Vaba eestlane , July 5, 1977

              ¥ÄBÄ E E S T L A N E telsipteral, 5. juulil 19^ '^'Ufisday, July % 19T7
Heino j@@
^löÖduDud aastal ilmus Tattumas kirjastus „E€sti Raamatu*; väljaandel Lemiart^M^^ raa-
"lat .Hõbe^-alge". Teos on alapealkirjas nimetäted reisikirjaks, sest autor reisib Eesti minevikus, poi-niJöes
osavasti fakte ja luuleloomingut. Laanemaaümas nimetatakse sellisdd teosdd .^cience fictiöa'',
eestikeelset nimetust sellel kirjanduslügil teadaolevalt pole. Autor oma Järelmärkuses nimetab seda
<äokimientaaIseks belletristikaks. Sisult on raamat eesti muinasmerendnse ajalugu esseistiikus käšitlE-iHõbevalge"
äratas kriitikute tähelepanu juba enne ilmumist (peatükke ilmus >Xoonmigu§" m4
ja 1&75) ja on praegu Eestis uks «bestsellereid", kui nii saab öelda piiratud trükiarvuga (32.000 eks.)
f^eoste kohta. ~. ' :'\
50
15
40
25
25
15
40
25
65
[lO
1^0
.50
|i5
1.25
.50
m
40
40
20
20
20
:40
15
40
30
30
40
40
40
4 . -
2.25
5Ö
40
läbi rauaga garnee-fst
uksest, alla möö-teerd-
treppi, mööda
f-aatidega palistatud
baariruumist, kus
läoline tolmuahv hoo­bas,
ja veel kord läbi
Lcatud ukseavausest.
|igi — söögisaal, Sala
Sellises omapärases
)!iiud ma enne viibi-poolest
saadik mäe
terve esikülg oli
fsa vaatega linnale ja
le mägedele. A^^alge-bnasekatuselised
ma-
;.3 tornidega kirikud,
jvad tänavad, lillede
lalistatud kõnniteed —
[bakuues maitre d' tuli
irdades vastu,
bvivad lõunatada?"'
muidugi", lausus Kiiv
|.ega me siia naljata-
^ Juhata meid lauda,
)ihta."
maitre d' viiski meid
:ese valge linaga kae-trde,
kummardas veel
lks, siis kadus. Laual
klaasist, tolmusena
budel — vino de casa!
figi, igal laual oli üks
led kummuli-keeratud
fTõstsin kaks klaasi õi-
Ivalasin meile kumma-joogi.
Vein oli mõ-pisut
mõru, aga siiski
Piiskoppide rivi Ottawas toimunud küiiditamiste mälestamise jumalateenistusel. Vasakult: ukrai­na
katoliku piiskop l.\ Borecky, ukraina Õigeusu piiskop Nikolai, eesti ev. luteriusu piiskop K.
Raudsepp ja läti ev.luteriusu peapiiskop A. Lusis.
OTTAWA (VE) ~ Balti j a ukraina küüditamiste mälestus
kontsert-jumalateenistus peeti 15. juunil püha Matteuse angli-kani
kirikus 500-lise rahvahulga osavõtul. Kuupäevaliselt langes
üritus kokku Belgradi inimõiguste kinnipidamise konverentsiga.
Et seda kokküsattumust rõhutada, toimus see korraldavate
rahvusgruppide 5 piiskopi j a 2-he külalis-piiskopi osavõtul.
Traditsiooniline rahvusgruppi­de
lippude sisseviimise tseremoo­nia
toimus rahTOriietes lipuval\ti-riüe
ja hümnide saatel. Sellele
järgnes okasrraMist pärg nelja,
roosiga sissepimutuna. Lippude
tseremooniale järgnbs vaimulik­kude
protsessioon. Rivi eesot.^
sammusid Puha Matteuse angli­kaani
k i r i ku vaimulikud, kelledele
järgnesid osavõtvate rahvusgrup­pide
koguduste õpetajad. •
N^ile järgnes amet-aštmete ja
^'anu^e järjekorras piiskoppide
- rivi.^.
Osavõtjateks piiskoppideks
olid: leedu monsignor J. Balku-nas,
ukraina katoliku kiriku piis-
^l;op Nikolai, eesti ev. luteri kiriku
püskop K. Raudsepp ja läti ev.
luteri kiriku ^püskop A. Lusis.
