1986-01-23-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• • f 1 , 1 1 •. ' t •• 1 •* - • , 23. jaanuaril 1986 - Thursday, lanuary 23, 1986 Jr. 7- Y A B A D E . E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA K. VÄUAANDM: o/ü Vaba Eestlane/1955 Leslie Sl. Don^M I n i PUBLISHER: Free Estonian PuWisher Ltd. 1955 LeslieSt. TEGEVTOIMETAJA: Hannes^^^^^^^^ TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl^^ TELEFONID: toimetus 444-^821 talitus (tellimised, kuulut ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni V TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe J poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—. kirippstiga lisandub postikulu --vast^^^^^ . TELLIMISHINNAD väjjaspoor K a n a d a t - $ 7 7 — p o o l aastas 342^^ ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja) lennuposti-hinnad vastavalt — USA Si 11 .- :$136.—.:.$72.—..$38.-^..;^.- Aadressi muudatus S1.'~ S59.—. $31.—mujal valis — ^^^^^^^^^^ . Ü hind 70 c. KUULUTUSTE^ HINNAD:; üks tolK ühel:;: V esiküN jel $6.—^. KuuButusB võetakse vasty' nädala esimesse ajalehte kuni, esmasp,homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni: Väljaspool tÖöaegarLeidiiM Vana Äiidrese k@gudus@š Pühapäeval, Vana Andrese kogudus jumalakemstu. Pätsi 30. surmaaastapäeva^^^(^^^ , kõneles E.V.aupeakonsul Ilmar Heinsoo, o Ispuvalve Eesti VõUlejaie;Ühinguk^^^ : ÕD Ü Petersoo oli valinud jut; Peale mitut aaštakümmet^^^ se lus^ aluseks kuningas Taaveti sõ- järjekordsete küsimiste järele va- mist Tallinna, nad ,,õnms on inimene: kes ei käi bad eestlased Rahvusvahelise^^P^ õelate nõu järele, õnnistatud on nase Risti peakorterist Genfist rahunõudjad, õiiniis on inimene, kes ei seisa ülekohtuste teel ja kes ei Icuulu pilkajate hulka." Iga võitlus kannab ka ohvreid. Eesti rahvas on seda tihti kandnudi surres Siber i tühimaadel, varisenud ristideta haudadesse. Ees on sammunud juhid; kellel oli Jumala õnnistus, kes astusid õiguse radadel. Rahvas astus kops oma valitsusega, ^ president K. Pätsiga, kes oli eesti rahva 1974. aastal teate• y,Meile on teatatud N. L ; Valitsuse organite poolt E V . presidendi Konstantin PätsLsurma ajana 18. jaanuar; 1956; Surma kohta, põhjust ja matuste paika ei avalda: Ei ole kahtlust — Kremli poliat- luumalaengut, taotleb Ühehdriikidle on rakendanud vene kõige ja N ; Liidu keskmise lennuulatüse-paremad ajud tööle president Rea- ga rakettide elimineerimist Euroo-gani maailmaruumi kaitsevööndi pas ning nõuab Moskvalt ja Waslj-iraj^ mise plaani nurja ajamiseks; loingtpniir nioratppriumit tuumarel- Sellest aspektist lähtudes tuBeblä-vade katsetamisei Kuid kõigele heneda ka partei peasekretäri Gpr- muule lisaks iiõutakse tlhendriiki-batshovi uuele äsja avalikuks teh-delt maailmaruumi kaitseyöÖndi lud ettepanekule tuumarelv järk-järguliseks vähendamiseks ning lõpuks nende täielikuks likvidfeerj- 'miseks.;.;..;;^-'; :;•/;:• Näib, et siinpooB raudset rini|ja paljud poliitikud ja eksperdid võtavad Gorbatshovi uut ettepanekul ülima tõsidusega ja suhtuvad sellesse kui konstruktiivsesse üldplaani maailma tuumarelvade arsenalide vähendamiseks ja bävltavale, relvayigžSe väljaarendamise lõpetamist/ Plaani teises faasis tuleksid keskmise lennuulatusegä luuniara-ketid ning taktikalised lühimaa tuumarelvad eliniBneerJmiseSe. Seüües faasis ühineksid ka teised riii Ühendriikide-N; Liidu kpkk! ga maailmaruumi relvastamise