Vaba Eestlane, December 21, 1968

              y
F
Ka
per
uih
Ku
Pai
sel'
oh
LA
n Pa
1
Pa U
Pa
Pa
Pa
fPa
%
JEl
srPs
Pi
äf:
me I
tUJ
pa
rai
tol]
fri!
ka
nl'
rtJ
TS
ro
on I
Sl
vf
di
se
st !
M
li
T
il
Ii
P'
S
!- -
i
Lk 4 VABA EESTLANE UupArwd 21 detsembril 1968 — Stturday Pee 21 19 Nr 92
frnsf Särgava
JÕULUD
Krnst Särgava-Peterso- n oli käesoleval sajandi algue
-- Ml silmapaistvamaid realistlikke kirjanikke kelle loomingu
paremik kuulub meie klassikasse Käesoleval aastal millal
mõõdus 100 aastat tema sünnist ilmus üllatuslikult kodumaal
Särgava poolt mahajäetud käsikirja põhjal uus suurromaan
1-äh-ine
linna kirjutama oma elu kergendama" See on tema
suurim teos ja ilmselt ka vaimne testament Ta kogus selleks
andmeid pikemat aega ja see pidi ilmuma kolmeköitelisena
Surm tõmbas aga nendest plaanidest kriipsu läbi ja valmis
sai ainult esimene köide mis ilmus kahes osas Teoses käsit-letakse
pikemalt ka meie ärkamisaegse suurmehe J V Janu-seni
elu ja palju nn juttu Vändra kirikuõpetajast K Kõrbe-ristke- s
teatavasti võttis Janaseni algul oma kutsariks J3 pa-ni
ta hiljem Vändra köstriks Alljärgnev episood käsitleb jõu-lukoosviibim- ist Januseni perekonnas Vändra köstrimajas 120
aastat tagasi pärast seda kui Jannsen oli saanud ootamatult
kirja-staj- a taaknunnilt 60 rubla oma raamatu Sioni-Laulo-Kanne- l" eest Suurem osa sellest läks ta saksikule naisele
kuid jäi üle ka joulusöõkideks-jookideksku- s osasaajateks oli
ka õjN-taj- j Kõrber ning rida knhalikke elanikke — klaasi-vabrik- u töölisi See ei ole mingi idülliline jõulupilt nagu köst-rimaja
õhkkonnas võiks oodata kuid Särgava oli teatavasti
väga realistlik kirjanik kes kunagi ei püüdnud oma teostes
elu kunstlikult ilustada
J õulu teisel pühal kui vaaber--
kandid külmunud Ja kohmu -
nnrt WnninPrt imWiraiirisPtPlt
talupoegadelt väljamangutud rege-del
viletsad hobusekronud ees
kes vaevalt vedasid inimestega ülc-laadltu- d
koormaid köstri juurde
siis nõudsid nad juba alguses
köstrilt külma väljaajamise rohtu ' tult risti- - või llignlmega: Lisl
mida pererahva lahkus sooja koh-Gre- tl
Karlott- - Fritz või Pikk Jäme
vi juurde ei tihanud keelata Sel-Tut- u'
mond lse8i eesti omadega:
lega ühes tõusis ka meeleolu Ja Ksu- - Paipoiss
jutuvadin Aga et pastor oma' Mehed olid juba õige rõõmsas
prouaga ei olnud veel ilmunud ' meeleolus ja jutlemine oli täies
siis läks noor- - Ja vanaproua mee--! hoos kui ilmus Körber oma abi- -
leolu raskemaks: mehed tühjenda- - kaasaga
sid viinapudeli pudeli järele ja Aa!" hüüdis Josse Ja kummar- -
köstrimaja ähvardas muutuda vab-- das sügavalt Just parajal ajal
riku kõrtsiks tulite härra pastor just parajal
Ilm hakkas hämarduma aga i ajal" Ja kummardas veel
pastor abikaasaga ei Ilmunud Proua Koch Ja Jannsen Emi--
„Kus nad ometigi nll kaua peak- - liega piirasid pastoripaarl aval-si- d olema?" kaebas noorproua dasid oma rõõmu kalliste külalis-saadam- e järele" te ilmumise üle tutvustasid neid
„Ei seda ei tee" tõrkus ema sealolijatega mida peaaegu poi-Sed- a ei ole" nud vaja asetasid proua naiste
Vähemalt parem oleks olnud [sekka ja pastori meeste juurde
kui nad alguses kohe oleksid siin j pakkusid kohvi ja kooke-küpslsci- d olnud Saagu siis pärastpoole mis j Körber võtnud istet tänas pa-saab- " kurtis tütar Joik toad on kutud viinaklaasi eest rüüpas koh-suits- u täis mehed on vintis j vi ja küsis Josselt: Milles seisis
ah!" I Just minu parajal ajal tulek?"