Kõige viimasena järgr|es(3t.tawa
anglikaani kiriku külalisest piis-kopp
dr. D, Robinson. Kohal vii­bis
veel Kanada ünitpd kiriku
moderaatöri abi dr. J . Grace.
Kontsert-jünialat^istus toi­mus
vahelduvalt sõnalise, osaga
kas-piiskoppide poolt tervituste­na
või kohalike koguduste hinge-karjaste
pühakirja lugemisena va­helduvalt
muusikaliste ettekanne­tega.
Eestlaste poolt esines viiulü
Nora-Mall Kerson . oreli saatel,
esitades Händeli Allegro Mode-rato
ja Öounodi Ave-Maria.
Viimane pala leidis osavõtjate
ja ka kanada ajalehe poolt eri­list
tähelepanu, kuna see esitati
puhtalt ja hingestatult.
Leedulaste poolt esine^ Parlamen-di-
mäel tuntud soi>ran Gi-na
Capkas kohne palaga. Ukraina
kirikukoor J . Tokaryk'u meister­likul
juhatusel kandis ette ukrai­na
helitöid. :
Kontsert-jumalateenistuse jut­luse
pidas eesti ev. luteri kiriku
püskopp K., Raudsepp/kes oma
sõnavõtus mälestas Siberi sunni­töö
laagrites hukkunuid sadu-tuhandeid
baltlasi ja mitmeid
müjoneid ukrainlasi, kutsudes
palvele Jumala abiga kannatus­test
üle saamiseks.
Kontsert - jumalateenistuse­le
järgnes kiriku saalis kohvi­laud
rohliearvuHsele kutsutud
külaliste perele ja teistele ikes-tatud
rahvaste esindajatele.
Selle aastasel kontsert-jumala­teenistusel
viibis rohkesti parla­mendiliikmeid
võrreldes eelmiste
aastatega. Eestlastele tuntud
parlamendiliikmetest oleks nime­tada
teiste seas eeskätt senaato­rid
P. Yuzyk ja C. W. Garter abi­kaasadega
ning alamkoja liik­med
dr. S. Haidasz, K. Robinson,
M. 0'Connel, R. Diusdale, R:
yewchek j . t.
Teatavasti oli kahel viimasel
aastal parlamendiliikmete rohke
osavõtt takistatud samaaegselt
toimuva parlamendi speakeri aia-peoga.
Kuigi sellel aastal korral­dav
komitee hoolikalt hoidus
kuupäevade kokkulangemisest,
korraldas ometi kähe nädalalise
etteteatamisega konservatüvide
jiüit J . Clark oma shampanjaja
aiamaasikate aiapeo, müle tõttu
rohkesti konservatüvide parteisse
kuuluvaid parlamendüiikmeid tu­lemata
jäi. kuigi algul lubati tul­la.
;
Enne kontsert-jumalateenistust
toimus parlamendi restoranis se­naator
P. Yuzyk'u poolt antud
lõuna kõikide osavõtvate piiskop­pide
auks, millest võtsid osa veel
senaator C. W. Carter ja dr. Š.
Haidasz. Balti keskorganisatsioo­nide
esindajaist võttis eestipool­selt
osa E K N ' u abiesimees Otta­was
W. Pent. kelle algatusel ja
organiseerimisel toimus lõpuks
eelnimetatud seitsme
osavõtt.,
Kanada Alamkoja liige dr. S.
Haidasz esitas ailamkojas 15. juu-nü
ühehääleliselt vastuvõetud et­tepaneku,
mis langes kokku Otta­wa
küüditamiste kontsert- juma­lateenistusega
ja ka Belgradi
konverentsi algusega. Alaimikoja
poolt vastu võetud ettepanek kut­sub
üles kõiki alakirjutajaid
maid, et nad peaksid kinni inim­õiguste
kokkuleppest, ning et Ka­nada
tunneb muret nende inimes­te
pärast, kes kaamatavad taga-kiusamiste
ail seetõttu, et nad
julgevad otsida inlmõiguslikke
vabadusi.
Eesti Kunstide Keskuse suvises
töökavas on ühine väljasõit lau­päeval,
16. juulil isiklikel autodel
Ottawasse, et külastada Kanada
Kunstide Keskust. Nimelt tuleb
National Arts Centre'i suvise.oo-perisesooni
programmis. esitusö-'
le Qaetaho Donizetti. koomiline
ooper ,J)on Pasquale*'. See on
Donizetti üks populaarsemaid
oopereid oma intriigit§evate ja
imeteldavate duettide poolest.
