1987-08-13-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA: EESTLANE neljapäevad
«sa
• » 0 t e
, (Algus lk. 1)
Roman Toi ja Raid Väikemäe.
Teisel nädalal tulevad kohale
Andresi Raudsepp, Jaan Roos ja
Heino Susi^ kes saabub otse
MÜ/METROO ühiskursuselt
Rootiis ja Soomes. Nädalalõppudel
on kooli tegevust abistanud
üelge Kurm ja Evi Tarkus.
Metsakooli tegevus erineb teistest
senipeetud — peamiselt
nädala kestvusega — suvekursustest
oma iseloomu-poolest, kuna
see läbib süstemaatiliselt kõiki
eesti keele-j kirjanduse- ja
kultuuritausta küsimusi. Õpilased
on pa'ari erandiga läbi teinud kogu
eesti täienduskoolide süsteemi ja
kõrge teadmiste tasemega. Selle
lõttu ei ole tegemist algõpetusega,
vaid ainete käsitlemisega raudvara
"põhimõttel — mida õpitakse,
saagu täiesti* selgeks.
Metsakoolis toimub äratus igal
Irommikul kell 7.30. Tund hiljem
heisatakse lipp ja istutakse lauda
hommikusöögiks. Pärast ühist
laudade ja köögi koristamist tulevad
kolm akadeemilist tundi —
ee^tj keel, kirjandus ja ajalugu.:
-fünhid on 45-minytilised ja annavad
15 'minutit vahetundi.
Keskpäeval on tund suplemiseks,
millele järgneb lõunasöök.
Pealelõunal on kergemad ained:
eesti rahvustoidud ja nende praktiline
valmistamine, muusika,
Eestimaa tundmine, Eesti tuleviku
küsimused, ehteid ja rahvariided^
k eele pr uu g i d j a kombed,
rahvapillid, looduse vaatlemine Ja
skitseerimine.
Igal metsatudengil on alati kaasas
väike ,,keelepesu"' vihik,
kuhu märgitakse kõik päeva
jooksul ette^tiilnud eesti sõnad,:
mille tähendus on tundmata või
ebaselge ja võõrkeelsed sõnad,
mille eesti tõlget ei teata. Iga!
õhtul pärast õhtusööki ja vaba
puhketundi tpihlub ühine ,,keele-pesu'-,
kus need asjad kõikühiselt
klaariks tehakse. , ,Keele-pesu^
tunnis töötatakse läbi ka igapäevased
kümme iiut sõna, mis ilmuvad
tahvlile hommikul. Kooli lõpul
koostatakse neist kooli sõnastik,
kus sõnade arv võib tõusta kuni
tuhandeni . E e s t i kultuurkeele ja
õigekeelsuse omandamine ongi
Peale keelepesu on õhtune
tegevus kõige mõnusam ja meeleolukam;
Siis toimuvad lõkkeõhtud
; videofilmi de ja slaidide
v a ä täni i ne. ve s i l u se d j a
meeleoltitsemine. Kooli videofil-riiide
kavas on Lennart Meri.
,,Veelinnü rahvas" ja ,;Linnütee
tuuled'', Tammsaare , ^Kõrboja
peremees", Vilde komöödia
,,Pisuhänd" ja Eesti multifilmid,
kus varjatud osava huumoriga
tögatakse nõukogude korda.
jSlaid-progamme oli kolm: Vana
Tallihn, Vabaõhumuuseum Ja
Eesti rahvarõivad. Viimane
kuulus Ene Runge referaadi
juurde, mille autori puudumise
tõttu esitas kooli Juhataja. Koolil
on kasutada ka valik mitniesugust
Eesti muusikat klassikast kuni
tänapäevase rahvapärase- Ja rokkmuusikani.
: ^ ' /-V/;;;
Metsakooli ilm on seni olnud
sõpralik paari pilvise ja vihma
übutava vaheldusega; Osalejate
m/on üiev,^;
• : .HEINO JÕE
levikule, sellega aitate kaasisi
Seitse Kunsti.