ning tuumarelvade katsetamise keelustamiseks. Kolmas ja lõplik faas oleks sellele punkti panemine kogu programmi;- surmaotsuse le, küna selle raamides toimuks kuulutamiseks, llgatahes sellise jä- kõigi tuumarelvade likvideerimine relduse võib teha siin ja seal aval- ning ülemaailmse kokkuleppe soh datud esialgsetest hinnangutestv mimine tuumarelvade igaveseks ero= analüüsidest ja kommentaaridest; mineerimisekis. mis eriti alla kriipsutavad, et vene- Põgusal vaatlusel tundub projekt lased on ameeriklastest tuumarel- tihedana, kuid lähemal analüüsimi^ vastuse piiramise kavamdämisel jäi- sel muutub kogu ettepaneku kude le ette jõudnud ning president Rea- võrdlemisi hõredaks, jättes mulje, gan oma nõuandjatega peab andma et samal ajal kui Moskva kindlus- Gorbatshovile kiirelt vastuse, mil- t^b endale plaani rakendamisel lihe on Washingtoni tuumarelvade alal üleoleku, nõuab Kremli kavandile. ta ameeriklastelt maailmaruumi Kahtlemata on Gorbatshov pan- kaitsevööndi rajamise programmi nud Reagani teatud määral sund- lõpetamist, ja seda juba esimeses olukorda; .Vlängides oma raam-ette- faasis. Ameeriklasi vaevab ka tead-panekutega maailma päästjat äh- mine, et kui keslimise lennuulatu-vardavast hukatusest ja maailmara- sega raketid Eiiroopa pinnal likyS-j iu kindlustajat pn ta kogunud oma deeritaMe, siis jääk selja taha ka läänemaailmas suure tunduvalt haBvemasse olukorda, ku-pooldajaskonna, kes toetab venelasi na venelaste käsutuses on palju kogu maailma peibutamiseks välja- rohkem strateegilisi suuri maalt mõeldud manöövrite läbiviimisel, välja tulistatävaid kontinentideva- Reagani olukord on arusaadavalt belisi rakette, millega on võimalik vaga' detikaatne kuna ta ei ..saa- jär- Põhja-A meerika kontinenti atakee-sult Kremlist tulnud ettepanekut t a ^ r i k a ; Teiseks suureks mureks o gasi lükata, vaid peab esinema Gorbatsbovi nõudmine tuumarel-kompromissitahtelise riigimehena, vade katsetamise lõpetamiseks, kü- Siit lähtudes on ka tuiõistetavad^ te- na Übendriigod on tuumarelvade ma esialgsed soodsad hinnangud väljaaiFendamise alal Nixoni ja Car- Gorbatshovi plaanile ja ta BubadiiB^t^^^^ tun^ sed Kremli ettepanekute kaalumi-^ duvaSt maha jäänud ning oealecf sele võtmiseks, leides neis positliy-seid punkte, unis varem Moskva et- Lutes . dõesti mulje, et Uis on oDiga tuumasõja ohu j a maakera muutmiseks elamis väärsemaks Seal asutas ta ajalehe ja^', selle lehe poolt kuulutatud ideed tõstsid rahva eneseväärtust j a rahvustunnet; 1904. aastal said eestlased esimest korda Tallinna linna omavalitsuse valimistel esikoha. On nimetatud et ,,K: Päts vallutas Tallinna"; ' Teiseks ajalooliseks murdepunk- Hilisemad eraviisilised teated ko- tiks oli 24. veebr: 1918; Eesti is^. dümaalt nimetavad surmapaigana seisvaks muutmisega. ^^^^^V^ Kaasarii näfvihaiglat Tatari auto^; tabavamaks oli hinnang: ^jima poeg ja kellel oli meie usuldus. Ta noomseisVe^^ Konstantin Pätsita ei oleks olnud oli üks meie hulgast, olles võitlä- Selle väljapaisty iseseisvat Eiestit!". ja ja vabaduse sümbol/^^^^K^^^ periood oli; kus K. Pät-astus julgelt edasi nii vabas Eestis seisvuse saavutamisel ja meie riigi sil oli suundamäärav osa meie ise-kui ka selle vabaduse kaotuse järe- ülesehitamisel, jääb püsima üle seisvusaPgses ülesseehitusetöös. le võõral maal vangina. Ta varises aegade. Tema elukäigu kõige traa- Kõik arusaamatused ja sisevõitlu- 30 