Majutuseks reserveeritakse
ru.umid ,,Hoiiday Inn'is" laupäe­va
hommikust kell; 10 kimi järg­mise
päeva õhtimi kell 6 hinnaga
335.00 kahele. Parkimine ja hom-mikueüie
(continental breakfašt)
on selle hinna sees. Samuti lap­sed,
alla 18 aasta, kes jagavad tui
ba; vanematega. Pääse ooperisse
maksab $13.00 parimates ridades.
Ooperüe järgneb klaas veini või
kohvi kanaliäärsel ooperiterassil
võluvate jazzihelide taustal..
" Pärast hotelli, asumist külasta­takse
Kanada Rahvusmuuseumi
— MUSEUM OP MAN —, kus
asuvad ka väärtuslikud eesti väl­japanekud.
Pühapäeval toimuks
ringsõit Ottawa jõel. Teiste vaata­misväärsuste
külastamisel on
lahkesti lubanud oma abi E K N 'u
abiesimees Walter P^^t.
Osa võtma on palutud kõik
E K K ja Kontsertbüroo .lükmed
ning nende sõbrad. Loodame sel­lest
üritusest tõsist kimstilist ela­must
keset Ottawa ametllkiku
väärikust. Registreerida" palume
varakult, et oleks võimailik teha
kõiki reservatsioone: Ary Muik-ma
tel. 499-1826, Marta Kivik, teL
461-0764 (päeval), Reet Kasak, tel.
223-5899. Tshekk ooperipiMite
osas palume saata Stella Kersoni-le,
9 Tarltõn Road) Toronto,
M5P 2M5.
Eesti
.1" Eesti Majandusklubi Kanadas
suvepäev 1977 toimub laupäeval,
23. juulil klubiliikme M. Mäeksi
suvilas, Eugenia järve kaldal, ko-gimemisega
kell 12.00 päeval.
Osavõtta palutakse kõigU klubi-liikmeil
koos perekondadega ja
oma külaiistega.. Kavas on.- kell
13.00—14.30 ühine hommikueine,
kell 14.30—17.00 vaba aeg suple-rniseks,
paadisõiduks, žaunaks
jne. Kell 17.30 ühine '"lõunasöök
koes kohvilauaga ja tantsuga vaa­bas
õhus.. Toitlustamine toimub
klubi kulul, jookide tasuks $7.50
isiloilt pailinne tasuda koha peal
Mubi laekurile. Toitude ja jooki­de
varumiseks palutakse eelre-gistreerida
hiljemalt 15. juuliks:
H.• Later,: tel. 653-7815, E. Hopp,
tel. 481-7028, H: ; Kasak, tel.
421-0202, E. Tigane, tel. 483-5931
ja I. Märtens, tel. 882-0070, vii­mane
ainult õhtuti. Suvepäevad
on olnud tujutollllasteks klubi
ürituseks'ja juhatus: ootab k a sel­le
aasta ' suvepäevast . liikmete
rohkearvulist osavõttu.
Tallinna elama asunuä Viktor
Zverzhanovskil on kiusatuseks
nn. selvekauplused ehk iseteenin­damise
kauplused. Kuna sealt
igaüks võib ise oma käega riiuli­telt
kaupa võtta, tekib nagu ise­enesest
kiusatus midagi^ põue pis­ta
ja salaja välja vüa. Nüsuguseid
asju juhtub pahatihti isegi ustava­mate
seltsimeestega" välismaal,
kus neid hulgaliselt on poevargu-selt
tabatud.
Viktor oli Lauristini tän. 8
asuvast selvel^auplusest oma põue
pistnud päemsärgi. T a tabati ja
tehti protokoll. Sellal kui miilita
samehed poes täpsustasid var­gust
— V&tör oli v a h e p ^ kuni
kohtu ette kutsumiseni minema
lakitud — nittas poevaras „Riia"
nimelisse kauplusse ja pani seal
põue veinipudeli, mUlega tahtis
maksmata j alga 1 asta. Ta tabati
aga uuesti.
Kohtus. iLmnes, et Viktor hoiab
ühiskondlikust tÖÖst" kõrvale
ning on juba korduvaiLt selve­kauplustes
käinud „soomust"' te­gemas..
Ta oli seni. saanud ker­geid,
paarinädalasi karis^tusi.
Nüüd an^i talle 2^aastat ning allu­tati
ühtlasi alikdholismivastasele
simdravile.
^^he huvitava zhani'i eesü kir­janduses
moodustavad teosed, mis
käsitlevad ülistavalt Eesti mine­vikku.
