Vaba eestlane , February 1, 1977

              Il .
• Nr. 8 Nr. 8 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 1. - Tuesday, February 1, WU
iendid esioie.
trs-miUedest
J annavad põ-tdendi
kavat
|a asm^sel.
ametivande
Carter,
I ^ a kaugele-
Uus presi-ja
teatavad
It, et ts taoi-idlikknst,^..
(perekondade
Iduse austa-ikide
presS-se
astmnisel
nii taga^-
^vad nad ilu-suuri
luba-
|ta taita ning
sõnakSIksu-
I Paljud meist
Lennedy kia-letisse
õnnis-m\
ii „Meie
fay kanname
igasuguseid
^tada püsimar-
Tõsi küli—
lubadusi
istidele va­iu
Vietnamis,
mie, varises
dt kokku Ja
|f)hendriilades
üd ja rngi-fietnami
soda
)n, kõneledes
letisse õnnls-ebaõiglusest,
[aljutõotavalt:
itsioon kaob,
mitte ainult
fa hävitatud "
sõnad kadu-tuulde
ning
eksisteerivad
^1 samal kujul
enne presi-le
Mndiasti
Nixonit kui
Itisse õnnista-
[eie seisame
ijastu lävel."
idamendiks
Lissingeil kti-
[iitika ja nüüd
[m meie nae-lika
ühendrü-on
viinud ja
stele on jää-sidente
pee-
)juvõimsama-inaailmasünd-lajaloo
käigus
Ikavatsused ia
haihtuvateks
Iga kummalii^i
jivas. Võtiame
bndu tuuma,
tehingu Är-kuuluv
Ato-
Lda Ltd. mak-
2,4 miljonit
fet ta kaasa ai-jingu
sõlmimi-ii
ole siiski sel­lid
parlamentž
Iraha sai ja
led selle tehin-
Idele küsimus-saamata
ning
|iil jääb ainult
liljonid lenda-
|tuulde ja vas-
)ska kaotatud
saajate kohta
keletust.
[tuuma reakto-iistel
juhtudel
luri vahelttall-
|)i oH Koreale
vahetalitajaks
lul Elsenberg,
Ltomic Energy
jdine president
ibergile lubati
(ö miljonit dol-sellest
kolos-st
paar nül-lud.
|;l inimese! Ja
ainult imes-,
vaalus käivad
asjad.
ÄMI
Jdised loete
.ASEST**
i
i -
VALVEARST
5. Ja 6. veebr, on valvearstiks
dr. Pahapill, tel m^lW.
Saaremaa teater
aastane
25. detsembril täitus 100 aastat
teäfjitegemise algusest Saaremaal,
Sel puhul toimus Saiaremaa Rahva­teatris
teiH-eetiline konverents, kus
Eesti teatri pditsio|onidest ja tä-aapäevast
kohei^ teätritjeadl^e
Karin Kask, Saaremaa teaitrile hei­tis
piigil hige Sikk^ itaidlusteairi
tänaseist prt^lemidest vestles
rahvateatri peanäitejuht Rem Roo­väli.
Pär^tlõunal mälesitati selle
aja jooksd niapalašse varisenud
teaträegelasi Kudjapea kalmistul
c^tul keU 6 ^^esit^ti rahvateatris
lOO aastat tagasi Saaremaal män­gitud
J. Kantzewey näidendit
,3/[ihkd ja Oisa ehk vaata, mis
rikkus-ahnus võib teha". Selle näi­dendiga
alustati sajandi eest Saar
remaal lavakunsti arengukäik.
OSeliana kink
i i
Lavaveteran Oskar Seliani anne­tas
New Yorgi Eesti Teatrile mit
melcümne-köitelise näidedite kogu,
muie ta oü pagulasaastatp kestel
hankinud Saksamaal ja tfhendrii-kides
elades.
T^emist on eesti algupärandite­ga,
milledest osa on pagulasaasta-
M 0. Seliäru poolt lavastatud.
Näud^eid kogus 0. Seliani era-isikutelit.
kuid üsna suurel arvul ka
Helsingis asuvast Soome keski-aa-mahikogust
ühe eestlanna vahen­dusel.
Soome raamatukogust lae­natud
näidenditest tehti Saksamaal
kirjtetusmasina a M paljunduskoo-piaid,
kuid paremate vahendite
puudusel kirjutati ka käsitsi üm­ber.