aastat tagasi kaugel kodumaast, gilisem peatükk algas 31: juuli 1940 ses esinevad erinevused lahendati ega teata ta ristita hauda! v õhtul Kosel Kloõstfimetsä talus, rahva huvides kindlakäeliselt. Ees- Jutlusele järgnes ; L . A v e s s o n i i t mis oli ten^a elukohaks.Talu p^^^ poolt hinnatud orelil "päevakohaselt tõsine J! Sibe- sisse NKVD-istide poo jt, kus talle partner; Viimane j periood gesti lluse ; ,,Finlandia'* viimane osa teatati, et ta küüditatakse koos pe- riiklikus elus, kugi poliitüiselt pool- ,,Rähu laul". ; rekorinagä. Aasta hiljem toi- autokraatlik, ilmselt leidis pople- Aüpeakonsul L Heinsoo käsitles mus massiline Eesti rahva küüdi- hoidu rahva poolt. Poliitüise erga-oma sõnavõtus mõningaid momen- tamine, mis puudutas kaudselt või niseerimise vabadus oleks kahtlete K. Pätsi eluloost, jagades selle otseselt kogu rahvast. mätült tulnud taasrakendamisele, k o l n i e p e a n i i s š e ossa. Lähemalt Esimene Osa K. Pätsi eluloo kui meid ei oleks tabanud hoopiski vaatles ta presidendi vangistamist märkimiseks õli tema rahvuslik är- kohutavam katastroof meie vaba-peale Eesti allutamist Nõukogude kamine koolipõlves, mis süvenes duse ja riikliku iseseisvuse' hävita- Liidu poiolt ja küüditamist Tartu ülikooli õpingute kestel ja mise näol N. Liidu poolt. Tema iis • . tavaks jääjmist oma rahvale kinnitab K. Pätsi vangipõlvest saadetud kiri ainult: paar aastat enne surma, mis alles 1977. aastal vabasse maailma jõudis: ^KAASMAALASED: ' Tervitan Teid meie võitleval kodumaal; Vene vanglates, välismaal ja Teie sünnikohtadel ja soovin Teile kõike head ja kindlat meelt ja jõudu Teie õiglases vastupanus . . . | Mina olen uhke, meie kindla-, meelne rahvas, olge julged ja kindlat ja püüdke jõuda meie suurele eesmärgile, nimelt et vabaks jääksid meie kodud, vaba kodumaa!" • • K.'Päts' ,• < ' Aupeakonsuli ettepanekul lõppes mälestusjumalateenistus Eesli hümniga. Püsti seistes austati rahvuslipu väljaviimist kirikust, mille lipuvalvesseissidi võitlejad M.Nii-nevee; A. Tooming ja J. Kirsipuu., ee;. ids edumaa Eesti president Konstantin Päts katsete amme kolme faasi, mis tase mouab toiümalaengüte lansseerimBse dite kärpimisit 50 protš. võrra . J « Jede sojr^ programmr. j, «.ndji.-ki avalIe ^ ^«n^g^^^on i meeskonna ülesandeks on tepanekute näol kim» f\..u..*u Omaette probleem.^»» ka uu- ,ada ettepanekuid nende kinni kif nud o t s i m i Ü Ä w ^ . tagavarade hkvideerimi- Haiseks. Võttes arvesse Reagani ofensiivi ta»a!i I«H A imine. Vendaseci luba. y„j,^^ oma tähtede sõja vSK^HiS" k«ntronmee*ondi on,a^„g,,^,„ä m. lagattid kontrollmeeskondade tegeviiBše pii- ^ ^ ic-elannkp v.^.«.c#«^s aas- ramiseks kindlasti igasuguseid tal läikimalöödudv OTTAWA - i Föderaalsed liberaalid jõudsid pärast 16 kuud tagasi olnud suurt valimiskaotust gallu-pl uurimisel ette konservatiividest. Uurimus tehti detsembri alguses ja näitab, et liberaalid olid eelmise kuuga võrreldes 2 punkti juurde saanud, 36 protsendilt tõustnud 38 protsendile otsustapud hääletajaist. Samal ajal konserktiivid langesid 40 j>rotsendilt 37 protsendUe, uus-demokraadid jäid muutmatuks 24 •prots.;; - 90 inimesf hu iennüõnnetysel Bi-uroopa elanike vaigis^mi- GUATEMALA CITY - _ 90 115 aas- ramiseks kindlasti IsasueugeM^s^^^^^^^^^^ Ja rahustamiseks, keda^enelä^ "^^st said surma kui r^ 113 aas ramiseKs kmaiasii sed bma väli«»ir miilpa.. lohfi .j^ccnjin turistidele millest esimene faas tüsi ja nurgatagused ; .";".'