(Algus lk. 1)
mika arengut, kuna rakendus-kunsti
alla kuuluvad loengud-demonstratsioonid
nikerdamisest,
lõngade värvimisest taimevärvi-dega
ja lambavilla kasutamisest
tekstiiltoodetes. Juhendajaiks
Ants Elken, Paul Truupere, Linda
Tark ja Maie Landra.
Lydia Vohu-Viksten kõneleb
eesti keele ilust, kõlast, diktsioonist
ja keelerütmist — samuti puudutab
ta ka eesti luulet. Aarne
Vahtralt on ettekanne uuest eesti
keelest, sõnavara täiendamisest ja
väljendusoskuse uuendamisest.
Muusikat hõlmavas loengute ja
demonstratsioonide raames puudutatakse
dzhässi, improvisatsi-'
ooni tehnikat ja struktuuri, kõrvakuulmise
arendamist Armas Maiste
juhendamisel, kuna Omar Dani-el
analüüsib oma loomingut.Laud-konnavestluses
arutatakse muusika
kuulamisf Armas Maiste.
Stella Kersoni ja Peeter Tammearu
kaastegevusel.
Sellel kultuurinädalal on suurt
tähelepanu omistatud rahvapillidele
ja rahvamuusikale. Tegevad
on siin prof. Andreas Peekna,:
kelle ettekannet^ rõhk on kandlel
ning selle arengul .Demonstrat-;
sioonides on tegevad Andres
Peekna kandle-ansambel, Oskar
Haameri rahvapillide ansambel ja
mitmed muud kandle- ja
rahvamuusika entusiastid. Nende
ridade kirjutajal oli võimalus näha
ka videofilmi valmistarhist rahvamuusikat
ja pille käsitlevast loen-gute-
deniõnstratsioonide sarjast.
Härnald Toomsalu ja Eva Eic-henbaum
juhendavad liikumisega
ühenduses olevat tegevust,
esimene traditsiöonslist ja selts-kondlikku
rahvatantsu ja teine
moodsat tantsu.
Hans Westerblöra: Juhendab
foto Ja video huvilisi, kõneldes
kuidas valmib videofilm ja demonstreerides
seda kahe videofilmi
valmistamisega kohapeal
(naguJuba varem märgitud): eesti
rahvapillid Ja eesti kannel.
Temalt oli ka huvitav analüüs
,,Kalurineiu" videofilmist Ja ettekanne
,,Probleeme teatrieteiiduse
filmimisel". Teda täiendasid
omapoolset^ (lavastaja-näitleja)
kommentaaridega opereti lavastaja
Lydia Vohu-Viksten ja primadonna
Yal v e ' T a l i . •
Videokinos esitavad Oudi Kalm
ja Harry LÜlioja filmi ,.Legendi
loojad" ja ,,Eesti Päevad 1984' •:
; psühhiaatria Ja
arstiteaduse valdkonda kuuluvatest
,,Elükunsti" teemadest, mis
tegelevad inimese hingelise,
vaimne - ja füüsilise heaoluga
kõnelevad keskustelu vormis
Vello Sermat, Jüri Tamni, Rita
Loftgardja Peeter Martin.
Selle omapärase kultuurilise
ürituse tüüpiline päev algab varahommikul
ja lõpeb hilisõhtul.
Päev täis vaimset ja füüsilist
tegevust. .
Jääb ainult loota, et osal
Nr. 60
aa
•' •^^''•^ ''"^y ' ^ ^ • • / ^ •^
V , .x< v « . - liiiliiiliiP
Kalev-EstienEe harjutamas Millesgard.enis Stokh^
Seitseteist senaatorit;
kannavad. Ja annab märku, et
;Teie valitsus on tõsiselt huvitatud
sõnavabaduse ja organiseerimis-vabaduse
arendamisest, milliseid ;
ju • ka kirinitataföie ; Nõukogude
konstitutsioonis.
Me pöördume Teie valitsuse
poole üleskutsega, et veelgi
selgemalt kinnitada Teie huvi
vabaduse arendamise suhtes,
vabastades täielikult ja
tingimusteta kolm prominentset
süümevangi Balti vabariikidest:
Balys Gajauskas Leedus, Gunars
Astra Lätis ja Mart Niklus Eestis.