uiCKS parem omua aga —
ise süüdi" lohutas ema ja nad läk
sid köögist eluruumi et Johann Ru U]]f p3runiproua stackelber-süütak- s lambid i „i temiviici nio Anmi i- -
Kui peremees hakkas naiste
soovi täitma karjuti meeste poolt- -
171 #Ya {i at rtln vo4a nifrtnrfne
on hea vadistada"
Ent tuled süüdati siiski ja lam
KJrber
ii&Alhie-iM-r
ta saadik kasva- -
1 " a ™~ "" vuoujuu Äei-- le astega ta oli ühes mänginud Ja
' keda ~ pcale Josse ~ ei kut
sunud perekonna — vaid
meelitusnimega Vanematele lisas
ta juurde Tante" või Onkel"
aga nooremaid kutsus lühenda- -
Vaadake härra nestor" s1p
tas Josse Meil oli kõva jutt prae
et 'vpuuwi wV4 t illli3ti4 lUJIC"
vad lahku Siin on härra Redlich
mlnu armas naabef juures
Puhume ühe kolde ääres klaasi
tema võtab piibuga paremalt poolt
mollist mina vasakult ja siis pj
Puhuma! Ilma puhumata klaasi ei
saa Oi kurat Adamke oskab seda
tööd hästi Muidu on ta üsna hea
mees saame läbi aga vaat
nüüd: kas mine riidu"
Körber kuulas kuulas ja küsis- -
Aga milles seisab siis riid?"
Kuule Josse" vaigistas Red-lich
sa ära nii jõra mõtle ikka
et sa ei ole klaaslkuuri all Sinu
ees seisab Ikka härra pastor"
Ei seisa vaid Istub" kärkis
Jossse juba üsna purjus
pastori poole Ja vabandas: „Här
ra pastor andestage Meie oleme
lihtsad Inimesed aga õigus 'eab
maa peal olema Mina ütlen et Lel- -
bi nõrk kollakas valgus hämardas hume et suud punnIs Ja hoonealu
tuba"- Mehe- d arvult kümne ümber tknleaaskpuuunlainüeleskjõaigaulltaampeall kausnvaasbt olid endid asetanud köstri kirju- - ja kasvab ja meie puhumc tdne tuslaua ümber kus raamatute ja tclse võldUi ct põscd punnis Tea
pdaebliedritepaaasrempeol olseeliisidtüthüjhenjaddatuput-t- c ' härra pastor tore töö on see klaasipuhumine"
ja klaasid Naised istusid sohval
ja sohvalaua ümber seisvaU tooli-- ! tVf hab?ls' eb höpsasM
del jõid kohvi ja ka-stsi- naeris Pastor
d keelt
ilkooriklaasidest ' Seda kül1'" kutls Josse Peab
Kochi emand oli tecnlmisameti ettevaatlik olema Kurat võtku
enesele võtnud ta käis ühe Juu-- 1
Mul on Paar poislkest-käealus- t
rest teise juurde Jutles ja pakkus !
neil on kindad käes ja kui kuul
kohvi Jannsen istus meeste seas valmls- - siis ma karjun: Hei ku-ja
näis olevat mitte just kõige radd- - ettevaatlikult" Ja poisid
paremas tujus: ta tundis häbi karjuvad hurraa! Josse naeris
oma seltskonnast Noorproua ujus ' Tca kunst Seesama tühlpal-ag- a
omas vees: olid külalised ju I J35 lliv P°tas' Vlska aga ah-kõi- k
tuttavad ja sõbrad kelle seas ' Ju anna tud takka sulab — ja
klaas on valmis Puhuma peab
#Hfr:v 1
rH's
Vindra klriknõpeUj Karl
keda rsfcvaswtif kutsuti Kerbeliks
T" i - mJUB-IWIljW- n
±±L±tiHjMMtimMmlMBmiei
VÄNDRA KÖSTRIMAJAS
Pisitillukesest
ühtki
hästi
pöördus
majad üles alumisel j korral loomad üleval inimesed
'Justkui Shveitsls Kutsus Jumal
teab kust härjapõl
(velased sisse ajavad Ise midagi
meie moodi suust välja
ütlevad et sakslased aga tea- -
te härra nastor mina rvile lu ka - r rf — —— pirls saks mina olen — kurat!
