Vaba eestlane , July 5, 1977

              N f . 4 9
Nr. 49
Tiikides ja mu-n
Watergatel
tatud sadu ar-
Irida raamatuid
lud ka filmilina-ja
filmiga on
dollareid ning
siooiiiga seotud
liul ;ulvokaadid
rasvased hono-
K olnud Water-
, niis on taotie-sissemurruga
armutut rün-iende
jäägitult
ja hävitamist,
teni keegi julge-lid
nüüd on kou-tiline
kirjanik
ljutanud raama-
[rt With Water-
(.iganud Water-iergudel
autor
[rgate oli ainult
Imurd" kui võr-administratsi-
|ega.
et pahetn-itud
ajakirjan-toede
Frankiin
operatsioonidele,
kasutati FBI-d
[ste järele spio-mde
telefonikõ-bamuti
ei naelu-lokraatide
„var-presidendivali-
|ei pööratud tö-it
John F. Ken-äele
ning ei4im-itu,
kuidas suu-
5on kokku aja-dollari
suuruse
|oli rahva teenls-
Laskj' raamat
la, millistele
fdamise hoos tä­histatud.
Kuid
jota, sest Water-liid
meistepdadü
?gu, mida raske
[oi välja radeen-
[eleolu. valitseb
[atergate"i suli-ja
seegi tõik, et
b tahtnud Lasky
fjüng alles pika
oli The Dial
hatut välja and-iuebeci
küshnios
ja mida roh-ikse,
seda sega-sefle
probleemi
I lugeda ajalehte-lideid
ja kuulata
fuse esindajate,
mdusmeeste ja
lesid, siis inglise
lada ei taha kui-lega,
et Quebec
Idast eralduks,
eraldumist val-ten'ikun3
koos
lähevad küsimu-p
ei ole veel väl-jaijuliste
teooria-ladega,
mis olek-
[iusteks selle pa­la
siiure sisepolii-lüamisel.
biitsus teeb keel-iQuebecile
järel-
Dttawa nõustub
(;c piirab lasteva-keelte
valikul
andmisel. Kesk-is
oma seisukoh-ktiliseit,
mainides,
|i on praegu hävl-
\skvalitsus nõus­se
keeleseadusega
Kui pikk see
Jäi sel.^mata.
h käesolevar äas-jiselt
suurt rõhku
LTatsiooni aasta-fsele,
miUele on
neks antud Cana-
Päev) ametliku
(irele lõhnava Do-lael.
Korraldatak-
Jsi ja rõhutatakse
tuuluvust merest
b l t arusaamatuks,
fidustusi varem ei
Kanada ühtsust
latud. Kas sellega
p jäädud?!
beid eksperte, kes
^ebeci ei saa ainult
ja majandusük-ioonidega
hoida,
^asõna kinnitab, et
jsu. Väidetakse, et:
(Järg^ ik. 3).
•4!
ii:.
•m•iil
m
VALVEARST
JJÄDALALÖPUL
9. Ja 10. juulil on valvearstiks
dr. Leesment, tel. 487-6834.
President K. Pätsi
kirjad ÜSA
välisministrile i(
Eesti Vabariigi esindaja ühend­riikides
peakonsul E. Jaaksön
saatis koos pikema noodiga välis­minister
Cyrus ..Vance'le ..edasi
ühes fotokoopiatega ja tõlgetega
present K. Pätsi kirjad, mis
kätte hiljuti saabusid.
Ühtlasi saatis peakonsul E.
.Faakson president K. Pätsi kaks
kirja, UN'iIe määratud Mr ja ja
ta kirja enda üldisest olukorrast
vm peasekretärile K. Waldhei-mfle.;
: \.
lk. 3
ÄNTSSOOTS
lõpefes sellel kevadel Toronto
Ülikooli Bacheloi^ o£ Ärts kraadi­ga
peaainetega hispaania ja sak­sa
keel. A. Soots on sündinud
Eestis aastal 1916^ ja on Tartus
lõpetanud õigusteaduskonna 1942.
aastal. Kavatseb õpinguid jätkata
hispaania keele alal. f
Küüditamise aastapäeva tähistomišeks toimus Montrealis pärast
I Tundmata Sõduri mälestussambale jumalateenistus esinduslikus
tedraalis. Pildil näeme leedu praosti Kupiliust jutlustamas.