*' vaiiselt laikimaloodud. "^Utega tehti rmgsoitu turisuu ^ rimSsevahen- le Genfis toimuvatel N . Liidu Ja ^«1^^^^^^^^^^^^ lu- ÜBiendriHkide vahelistel tuumarel- ameeriklased on sunnitud siiski ka SiMtea püioavad, reaktiivlenniHc langes alla 1 tegema Mute «ö": et ainuski ellu jäänuks, kui see> A. henes Santa Elena lennuväljale. Ir. 7 TJ.R.R.„Kungla" järjel Igal kevadtalvel on toi| rabyatantsude põimikutega disest eesti elust-olust; tänj sijaliselt ligemale kuu aega T.E.R.R. „Kungla'' üldjuht t o5 maslVtetsala ütleb, ct ajaline nniu-ilatus oli tingitud asjaolust, et kooliõpilaste puhkused sattusid samasse nädalasse ja veebruari esimene pool on viimastel aastatel jäänud üritustetühjaks, siis sobis sinna väga hästi tuua ,,Kungla" rahvatantsijate suuresineminc. T. Metsala selgitab edasi — muudatus on ka etenduse asukohas — senise Seneca Collegc'i auditooriumi asemel, mis viimastel aastatel hakkas nagu eestlastest osavotjailcj liiga suureks muutunia,.. Vene võimudele ei meeldi, e Ameerika ühendriikides tehaks nõukogude vastast propagandat mis viimasel ajal on võtnud suu remad mõõtmed kui raudeesriid tagune silm seda tavaliselt on ba^* juhud nägema ja kõrv kuulama Näib, et viimasel ajal suurkinode ekraanidele ilmunud kommunismi vastased filmid Rambo ja Rock IV on mõjunud Moskvas eriti häi rivalt, mis on põhjustanud ise erakorralisel pressikonverentsi au mise Moskvas lääneriikide ajaki janikele, kellele kurdeti, et taolise filmid hävitavad kiiresti Genfi Reagan-Gorbatshovi kohtumise loodud koostöövaimu. Kahtlemata leidub mõlemate flmides palju sellist, mis võtavaj vene võimumeeste põsed hõõgum ning ajav ad käed rusikasse. Film] de peategelaseks on populaari löokfUmide näitleja ja lavasta] SylVester Stallone, kes on teini endale nime poksisoprti ja poksijj te elu käsitavate filmidega. Sai süzhee alusel on üles ehitatud Rpcky IV nime kandev film, ki ameerika poksija võistleb endal tublisti suurema ja füüsiliselt tug| vamä õela vene poksijaga, kelle lõpuks pärast ägedat rusikasõi lõpuks võidab. Jä Rambo viib fili vaatajad Vietnami, kuhu Stallo^ vietnami sõja veteranina tagi siirdub ning seal kommunisti^ vastu hakkab võitlema. Mõlema filmid (jn erakordselt populaarse ning neid on käinud vaatamas sl jad tuhanded ameeriklased. Kui mis venelasi veelgi rohkeni h^ rib — filmid saadetakse ka teis( se maadesse, kus neid isaniuti kj lastavad suured Vaatajate masj kelledele Stallone jagab oma anl kommunistlikku filosoofiat ja vo| lusvaimu. Moskvas antud pressikonverei sil olid seekord tavalised poliiti] selt areenilt tuntud propagandal hed eemale jäänud, kuid välja toodud kultuuriministri asetäit Georgi Ivanov, kes eriti kurtis, ameerika filmitööstus on looni uue kangelase, kes tapab ideolooJ Uste veendumuste sunnil. Ivanj nentis, et ühendriikides lubatäi selliseid filme produtseerida v] jendusvabaduse loosungi all, ki sealjuures ei arvestata, et sellil ,„prahfv võib kahjustada N. L i i | ja ühendriikide vahekordi, ei nüüd, kus Genfis saavutati Reaj ni ja Gorbatshovi vahel kokkuh mõlemate maade vaheliseks ti| daks kultuuriliseks läbikäimisek| Kuid Ivanovil ja temaga kaas oleval N. Liidu kirjanike ühii sekretäril Genrikh Borovik'ul teisigi probleeme siidamel. Nii k • •• • • « . . . I ,
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 23, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-01-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860123 |