Kogusummas moodustavad
need väljakirjutused ja näitemän-guraamatud
rikkalikuma kogu ees­li
HMfcekirjandusest s i i n i l hiand-rü.
• :
„Vikingi" hundukari koondusel Eesti Maja noor teruumis, vasakult
Erik Kalm, Juhan Eindiaii, Martin Mällo, Martin, Rass Ja Peeter M211o.
Vello Ehvert, hundud
Foto. Taivo Säägi
r
„Eesti Päevaleht" fä teised eesti piiblikatsioeiiid ilmövad
riigi toetusel:. \.
STOKHOLM — 10. jaanuaril riigipäevale esitatud Rootsi riigieelarvet on üldiselt iseloomusta­tud
kui suurelt osalft eehniste valitsuste poolt pärandatut. Eelarvemimister on sel puhul siiski rõ­hutanud,
et eelarve üksikpunktideš leidub siiski' õige palju ka uut. MSs puutub minoriteetide sefe
torisse ja ka meie ühiskonda, siis sisaldab uus eelarve nii mõndagi uut ja positiivset, kirjutab
Rootsis 5]lmuv„Teataja^
Silmapaistev osatähtsus langes
aasta lõpul New Yorps ka vai­muliku
müu^te vÖjeieonisele. Nü
leidis suiiiute5>t2iail Pauluse kiri­kus
aset H e f e Ibblas4}uesbergi
iiue helitöö „Requiem Aetema-mi"
I oss esiettekande koguduse
segakoori ja oreii kaastegevusel
Koorijuhiiia toimis Maaya Dues-berg,
organistjna helilooja ise.
Uus helihd oii teretulnud lisan­diks
meie napis vaimufcs 0(ma-loomingus.
Jumslate^tael toiisils^^ ü^^
solistina Maiihattanl Muusika­koolis
end täiendav sopr^I^^^
na Purje Torontost — me^dü^s
kunstiküpsiisegau
Ka andis kontserdile omaloomin-gulisõ
(panuse leesti tiinitud har­fist
Sylvia Tobias.
Menuika ikirlkiösontseräiga^^ t^^^
saar.uti itoime N. Y . % Meeskoor,
ande® Lex. Ave kirikus heatase­melise
kava tenor Hillar Saares-te
solistiks olles. Koc^
Maaja Düesbei^; o r e l i p ^ i id olid
organisti Me]^ Nöoi4ci^ö ja. abi-koorijuhi
Erik Veski Sändyäis
kätes. Komtserdile järgnenud
koosviibimisol kirikusaalis mä-lestaitl:
Henrik Visnapuud t&oi^
anti ü!e kinke, inillisele Umm^-
gule jäignesid feas Jiuumori^
vürtsitatud v5i luuleyoraillised
.tänusõnad.
Kui jõulupuud olid peetud (ja
verivorsti tagavtod läbi!), kcpE.
tas uiksele uus aasta. Š^evastÄ
võtu kdrmldajaife^ Eesti Maj«^
Olid sedäipühifcu Äadeemilised or­ganisatsioonid
~ nagu mõnfkoi^
Hraremgi. õhtu oli hoogne j a hu­bane
-r- s^Ödi, joodi, kuulati mee--
leoiumuiisiikat ja laisldi ise raä-
.vÄk^.^aul^•^/.
Jalakeeratuso imisini ySIn®^
võitu» aga selle korvas maitsq^-
kas ja maitsev külm laud, niE-le
knnstiparasnse e^t vastutas
E. Maja pereiaaine Helnü . 1 ^
Sel aj^, kui T|nes Šquare'il
tõusis tbmitippu saabuvalt aastat
kuulutav tul^ärallne hiigelkera^
ja kui duy Loonbardo orkesbsie
Waldorf-^torias mängi^ tuntud
aastavahetuse dugu ,^Auld Lang
Syne", kõlasid Eesti Majas har^
da4: ©esiti hünmi helid. Nü jiihia-tarti
sisse 32. pagulasaasta.^> :
kevadel möödunud
aastapäeva puhul MMI
Tingitud kahetsusväärsest asja­olust,
et ürituste korraldajad To­rontos
ei pea kinni kokkulepitud
4 ürituste kalendrisit ja et on karta
samalaadsete ürituste kokkulange­mist,
on Eesti Abistamiskomitee
Kanadas sumiitud oma igakevadist
Moorte talentide ^htut, miS tänavu
on ürituste kalendris 20. märtsil,
edasilükfcama 24. aprülile.