M koguduse õpetaja H. Laaneots, I^ti esindaja Balti liit ^K^
•Ja Balti Liidu'Montreali ösakosma presideiat E Mölto.
pärjapanekia tseremooniat;
Queen of th« World ka­il
vasakult: Montireali Jaar
i, läti praost Voitkiis
'Foto: E. Sügise
Kotkajärve MetsaüükQoH juhatusele saabub iga päev musi regist-reerimisi
20.—28. augustini toimuvaks kursuseks. Kuma osavõtjate
arv tõhusaks ja mugavaks kursuseks peaks olema saja ringis» süs
võib tarvidus tekkida registreerimise püramiseks. ^ Programmi-toimkond
on koostanud tänavuse kursuse kaya, mi£ traditsioonilisest
põhikavast erineb peamiselt lektorite isikute ja loengute teemaSe
osas. Informatsiooniks ja registreerimiseks kirjutada aadressi:
MÜ, SAdmirsl Road, Toronto, Ontario, M5R 2L4, Canada.
ferendi eemalviibimise töttü lä­hemas
ituievilkus. Heino Susi kär
s Ä b heroilisit .peatüMd meie 3ä-heomst
ajaioosit, 'ta kõneleb ,,Sc^
mepolste lükumisösl;". Toivo
Raun jpsfereerib: „E«§*i ühisfeond-lik
mõite 19. sajandi lõpul ja 20.
sajandi algul".
Vello Salo viibib praegu Eu-.
roopas, kust ta tagasi saabub
kesksuvel. •
Ta esitab kaks loengut võimali­kust
M m Ä teemast: 1. ,.Lüvi-maa
Hendriku te)onijba ajastu
tõlgendus",: 2. ,,Eesti kirlteuadar
lugu" ja 3. ,,Tartu feolleegiumi
oma 10 aast^a praktilist: on mõju eesrt^i ikeeaeõpetuseay\;.Raa-saavutanud,
siis peab küll esile niajtukogundusteadlame Ä
Akadeemilise osa Mü
moodustavad loengud, mille airv
on 17. Nendele lisanduvad panee­l
id ja amtlušed mitmesugustes
aratliisriüihmadfes. K a huviringid
•tegutsevaid kahes v p i ^ — ühe
grupi moodustavad praitotilisöd
tegevused, teise n. n . seminär-hu-viringid.
Eesti keel© õppiniine
mitmel csaivõtjaile «obival tase­mal
toimub hommikuti ©esiti kee­le-
j a kõnerülmiades. Rühmad on
küMolit väikesed, «t igaüks smio
aktiivselt kaaisa töötada ja igal
rühmal on vilunud juhendaja.
Kui uurida, mida metsaülikool
tõstma.keele ja kõnerähmade
paviljonilinnas äratas külastajate, eriti aga nooremate tähelepaEu Wedast puidust
valmistatud mööbliesemed ja niitmesugused puunõud ja toataimede riputamise vahendid. Välja­panek
kandis nimetust Manivalde puuproduktid. Juba esimesil päevU oli suur osa väljapanekuist
müüdud ja hulk tellimisi vastuvõetud.^ Onia sattumisest puutööstuse alale ja vastava ettevõtte asu­tamisest
Jutustas Manivalde Aesma,,Vaba Eestlasele".
Ta on s e lM tööalail töötanud
(Algus lk. 2)
Quebecis on juba lahkulöömise
otsus tehtud ning praktiliselt on
Quebeci eraldumine vaid ajaküsi^
mus. Ja: selle teooria pooldajad
mainivad, et Kanada keskvalitsus
ja ülejäänud provintsid peaksid
hakkama küremas korras plaane
tegema, kuidas elada ilma Que-becita."
• j ,
Praegune liberaalide valitsus
tõenäoliselt Quebeci eraldumise­ga
ei arvesta või ei taha arvesta­da
ning mängib ainult sellele lii­nile,
et Kanada jääb tervikuna
pilama. Peaminister Trudeau on
isegi kinnitanud, et kui Quebec
otsustab Kanadast lahku lüüa,
siis loobub tema poliitikast.
