Vaba eestlane , July 5, 1977

              4 «I W « .
m. 2
VABADE EESTIiASTE HMLEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Toroatos.
PEATOIMETAJA: KBirl Arro
TOIMETAJA: Haanes 0jä
POSTIAADRESS:^ P.O. Bos 70, Sta. G, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutusi,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aa^as $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas , kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23. '
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD välfaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 jä veerandaastas $8:50. Kiripostiga ySÄ^: aastas
$51.—, pookastas $26.--ja veerandaastas |l4.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maatee: a^^ $60.-,
$30.50 ja wrandaastas $15.50 ,
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecums
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
N. Liidu kommunistliku partei
peahäälekandja „Pravda" avaldab
pikema artikli N. Liidu uue
konstitutsiooni kohta ja pealkir-jasfab
selle paljutõotavalt: „Meie
elu põhiseadus".'Ajaleht väidab,
et konstitutsioonis on fikseeritud
i arenenud sotsialistliku ühiskonna
ülesehitamise fakt ning selles on
antud küpse sotsialismi, tema
polütilise ja majandusliku süstee^
mi, tema sotsiaalse arengu ja
kultuuri ning tema välispolütika
terviklik püt.
Pärast neid kiidusõnu hakkab
ajaleht uue konstitutsiooni täht­samaid
põhialuseid analüüsima
Biing satub koheselt põhiseaduses
esinevate vastuoksuste keerisesse,
millest ei päästa ka juhtkirjaniku
ülepingutatud kombineerimiš- ja
keerutamisoskus.
Nü näiteks kiimitatakse põhi­seaduse
1. paragrahvis, et ,,N. Lüt
on sotsialistlik üldrahvuslik riik,
kes väljendab meie maa töölis­klassi,
talurahva ja haritlaskomu»,
kõigi rahvuste ja rahvusrühma^
de tahet ja huve". 2. paragrahvis
kinnitatakse, et „kpgu võim meie
riigis kuulub rahvale, kes teostab
riigivõimu rahvasaadikute nõuko­gude
kaudu; need on valitavad
organid keskustes ja kohtadel."
Kuid kas võim N. Liidus kuulub
rahvale, nagu seda põhiseaduse
2. paragi*ahvis kinnitatakse? Nü
kummaline kui see ka on, kuid
selle põhiseaduse algtõe lükkalj)
ümber põhiseaduse paragrahv 6,
milles deklareeritakse, et ,,Nõu­kogude
ühiskonna juhtiv ja suu­nav
jõud, tema poliitilise süstee­mi,
kõigi riiklike ja ühiskondlike
organisatsioonide tuumik on N.
Lüdu kommunistlik partei, kes
määrab kindlaks N. Liidu sise- ja
välispoliitika suuna, juhib nõuko­gude
rahva suurt loovat tegevust
ning annab tema võitlusele kom­munismi
võidu eest plaanipärase
teadlikult põhjendatud iseloomu".
SeUest paragrahvist .selgub, et
paragrahvid 1 ja 2 on auiult põhi­seadusesse
võetud suitsukatte
loomiseks ja praktiliselt pole
nõukogude rahval midagi tege­mist
võimuga ega riigi juhtimi­sega,
vaid see kõik kuulub kom­munistliku
partei tippmeestele.
Eriti silmatorkavad on ka põ­hiseaduse
need paragrahvid, mis
kindlustavad nõukogude kodani­kule
õiguse tööle, puhkusele, ter­vishoiule,
sotsiaalhooldusele, ha­ridusele,
kultuurisaavutuste kasu­tamisele,
teadus-, tehnika- jä
kunstiloomingu vabadusele, sõna­ja
trükivabadusele ning koosole-kiiste,
miitingute, ..tänavarongkäl-kude
ja demonstratsioonide va­badusele.
Nagu sellest nähtub, garanteeri­takse
N. Lüdu põhiseaduses ko­danikele
kõik need õigused, mis
on ette nähtud demokraatlikku­des
riikides. Kuid põhiseadus võ­tab
kodanike põhiõiguste, vaba­duste
ja kohustuste üleslugemisel
I need õigused kahe käega tagasi
kui põhiseaduse pargrahv 39 dek­lareerib,
et „õigiiste ja vabaduste
kasutamine kodanike poolt ei to­hi
tekitada kahju ühiskonna ja
riigi huvidele ning teiste kodani­ke
õigustele." Selle paragrahvi
alusel võib karistada kpiki neiiii,
kes: kuidagi. SDandavad-;.kri^^
rida parteid või nõukogude süs­teemi.