EAK Noorte italentide õhtu toi­mub
nüüd pühapäeval 24. aprillil
Eiesti Maja suures saalis, algusega
M l 4 p . l
Üritus õn aastaid taotlenud kah­te
sihti, pakkuda noortele muusika
öppijaitele, võimlejatele, tantsija-täe,
deklamaatoritele jne. esine-fflisvõimulusi
ja avastada uusi ta­iete
ning julgustada neid omi an­deid
arendama. Meil on juba terve
rida nimekaid kunstnikke, kes oma
^imesed aplausid teenisid EAK
m)rte talentide õhtutel
Palmne kõiki noori kaunite kuns­tide
harrastajaid, algajaid ja eda-sLjõudnuid,
24. aprill oma ajatabe-lis
ära märkida ja meüe oma esi­nemise
soovist teaitada kuni 1.
märtsini. Tel 429-^347 Leida Kü­l
a ^ , 461-1344 Julie Henna.
EESTI ABISTAMISKOMITEE
KANADAS
J^JHATm
Kui alusitada täiesti uue toetus-liigiga,
siis tuldss kõigepealt ni­metada
haridusministeeriumi eel­arves
ette nähtud 300.000 kr. (ca
$75.000.--) teatust minoriteetide
kirjastjustegeviisele. Kultuurinõu­kogu
dii siin soovinud pool miljo­nit
krooni ja Sirvestanud selle
summaga toetada 20—25 teose
väljaandmist. Haridusminister
on aga iteisel arvaanlsel: simmia
tiüeb ikõigepeailt kasiitada eksiil-ja
minoriteetide kirjastuste toe-tamfeeks,
©t kindlustada • nende
tegevust pikemas perspektiivis.
Rootsis töötab praegu 3 eesti, 3
väiksemat läti ja paar soome kir­jastust.
Summa tuleb kõigepealt jaga­misele
nende/ olemasolevate
kirjastuste vahel ja eriti
EKKO-1 on kõik eeldused ole­mas
saada nüüd korralikku
,, itoetust.;;. •
See olukord haäveneb meie osas
juba -miõne aasta (pärast, kuna ju­goslaavlaste,
fcreeiklaste ja teiste
sisserändurlte juures praegu te-hakse
eeltöid rea kirjastuste loo-missiks.
Sisserännuametl eelarve on 31
milj. krooni — suureneanine 3
miljonit. Amet soovis saada juur­de
45. uut (kohta, sai vaid 9. Neist
kaks rakendataikse õpikonnas,
mis peab kontakiti minoriteetide
organisatsioonidega. Toetust or­ganisatsioonidele
on suurendatud
400.000 kr. — kokloi 2 ^ 0 0 0 kr.
(ca $550.000.—). Projeifetitoetus-telks
on määratud 2.700.0CÖ kr. —
suxu^enemine on mõeldud eriti ka
väiksematele ja eriaMiste üJerü-giliseüit
tööftavate org. toetami­seks,
samuti rahvuslike org. toe­tamiseks
(näit. Balti Instituut ja
Balti Arhüv). Sedies osas tööturu-dele
786.000 ikr. (ca $198.500.—),jad8 ja ruumide jne; ehitamiseiks
(vähenemine 14.000 kr). Selles
summas on 91J800 kr. täiendus-koolidele,
ülejäänud summa
Stokholnii ja Göteborgi algkooli­dele.
Uudiseks on ; see, et riik
nüüd tasub 100% õpetajate pal­gad
ja 99% ka kõik nn. sotsiaal-kulud,
millest suuremad on töö-andjämaks
ja ATP. iSeni tuili sel­les
osas alati eraldi summasid
nõutada. Edaspidi ei ole seda
enam vaja. Haridusministri ttcom-mentaaridest
nähtub ka positiiv-ne
suhtumine "niihästi eesti ikooli-surma-
Jürma
koostaitud referaadiga jä luule^
ettekannetega Leida Paomehelt.
Samas tomius ka kunstnik Ric­hard
Söödi maalide näitijs.
Lõviosa detsmbrist ikulus mui­dugi
jõulupuude pidamisele. Iga
koor, seits, ühing, ring ja klubi
Uits piiskop
ning nende sisustamiseks. Selleks «ai mahti seda tähistada.
on kasutada 9 milj. krooni, veel
lisaks eelmisele 25 miljonile.