teab kes naine must- -
A mimm% i ''' rSiKiM
W-{j&]?-
M ~ $&t&)
MMMMMMMtmWMiiifW&WF-- )
ianc aga saksa keelt oskan ma
paremini äui teie narra pasior
andestage Joosua on nagu jumal
see' kes ma oIen" Josse Põrutas
rusikatega uhkustades vastu rin- -
Juba kohal Sioni
du Teate kurat ma viskan teid prouai ei olnud aega vastata: nagu
kõiki sulatusahju lasen kiia üheksjvalk selsjs ta mehe ees käed vai-- '
massiks kokku ja siis puhun" mIs telsei i--as või kõrvust kinni
ta tegi kahe käega suure rõnga —'hakkama
puhun puhun klaasist maali- - fSjga sina siga niisugune!"
ma Mis? Kas pole tore: klaa- -
sist maaiim josse ioo tni" nagu yrikus Ruttu riidesse Ja
Josse lligvahvus Ja ülemeelsus koJu Marss!" Ja näitas käega vä-näl- s
olevat juba kur- - n$u]cSe poole Ta ootas
jakuulutav
Josse Josse!" vaigistas niisama preilid mehed Paluti vaigistati
purjus Adamke Ja ruttas sõbra ja juba talutatl proua Josse kõr-juurd- e
hakkas tal ümber kaela Ja(Valtuppa Müristamine oli möödu-sosista- s
midagi kõrva Josse vaikis nud kuld õhk oli täis üleelatud
nagu seltskondki Joobnud Josse juhtumuse muljeid: naised sosis-j-a
Adamke ninapidi koos sosis- - tasid Isekeskis aga võtsid juba
tasid ja seletasid osse kuulas nä-- ' istet endistel kohtadel mehed olid
gu muutus rõõmsamaks ja Adara-- 1 kl asunud köstri kirjutuslaua Sär-ke
hüüdis: „Väga kõrgesti austa-'d- e ja pikalt täitusid jälle uued
tud prouased preilised ja härra
sed!" Ta lahutas käsi ja seletas:
Jldrra ooberstvorstmaaker kan-nab
teile midagi lõbusamat ette
Mis pagan niisugune arutlus See
pole midagi Seeviib inimesed tülil
Midagi lõbusamat ja hästi huv-itavat"
Josse kuulas nägu hiilgas Aga
tütarlapsed kilkasid poisid suru-sid
end küüru vahtisid irvitavalt
kord naiste kord tütarlaste poole
ja hoidsid ninaotsa rusikas nai-sed
jäid tõsiseks Ja Josse naine
noomis: Josse ole mõistlik!"
Sest seltskond peale pastori Ja
tema proua teadis väga hästi et
Josse esineb nüüd oma kuulsa
„Leinemveber'iga" ja ootas: kas
tõesti pastori ja selle proua juu
resolekul? Ja tõesti: Adamke oli
rutanud kööki sealt saanud Rõõ-d- a
põlle ja pakkus seda Jossele
kes aga ei saanud veel võt-ta:
ta oli parajasti saterkuue sel-jast
võtmisega ametis Valmis saa-nud
ulatas ta selle Adamke kätte
kääris siis särgikälsed üles kuni
õlgadeni haaras põlle sidus selle
paelad sõlme viskas aasa üle pea-kael- a
ja tõmbas pükste pealt rih-ma
millega kinnitas põlle ette
Nüüd rinda välja sirutades Ja ha-ruldaselt
rikkaliku
käsi kord vasakule kord paremale
poole liigutades kujutas ta kudu-jat
kes heidab süstikut läbi lõime
ühest kämblast teise ja kandis et-te
oma tuttava kõrtsilööklaulu
mille sisu kui ka ettekanne la-vastaja
liigutuste ja iga salmi lõ-pul
kaheli korduva refrääni
„noone niknok-nlknok-nlkno- k
noone niknok-nlknok-nlknok- "
pärast oli allpool igasugust arvus-tust
eriti aga selle tõttu et see
võis sündida köstrimajas ja veel
õpetaja Ja selle abikaasa Juuresole-kul
Meeste hirnuv hobusenaer tü
tarlaste ihar itsitamine naiste
tagasihoitud häbelik halvustami
poiste plaksutamine ja Adam- -
ke bravoohüüded ei lasknud mar
õlgade kehitamist ega proua ta- - sast sosistamist mehele: Xarl
pai Karl ära tee skandaali" Jos- -
se aga lukus köstri kirjutuslaua
Juurde mille peal asetsesid vlaa
sid ja pudelid Josse oli Ikka
veel põdemas artisti kuulsusehai- -
pust- - müird iinmuv'ii o~~-- - AAtÄ curi li
pildus mõeldavat süstikut suures
kaares tühjade pihkudega ja
ie proua töö on tühine: tema ajasjgata ei pastoriproua rahutust na-talumeh- ed kohtadelt välja ehitas gu süte peal istumist oünlikku
kahekordsed
mingisugused
keele sodi
on
ma olen on
vastu
ne
laua üle -Laulo
- (
seltskonnale
(
karvakattega
m
I- -Kandle sünni-- ja loomlsemaa
kust klaasid Ja pudelid põranda-le
lendasid
Klaaside klirin Äkiline vai-kus
--Siis uih ja aih naiste seas
üldine naer kisa- - Killud toovad
uAnnA —t iffti rrrm%T 19 roma nn i-- a" — j v~- - -- r
sed!"