V Need julged mehed sümboliseerivad
vabaduse ja tõe
põhimõtteid, mida kõik ameerik-jased
hindavad, nende jätkuv
vangis hoidmine ja asumisele
saatmine on vastuseisus selle
Uuenduspoliitikaga, mis on alanud
.'Teie^maäL; ••v,v>.->':'
Teiepoolne positiivne hoiak
nende kolme isiku suhtes, ja
samuti rahuliku tseremoonia
lubamine Riias ilma vahele
segamata, saavad tähtsateks näitajateks
Teie ,,glasnosti''poliitika
Järjekindluse suhtes. Jääme loot-ma,
et Teie hoiak on genuiinne ja
et see avaldub lähematel päevadel
ja nädalate!.
Tervitades •
Paul Simon, Christopher J. ;
Dodd, Alfonse M. D^Amato,.
John Heinz, Donald W. Riegle
Jr., Frank R. Lautenberg, Aläh J.
Dixõn, John F. Kerry, Quentin
Burdick.; Daniel, Patrick
Moynihan, William Proxmire.
Patrick J. Lcahy, Pete Wilson,
Deniiis DeConcini, Frank H.
Murkowski. Paul S. Sabanes,
Carl Levin. EPL
lahkuvad Seedriöruit vaimselt rikkamate
inimestena, kelle eestluse
patareid on laetud eelseisvaks
aastaks ja veel kauemakski;
. Koop
Kalev-Estieninie võimlejad saabusid tagsi Skandinaavia
ringreisilt. Reisi üheks eesmärgiks oli osalemine Taanis, Her-niiigeni
Imnäs toimunud Gymnaestradalvsuur^^^^^
lištel vpimlemispidiistustel esindasid rütmilises
võimlemises üks rühm Quebecist
katchewanist ning kaks rühina Öntariost, mis on mõlemad
juheimdatud eestlaste poöit ja millede koosseisus on eesti tütarlapsi
— Kalev-Estieene ja Ritmika» : '
Taanist sõitis Kalev-Estienne edasiantud Kalev-Estienne'i va-edasi
Rootsi, kus esineti Stokhol- rem spetsiaalselt tekvishyom
mi Millesgardenis. See esinemine jaoks filmitud esinemist.
oli korraldatud Rootsi Kultuuri- Taani televisioonimehed olid
keskuse poolt. Publiku seas oli ka^^^^^^e^^^
payu eestlasi, kes ^idamlikul^
Kalev-Estienne'i kavale kaasa ela- Herningis toimunud Gymnaes-sid'.
Vastuvõtu eest Stokholmis trada avas Kalev-Estienne kolma-kuüiub
tänu Ingrid Idlale, Musa päeval, 8. juulil iseseisva kavaga.
Ericsonile, Talve Orgile ja Mizzi Saal oli publikust tulvil, püstiseis-
A r e n i l e .— ; jatelegi oli vaevalt ruumi. Teised
Edasi reisiti laevaga Soome Kanada rühmad esinesid järgmisel
Meresõit oli imeilus ja meeldis päeval, ning said samuti hea
võimlejatele väga, kuna suurem vastüvõ^
osa sooritas selle reisi esrhakord-^^^m toimetati valik Gymnaestria-selt.
Helsingis toimus esinemine da tehnilise komitee Ja Rahvusva-
Soome Spordiliidu korraldisel. helise VõimlemisfodeFatsiooni
Kalev-Estienne esines Helsingis esindajate poolt reedesele niatinee
esinemisele, kuhu valiti igalt
maalt üks rühm.
Kalev-Estienne'i tabas ebaõnn
kahe kavaga kunstilise võimlemise
Ja sportliku võimlemisega,
lik kava leidis ka hindamist
hinded ja
3plt, kusjuures parimad selles osas, et nende esinemine oli
ja esikohad jagunesid juba varem kaNa koostamisel ase-
Kalev-Estiennel ja ühe Soome tatud kolmapäevale millal, nagu
eruni grupi V^HRI. Siis sõideti jälle; alles hiljem selgus, valikuzhürii ei
tagasi ivopennaageni ning
lennukiga Torontosse.
