Vaba eestlane , September 8, 1977

              VABA EESTUNE neljapäeval, 8. — liliiirsday/September 8^ lOT
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Oat.
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
J ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-^, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aasitas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD välJasg>ool Kaäadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA iüemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tec^mseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2!
I la
Oloipeeritud Eestis tehakse
praegu pingsaid ettevalmistusi
eesti suurima kiirjaniku Anton
Hansen Tammsaare 100. sünni­aastapäeva
tähistamiseks eelole­vas
jaanuaris. Juba praegu toi­muvad
Tammsaare sünnikohas
Järvamaal tema suurteose „Tõde
ja õigus" esimese osa tegevusväl­jal
kokkutulekud, kus meenuta-tatakse
kirjanikku, tema kodU-
[iohta ja tema loomingut. Ning
Tallinnas on valmimisel noore
kujuri Jaak Soanis loomingu tu­lemusena
suur Ä. H. Tammsaare
iaiju, mis kavatsetakse püstitada
Tallinna südamiku esindusliku­male
väljakule „Estonia" teatri
ja „Viru" hotelli vahelisele hal­jasalale.
Kuid vähe sellest! Eesti prae­gustel
valitsejatel on Tammsaare­ga
suuremad plaanid; Kirjaniku
juubeliaastal tahetakse teda laie­malt
tutvustada ka teistes riiki­des,
eriti kommunistlikkudes
maades ja viia Tammsaare nimi
rahvusvahelisele foorumile. Iga­tahes
selliseid vihjeid võib üsna
sageli lugeda okupeeritud Eesti
ajakirjandusest.
' Kuid mis võiks olla siis sellise
ülsagaruse põhjuseks? Millest on
see tingitud, et Eesti kommunist­likud
valitsejad suhtuvad sellise
heldusega ja heatahtlikkusega
A. H. Tammsaaresse?
Kommimistid on väga hästi
teadlikud, et Tammsaare oli nii
oma teostes kui ka isildikus elus
väga kaugel sellest, et sümpati-seerida
ühel või teisel viisil kom­munismile
või marksistlikkudele
|maailmäparahduse teooriatele.
Tammsaare oli Eesti Vabariigis
tegutsenud vabade eestlaste kir­janik,
kelle looming Õitses ja
" kandis vilja iseseisvas Eestis, kus
kirjanikud ei Olnud valitseva rez-hiimi
palgalised ideoloogid ja
propaganda tegijad, vaid iseseis­vad
mehed, kelledele oli kindlus­tatud
loominguvabadus. Tamm­saare
köige populaarsem teos
• .,Tõde ja õigus'' I osa kirjeldab
kaasakiskuvalt ja veenvalt eest!
talupoja võitlust oma maa ja
kodukoha eest, kus kirjanik tõs­tab
esile eesti põllumehe sügavale
juurdunud individulistlikud oma­dused,
mis on kaugel kommunist­likust
kollektivismist.
Võib oletada, et kommunistlik­kude
võimude agarusel Tamm­saare
tutvustamiseks ja tema 100.
sünniaasta suurejooneliseks tä­histamiseks
on mitu põhjust. Es-ma
joones tahetakse nende suui-te
pidustustega teha eesti nime­kat
kirjanikku nü ütelda „oma
meheks" ja kleepida talle Idilge
silte, millede kandja Tammsaare
pole kunagi olnud. Teiseks tahe­takse
eesti rahvale näidata, et
Moskva abil on eestlastel võima­lik
oma kirjanikke ja kirjandust
rahvusvahelisele foorumile viia
ja teda laiemalt tutvustada, mil­lised
võimalused puuduvad ühel
väikerahval. Meil On siiski põh­just
arvata, et kodumaal asuv
eesti rahvas austab oma südames
kirjanik A. H. Tammsaarel tema
suurel juubeliaastal nii nagu tõe­liselt
ja tegelikult enda eesti rah­va
ellu kirjutas ja mitte sellisel
kjijul nagu kommunistid seda
püüavad meie rahva silmade ette
maalida.
Tundub häirivana, et paguluses
ei ole seni kirjanik A. H. Tamm­saare
suure juubeli tähistamisest
eeloleva aasta algul midagi kuul­da
olnud kuigi see tähtpäev lähe­neb
kiirel sammul. Toronto peab
ennast vabade eestlaste üheks
elujõulisemaks ja tugevamaks
keskuseks nii kultuuriliselt kui
ka majanduslikult, kuid Tamm­saare
juubeli tähistamisele ei ole
ükski organisatsioon seni vajalik­ku
tähelepanu osutanud. Meie
arvates peaksid selle küsimusega
Torontos tegelema vähemalt viis
organisatsiooni — Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas, eesotsas oma
kultuurikomisjoniga, Eesti Liit
Kanadas. Eesti Kunstide Keskus,
Eesti Kultuurikogu Kanadas Ja
Eesti Kirjanduse Sõbrad, kuid
seni on valitsenud Tammsaare
juubeli rindel masendav vaikus.