Peaministri loobumine polüti-kast
on isildik asi ning see ei la­henda
Kanada probleeme. Kaht­lemata
tuleb Quebecile teha tea­tud
järelandmisi ja prantsuse
keelt kõnelevate kanadalaste õi­gused
taastada, kuid kui nad ka
süs ühtse Kanadaga ei nõustu
mis on võimalik, siis peaksid
keskvaliteusel valmis (nlema plaa­nid,
kuidas Quebeci eraldunnst
teostada, et ülejäänud Kanada
huvid oleksid kõigiti kaitstud.
Kas ei oleks Wis konservatiivide
parteil ja tema juhil Joe Clarkü
võimalik üles näidata vajalikku
initsiatüvi ning esineda konkreet­sete
plaanidega ka selle võimalu­se
puhul, kui Quebec tõesti Kana­da
konföderatsioonist välja as­tub?
See oleks Ihea juhus näidata
aarkil oma juhi omadusi, mille­dega
ta seni ajani eriti ei ole hiii-ganud.
y
' i : mi
kolm aastat. Varem ta töötas
ronto üTikooli juures magedate
veekogude uurimisel. Tema ailiä
kuulus Toronto ' sadam, kus ta
mõõtis veevoolu ja kogus and­meid,
mis seltlejärel „sööd©ti'' raa­lile
materjaliks. Vastavad möõte-instmmendid
olid väljas j a ta
kogus neilt üle 15-e aasta jooksul
andmeid. Siis aga vastav osakond
ülikooli juures kaotati ja ta pidi
lõpetama töö.
M. Aesraa müüs Torontos oma
maja ja asus põhjaJpoole Burks
FaHs'i elama, kus praegu Hwäy
nr. 11 ühel teeristil on muude ju-hendavte
teenäitajate kõrval ka
silt: „Maniwald Aosma 2,5". •
SeÜe talu ta leidis ajalehest
müügikuulutuse kaudu.
Kuna ta isa oli puutöömees,
siis- see ala on olnud tallegi har­rastuseks.
Vahepeal on ta õppi­nud
ärilist kunsti, reklaami ja
kujunduskunsti. Talus ta muutis
vana laudahoone töö- ja näiteruu-
•mideks. Ta muretses vajalikud
masinad j a hakkas valmistama
m.Qöblit, laudu ja toole, kus eriti
ümmargused lauad lejdsjd nõu(i-jaid.
Ta tööde juures on eriti
väärtuslik asj aolu,/ et iga asi on
originaalne ja ta enese kujunda­tud.-
• '..
Selles kujimdusöS t a on oskus-
Ukuilst kasutanud ümaraid vorme,
elustades uuesti Kamäa pionee-ride
ajastu ja k a eesti puutöötegi-jate
'tarbekunsti (tänapäevase va­jaduse
j a kunstilise suimaga.
Need puunõud ja mööbli juur-de
kuuluvad esemed nagu rip­puvate
toataimede fvoidjad, po­tid
ja laekad on rikkalikud oma
dekoratiivsete ideedega.
Tema tproduifctid on leidnud ju­ba
laiemat tähelepanu. Ontario
Turismi ja Tööstusministeeriiimi
poolt väljaantud „W©lcome tö
Traveler's Encyclopaedia of On-tario/
Canadä" on M. Aesma ette­võttele
andnud 7. piirkonna all
iselodmustava kirjelduse, kus tu­ristid
leiaiksid meeldivat nägemi­seks
ja mälestusesemena kaasa­võtmiseks.
Seal on öeldud, et M.
Aesma töödes elab edasi eesti
puuitöökunst ja loetletakse ta saa­dusi.
Samaväärselt on taheilepanu'
antud talle „Parry Sound District
Vacationländ"' nimelises tasuta
jagatavas ajalehes.
Eääkides lähemalt oma töö-
Paljudele osavõtjatele on seö ai­nus
nädal aastas, millal nad jär-jekindlailt
eosti keölt kasutavad
ja seda kultUurkeeilena kä edasi
de, keilie erialaks on maaikaardid,
ei ole veel ifceatanud oma otsust.