Enne tagasilendu oli rühmal
tegutsenud: Tütarlapsed olid selle
juhuslikkuse üle päris õnnetud.
Kalev-Estienne'i Skandinaavias
võimalik näha Taani televisioonis juhendas kunstilise juhina Evclyn
I. Ringreisist :yõttis
kokku 16 Kalev-Estienne i rütmilist
võimlejat, nende seas eestlas:
test Liisa Lugus, Tamara Tambrc,
MÕudmist: Liisa Bayko, Särina Westerblom,
Heli Oder ja Ester Roosipuu.
Fotograafina oli 'ringreis
Margus Koop.
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKEK
325 :iV!OÖRE:AyENlJE, TORONTO
Äri avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7.
: C • Esmasp.-suletudv,.;;
. 9-^4,
• 1 •
E T T E P A N E K :
i Ü E P ajal 1972 tõi^buss Rootsi
eestlasi Toronto Eesti, Maja ette.
Palju kohapealseid rahvuskaaslasi,
oli neid vastu võtmas. Üksi
saabunu küsis, kas ma tema venda
tunnen vastuvõtjate hulgas. Kahjuks
ei tundnud. Siis tuli teine
rohkem ärritatud mees meiel
juurde ja küsis, kas ma midagi U
venna saabumisest tean. Ütles ki
nime. Siis selguski, et mehed öii(
ise vennad. Langesid üksteiseh
kaela. Vabandasid, et fotode järgi
oli olnud raske üksteist ära tundal
sest aeg oi i nende väi imust palji
muutnud. •
Nagu aeg on muutnud meie koil
kide välimust, nii pn ta muutnu]
kä meie sisemist mõttemaai 1 ma, jj
la erinevate väliste, mi'
jöötingimuste tõttu. Uued' põ
konnad on võõrsil üles kasvanu
Asukohamaade mõjutuste tõttu
kergesti äratuntav USA. Kanac
Rootsi, Austraalia, Saksamaa
Inglismaa eestlane. Kui inime
kartusest sõriü valib ja aegajc
kiiresti pead pöörab tagakõndiji
kindiakstegemiseks, ka sj
teame, millisest eestlasest on J
tu. Erinevused ulatuvad maruec
lastest nendeni, kellede rahv
likust mõtlemisest midagi järel
ole jäänud. Aga erinevustes, n
teadmised; kogemused ja ette
likkus. seineb meie rikk
millele ehitame eestlust. Lok
sel eesti ajakirjandusel on se
eluvõitluses äärmiselt suur l
sus. •
Geograafilise paiknemist
seotud eesti e\u 'drcnguk on|
teine, asukoha maade e<
ühiskondi läbiv inimeste erilisi
huvidele toetuv arengusui
milles väliseks piiriks
globaalne eestlus. Selles on t(
riteks kultuur, kirjandus, ki
usk, poliitika, noorsoo suunai
ja kasvatamine, naislus,
javeteranide Ja metsaüliko(
tegevus jne. Neiks otstarbeil
välja kujunenud teatud hi
ingkonnad, milliseid sidest!
peamiselt vastavad ajakirjad.|
Kui palju ajalehti Ja aj;
peaks üks hästiinformeeritud
lane tellima ja lugema?
USA-s, Lakewoodi liivarj
rahvuslikke küsimusi arutav
ütles hiljuti päris hinge põ|
Minul on vaid X tundi
lugemiseks. Mul ei ole
kõikide perioodikate jaoks,
mul nende tellimiseks rah|
Sellepärast olen otsustanud
eesti publikatsiooni tellimise
tada." Tema argument on,
oled üht ajalehte lugenui
oled nagu kõiki lugenud,
vähe.on neis muud lugemis]
jali, mis õigustaks rohi
lehtede tellimist. Ajakiriadj
nii, et mõned on keskpärasj
mesele liiga detailidesse tui
teenivad kitsamaid gruppe
kultiveerivad ainult teatud
punkti. Leiad ühe või kaksj
pilgul ülelibistamiseks nini
ära. Inimeste huvideskaala]
nev ja lai. • .