SeUe paragrahvi tähtsust
kriipsutas alla ka diktaator
Brezhnev kui ta partei keskkomi­tee
maipleeniumil tähendas:
,,M®istagi, seltsimehed, lähtub
konstitutsiooni projekt sellest, et
kodanike õigusi ja vabadusi ei
tohi kasutada meie ühiskonnakor­ra
vastu, nõukogude rahva huvi­de
kahjuks."
Eestlastel ja teistel Venemaa
alla painutatud rahvastel on eriti
solvav lugeda neid põhiseaduse
paragrahve, mis käsitavad N. Lii­du
riiklikku ja rahvuslikku kor­raldust.
Nii mainitakse paragrahv
69-as, et Nõukogude SotsialistUke
Vabariikide Liit on ühtne palju­rahvuseline
liitriik, mis on moo­dustatud
rahvaste enesemäärami­se
ja võrdõiguslike nõukogude
sotsialistlike vabarükide vaba­tahtliku
ühinemise tuleinusena.
Ning paragraliv 71-es deklaree­ritakse,
et ,,igale liiduvabariigile
jääb õigus NSV Ludust vabalt
välja astuda."
See N. Liidu põhiseadus kuju­tab
endast samalaadset propa­ganda
paberitükki nagu seda olid
N. Liidu kolm eehnist põhisea­dust.
Paberile on pandud palju
kahe otsaga paragrahve ja partei
ja valitsus ei suvatse kunagi põ­hiseaduse
järgi käia ja põhisea­dusega
inimestele antud õigusi
täita. Põhiseaduse järgi on igal
„vabariigii'* isegi lubatud N, Lii­dust
lahkuda, kuid need isikud,
kes hakkavad lahkulöömist taot­lema,
langevad automaatselt põ­hiseaduse
paragrahv 39 alla, mis
keelab kodanikkudel oma^ õiguste
Ja vabaduste kasutamise kahju
tekitamiseks riigi ja ühiskonna
huvidele.
Selle andmise-võtmise ja tühis­te
lubaduste andmise põhiseadu­se
peavad eestlased oma > miitin­gutega
heaks kiitma ja uue kons-titiitsiooni
eest tänutäheks par­teile
uusi tööpingutusi andma.
NU mainib „Pravda", et konsti­tutsiooni
iUdrahvnslik äratamine
peab saama meie maa ühiskonna­elu
edasise aktiviseerimise ja
rahvahulkade loova initsiatiivi
tõusu võimsaks stiimuliks.
Uue konstitutsiooni väijatööta^
mine ja selle rakendamine N. Lii­dus
sarnaneb suurejoonelisele
tsirkuseetendusele kus loomade
osas esinevad inimesed pannakse
jooksma ja hüppama partei dres-seerjjate
pütsalöökide aU. See on
ülimalt kurb ja masendav, et sel­le
etenduse on sunnitud kaasa te­gema
ka kodumaal elavad eestla­sed.
• •
ettekanne* 14-st riigist saabunud te^idiciseiiStökhdmis
STOKHOLM — Balti Instituudi konverentsidel on traditsiooniks kujunenud, et esimene päev
toimub Stokholmis ja kolm järgnevat Mässelby lossis. Konverentsi avaistungüt, mis toimus ^^R^
si Akadeemia saalis 10. juunil siirdusid delegaadid bussidega raekotta vastuvõtule, mille Kuldsesse
saali oli kaetud rikkalik kühn laud. Lisaks delegaatidele oli siia saabunud ka suur arv rootsi kü­lalisi
paljudest ametiasutustest, rootsi ülikoolide ja institutsioonide esindajaid, sasiiuti ka Balti or­ganisatsioonide
esindajaid.
WASHINGTON Ameerika
Ühendriikide kaubandusminiätee-rium
keelustas [komplitseeritud
elektronarvuti müümise • Vene­maale,
kuna seda võidakse seal
kasutada sõjaliseks otstarbeks.
N. Liidu kaubanduslikud esinda­jad
on näidanud •erilist huvi selle
efektronarvuti ostmiseks, maini-
"des/ et nad ..kavatsemd seda -ka-
Külalisi tervitas linnapea Rut-ger
Palme, kes toonitas, ©t häti
teaduslikud konverentsid on näM
juba kujunenud traditsiooniks ka
Stokholmi linnale. V&stuvof.ul vii­bis
ka b^tlaste vana sõber linna­nõunik
Per Olof Hanson, linna
põgenikeameti esindajad ja rida
teisi kommunaaisektorite esinda­jaid.