Karati laudade juurest püsti
noor- - Ja vanaproua kadusid kooki
kust ujus vaija panane noo lapi
ja pangega ja hakkas õnnekudusid
kokku pühkima ja pange korjama
Joovad endid täis" urises taj
Ja siis on nagu sead"
Josse proua mustade juustega
ja punnis silmadega naine tüse ja i
lodev ruttas mehe juurde rapu
tas ja noomis: Slna niisugune
vaata mis sa tegid Kas ma ei titel -
nud et ole mõistlik
Mis'" küsis Josse Mis?" Eks
olnud mõistlik Ja läinud mõnele
teisele mehele aga vaai latcs jos- '
Kml'nc J{ ' "-- I--HIil tn—lh la- Ä-- rnPtAh P- t-ole
mõistlik Loll tuleb tarka õpe
♦ama Vaat viskan su ka sulatus
ahju ja puhun sinust nii suure
palli" Ta ajas käed järsku laiali
ja pühkis oma paksu naise nagu
takukoonla eemale See komistas
lörcitcf fftiiVpt vaarus nidl kuk- -
' kuma aga lähedalolijad said appi
Ljastotr! 0u õnnetust kukkumisest
t
JCas saite haiget?" haletsesld
kaastundlikud päästjad kuid
karju3 ta üie toa et kõik vaikisid
Seai ümbritsesid teda naised
klaasid uusist pudelelst Ainult
köstri abielupaar ja pastor oma
prouaga seisid välisukse juures
ja näis et viimased kavatsevad
lahkuda
„Ei ei see ei ole põhjustatud
mitte sellest vahejuhtumist aga
ma ei saa kaua siin viibida ma
ootan täna Ise kedagi"
Välke Liina on ka haiglane"
kaebas proua Emma VUmaks ome- -
tigi lubati veel vähekeseks ajaks
Jääda ja Körberi abielupaar otsis
oma endised kohad üles millega
kogu juhtumus oli likvideeritud
Naiste hulgas tõusis harilik vadin
mehed täitsid klaasid Ja jõid ma-jarahv- a
terviseks
Kas teie härra pastor sugugi
ei joo?" küsis Redlich pastorilt
sõbralikult et teha pisut juttu
„El" oli lühike ja järsk vastus
„Aga meiesugused Ilma läbi ei
saa: töö on raske ja hirmsa kuuma
käes ei või vett nii palju sisse
pumbata: peab "
Sul on õigus armas Adamke"
naeris Josse kes hakkas jälle toi
buma aga jätame selle Jutu
Ma tahaksin heameelega kuulda
mida härra pastor arvab Lelle pa
runiproua teost Minu vana sõber
ja kaaspuhuja Redlich — oi ta
puhub ka hästi: kõva puhuja —
tema usub et see tegu on õige Ai
nus õlge tegu sest selle rahvaga
siin pole midagi peale hakata:
laisk lohakas rumal SUa peab
tooma uue rahva Ma küsin omalt
vanalt ametivennalt härra Benno
PossumUt — tema puhub Lelles
pudeleid ka suur puhujal aga
tead rohkem unistaja — tema ar-vab
et oleks vaja slitrahvast üles
upitada"
Körber viskas pilgu härra Pos-sum- i
peale Tugev tüse mees
lõunamaa tüüp: kongus nina pak-sud
huuled pruunid silmad tõsi-ne
Possum nikutas peaga ja sõ
nas Järsult: Jah see on minu ar