'Eks igal publikatsioonil <
vajadus, eluõigus Ja kind(
jaskond, kuid.samal aja
globaalsest eestlusest, ko|
suurtest mõtetest ja nend(
misest ilma, et meil õlel
foorumit kirjasõna näol e
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 13, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870813 |
Description
| Title | 1987-08-13-04 |
| OCR text | VABA: EESTLANE neljapäevad «sa • » 0 t e , (Algus lk. 1) Roman Toi ja Raid Väikemäe. Teisel nädalal tulevad kohale Andresi Raudsepp, Jaan Roos ja Heino Susi^ kes saabub otse MÜ/METROO ühiskursuselt Rootiis ja Soomes. Nädalalõppudel on kooli tegevust abistanud üelge Kurm ja Evi Tarkus. Metsakooli tegevus erineb teistest senipeetud — peamiselt nädala kestvusega — suvekursustest oma iseloomu-poolest, kuna see läbib süstemaatiliselt kõiki eesti keele-j kirjanduse- ja kultuuritausta küsimusi. Õpilased on pa'ari erandiga läbi teinud kogu eesti täienduskoolide süsteemi ja kõrge teadmiste tasemega. Selle lõttu ei ole tegemist algõpetusega, vaid ainete käsitlemisega raudvara "põhimõttel — mida õpitakse, saagu täiesti* selgeks. Metsakoolis toimub äratus igal Irommikul kell 7.30. Tund hiljem heisatakse lipp ja istutakse lauda hommikusöögiks. Pärast ühist laudade ja köögi koristamist tulevad kolm akadeemilist tundi — ee^tj keel, kirjandus ja ajalugu.: -fünhid on 45-minytilised ja annavad 15 'minutit vahetundi. Keskpäeval on tund suplemiseks, millele järgneb lõunasöök. Pealelõunal on kergemad ained: eesti rahvustoidud ja nende praktiline valmistamine, muusika, Eestimaa tundmine, Eesti tuleviku küsimused, ehteid ja rahvariided^ k eele pr uu g i d j a kombed, rahvapillid, looduse vaatlemine Ja skitseerimine. Igal metsatudengil on alati kaasas väike ,,keelepesu"' vihik, kuhu märgitakse kõik päeva jooksul ette^tiilnud eesti sõnad,: mille tähendus on tundmata või ebaselge ja võõrkeelsed sõnad, mille eesti tõlget ei teata. Iga! õhtul pärast õhtusööki ja vaba puhketundi tpihlub ühine ,,keele-pesu'-, kus need asjad kõikühiselt klaariks tehakse. , ,Keele-pesu^ tunnis töötatakse läbi ka igapäevased kümme iiut sõna, mis ilmuvad tahvlile hommikul. Kooli lõpul koostatakse neist kooli sõnastik, kus sõnade arv võib tõusta kuni tuhandeni . E e s t i kultuurkeele ja õigekeelsuse omandamine ongi Peale keelepesu on õhtune tegevus kõige mõnusam ja meeleolukam; Siis toimuvad lõkkeõhtud ; videofilmi de ja slaidide v a ä täni i ne. ve s i l u se d j a meeleoltitsemine. Kooli videofil-riiide kavas on Lennart Meri. ,,Veelinnü rahvas" ja ,;Linnütee tuuled'', Tammsaare , ^Kõrboja peremees", Vilde komöödia ,,Pisuhänd" ja Eesti multifilmid, kus varjatud osava huumoriga tögatakse nõukogude korda. jSlaid-progamme oli kolm: Vana Tallihn, Vabaõhumuuseum Ja Eesti rahvarõivad. Viimane kuulus Ene Runge referaadi juurde, mille autori puudumise tõttu esitas kooli Juhataja. Koolil on kasutada ka valik mitniesugust Eesti muusikat klassikast kuni tänapäevase rahvapärase- Ja rokkmuusikani. : ^ ' /-V/;;; Metsakooli ilm on seni olnud sõpralik paari pilvise ja vihma übutava vaheldusega; Osalejate m/on üiev,^; • : .HEINO