Vastuvõtul viibis üle 250 isi­ku..
• ••••
Eaekojast siirdusid konveientsi
delegaadid Arsenaigajtan l, kus
Balti Instituudi: Baiti Komitee^
Balti Arhiivi ja Eesti Rahvusnõu­kogu
ruumes oli korraldatud mit-met
laadi publikatsioonide näitu­sed.
Balti instituudi mumes oli väl­ja
pandud konverentsist osa­võtvate
teadlaste publikatsioo­nid,
samuti ka Bi kuuluvate
uurijate publikatsioonid.
Balti Arhiiv esitas oma tegevust
oma ruumis. Balti Komitee ja
Eesti Rahvusnõukogu esitasid
matorjaije oma viimste aastate
aktsioonidest. Erilauaile oli koon­datud
materjalid ja memorandu­mid,
mida esita'takse Belgradi
konverentsile.
Konverentsi esimene päev lõp.
peš vastuvõtuga ja õhtusöögiga
Wenner-Gren Centeris kus osa­võtjad
olid eesti, läti jä leedu or­ganisatsioonide
feülalisteks. BI
juhatuse liige dr. Hain Rebas Gö­teborgist
kandis ette tervitused
ja hoolitses,, et peo tempo oli pi­devalt
hoogne ja dünaamiline. Dr.
WölfgandXaur tervitas Bailti Aja­loolise
Komisjoni poolt, kes 4.—
5, juunini Göttingenis oli pidanud
oma 30. ajaloodaste kokkutuleku.
Bailti Uurimiste USA ja Kanada
Keskuse — AABS — president
prof. Valters, NoUendo^rfs tervitas
samuti.
Nii mõnedki konverentsist osa­võtjad
kinnitasid, et üks põhju­seid,
et nad nüüd >juba kolmandat
korda on Rootsi sõitnud, oh" ka
.asjaolu, et need.ikonverentsid toi­muvad
Hässölby lossis. Suurem
osa tänapäeva rahvusvahelisi kok­kutulekuid
toimuvad juba mood­sates
feonverentsihoonetes või ka
ülikoolides, mis tihti on otseikui
moodsad teaduste vabrikud. Häs-selby
loss oma terrassidega, lille­dega,
rohuväijaikutega ning Mäla-ri
poole suubuvate metsadega ja
iiiitüdega on ainulaadne idüll otse
suurlinna perifeerias.
Konverentsi üldloengud ja
ajaloosektsiooiii ettekanded toi­musid
lossi sum*es konverentsi­saalis,
müle juurde kuulub veel
ka suur arv büroo-, raamatu­kogude
ja administratiivseid
ruumk samuti söögisaalid lossi
keldris.'/- :• . '
Kolme ülejäänud sektsiooni:
keeleteadlaste, kunsti ja kirjan­dusteadlaste
ning poliitika ja
ühiskonnateadlaste' sektsiooni
peaikorteriks oli aga lossi vaha
laut, mis on ümber ehitatud väga
elegantseiks konverentsiruumi­deks,;
mis asuvad kolmel korru­sel.
.
puu, professorid Arno / Liivak,
Maire Kurrik, Toivo Milj an, Rein
Talägepera, Valters NOilllenüorf s
ja Rita P. Peters; dr. J. Pennar,
dr. Hain Rebas, dr. Aletesander
Loit jt. Ka konverentsi büroo ja
arvukas administratsioon koos­nes
sel aastail eranditult noortest
läti ja eesti üliõpilastest. Büha-päevai
lossieelsel kohvipausil esi­nes
ka läti noorte rativatantsijate
rühm, samas heas kvaliteedis, na­gu
seda tunneme ka eestlaste
„Kassari'- esinemistest.
Sellised konverentsid pakuvad
väga palju neile, kes tõesti soovi­vad
ettekandeid tõsiselt ja tähele-panelikuilt
jälgida. Hässelby pub­lik
oli sel aastal valdavait selline
ja see imponeeris üle maailma ko­hale
saabunud teadlastele.'