Xeid oh seni. kahte liiki —
ühed mi J tahavad olla teaduslikud
jaUeised. mis vaieldamatult on ilu­kirjandus.
Eesti amatöörteaduslik
kü^jandus algas juba 19. sajandil
meestega nagu Karl August Her­mann
ja dr.. Juhan Luiga, kes ot^-
sid taga meie suuri sugurahvaid
ja kuulsusrikast minevikku. Täna­päeval
esindavad s ^ a kirjanduslii­ki
Edgar V. Saksa trükis avaldatud
..uurimused'" ja viimasena Jüri
Hännatare ,,Simieri küde^'.
Sõnasarnasuse, kohanimede ja
vaieldavate üksikeiementidle va­ral
tõestavad need autorid õrna
teooriaid. Teadlased ei võta neid
tõsiselt. -
Teise liiki kuuluvad ajaloolised
romaanid alates Bornhöhe *,Tasu­jaga"
ja. lõpetades 30-te aastate
rah\aisromantiliste Läänemere
isandate'\ „ürmas ja Merikese",'
MtJmera jõel" j.t. Nendel on aja--
looliseks tagapõhjaks enamasti üks
'dokumenteeritud ajalooüne sünd­mus:
jüriöö mäss, Sigtuna hä\ata-mine,
ümera lahing jne.
Lennart Meri ^Hõbevalge'* ku­jundas
tegelüaüt kohnanda liigi —
eestiScience fictioni".
Meri otsib lahendust vaieldama­tule
faktile: kuidas sattus massi­liselt
büisantsi ja araabia mün­te
Eestisse, uurib muistsete rei­sijate
kaarte ja reisikirjeldusi —
kuivõrd need puudutavad Eestit
Ja eestlasi ning kus võiks asuda
muinasjutuline Thule saar.
Ta uui-ib rahvapärimuslikke, usku-mushkke
ja rahValuule kildusid —
kas need kuidagi ei kajasta taevase
t u t e r a kukkumist Saaremaale,
mis põiaitas pae sisse Kaali ki-aa-terjärve
augu. Läänemere laeva­liikluse
kohta leidub kroonikates
mitmesuguseid andmeid — nende
süstematiseerimine annab pildi
laevadest, laevatüüpidest,nende
kasutamisest ja isegi meresõidu
tavaõigusest Läänemerel.
23. juunil peetud Wintario loo­simisel
langesid viis lOO.OOO-dolla-rllist
peavõitu pileteile nr. 10782
seerias 66, nr. 57001 seerias 6?,
nr. 96479 seerias 21, nr. 52443
seerias 45 ja nr. 70572 seerias 28.
Seekordseks uudiseks on, et sa­made
piletite kolm esimest
numbrit annavad võiduks 5 uut
piletit järgmiseks loosimiseks;
need piletid tuleb aga nõuda sisse
kalle nädala jooksul selleks ette­nähtud
müüjate juurest.
i l VO KAADI
AOVOKAAT-NOTÄR , -
1912, Royal Trust Tower.
Toronlio Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toroato
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Ghsrtered Äccountaat
25 DonMUIs R d . Süite W
B o a MiOs, pntario
483-6308, 429-4944
Lennart Meri nende andmete
koymvõtmisöl. analüüšünisel ja
esitam^el ei ürita olla teadlane.
Ta jääb kirjanikuks. See \^ib olla
mi, üfleb ta korduvalt, aga see
võib olla ka teisiti - - e i tea. ei
mäleta! See teeb raamatu lugejale
sümpaatseks, sest pseudoteadlased
kasutavad enamasti vastupidist
\^t€t: teema juurde asumisel süü­distatakse
kõiki varemaid teadlasi
süiüikus valetamises ja lugejat
püütakse iga hinna eest .veenda
mõttekaaslaseks. '
KES ON.LENNART MERI? '
Lennart Meri on sündinud 1929
Tallinnas. Tema isa Georg Peeter
Meri oli Eesti Vähsministeeriumi
teenistuses, sellepärast on poeg
koolis käinud Berliinis, Pariisis ja
Tallinnas. Mõlemate elulugudes
, ,Eesti kirjandus . biograafilises
leksikonis" (isa on seal Shakespea­re
tõlkijana) on lünk, mis lubab
oletada sunduslikku Siberi-matka.
1944—46 on Lennart Meri õppi­nud
Jaranski keskkoolis — kus
iganes see Venemaal a^ub.