Arhiivitööliste arvuks on prae­gu
umbes 15.000. Seda arvu suu-rendaltakse
nüüd 16.000-ni. Sum­masid,
selleks on ette nähtud 625
milj. kroom, suurenemine 62
milj. kr.
Lõpuks võiks ka veel mainida,
et mis puutub üldse sisseränduri-te
ja minorifceetide tegevuse toe-tamlsse,
siis Rootsi .rakendab
dõsse, kui ka üidsõ erakoolidesse, .siin täiesti uut reformipoliitikat
' ja suunda, miHele pra;egu vööl
Põhitoetust eesti noortetöö
keskustele on suurendajtud 20.000
kr. Summa on nüüd 195.000 kr.
(ca $48.700.^), mis läheb E. Ko­mitee
juures asuvale Eesti Noor­tetööle,
õpperingide toetus on
suurendatud tunni kohta 4 kr.
SeHe suurusölcs on nüüd 42 kr. ja
riik kulutab õpperingide lioetami.
scilcs 507 milj. (krooni.
Toetisst rügikirikugt eraldi
usitiilönguMe on suurendatudl
• 5 milj. kroomi.
Toetussumma suuruseks cm nüüd
25 milj. Eesti kirikuvalitsus saab
süt üle 300.000 kr. (ca 175.000.—).
korraliku toetuse saavad ka or-tudoksedpkirikud.
Samuti antak­se
laenusid ikogudustele oma ma-mingit
vastet ei ole kusagU mujal
maailmas.
Nii on ka eesti- kolooniad teis­tes
maades ihna suurest osast
eelpoolmainitud toetuslükidesf.
Kõifejal mujal tuleb arvestada
vaid peamiselt oma ressursside-ga
ja oma jõuga. SeMisel riiklikul
abil, mida rootsi eestlaskond
nüüd naudib, on muidugi oma nii
positiivsed kui ka negatiivsed toi-med,
milie vaatlemine nõuaks
aga eri (käsitlust. Kindel on aga
siiski vÄid üks põhiline tõik: et
kõigist neist riikliku toetuse vor­midest
osa saada, selleks peavad
siiski iga sektoris meie organi­satsioonid
oana aiktüvset tegevust
js.tkama.
Kahjuks pole tehtud sellest sta­tistikat,
kuipalju verivorste
j,üles läks" ja puuduvad and­med
ka ,»rs!-galonit©** koli-
.•• ta.' •
Nii pole teada, kas eelmiste aas­tate
rekordid on purustatud või
mitte ja puudub igasugune võrd­lusvõimalus.
Välja võiks vahest
tõsta (sisuliselt!) E. Haridus­seltsi
jõuluioengut, millega ižM-lasi
tähistati seltsi 47. aastapäe­va.
K a pakuti seal ulatuslik noor­te
kava, kus ,.üles astusid'* laul­jatar
Lüna Purje Torontost, viiul­daja
Virve Peihme ja võimlejate
trio Anu Parmingu rühmast.
Jõuluõhtuist on mainimisväärne
veel siinse meeskoori oma, kuna
suur osa sellest oli pühendatud
koorijuhile Maaja puesbergile ja
Aarand Roosile nende äsjase abi-ellumis
© puhul. Vast-abiöHunuile
STOKHOLM — E E L K konsis-töorium
tegi kogudustele ettepa-nafcu,
ert äsjavalitud uus, piiskop
Karl Raudsepp võiks kanda piisr
kapiaklfcu omaati samuti , n ^
peapüskopki.'^. . /• .- .
Peapüäkop Kcnrad Veem vd^
tab xm 13--1B. Juunin toimib
vast Luibarlto Maailmalüc^^ fcocs-
Austraalia oli enne Teist maaihnasõda ingliskeelne masw
rast Teist maailmasõda on sisse rärniannid iile kolme miljoni Ini^
mese kokku iile 70-st riigist. See tekitab siiuri
Kahes suuremas liimas, Syd­neys
ja Melboumes on nüüd sisse
ministri ettepanekud ja soovid' seatud telefoniline tõagiteenistus,
uhtuvad täpsolt nende soovidega, niis on avaitud kogu ööpäeva
mida eesti keskorganisatsioonid Jooksul. Lühema-ajalised telefoni-oma
ettepanekutes on esitanud. ^°^SidJ;öötavad Brisbanos, Ade-
EERIK PyRJi
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kmdlnstnsliigidl
958 Broadview Ave., Süite 203
Toronto, Ont. mK 2R6
Tel. 461-:
Seega Sisserännuamet saab veelgi
suuremal määral jätkata seda
toetuspolütlkat, mülega eesti' sek­toris
eelmisel sügisel alustati..