Kas tõesti lephne sellega, et
meie suurima kirjaniku juubelit
tähistatakse ainult kodumaal
kommunistliku rezhlimi juhtimi­sel,
kus võimumehed võivad neid
pidustusi lavastada oma huvides
kõverpeeglis või teeme ka pagu­luses
midagi meieiihe suurvaimu
esile tõstmiseks? Arvestades eest­laste
elavat kultuurilist tegevust
New Yorgis ja Stokholmis, võime
oletada, et seal ka Tammsaare
juubelist mööda ei minda, kuid
Torontos võib seda Eesti Kultuu­rikogu
Kanadas varjusurma sui­kumisega
juhtuda. Oleks ülim
aeg ridade koondamiseks ja meie
suurima kirjaniku suure juubeli
väärikaks tähistamiseks etteval­mistuste
tegemiseks.
. K . ' Ä .
Mitte üksi ÜSA, vaid ka N. Liit.tunneb praegu kriitilist majanduslikku ebakindlust, kirjutab
U. S, News & World Report. Uus Centrallntelligence Ägency uurimus ennustab tõsiseid raskusi
N. Liidus lähemate vüe kuni kümne aasta ulatuses. Märgatav N. Liidu majandusliku kasvu tagasi­minekut
nähakse peagu paratamatusena praeguselt 4%-lt allapoole nE madalaks kui 2% 1980-
ndais aastais. :'., ' .
TEBSED LEHED
Rootsi pardsiMid pole
Kui eestlased Rootsi tulid, pi­ldid
nad käima läbi erilistest de-sinfitseerimissaunadest,
nn. ,>täi-põrgutest";
ifcus mõnegi põgeniku
nahkrüded detsimeeriti kuumu­ses
lasterõivastuseks. Meie uus
kodumaa oli jõudnud nimelt tae­va
palge ait hävitada mõned ela-
'^ate oleivuste liigid, nagu täid,
satikad, lutikad, kirbud jne. ja
oli karta, et metsikust idast neid
võidakse taas importeerida.
Ent kuigi meie nii täivabait ka-raoteenist
rootsi ühiskonda tu­lime,
on ometi kolm aastaküm­met
hžljem oližkord radikaalselt
muutunud. Ajalehed teatavad, et
täid ja sügelised on taas muutu­nud
koolides igapäevasuseks j a
just rootsi oma õpilaste juures.
Ja kui muret tuntakse praegu vii­mase
hundi pärast Rootsi pinnal,
siis vähemalt ei ole enam muret
inimese parasütidega. Need on
hävingu üle elanud ja võtavad ta­gasi
oma koha ipäikeseaJli. Kõige
hügieenilisemal maal, nagu .on
väidetud.
Hügieen ei aita aga nildagi moe
vastu, kui see muutub karvaseks,
pesematuks, lohakaks. Beatlesid,
kes Selle moe lansseerisld, said
Briti aurahad. Muidugi ei ole aga
tegemist inglise parasiitidega,
need on toodud sisse sissiliiku-mistega...
'
, ; E E S T I PÄEVALEHT"
Sellisel majanduselu arengul on
tähendusrohke mõju Moskva vä­lispoliitikale
ja võib-olla ka selle
kaitseplaanidele. CIA uurimise
põhjal jääta ohutus detente polü-tika
säilitamiseks .Ameerika
ühendriikidega järgmiseks aasta­kümneks
tugevaks. Ligipääs lää­nemaailma
krediitidele ja USA
tehnoioogiale muututa tähtsamaks
kui kunagi' enne N. Liidule;
Strateegiliste relvade piina­mine
Am. Ühendriikidega muu­tub
järjest meelitavamaks ]|:ui
see lubab suuremat maierjali-de
paigutamist sõjalistest ku­lutustest
tööstuslikeks inves-teeringuiks.
Moskva suhted oma Ida-Euroo-pa
komimunistliku impeeriumiga
muutuvad pidevalt delikaatse­maks
kui N. Lüt on sunnitud vä­hendama
nende maade õliga va-'
rustamist. Need riigid võivad olla
sunnitud isegi Lääuega lähernaks
majanduslikuks koostööks, üle
kõige, mida CIA analüüsija näeta
oma eriintervjuus on eriam sisse­poole
vaatav, vähem-spekulatiiv-ne
välispoliitika, ktii majanduslik
allakäik võtata võimust. See oo­datud
tagasilöök on CIA uurimi­se
põhjai olenev peamiseit kahest
tegurist.
üks on järsk tagasiminek töö-j
õu alal kuna 1960-ndaü aastail
oli suur sündide Vähenemine.
Tänavu tööjõud suureneta rekord-arvuliselt
2,7 miljoni võrra. 1986
see arv näitab aga 300.000-list
langust.
Sel on tõsine mõju Venemaale,
kus on väga madal produktiiv­sus
tööstuses ja põllumajandu-
: ses.
