutlenud kasrt oU k^tte
Ma ütlesin juba hotellis, et
ma siit mingeid rublasid välja ei,
vii. Need rahad ei ole enam seal
kohvris. See sõber oli Õige ametir
mees ja jätab jutud meiesuguste
ametüneestega pidamata, seletas
Lindsten.
Kalle süüteküünlad ei olnud ik­ka
veel õigesti seatud: '
— Aga kas ta tõesti ei märga­nud,
et sa- teda petsid?
— Tõesti, ta märkas kohe raha­sid
ja pistis need oma varrukasse,
ülejäänud otshnme oli amult näi­temäng.
See oli hea näiteniäng,
kui sinagi uskusid, et see mees la­hutab
kogu mu kohvri. Muidugi
tundis ta kohe seda rasket ja kõva
pakki kohvri põhjal, ja see oligi
kogu asj a mõte, seletas Lindsten.
— Aga . . . see on ju päris selge
altkäemaks. Ta võiks selle eest
saada raske karistuse, ' imestas
Kalle ikka edasi./
— Muidugi võiks kui kinni sa­tuks.
Ma ei teagi kui palju. Naab­ril
on küll komme laduda aastaid
üksteise otsa, esiti vanglasse jä
siis veel töölaagrisse. Aga sellises
süsteemis näib igaüks seda tege­vat,
arutles Lindsten.
— See on isjeenesest sama jutt
kui meil -keeluseaduse aial. Siis
olnud ausat soomlast olemaski. Ja
,Bäib olevat pidevalt
seaduse aeg. See teeb igaühest
mingisuguse salakõrtsmiiku ja sea­duserikkuja,
filosofeeris omalt
poolt konstaabel.
Laeva õhtusöök oli rohke, aga
mitte mingisugune maitseasi. Val­milt
toodud annused ei hellitanud
maitserakke. Söögi järel sürduti
jäUe baari poolele. Suurest tungist
hoolimata leidis seltskond üsna
peagi lauaruuihi: Suntinen, Vuoti­lainen
ja konstaabel said koha
väiksemasse kolme inimese lauda
ja Lindsten leidis koha samasugu­se
laua ääres, kuhu juba varem
oli asetunud soomlasist abielupaar.
Ritu ja Eeva näisid olevat baari
teises otsas koos teiste kooriliik-metega.;
Juhiste kohaselt nad ei
olnud kogu reisi ajal tundnud ei
Lindsteni ega Vuotilaist.
Lindsteni ja lauafcaaslaste vest­lusel
selgus, et abielupaar oli ol-
, nud Eestis kolm nädalat. Proua
tädi ja mees asusid Tallinnast saja
kilomeetri 'kaugusel. Kui reisivõi­malused
Eestisse olid avanenud,
oli soomlasist paar kämud sageU
sugulasi kohtamas. Nad olid süski
saanud reisida vaid Tallinna, kuhu
tädi ja onu omalt poolt olid tulnud!
— Oleme mitu toda neid katsu­nud
Soome saada, aga nad ei ole
luba saanud. Meiegi oleme aastaid
katsunud pääseda nende kodu kü;
lastama, aga varem ei ole saanud
minna Tallmhast kaugemale, sele­tas
proua.
— Kuuefclimnendate aastate lõ­pust
saadik on katsetatud. Ega see
olnud hõlbus nüüdki, kinnitas
mees. ,\- .• • •••^.,:
— See on küH imelik bürokraa­tia,
jätkas mees ja hakkas taskust
rahakotti otsima. Ta ulatas sealt
kaheks murtud paberilehe Lind-stenile.
— Sellised, olid nüüd viimaks kir­jalikud
juhised kui viisasid palu-snne:
. „Austatud kodanik ..
Teatame^ et N. Liitu sugulaste
või tuttavate juurde suunduvate
reiside uute eeskirjade kohaselt
tuleb Teü: \
1. Täita hoolikalt juurdelisatud
vormid (3 tk.) igast üle 16-aastar
sest ja neüe alla kirjutada.
2. Lisada igale vormile foto ilma
peakatteta (foto suurus 3x4 sm).
3. Täidetud vormid nendele kin­nitatud
fotodega tuleb Teil saata
postiga neüe isikuile, kes kutsub
TeidN. Lütu.
4. Selle järel kui kohalikud nõu­kogude
ametivõiniud on uurinud
teie palvet, saate Te sugulastelt
(tuttavatelt) postiga teadaande
Teie reisi ajast.
Viisa saamiseks tuleb Teil esita­da-
teadaanne ja välispass kahe fo­toga
N. Liidu Soome suursaatkon­na
konsuliametUe, kelle aadress
on: Helsingi, Vuörimiehenkatu 6.
Büroo on avatud igal päeval kl.
10—11.30 kaasaarvamata laupäevad
ja pühapäevad."
— ()leks hea kui kõik soomlased
uuriksid vähe neid eeskirju ja
mõtleksid ise nende tähendusele.
Kuigi neis on vaid üks asi võõras,
ütles Lindsten paberit tagasi ulata­des,
/•^•'r
— Kuidas vaid üks? Minu arva­tes
need on mitmeski suhtes ime
likud juhised kui mõtlete kas-või
seda, mil viisu me käime abikaa­saga
poja perekonda Rootsis vaa­tamas,
arutles paberit oma raha­kotti
asetav mees.
---Keelekuju, ja masinakirjata
nika. Minu arvates ei ole mitte vü-sakas
soomlaste vastu, §t selline
suurriiki esindav paber sisaldab
keele ja masiriakirjutusvigu ja et
välimuseltki on see kui metsaküla
ühispöe laohoidja poolt kujunda­tud,
arutles Lindsten. — Aga. ise­enesest
pole selles midagi imelik­ku.
Need kuuluvad selle süsteemi
— Nü, nii muidugi, nõustus abi­elumees.
—- Küli seda süsteemi
neü kohnel nädalal jõudsime tisna
hästigi näha...
Lühike laevasõit õli peagi lõppe­mas.
Lindstenü ja Vuotilaisel ei
olnud probleeme kojuminekuga.
Neü oli ju auto ja vaid paari tunni
sõit Helsingist. Suntise ja kons­taabli
olukord oli natuke viletsam.
Viunanegi rong oli juba lahkunud
enne laeva Helsingisse saabumist,
mispärast igal juhul tuleks oodata
hommikut. OU küll kabiin varutud
laevas .ööbnniseks.
-J- Sa võiksid küll mulle teha ühe
teene, kui kord juba hommikuni
jääd laeva. Võta see minu kohvi-serviis
ja suitsutusasjas oma
kohvrisse, tegi Lindsten ettepane­ku
Suntisele. — Ma tulen neile süs
kas-või homme Tamperesse järele.
— Miks jaoks? Miks sa ise ei
võiks neid viia?
- - Hommikul ei ole mingit tolli-kojntroUi.
Kui laeva sadamasse jõu­des
käid passi tenibeldaihas ja lä­hed
laeva tagasi,) võid hommikul
jalutada oma kohvriga välja. Ma
võiksin need kolid tõesti isegi ära
viia, See on ainult teoreetilme või­malus,
et Hedšmgi toll neid mär­kaks.
Kuid vähemalt see kohviser-vüs
on sellevõrra kalus ja paksust
hõbedast, et sellega võiks tulla se­keldusi.
(Järgneb)