Kokku peeti ligi 8
neljas sektsiooniis.
ettekannet
Siin asub ka üks Stokholmi
eksklusiivsemaid kunstigaleriisid,
kus konverentsi ajal toimus Olev
Mikiveri, Ernio Hallök'! ja Miih-
|:el Oltl kunstinäitus. Konverent­si
delegaadid -vtõisid^ baliti kuinsti-
Joomingugatutvuneda aga ka veel
lossi saailides ja ka BI enda ruu­mides.
Bailti kunsti ja kunstnike
tutvusltamirie delegaaitidele oli Il­mar
Laabani asjatundlikes kätes.
konverentsid on alati ol­nud
valdavalt balti teadlaste
keskmise ja noorema generatsi­ooni
kokkutulekud.
Kunagi varem ei ole aga noored
bailti teadlased nü arvukalt —-
.kvantitatiivselt kui ka eriti kvali-'.
tatiiyselt — ohiud.esindatud. Nfeed
noored on pea kõik juba profes­sori
tiitliga, tihti suurte teadusli­kke
instituutide, juhatajad,, kelle
pmi^ikdums,i setõ skidvuasli,t e,a egt,'a e k,s ian eemsiitsaem iVisne - :. -NKT e•n d^e J v4a-h.u e 1le lu4k. itiai ,k s1\ ev' a*g.a ^ v 1a •ik-i-
^•^ ', . ? J , . , , V. semaid teadlaste kokkutulekuid
Esinejad oijd saabunud 14 riigist
esindades ligi 50 eri ülikooli ma-a-ilmas.
Suur arv ettekandeid käsit­les
vägagi aktuakTilseidproblee^^
rahvusvahelise poliitika ja ühis­konnateaduste,
aga ka ' aijalc
valdkondadest. Need on tihti ka
oMised ja" tähtsad küsimused
balti avaülfckusele iaiemaitki.
Konverents tegeles õige palju
ka bailti uurijate koostööküsimus-tega,
tulevase uurimise, kavanda­misega,
ka uute kavade ja idee­dega
tulevaste konverentside kor­raldamisel.
Dr. Fanny de Sivers
algatas sielle arutelu juba oma
loengus avaistajigüi, kus ta andis
ülevaate" baltiala&e uurimistöö
uutest võimalustest • Prantsus­maal.
13. juunr õhtul toimunud kon­verentsi
llõpuistangul andis üksik-'
asjalikuma ülevaate samadest
probleemidest AABS president
prof. NoUendorfs, mida täiehda-sid
veel prof. Ruike-Dravin-a^ dr.
'Fanny de Siveres j^- prof. Kari
L. pzoiins. Ka BI juhataja- Gun­nar
Larsson oma lõppsõnavõtus
toonitas nleid uusi suundi ja kavu.
Suured balti uurimuste . konve­rentsid
j ätkuvad ka tulevikus,
äga need toimuvad härv^ini.
sutadia ilmastiku uurimiseks ja
ilmateadete ennustamiseks. Elekt­ronarvuti
tahtis venelastele müüa
'Minneapolises asuv ettevõte
dusrnmisteerium ei andnud müü- kõigile ^ito^ ]3er
mjseks luba.kui president Carter' võiks näiteks nimetada .noori-^....
S3da; tehingut kritiseeris. ; : ; ' (••teacilasi nagu. dr-. Henri-Jüri Uibdi' ' ; (TEATAJA-^ A. H.;
Ameerika Ühendriikides ja mti-maailmas
on Watergate'! ;
afääri koUta kirjutatud sadu air
tikleid ja terve rida raamatuid
ning lugu on toodud ka filmilina­le.
Raamatutega ja filmiga on
teenitud miljoneid doU^eid ning
Watergate'i operatsiooniga seotud
poliitikuid kaitsnud advokaadid
on pannud tasku rasvjtöed hono­rarid..-
•
Kui see oh kõik olnud Water-gatel
loo-üks külg, mis on taotle­nud
Wateirgate'! sissemurruga
seotud inimeste armutut rün­damist
ning nende jäa^tadt
maasse tallamist ja häyitamisi
Teist külge pole seni keegi julge­nud
puudutada kuid nüüd on kon-servatüvne
polütiline kirjanik
yictor Lasky kirjutanud raama­tu
,.It lDidn't Start With Wa^r-gate"
(See ei algariud Water-gateiga),
mille veergudel autor
kinnitab, et Watergate oli ainult
„teise järgu sissemurd" kui võr­relda
seda eelmiste administratsi­oonide
skandaalidega.