Description
Title | 1986-01-23-02 |
OCR text | • • f 1 , 1 1 •. ' t •• 1 •* - • , 23. jaanuaril 1986 - Thursday, lanuary 23, 1986 Jr. 7- Y A B A D E . E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA K. VÄUAANDM: o/ü Vaba Eestlane/1955 Leslie Sl. Don^M I n i PUBLISHER: Free Estonian PuWisher Ltd. 1955 LeslieSt. TEGEVTOIMETAJA: Hannes^^^^^^^^ TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl^^ TELEFONID: toimetus 444-^821 talitus (tellimised, kuulut ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni V TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe J poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—. kirippstiga lisandub postikulu --vast^^^^^ . TELLIMISHINNAD väjjaspoor K a n a d a t - $ 7 7 — p o o l aastas 342^^ ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja) lennuposti-hinnad vastavalt — USA Si 11 .- :$136.—.:.$72.—..$38.-^..;^.- Aadressi muudatus S1.'~ S59.—. $31.—mujal valis — ^^^^^^^^^^ . Ü hind 70 c. KUULUTUSTE^ HINNAD:; üks tolK ühel:;: V esiküN jel $6.—^. KuuButusB võetakse vasty' nädala esimesse ajalehte kuni, esmasp,homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni: Väljaspool tÖöaegarLeidiiM Vana Äiidrese k@gudus@š Pühapäeval, Vana Andrese kogudus jumalakemstu. Pätsi 30. surmaaastapäeva^^^(^^^ , kõneles E.V.aupeakonsul Ilmar Heinsoo, o Ispuvalve Eesti VõUlejaie;Ühinguk^^^ : ÕD Ü Petersoo oli valinud jut; Peale mitut aaštakümmet^^^ se lus^ aluseks kuningas Taaveti sõ- järjekordsete küsimiste järele va- mist Tallinna, nad ,,õnms on inimene: kes ei käi bad eestlased Rahvusvahelise^^P^ õelate nõu järele, õnnistatud on nase Risti peakorterist Genfist rahunõudjad, õiiniis on inimene, kes ei seisa ülekohtuste teel ja kes ei Icuulu pilkajate hulka." Iga võitlus kannab ka ohvreid. Eesti rahvas on seda tihti kandnudi surres Siber i tühimaadel, varisenud ristideta haudadesse. Ees on sammunud juhid; kellel oli Jumala õnnistus, kes astusid õiguse radadel. Rahvas astus kops oma valitsusega, ^ president K. Pätsiga, kes oli eesti rahva 1974. aastal teate• y,Meile on teatatud N. L ; Valitsuse organite poolt E V . presidendi Konstantin PätsLsurma ajana 18. jaanuar; 1956; Surma kohta, põhjust ja matuste paika ei avalda: Ei ole kahtlust — Kremli poliat- luumalaengut, taotleb Ühehdriikidle on rakendanud vene kõige ja N ; Liidu keskmise lennuulatüse-paremad ajud tööle president Rea- ga rakettide elimineerimist Euroo-gani maailmaruumi kaitsevööndi pas ning nõuab Moskvalt ja Waslj-iraj^ mise plaani nurja ajamiseks; loingtpniir nioratppriumit tuumarel- Sellest aspektist lähtudes tuBeblä-vade katsetamisei Kuid kõigele heneda ka partei peasekretäri Gpr- muule lisaks iiõutakse tlhendriiki-batshovi uuele äsja avalikuks teh-delt maailmaruumi kaitseyöÖndi lud ettepanekule tuumarelv järk-järguliseks vähendamiseks ning lõpuks nende täielikuks likvidfeerj- 'miseks.;.;..;;^-'; :;•/;:• Näib, et siinpooB raudset rini|ja paljud poliitikud ja eksperdid võtavad Gorbatshovi uut ettepanekul ülima tõsidusega ja suhtuvad sellesse kui konstruktiivsesse üldplaani maailma tuumarelvade arsenalide vähendamiseks ja bävltavale, relvayigžSe väljaarendamise lõpetamist/ Plaani teises faasis tuleksid keskmise lennuulatusegä luuniara-ketid ning taktikalised lühimaa tuumarelvad eliniBneerJmiseSe. Seüües faasis ühineksid ka teised riii