vamine küll"
„'Kas tele härra Possum olete
ka Böomlmaalt?" küsis Körber
Böömlst mitte Just Böömlst
aga sealt kandist küll" seletas
vanahärra Isa on Ungarist ema
kuskilt lõuna poolt naine poola-ka- s
Ma ei tea Legi kes ma olen
Ma tahaksin midagi olla aga ei
saa Ma tunnen et olen nagu
saterkuub lõhki kuni nluetenL'
õmble kokku" naeris Redlich
saad toreda kuue" „MMega? Ega
Inimene oole klaas et sulatavad
liiva Ja potast segamini Missu- -
- une vägi sulatab nad kokku? Ja
kui sa sui ueeneM peaime vaaiaaiesi aumaaest omal ajal aataraw
ja näed neid inimesi kes siin:] roast rohketest ja heldetest ki
i
unesugusea nagu minu puaena:
pooletooblsed tooblsed kahelised
vilellsed Igaüks oma vaimu
järgi aga kõik on meisinioo
Atra- -cni —ini—mn n-- n- mPLJ_SAtri_inUo k_a_
dunud Ei ei las jääda jumala
töö segamata"
„Mina oien puaasi vera" un -
süstas neaiicn ja iousis pusu ei
end kogu suuruses teistele näida- -
ta
„Pah!" kilkas Josse Sina pu- -
hast verd Mine peegli alla ja va- -
hl ennast Nina nagu kurk nägu
kibe nagu oleks sinepit söönud
JAhJu Ja Umber puhuda siis saab
alles mees"
Meeste tujukas naer lõpetas Jos
se hooplemise Enne kui naer lop--
pes kutsusid perenaised õhtust
sööma
mi nea meelega kui Körter
nu1vaVaj t"o"Mun™nH IViVii--Ha- voi MüonnH
ta enam: viisakus ei lubanud
õhtulaud oli kaetud leerisaalis
mis asetses köstrimajaga ühe ka- -
tüse all Kui külalised Ilmusid saa--
jj võttis neid üllatades vastu pikk
iaud rohkete toitude ja jookidega
Sääract rftVutf fa mitmokpsltnet
polnud vaese köstri laualt keegi
oodanud Kauss vaagna vaagen
gH i5Wr)tf£'-- - :s- - Bwrr " z&@m ™K A SŽhWM%tQ
j
j
_ avnp w lunin t
aldriku taldrik liua kõnal - igauks pakkus midagi maitsvat
wuawai i isuKusiuiavai: suui
Kupseiaiua seaiuia loigud vors- tid küll tervelt rõngas küll lõigus-tatu- d
heeringad sibulaga ja ha-pukoore- ga
praetud Ja suitsetatud
vimmad siiad räimed Ja kõigi
nende nõude vahel pudelid valge
viinaga ja värvilisTe veinidega j
hiilgavad Ja sädelevad klaasid Ja
( aauinapuaeiiQ punase lõngaga Urn- -
Der kaeia Ning keset lauda lilli- -
put-sig- a Pahja Jüri kuuekuune
põrsas praetud tervelt suu pära-- ni lahti lõugade vahel küpse õun
ja seljas kahvel kahvli harude va- -
hei — suur serveerimUniiir
Saali ilmuvate külaliste suuri
an tunnistas et unatus oli õige
ja kõik olid rabatud
rw_iim1wi~ulTOe ikusi o_ iea sa toile
uiR umuu imesiasio prouad- - preilid ja pisemad lapsed kisenda
sid: Mamma vaata mis põrssal I
suus Kahvel seljas" Ja tundsid
hirmu „Uuu!"