JÕE levikule, sellega aitate kaasisi Seitse Kunsti. (Algus lk. 1) mika arengut, kuna rakendus-kunsti alla kuuluvad loengud-demonstratsioonid nikerdamisest, lõngade värvimisest taimevärvi-dega ja lambavilla kasutamisest tekstiiltoodetes. Juhendajaiks Ants Elken, Paul Truupere, Linda Tark ja Maie Landra. Lydia Vohu-Viksten kõneleb eesti keele ilust, kõlast, diktsioonist ja keelerütmist — samuti puudutab ta ka eesti luulet. Aarne Vahtralt on ettekanne uuest eesti keelest, sõnavara täiendamisest ja väljendusoskuse uuendamisest. Muusikat hõlmavas loengute ja demonstratsioonide raames puudutatakse dzhässi, improvisatsi-' ooni tehnikat ja struktuuri, kõrvakuulmise arendamist Armas Maiste juhendamisel, kuna Omar Dani-el analüüsib oma loomingut.Laud-konnavestluses arutatakse muusika kuulamisf Armas Maiste. Stella Kersoni ja Peeter Tammearu kaastegevusel. Sellel kultuurinädalal on suurt tähelepanu omistatud rahvapillidele ja rahvamuusikale. Tegevad on siin prof. Andreas Peekna,: kelle ettekannet^ rõhk on kandlel ning selle arengul .Demonstrat-; sioonides on tegevad Andres Peekna kandle-ansambel, Oskar Haameri rahvapillide ansambel ja mitmed muud kandle- ja rahvamuusika entusiastid. Nende ridade kirjutajal oli võimalus näha ka videofilmi valmistarhist rahvamuusikat ja pille käsitlevast loen-gute- deniõnstratsioonide sarjast. Härnald Toomsalu ja Eva Eic-henbaum juhendavad liikumisega ühenduses olevat tegevust, esimene traditsiöonslist ja selts-kondlikku rahvatantsu ja teine moodsat tantsu. Hans Westerblöra: Juhendab foto Ja video huvilisi, kõneldes kuidas valmib videofilm ja demonstreerides seda kahe videofilmi valmistamisega kohapeal (naguJuba varem märgitud): eesti rahvapillid Ja eesti kannel. Temalt oli ka huvitav analüüs ,,Kalurineiu" videofilmist Ja ettekanne ,,Probleeme teatrieteiiduse filmimisel". Teda täiendasid omapoolset^ (lavastaja-näitleja) kommentaaridega opereti lavastaja Lydia Vohu-Viksten ja primadonna Yal v e ' T a l i . • Videokinos esitavad Oudi Kalm ja Harry LÜlioja filmi ,.Legendi loojad" ja ,,Eesti Päevad 1984' •: ; psühhiaatria Ja arstiteaduse valdkonda kuuluvatest ,,Elükunsti" teemadest, mis tegelevad inimese hingelise, vaimne - ja füüsilise heaoluga kõnelevad keskustelu vormis Vello Sermat, Jüri Tamni, Rita Loftgardja Peeter Martin. Selle omapärase kultuurilise ürituse tüüpiline päev algab varahommikul ja lõpeb hilisõhtul. Päev täis vaimset ja füüsilist tegevust. . Jääb ainult loota, et osal Nr. 60 aa •' •^^''•^ ''"^y ' ^ ^ • • / ^ •^ V , .x< v « . - liiiliiiliiP Kalev-EstienEe harjutamas Millesgard.enis Stokh^ Seitseteist senaatorit; kannavad. Ja annab märku, et ;Teie valitsus on tõsiselt huvitatud sõnavabaduse ja organiseerimis-vabaduse arendamisest, milliseid ; ju • ka kirinitataföie ; Nõukogude konstitutsioonis. Me pöördume Teie valitsuse poole üleskutsega, et veelgi selgemalt kinnitada Teie huvi vabaduse arendamise suhtes, vabastades täielikult ja tingimusteta kolm prominentset süümevangi Balti vabariikidest: Balys Gajauskas Leedus, Gunars Astra Lätis ja Mart Niklus Eestis. V Need julged mehed sümboliseerivad vabaduse ja tõe põhimõtteid, mida kõik ameerik-jased hindavad, nende jätkuv vangis hoidmine ja asumisele saatmine on vastuseisus selle Uuenduspoliitikaga, mis on alanud .'Teie^maäL; ••v,v>.