Ühendriikide-N; Liidu kpkk! ga maailmaruumi relvastamise ning tuumarelvade katsetamise keelustamiseks. Kolmas ja lõplik faas oleks sellele punkti panemine kogu programmi;- surmaotsuse le, küna selle raamides toimuks kuulutamiseks, llgatahes sellise jä- kõigi tuumarelvade likvideerimine relduse võib teha siin ja seal aval- ning ülemaailmse kokkuleppe soh datud esialgsetest hinnangutestv mimine tuumarelvade igaveseks ero= analüüsidest ja kommentaaridest; mineerimisekis. mis eriti alla kriipsutavad, et vene- Põgusal vaatlusel tundub projekt lased on ameeriklastest tuumarel- tihedana, kuid lähemal analüüsimi^ vastuse piiramise kavamdämisel jäi- sel muutub kogu ettepaneku kude le ette jõudnud ning president Rea- võrdlemisi hõredaks, jättes mulje, gan oma nõuandjatega peab andma et samal ajal kui Moskva kindlus- Gorbatshovile kiirelt vastuse, mil- t^b endale plaani rakendamisel lihe on Washingtoni tuumarelvade alal üleoleku, nõuab Kremli kavandile. ta ameeriklastelt maailmaruumi Kahtlemata on Gorbatshov pan- kaitsevööndi rajamise programmi nud Reagani teatud määral sund- lõpetamist, ja seda juba esimeses olukorda; .Vlängides oma raam-ette- faasis. Ameeriklasi vaevab ka tead-panekutega maailma päästjat äh- mine, et kui keslimise lennuulatu-vardavast hukatusest ja maailmara- sega raketid Eiiroopa pinnal likyS-j iu kindlustajat pn ta kogunud oma deeritaMe, siis jääk selja taha ka läänemaailmas suure tunduvalt haBvemasse olukorda, ku-pooldajaskonna, kes toetab venelasi na venelaste käsutuses on palju kogu maailma peibutamiseks välja- rohkem strateegilisi suuri maalt mõeldud manöövrite läbiviimisel, välja tulistatävaid kontinentideva- Reagani olukord on arusaadavalt belisi rakette, millega on võimalik vaga' detikaatne kuna ta ei ..saa- jär- Põhja-A meerika kontinenti atakee-sult Kremlist tulnud ettepanekut t a ^ r i k a ; Teiseks suureks mureks o gasi lükata, vaid peab esinema Gorbatsbovi nõudmine tuumarel-kompromissitahtelise riigimehena, vade katsetamise lõpetamiseks, kü- Siit lähtudes on ka tuiõistetavad^ te- na Übendriigod on tuumarelvade ma esialgsed soodsad hinnangud väljaaiFendamise alal Nixoni ja Car- Gorbatshovi plaanile ja ta BubadiiB^t^^^^ tun^ sed Kremli ettepanekute kaalumi-^ duvaSt maha jäänud ning oealecf sele võtmiseks, leides neis positliy-seid punkte, unis varem Moskva et- Lutes . dõesti mulje, et Uis on oDiga tuumasõja ohu j a maakera muutmiseks elamis väärsemaks Seal asutas ta ajalehe ja^', selle lehe poolt kuulutatud ideed tõstsid rahva eneseväärtust j a rahvustunnet; 1904. aastal said eestlased esimest korda Tallinna linna omavalitsuse valimistel esikoha. On nimetatud et ,,K: Päts vallutas Tallinna"; ' Teiseks ajalooliseks murdepunk- Hilisemad eraviisilised teated ko- tiks oli 24. veebr: 1918; Eesti is^. dümaalt nimetavad surmapaigana seisvaks muutmisega. ^^^^^V^ Kaasarii näfvihaiglat Tatari auto^; tabavamaks oli hinnang: ^jima poeg ja kellel oli meie usuldus. Ta noomseisVe^^ Konstantin Pätsita ei oleks olnud oli üks meie hulgast, olles võitlä- Selle väljapaisty iseseisvat Eiestit!". ja ja vabaduse sümbol/^^^^K^^^ periood oli; kus K. Pät-astus julgelt edasi nii vabas Eestis seisvuse saavutamisel ja meie riigi sil oli suundamäärav osa meie ise-kui ka selle vabaduse kaotuse järe- ülesehitamisel, jääb püsima üle seisvusaPgses ülesseehitusetöös. le võõral maal vangina. Ta varises aegade. Tema elukäigu