Ka Körberi üllatus ei olnud väi- - ke Ta sosistas Emmlle: „Sioni
Laulo-Kannel-" on pandud hästi
nuudma" ja muigas j
Asuti laua äärde mille otsas
võttis aset noorpaar nende pare
mal kael ämm pahemal pastori- -
proua Ja Körber Ja nende järel '
kirjus reas ikka kavaler Ja daam
kuni teisel pool lõpus olid Josse '
RedUch
-- iica üdu uuesu pansiatud
vanas ülikonnas näost valge ja
Rõõmsaid jõulupühi ja
edurikast uut aastat!
kahvatu luges söögipaik oot
on
Ja
a-- _a _# - ""'
( iei anais au isaie Pojale Jt isj hale vaimule Ja niipea kui ml
aamen algas ka söömine ja jo
mine ix aps napsi ja pits rlu
'-- 1- AJlt_ J- -_ -- -„ " reie mmp—n—na- -Ti tfffraoroMtiatfSSe SUJ- "u- desse esiti võeti kõige li2eitt nõudest siis aga et toitude tlaber- - xanajaia ei olnud kuuldus ahv usi ureii Kariott Pikk Kiis-- j Mausl anna mulle suitsusinki n]a ta mulle äädikat sülti vimb tl" Jutukõmln täitis leerlsaaL ( nulaasttusseoitnsaangia islaegeistsupuõrrdaendlarniitosejaaj
ahju kus särisesld rasva se m luvorstia valged ja mustad
Nõud tühjenesid aca txi
j ihud täitusid Ühist juttu polnud või
maiiK ajada: igaüks oli ameti$ yJU rema ülesandega — roasaarntvp
omal ajal Iga ema kõrval mõni vaiksem ka süles istus pisike aa Y—ifirV—xnt Vm4ua camaju IU_11_S10j Otfla taldriku pealt vahel kahvli? - hei sõrmeotstega iseendid vai
juures ära unustamata Ke pisi- - keste vaaberkantide söögiisu
olnud vähom vanade omas oles
puhutud punnis põsed ja kiiresti
HIViiv olnmlna 1S n_ju
tust et sisemus nõudis rahuldust
siit ja sealt kuuldavad ähälr ia
mamma anna sedi i m
olid selgeks tõenduseks et loodus I
ti armasta tilhlxcf tii —"""" '"juj' iu3ic icns!_ijj
° Ja armastusega - maTe
suurem sulle pisem tükk ♦
™ JQ ftUJ jjijjs jjuiia pu- deli peale mida vanad erilise to-buga
käsitsesid siis kallati ka oi- - sikesele vaaberkandile klaas pu nakat või kollakat vedelikkn ia
suunati see sinnasamasse kah j suunasid vanadki
Aga kui Rõöt tõmbas suure pan ni särisevaid vorste leeritoj ah
Just välja ja ämm lõi kahvh )a
noa põrssale selga et hakata tükk
haaval saeliha ja vorste laht- - lõi
kama ja viilukaid edasi lagama I
siis täideti klaasid pea Iga koi
manda suutäie järele joodi maja
perenaise peremehe ämma
viimaks põrssa terviseks
Vaata vaata!" hüüdis korasa
Possum Vaata mis Josse teeb
Paljude silmad pöördusid laua
lõppu josse näost üsna vajunud
vaatas segaselt õhku ja haaras peo
ga tühjust
Josse! Käed vagusi!" kisendas V
Possum
Josse haaras uuesti tühja ruumi
ja sonis ülitõsiselt: Tulevad tu!e
vad näe tulevad!" Ta kargas püsti
j a vä rises
X)HHlim nrvtntiriim" n}iV
Körber Ja käskis Jannseni' Jos- -
se ara vua
SUndis üldine segadus naed
kilkasid noored naersid saglti
wiasltarnt mAH ac4nirf Tn
juurde kes' kirus Ja tõrjus vastu ']
ent naise abiga viidi ta elunum Ä 'j
Selie aja sees lahkus KM- -
oma abikaasaga
Kas oli seda veel vaja" nur
ses Jannsen ja hõõrus päis
Mis sa urised" taples -- isu
Lsrhu-ftm- m rfarr}~r
Parem nl#l™ kH mu ülikond
oleks pallsramata jäänud" vasta
imees kibedalt ja tundis uhkus'
oma julgusest
Lõppes söök Ja söömaaeg
Nüüd alles algas pärislõbu Laudi
koristati ära peremees pand --re
li taha Ja tants algas Esiti Mi
sid sellest kõik osa pärast vase
mad väsisid istusid seinte &Arc
pikkadel leeriplnkidel la vsista
sid Juttu Naised tõmmati
sülle la kudistati naerda
Viimase püha hommikul vemsidj
ülekoormatud reea ja saar
lallstega klaasivabriku poo"
tl Ontario AUTOMOBILE LIMITED
CHRYSLER OF CANADA
SUURIM MÜÜGIESINDAJA
1001 BAY STh TORONTO 5 ONT
TEL 9224161
Bill Luukko
Uute autode müügiosaxcn:
esindaja