->':' Teiepoolne positiivne hoiak nende kolme isiku suhtes, ja samuti rahuliku tseremoonia lubamine Riias ilma vahele segamata, saavad tähtsateks näitajateks Teie ,,glasnosti''poliitika Järjekindluse suhtes. Jääme loot-ma, et Teie hoiak on genuiinne ja et see avaldub lähematel päevadel ja nädalate!. Tervitades • Paul Simon, Christopher J. ; Dodd, Alfonse M. D^Amato,. John Heinz, Donald W. Riegle Jr., Frank R. Lautenberg, Aläh J. Dixõn, John F. Kerry, Quentin Burdick.; Daniel, Patrick Moynihan, William Proxmire. Patrick J. Lcahy, Pete Wilson, Deniiis DeConcini, Frank H. Murkowski. Paul S. Sabanes, Carl Levin. EPL lahkuvad Seedriöruit vaimselt rikkamate inimestena, kelle eestluse patareid on laetud eelseisvaks aastaks ja veel kauemakski; . Koop Kalev-Estieninie võimlejad saabusid tagsi Skandinaavia ringreisilt. Reisi üheks eesmärgiks oli osalemine Taanis, Her-niiigeni Imnäs toimunud Gymnaestradalvsuur^^^^^ lištel vpimlemispidiistustel esindasid rütmilises võimlemises üks rühm Quebecist katchewanist ning kaks rühina Öntariost, mis on mõlemad juheimdatud eestlaste poöit ja millede koosseisus on eesti tütarlapsi — Kalev-Estieene ja Ritmika» : ' Taanist sõitis Kalev-Estienne edasiantud Kalev-Estienne'i va-edasi Rootsi, kus esineti Stokhol- rem spetsiaalselt tekvishyom mi Millesgardenis. See esinemine jaoks filmitud esinemist. oli korraldatud Rootsi Kultuuri- Taani televisioonimehed olid keskuse poolt. Publiku seas oli ka^^^^^^e^^^ payu eestlasi, kes ^idamlikul^ Kalev-Estienne'i kavale kaasa ela- Herningis toimunud Gymnaes-sid'. Vastuvõtu eest Stokholmis trada avas Kalev-Estienne kolma-kuüiub tänu Ingrid Idlale, Musa päeval, 8. juulil iseseisva kavaga. Ericsonile, Talve Orgile ja Mizzi Saal oli publikust tulvil, püstiseis- A r e n i l e .— ; jatelegi oli vaevalt ruumi. Teised Edasi reisiti laevaga Soome Kanada rühmad esinesid järgmisel Meresõit oli imeilus ja meeldis päeval, ning said samuti hea võimlejatele väga, kuna suurem vastüvõ^ osa sooritas selle reisi esrhakord-^^^m toimetati valik Gymnaestria-selt. Helsingis toimus esinemine da tehnilise komitee Ja Rahvusva- Soome Spordiliidu korraldisel. helise VõimlemisfodeFatsiooni Kalev-Estienne esines Helsingis esindajate poolt reedesele niatinee esinemisele, kuhu valiti igalt maalt üks rühm. Kalev-Estienne'i tabas ebaõnn kahe kavaga kunstilise võimlemise Ja sportliku võimlemisega, lik kava leidis ka hindamist hinded ja 3plt, kusjuures parimad selles osas, et nende esinemine oli ja esikohad jagunesid juba varem kaNa koostamisel ase- Kalev-Estiennel ja ühe Soome tatud kolmapäevale millal, nagu eruni grupi V^HRI. Siis sõideti jälle; alles hiljem selgus, valikuzhürii ei tagasi ivopennaageni ning lennukiga Torontosse. Enne tagasilendu oli rühmal tegutsenud: Tütarlapsed olid selle juhuslikkuse üle päris õnnetud. Kalev-Estienne'i Skandinaavias võimalik näha Taani televisioonis juhendas kunstilise juhina Evclyn I. Ringreisist :yõttis kokku 16 Kalev-Estienne i rütmilist võimlejat, nende seas eestlas: test Liisa Lugus, Tamara Tambrc, MÕudmist: Liisa Bayko, Särina Westerblom, Heli Oder ja Ester Roosipuu. Fotograafina oli 'ringreis Margus Koop. REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKEK 325 :iV!OÖRE:AyENlJE, TORONTO Äri avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7. : C • Esmasp.