kõige traa- Kõik arusaamatused ja sisevõitlu- 30 aastat tagasi kaugel kodumaast, gilisem peatükk algas 31: juuli 1940 ses esinevad erinevused lahendati ega teata ta ristita hauda! v õhtul Kosel Kloõstfimetsä talus, rahva huvides kindlakäeliselt. Ees- Jutlusele järgnes ; L . A v e s s o n i i t mis oli ten^a elukohaks.Talu p^^^ poolt hinnatud orelil "päevakohaselt tõsine J! Sibe- sisse NKVD-istide poo jt, kus talle partner; Viimane j periood gesti lluse ; ,,Finlandia'* viimane osa teatati, et ta küüditatakse koos pe- riiklikus elus, kugi poliitüiselt pool- ,,Rähu laul". ; rekorinagä. Aasta hiljem toi- autokraatlik, ilmselt leidis pople- Aüpeakonsul L Heinsoo käsitles mus massiline Eesti rahva küüdi- hoidu rahva poolt. Poliitüise erga-oma sõnavõtus mõningaid momen- tamine, mis puudutas kaudselt või niseerimise vabadus oleks kahtlete K. Pätsi eluloost, jagades selle otseselt kogu rahvast. mätült tulnud taasrakendamisele, k o l n i e p e a n i i s š e ossa. Lähemalt Esimene Osa K. Pätsi eluloo kui meid ei oleks tabanud hoopiski vaatles ta presidendi vangistamist märkimiseks õli tema rahvuslik är- kohutavam katastroof meie vaba-peale Eesti allutamist Nõukogude kamine koolipõlves, mis süvenes duse ja riikliku iseseisvuse' hävita- Liidu poiolt ja küüditamist Tartu ülikooli õpingute kestel ja mise näol N. Liidu poolt. Tema iis • . tavaks jääjmist oma rahvale kinnitab K. Pätsi vangipõlvest saadetud kiri ainult: paar aastat enne surma, mis alles 1977. aastal vabasse maailma jõudis: ^KAASMAALASED: ' Tervitan Teid meie võitleval kodumaal; Vene vanglates, välismaal ja Teie sünnikohtadel ja soovin Teile kõike head ja kindlat meelt ja jõudu Teie õiglases vastupanus . . . | Mina olen uhke, meie kindla-, meelne rahvas, olge julged ja kindlat ja püüdke jõuda meie suurele eesmärgile, nimelt et vabaks jääksid meie kodud, vaba kodumaa!" • • K.'Päts' ,• < ' Aupeakonsuli ettepanekul lõppes mälestusjumalateenistus Eesli hümniga. Püsti seistes austati rahvuslipu väljaviimist kirikust, mille lipuvalvesseissidi võitlejad M.Nii-nevee; A. Tooming ja J. Kirsipuu., ee;. ids edumaa Eesti president Konstantin Päts katsete amme kolme faasi, mis tase mouab toiümalaengüte lansseerimBse dite kärpimisit 50 protš. võrra . J « Jede sojr^ programmr. j, «.ndji.-ki avalIe ^ ^«n^g^^^on i meeskonna ülesandeks on tepanekute näol kim» f\..u..*u Omaette probleem.^»» ka uu- ,ada ettepanekuid nende kinni kif nud o t s i m i Ü Ä w ^ . tagavarade hkvideerimi- Haiseks. Võttes arvesse Reagani ofensiivi ta»a!i I«H A imine. Vendaseci luba. y„j,^^ oma tähtede sõja vSK^HiS" k«ntronmee*ondi on,a^„g,,^,„ä m. lagattid kontrollmeeskondade tegeviiBše pii- ^ ^ ic-elannkp v.^.«.c#«^s aas- ramiseks kindlasti igasuguseid tal läikimalöödudv OTTAWA - i Föderaalsed liberaalid jõudsid pärast 16 kuud tagasi olnud suurt valimiskaotust gallu-pl uurimisel ette konservatiividest. Uurimus tehti detsembri alguses ja näitab, et liberaalid olid eelmise kuuga võrreldes 2 punkti juurde saanud, 36 protsendilt tõustnud 38 protsendile otsustapud hääletajaist. Samal ajal konserktiivid langesid 40 j>rotsendilt 37 protsendUe, uus-demokraadid jäid muutmatuks 24 •prots.;; - 90 inimesf hu iennüõnnetysel Bi-uroopa elanike vaigis^mi- GUATEMALA CITY - _ 90 115 aas- ramiseks kindlasti IsasueugeM^s^^^^^^^^^^ Ja rahustamiseks, keda^enelä^ "^^st said surma kui r^ 113 aas ramiseKs kmaiasii sed bma väli«»ir miilpa.. lohfi .j^ccnjin turistidele millest esimene faas tüsi ja nurgatagused ; .";".'