Eesti rahvarõivaid käsitleva ette­kande
esitab. Mari Veskõja. Heino
JõBiit on kaks loengut: , „Lennart
Meri — „ ,3&befvaage." " ja 2.
arendavad. t ) k s i k a s j a l i k i 2 i f o r m a t - | ' ' ^ i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ia osa
selles'*'-
probleemidest ta ütleb, et kasu­tatavat
valget Ontario männi-puitu
on raske saada ja see on
kallis. •
Ta kasutab vseda 'peamiselt hele­das
toonis, aga mõnikord katab
peitsiga! Vähesel määral on ta
UUehoidjate jaoks kasutanud
seedripuitu. Otsese töö kõrval on
ta tegelenud antiikesemete puhas­tamisega.:
; ^ •
"^Mme aasta jooksul on see töö
andnud tailile sissetulekut j a mõ­nikord
on tööd ohmd n i i palju, et
ta Oli kasutanud abiijõudu. Ras­kusi
on ainult abitööjõu saamise­ga,
sest sotsiaalabi saaja tööline
ei .'tööta kauem kui vajaliku vüna-pudeli
hinna- kättesaamiseihi.
Kuid ta loodab, et ta saab suvel,
mil turismihooaja tõttu ta töödele
on suurem nõudmine, kasutada
abiks kooliõpilasi.
Nende lühimärkuste saamise
ajal on pidevalt tal olnud vaja se­letust
anda uudishimulikele. K u ­na
noorte kodudes on praegu he­le
männipüidust mööbel lemmik­stiiliks,
süs selle juurde vajatakse
aga just selliseid esemeid nagu
neid M. Aesma on mõistnud meis­terdada.
-
sioon MÜ kava ja tegeivuse kohta
saadetakse registreerinud isikute­le.
' ' / • .-•
Uute lektoritena viibivad täna­vuses
Metsaülikoolis eismakord-selt
^ t a Wililmann ja Andres
Peekna, mõlemad ühendriikidest.
Asta Willmaimi esitab kaks refe­raati::
1. Romaan j a lühijutt —
sisu ja vormi vastastikune sõltu­vus"
ja 2,„Eesti draama läbi sa-jandite
— iseloomulikke profiil:
jooni". Nendele lisaiks issitab ta
humoreski oma loomingusit.
. Andres- Peekna. onfkändlemees
—•uurija, ehitaja ja mängija ühes
; isikus. .
Tema teemaks on , JŠesti muinas-kannel
^ a j a l u g u , areng ja kui>
das mängida".
Tõnu Parmingul on Mü-s esita­miseks
kaks .teemat: 1. „Intiim-sus,
armastus ja suguroiiid eesti
kultuuris" j a 2.,,Abort kui ühis-konnaprobleem
Eestis". VeHo
Seimat esitab kirjandusloolise re­feraadi
,,'Kristj!an Jaak Peterson".
Kairi Aun esitab kaks referaati;
Insurance
Agency
KINDLUSTüSiD
23 WEŠTMORE Dr., Saite 2W
Rexda?e. Önt. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Uut korraldi|ssüsteemi tahetakse
kasutada esimest korda 1988. a.
olümpiamängudel. Nagu komitee
president lord Killanin ütles, on sel
viisu võimalus laiendada mängude
ulatust, kusjuures kõiki ettepane­kuid
uutele aladele vaadeldakse
enne hoolikalt, sest ei soovita liiga
ulatuslikke olümpiamänge.
Reedel, 17. juunil olümpiakomi­tee
võttis vastu järgmiseks olüm-uüsi
alasid. Lake
i d Montreali manj
oli kokku 8850, neist s]
6188), kes esitasid 88 rüM.
Mitmesugustes töödes oli 101.391
isikut, kuna korravalvesse oli ra­kendatud
22.631 sõdurit ja politsei­nikku.'
oa
ei
TAIVIPERE (AL) — Juuni keskpaiku oli Prahas koos Rahvusvaheline Olümpiakomitee, kus
arutlused olümpiamängude korraldamisega seotud probleemid ja kus komitee nõustus mõnmgate uuen­dustega
järgmise olümpiaadi programmis. Koosolekul anti seletust ka Montreali olümpianiängude koh­ta,
mis tõid korraldajaile 300—400 mUjonl dollarilise kahju kuiga piängudest osavõtjate arv oli 6189 ja
külastajaid 3.195.000.
Placid'i tälvemängudele võeti
uueks alaks 10 km laskesuusata­mine.