1946 jätkas ta koohkäimist Tallin­nas
ja hiljem Tai-tu ülikoolis.
Alates 1955 Eesti Raadio kii-jan-dusUk
kaastöölme ja kuuldemän­gude
toimetaja, hiljem rezhissöör
,",Tallinnfümi'' juui*es. Meri on pal­ju
reisinud, kirjutanud fihnistse-naai^
iume ja populaarseid reisiraa­matuid,
mis on tõlgitud vene, un­gari,
saksa, prantsuse, hispaania,
leedu ja poola keelde. Tema loodud
on ka dokumentaalfihn soome-ugvi
rahvastest „Veelinnurahvas".
Meri reisiraamatud on mitrhedi-mensioonüised,
olustiku- ja matka-kirjeldusega
koos avaneb aja- ja
muinaslooline perspektüv, sageli
ka müsteeriumite tünnetushk lah­timõtestamine.
, ,Käievalas t'' võe­tud
„sampo", mille mõistatust
soomlased pole suutnud lahendada,
on Lennart Meri käes muutunud
maaihna teljeks, püstkoja põhi-sambaks,
mille üks ots on Põhja­naelas
kinni/
..Hõbevalge*' on ühest küljest
eesti muiiiašmereiiduse ajalugii,
teisest küljest Saaremaa rapsoo
Kui raamat oleks kii-jutatud' pagu­luses
(kes küll hiisuguse raamatu
kirjastaks?) siis valiks Saarlaste
ühing Lennart Meri oma aulük-meks.•
; •'•' •. ..
VOLGA—LÄÄNEÄiERE
KALE^TTE KAUBATEE . . V
Hõbevalge tähendab veeteed, mis
kulges Läänemere vetesüšteemist
jän^e ja jõgede kaudu Volgaie
ja sealt edasi tänapäeva Lähis-
Itta.,Hõbevalge \ ^ t ^ liikusid ja
kaübitsesid mitmest rahvusest
lae^TÜkud jä kaupmehed, kelle
seas domineerisid läänemere^soo-me
hõimud ja skandinaavlased.
Ei ohiud võimalik joonelt purje­tada
Läänemerest Kaspia või Mus­ta
merre. Laevad tulid kalipuude
abil i-uliida üle maakitsuste ühest
veekogust teise. Sellest kalist, kali- .
puust tuletab Lennart Meri kalir
mehe, kalevi; mis alul näitas la^-
ya- ja kaubamehe, h ü j ^ üliku
seisust. Veeliiklus ja kaubitsemine
toimus kmdlate seaduste järgi,
mis olid küU lokaalsed, kuid üld­joontes
kõikjal samased.
SuuiTenelane ei ohiud,veelpuu
otsast maha tulnud''. Riiklike tlk-sustena
esinesid Novgorodi, Küe\'i
j . t slaavlaste vürstiriigid, mida
sageli valitsesid võõrad laeva- ja
kaubamehed. Nendest riikidest pä­rinevad
ka kroonikad ja lugulau­lud,
mida praegu nimetatakse liht­salt
vene allikateks, f
Suurveiaelane tekkis Mljem mit­mesuguste
slaavi hõimoiäe ja
teiste rahvaste (soomeugrilased
kaasaarvatud) kokkusulamisel.
Araablased olid suured reisijad
jä paljud neist, püüdes jääd\'usta-da
onia haritud inimese mainet,^
ku-jutasid-reisimuljeid. Araabia al­likaid
kasutades loob Lennart Meri
haarava ja väga usutava pildi meie
esivanematest — nende rüetusest,
kommetest ja isegi põletusmatus­test
hõbevalgel veeteel.
Raamat on lugedes põnev, mi et
raske on seda käest panna. Fikt­sioon
tundub tõepärasem, esto-euroopa
ja sumeri teaduslikest''
seletustest. Raamat tõstab rah­vuslikku
enesetunnet ja paneb kü-v
sima: kuidas N. E e s t i selle ihnu-mist
lubati?
Me tuleme , ,Hõbevalge" jum*de
tagasi järgnevates Vaba Eestla­se"
numbrites.
(Järgneb)
Llhmmduse.A & delilcatessiä
0 o e
• * • n*
• a
Peakontor: 21—25 Medulia Ave. Toronto 18, Ont.
Laod: Toronto, Montreal
29 ÄRIi^Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo,
1, Hamüton, St. Catharines, Mississauga,
London^ Oshawa, Pickering