*' vaiiselt laikimaloodud. "^Utega tehti rmgsoitu turisuu ^ rimSsevahen- le Genfis toimuvatel N . Liidu Ja ^«1^^^^^^^^^^^^ lu- ÜBiendriHkide vahelistel tuumarel- ameeriklased on sunnitud siiski ka SiMtea püioavad, reaktiivlenniHc langes alla 1 tegema Mute «ö": et ainuski ellu jäänuks, kui see> A. henes Santa Elena lennuväljale. Ir. 7 TJ.R.R.„Kungla" järjel Igal kevadtalvel on toi| rabyatantsude põimikutega disest eesti elust-olust; tänj sijaliselt ligemale kuu aega T.E.R.R. „Kungla'' üldjuht t o5 maslVtetsala ütleb, ct ajaline nniu-ilatus oli tingitud asjaolust, et kooliõpilaste puhkused sattusid samasse nädalasse ja veebruari esimene pool on viimastel aastatel jäänud üritustetühjaks, siis sobis sinna väga hästi tuua ,,Kungla" rahvatantsijate suuresineminc. T. Metsala selgitab edasi — muudatus on ka etenduse asukohas — senise Seneca Collegc'i auditooriumi asemel, mis viimastel aastatel hakkas nagu eestlastest osavotjailcj liiga suureks muutunia,.. Vene võimudele ei meeldi, e Ameerika ühendriikides tehaks nõukogude vastast propagandat mis viimasel ajal on võtnud suu remad mõõtmed kui raudeesriid tagune silm seda tavaliselt on ba^* juhud nägema ja kõrv kuulama Näib, et viimasel ajal suurkinode ekraanidele ilmunud kommunismi vastased filmid Rambo ja Rock IV on mõjunud Moskvas eriti häi rivalt, mis on põhjustanud ise erakorralisel pressikonverentsi au mise Moskvas lääneriikide ajaki janikele, kellele kurdeti, et taolise filmid hävitavad kiiresti Genfi Reagan-Gorbatshovi kohtumise loodud koostöövaimu. Kahtlemata leidub mõlemate flmides palju sellist, mis võtavaj vene võimumeeste põsed hõõgum ning ajav ad käed rusikasse. Film] de peategelaseks on populaari löokfUmide näitleja ja lavasta] SylVester Stallone, kes on teini endale nime poksisoprti ja poksijj te elu käsitavate filmidega. Sai süzhee alusel on üles ehitatud Rpcky IV nime kandev film, ki ameerika poksija võistleb endal tublisti suurema ja füüsiliselt tug| vamä õela vene poksijaga, kelle lõpuks pärast ägedat rusikasõi lõpuks võidab. Jä Rambo viib fili vaatajad Vietnami, kuhu Stallo^ vietnami sõja veteranina tagi siirdub ning seal kommunisti^ vastu hakkab võitlema. Mõlema filmid (jn erakordselt populaarse ning neid on käinud vaatamas sl jad tuhanded ameeriklased. Kui mis venelasi veelgi rohkeni h^ rib — filmid saadetakse ka teis( se maadesse, kus neid isaniuti kj lastavad suured Vaatajate masj kelledele Stallone jagab oma anl kommunistlikku filosoofiat ja vo| lusvaimu. Moskvas antud pressikonverei sil olid seekord tavalised poliiti] selt areenilt tuntud propagandal hed eemale jäänud, kuid välja toodud kultuuriministri asetäit Georgi Ivanov, kes eriti kurtis, ameerika filmitööstus on looni uue kangelase, kes tapab ideolooJ Uste veendumuste sunnil. Ivanj nentis, et ühendriikides lubatäi selliseid filme produtseerida v] jendusvabaduse loosungi all, ki sealjuures ei arvestata, et sellil ,„prahfv võib kahjustada N. L i i | ja ühendriikide vahekordi, ei nüüd, kus Genfis saavutati Reaj ni ja Gorbatshovi vahel kokkuh mõlemate maade vaheliseks ti| daks kultuuriliseks läbikäimisek| Kuid Ivanovil ja temaga kaas oleval N. Liidu kirjanike ühii sekretäril Genrikh Borovik'ul teisigi probleeme siidamel. Nii k • •• • • « . . . I , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-02