Juba 1976. a. kevadel otsustas
rügipäev, et eelapreministeerium
töötab välja uue korra mitte-rootslkeelsete
ajalehtede ja aja-laides
ja Perthis, Tõlgi abi toimub
tasuta.
Melboumes aitavad tõ
kuu jooksul 3200 telefonikõne
puhul neljaskümnes eri keeles.
Suurem j agu probleeme on arsti-teaduigISkud,
juriidilised, majan-kirjade
toetamiseks. Valitsus esi- <^us'tad või puudutavad sisse-tab
oma ettepanelmd siin riigi- rändajate Imsimusi. Arstiga tu-päevale
juba 10. nartsu, millega
ka see küsimus leiab oma lõpliku
lahenduse.
.K
Insurance
Agency
KINDLUSTUSID
23 WESTMORE Dr.. Süite 200
Rexdate, Ont MOV 3Y7
Tel. 745-4622
Praktiliselt peaks see tähenda­ma
riikliku toetuse suurene­mist
oluliselt „E. Päevalehele"
ja soome lehtedele ning arva­tavasti
ka teistele eesti J a teis^
te r a h e t e publikatsioonidele,
mis harvemini ilmuvad.
See tähendab samal ajal ica suu­remaid
võimalusi projdstitoetus-te^
andmiseks, kuna pressitoetu-sed
süt välja langevad.
leb vahel pidada „kohnenurkset"
kõnet, et vah^dada arsti ja
patsiendi vahel. Tihti seisab feiisi-mus
ka korteris, koolides või
maksudes.
Telefonitõlgid peavad olema
väga paindlikud ja diskreetsed,
vahel on nad sunnitud aitama
inimesi nende sisemiste kriiside
: puhul.
Tööandjad kasutavad t#lke tih­ti,
et teha end arusaadavaks
tööliste juures.
Tõlgid aitavad tellida ka telefo-mkõnesid
väUsmaadele.
Aastas
Podaasfas $14.5®
Vteraiiclaasfas $ -
E l B I I P O S t i G A
$30
$15.5@
$8.
üSA-s:
$5L
$23.50
$12.50 $14.
Poolaastas
Veerandaastas
LENNUPOSTIGA
Aastas $60.--^goolaastas $30.50, veerandaastas
Aadressi muudatus 30 ceati. üks^wnbri hind 35 cenä.
Eanada aadressidele palame inärMda.^pSTAL
• :USAaadressid®le :„ZjPCÖPE"^^'"'^
(4
Tfödeöy p@pMlaarSMS i® MaaU Kalevipoja a m ^ ^
^ ^ » • - 1 . tas USA kahesajajuubeh tahista-
^gieeseeiS ^anene^ mlseks Lakewoodl EOŠÜ ühing ko-
MONTKEAL — Quebeci provint- Valikule keskkoolüe. Maali val­sis
toimunud ringküsimuse põhjal " ^ ' ^ ühingu soovil kunstnik Ric-kiitis
ainult 35 protsenti Quebeci
elanikest heaks peaminister Tru-deau
t^evuse peaministrina. Möö­dunud
mais tomiünud ringküsimu-
Pangatshekk või posti raha^art
Free Estoinian Ppblishers nimele.
VABAiiSTLANE
Sööt ja see käsitab Kalevipo­ja
reisi maaihna otsa. Maali üle­andmise
teostasid esimees Harry
Verder ja Arnold Kuubas, vastu­võtjaks
oli keskkooli, juhataja
Green. Eestlaskond oli esimeseks
sepõhjarp<K,ldasT^^ etniliseks grupiks, kes tegi sellise
peammistrma 46 protsenti Quebeci ^^^^^^ Lakewoodis. Maal jääb
elanikest. Väljaspool Quebeci ei auväärsele kohale koolis, alaliseks
Haridusqnmisteerimni eelarves' ole Trudeau juhtimisega rahul 60 mälestuseks ja eestlaste taide kõr-on
miärsptüd toetust eesti koodi-i protsent^ kamdalast^t
Palun mulle saata VABA EESTLANE
- tavalise / ^postiga alates
197 --.Tellimise katteks Iisaii$^
/.tsSä^a /
18-.
aua FTniimi