Lasky süüdistal), et pab^n-poolsest
häälestatud ajakirjan- .
dus vaatas läbi sõrmede Franklin
D. Roosevelti operatsioonidele,
mille raamides kasutati FBI; d
presidendi vaenlaste Järele spio-neerimisei
ning nende telefonikõ­nede
kuulamisel, samuti ^i naelu­tatud
kinni xlemokraatide ,ivar-t"
1960; aasta presidendivali­mistel
Chicagos, ei pööratud tä­helepanu
pr^ident John F. Ken­nedy
armu afääridele ning ei tun­tud
huvi selle vastu, kuidas suu­tis
LyndonB. Johnson kokku aja­da
14-^20 miljoni dollari suuruse
varanduse kui ta oli rahva teenis­tuses.
•
Võibolla paneb Lasky raaniat
mõned mõtted lükumä, millistele
seni suures materdamise hoos tä­helepanu
ei ole, omistatud. Kuid
vaevalt on seda loota, sest Water^
gate'ist on suudetud meisterdada
sellüie suur kuritegu, mida raske
ori pehmendada või välja radeeri-da.
Milline meeleolu valitseb
Ühendriikides Watergate"i suti-tes,
kinnitab juba seegi tõik, et
üksld kirjastus ei tahtnud Lasky
teost kirjastada ning alles pika
otsimise järele oU The Biai
Press valmis raamatut välja'and­ma.
'•: •
Mida kauem Quebeci küsimus
päevakorral püsib ja mida roh­kem
seda arutatakse, seda sega­semaks
muutuvad selle probleemi
ääre jooned. Kui lugeda ajalehte­des
ilmuvaid artikleid ja kuulata
pblütikute, valitsuse esindajate,
peaministri, niajaridusmeeste ja
akadeemikute kõnesid, süs inglise
keelt kõnelev Kanada ei taha kui­dagi
leppida sellega, et Quebec
ülejäänud Kanadast eralduks.
Kuid kuidas seda eraldumist väl­tida
ja Kanadat tervikuna koos
hoida, selle.üle lähevad küsimu­sed
lahku ja keegi ei ole veel väl­ja
tulnud kindlakujuliste teooria­tega
ja seisukohtadega, mis olek­sid
põhilisteks alusteks seUe pa­kilise
küsimuse ja suure sisepolii­tilise
kriisi lahendamisel.
Näib, et keskvalitsus teeb keel­te
küsimuses QuebecUe järel­andmisi,,
kuna Ottawa nõustub
sellegai et Quebec piirab lasteva­nemate
vabadust keelte valikul
lastele hariduse andmisel. Kesk­valitsus
põhjendas oma seisukoh­ta
väga diplomaatiliselt, mainides,
et prantsuse keel on praegu hävi­mise
ohus ja keskvalitsus nõus­tub
Quebeci range keeleseadusega
„lühemaks ajaks". Kui pikk see
„lühem aeg" on, jäi selgumata.
Valitsus paneb käesoleval aas­tal
ka erakorraliselt suurt rõhku
l^anada konföderatsiooni aasta­päeva
tähistamisele, millele on
viimasel ajal nimeks antud Gana-da
Day (Kanada Päev) ametliku
ja kolonialismi järele lõhnava Do­minion
Day asemel. Korraldatak­se
suuri pidustusi ja rõhutatakse
Kanadk kokkukuuluvust merest
mereni. Jjiäb ainu dt arusaamatuks,
miks selliseid pidustusi varem ei
korraldatud ja Kanada ühtsust
alla ei kriipsutatud. Kas sellega
pole juba hiljaks jäädud?!
Kuid on ka neid eksperte, kes
mainivad, et Quebeci ei saa ainult
järeiandmistegä ja majanduslik­kude
kontsessioonidega hoida,
sest tuntud vanasõiiakirihitab, et
süües kasvab isu; Väidetakse, et^
Nr. 49
ja lj
Eesti
rükSdes
saatis k(
ministerl
ühes m
presiden
kätte hil
Üht
.faaksonj
kirja,
ta kirjal
UNI
müe.
ANTS
lõpetas]
ülikool
ga
sa keel
Eestis
lõpet
aastal.!
hispaaj
Quel
otsus
Quel
mus.
mainib
ja üi^
hakkab
tegen
becitaJ
sete j
se pu|
da
tub?
Qarhl
dega
ST.- .
. * ...