Moskva ' suvemängude uuteks
aladeks võeti vastu 50 km käimi­ne
ja purjetamisel Star-kläss, mis
asendab endist Tempest-klassi.
Tõstmises on ettenähtud uus sari
alla 100 kg raskuses.
Judos lisatakse senisele viiele
sarjale veel kaks.
Selle kõrval Rahvasvaheline Olüm­piakomitee
lükkas tagasi ettepane­ku
rütmilise Võimlemise mängude
kavasse võtmiseks Moskvas. Ko­mitee
seletuses märgitakse, et se­da
ettepanekut on eriti toetanud
N Liit. Keelduva vastuse sai ka
vibuspordi lisamine ja tandemjalg-ratta
võistluskavva võtmine.
Kanada esindaja andis Prahas
seletusi Montreali mängude kohta,
kus müüdud pääsmed andsid män­gude
ajaloos rekördüise summa
108 müj. dollarit. Võistlusi käis
vaatamas 3.195.000 vaatajat. Lõp­lik
aruamie mängudest pole veel
selgunud, aga üldkahju võivat
tõusta 3Ö0-
1
West Poiniti sõjaväieakadeeniiä
lõpetanud Allan Tomson, kes tee­nib
Fort Beningi treenin^kesku-'
ses, Georgias, Cdlumbuse linna
lähedal, üiendaiti agja 1 ieitnaa-diks.
Sel puhul vübis Fort Ben-ningis
k a tema isa. August Tcm-son,
New Yorgi iähistalt.Ti:^
sioonide kohaselit asetas iuuöd 1.
leitnandi aukraadi tummsed se­niste
.aSsemele tema isa.
Huvitav on mänidda, et samal
ajaa kui; Alan Tomson iMendäti
1. leitnandiks, andis ametivande
ta abitosa, kes aamiees teenib
õsm. Vandetõoituse võttis'temalt
vastu ta. isa, kolana. William
Martin, kes teenib samas tree-
Ltn.. A. Tomson on jätkanud
töö 'kõrval" k a spordiaüast itree-;
ninguit ja samuti õpinguid edas­pidi
magistrikraadi saavuibami-m
i l e täpsed teemad selguvad re-' seks. (VES)
Äasfcis
$14M
K I.El P O S T I G A
-s:
A •
$23.5@
Komitee leidis, et tulevikus ei
anta olümpiamängude korralda­mist
teatud linnale, vaid nende
korraldamise õigus antakse kogu
maale. Prahas koos oLiud Rahvus­vaheline
Olümpiakomitee oli pea­gu
üksmeelne selles põhimõttes,;
kuigi lõplik otsus tehakse alles
1978. ä- Ateenas peetaval nõupida­misel
1
Uue korra kohaselt maa, kellele
mäiigud antakse, valib mängude
korraldamise kohaks oma pealin­na
ja Rahvusvahelise Olümpia
komitee nõusolekul võidakse eri-võistluši
hajutada mitmele pooSe
maal. /
Ameerika ühendriikidest saadud
^^'akirjas ku-jutatakse, et seal hil­juti
viibinud soome professori ju­tustuse
kohaselt mõne kuu eest
Moskvas käinud tema kolleegid
olid näinud sealseis koolides kasu­tatavaid
maakaarte, mülei puudus
piirijoon Soome ja Venemaa vahel..
Soomlaste imestunud küsimustele
oli vastatud, et õpetamine vene
kooüdes toimub „tuievikku vaada­tes".
Sama professor oli väitnud,
^ soome koolides tulevad järgmi­sel
aastal tarvitusele uued ajaloo-raaanatud,
mis on täis Lenini pilte
ja kiidulaule temale. MK
$51.
$26.
$IC
LENNUPOSTIGA ütemere-Maates®:
Aastas $6@.~r poolaastas $311.5®, veerandas^
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbn hind 35
Eaasda aadressidele palume märkida »JPOSTAL COBE"
USAaadressidde „ZIPCODE"
Pangatshekk yõi pesti rahakaart kirjutada
• ' - . Free Estoman Foblishers nimele.
J^llimimsmfG:
Palun mulle saata VABA EESTLANE /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
— - — 1 9 7 - — . Tellimise katteks lisan |
rahas / tsliekiga 7 rahakaardiga, ( l a ba
Nimi
».—
siinjuures
J-aa