-suletudv,.;; . 9-^4, • 1 • E T T E P A N E K : i Ü E P ajal 1972 tõi^buss Rootsi eestlasi Toronto Eesti, Maja ette. Palju kohapealseid rahvuskaaslasi, oli neid vastu võtmas. Üksi saabunu küsis, kas ma tema venda tunnen vastuvõtjate hulgas. Kahjuks ei tundnud. Siis tuli teine rohkem ärritatud mees meiel juurde ja küsis, kas ma midagi U venna saabumisest tean. Ütles ki nime. Siis selguski, et mehed öii( ise vennad. Langesid üksteiseh kaela. Vabandasid, et fotode järgi oli olnud raske üksteist ära tundal sest aeg oi i nende väi imust palji muutnud. • Nagu aeg on muutnud meie koil kide välimust, nii pn ta muutnu] kä meie sisemist mõttemaai 1 ma, jj la erinevate väliste, mi' jöötingimuste tõttu. Uued' põ konnad on võõrsil üles kasvanu Asukohamaade mõjutuste tõttu kergesti äratuntav USA. Kanac Rootsi, Austraalia, Saksamaa Inglismaa eestlane. Kui inime kartusest sõriü valib ja aegajc kiiresti pead pöörab tagakõndiji kindiakstegemiseks, ka sj teame, millisest eestlasest on J tu. Erinevused ulatuvad maruec lastest nendeni, kellede rahv likust mõtlemisest midagi järel ole jäänud. Aga erinevustes, n teadmised; kogemused ja ette likkus. seineb meie rikk millele ehitame eestlust. Lok sel eesti ajakirjandusel on se eluvõitluses äärmiselt suur l sus. • Geograafilise paiknemist seotud eesti e\u 'drcnguk on| teine, asukoha maade e< ühiskondi läbiv inimeste erilisi huvidele toetuv arengusui milles väliseks piiriks globaalne eestlus. Selles on t( riteks kultuur, kirjandus, ki usk, poliitika, noorsoo suunai ja kasvatamine, naislus, javeteranide Ja metsaüliko( tegevus jne. Neiks otstarbeil välja kujunenud teatud hi ingkonnad, milliseid sidest! peamiselt vastavad ajakirjad.| Kui palju ajalehti Ja aj; peaks üks hästiinformeeritud lane tellima ja lugema? USA-s, Lakewoodi liivarj rahvuslikke küsimusi arutav ütles hiljuti päris hinge põ| Minul on vaid X tundi lugemiseks. Mul ei ole kõikide perioodikate jaoks, mul nende tellimiseks rah| Sellepärast olen otsustanud eesti publikatsiooni tellimise tada." Tema argument on, oled üht ajalehte lugenui oled nagu kõiki lugenud, vähe.on neis muud lugemis] jali, mis õigustaks rohi lehtede tellimist. Ajakiriadj nii, et mõned on keskpärasj mesele liiga detailidesse tui teenivad kitsamaid gruppe kultiveerivad ainult teatud punkti. Leiad ühe või kaksj pilgul ülelibistamiseks nini ära. Inimeste huvideskaala] nev ja lai. • . 'Eks igal publikatsioonil < vajadus, eluõigus Ja kind( jaskond, kuid.samal aja globaalsest eestlusest, ko| suurtest mõtetest ja nend( misest ilma, et meil õlel foorumit kirjasõna näol e |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-13-04