Seal oleneb suurel määral lisa-,
tööjõududest igal aastal, et hoi­da
alal majanduslikku juurdekas­vu.'
"
Teine põhjus majandusliku al­lakäigu
osas, on suurenev õli puu­dus:
Vaatamata suurtele Uurali
taga olevaile seni veel puutumata
aga ligipääsematuile õliväljadele,
CIA ennustata tegelikku õlipro-duktsiooni
vähenemist praegusest
tipptoodangust, umbes 12 miljo­nilt
vaadilt päevas langemist 8
ikuni 10 miljonile ..vaadile .1985.
aastaks.
Tulemuseks on. et' • Venemaa
muutub praegusest suurest õli
eksporteerijast, kes saadab 4,5
mUjardi dollari eest õli võõrale
turule, suuremaks õli importee^
rijaks, kulutades 1985. a. kuni
10 miljardi dollarit Kesk-Idast
õi ostmiseks.
Tõsised sisemaised ratsioneerimi-sed
on võimalikud. -
Õli vajaduse kõrval, CIA uuri­mus
näitab ka toormaterjalide
nappust, eriti just terasest, mida
^'•enemaa pole kogenud 20 aasta
jooksul. ; .
Puuduj ääkide mõju võita purus­tavalt
mõjuda tööstustoodangule.
See võita lisada uusi protaleeme
nendele, mis jutaa on olemas ja
kiskuda alla- majandusliku juur­dekasvu,
vähendades maatööliste
ülejäägi, kahandada tööstuse
produktsiooni, muutes imajandus-süsteemi
etaaefektiivsefcs kuna vä­lisraha
puudus teeta Läänest teh­noloogia
ja vilja ostmise raskeks,
kui mitte võimatuks.
IVIida vpiksid Kremli juhid teha
sellise ränga majandusliku krii-sioluikorra
väitimisöks?
Tõeliselt mitte palju, mitte lü­hikese
ajaga. GIA uurimus pa­neb
rõhu faktile, tugevad ravi­mid
pole kas koheselt võimal­datud
või poliitiliselt mitte
teostatavad.
Näiteks üks pikemaajaline po­liitika,
mis võiks aidata vastupi­diseks
muuta allapoole minekut,
On seotud radikaalse 'reformiga
riigi kontrollitavas ja tseotrali-seeritud
majandussüsteemis. Aga
CIA uurimus lüitikata selle võima­luse
. kõrvale kuna poiiittaüroo
taipata kohe, et see reform ahvar-data
temapoliitüist kontrolli.
Vähendades N.' Liidu tugevat
sõjalist kulutuste koormat öel­dakse,
et see on teine tee majan­dusliku
allakäigu veelgi suure­maks
halvendamiseks. See on
samuti samm: millele on tugev
taürokraatlik vastuseis.
Lühidalt, pole ühtki muudatust
näha, mis Oleks vastu relvastu­se
üha ülespoole minekule, mis
praegu on 13% N. Liidu üldi­sest
rahvuslikust produktiivsu­sest
võrreldes Ühendriikide
5,4%-ga:.
•Kuid pikemas perspektiivis en­nustab
CIA, et järjest suurenevad
majanduslikud mured võivad
põhjustada .akuutse diskussiooni
sõjajõudude üle Moskvas. See
diskussioon võita siülüitada tee
suuremale uuele N. Liidu—Amee­rika
ühendriikide vahelisele stra­teegiliste
relvade piiramise kok­kuleppele.
Relvade piiramis ;^ok-kulepped
võivad säästa siis roh­kem
resursše ja anda suuremat
kaalu N. Lüdu poliitikale, kui nad
võivad anda praegu,
Ameerika tjhendriigid on siis
otseselt puudutatud teisel teel
kui N. Lüdu juhid katsuvad toi­me
tulla ähvardava majandusliku
stagnatsiooniga.' ;
Kremlil ei jää siis muud või­malust
kui otsida edasi Läänest
suuri valitsuse poolt garantee­ritud
krediite lisaks 40 miljar­dile
dollarUe, mis varem laena­tud
nõukogude riikidelt.
N. Lüt, Olles sunnitud kulutama
rohkem ja rohkem oma väheseks
jäävast välisvailuuitast õli imporr
dile ja vÜJjale, sus mitmemiljärdi
dollarilisi laene on vaja, et osta
välismaadelt tehnoloogiat ja
arendada uusi kütteõlide allikaid.
Sellisteks projektideks on kind­lasti
vaja Ameerika ühendriikide
kaasas olemist, nü tehnoloogilise
atai kui ka ^finantsilise ja poliiti­lise
riski vältimiseks.
Selletõttu, kui see CIA uurimus
on õige, N. Liit liiguta väljapäase-matuisse
maj anduslikesse raskus­tesse,
mis kujundavad Kremli po­liitilise
poliitika ja vahekorrad
Ameerika ühendriikidega.
MOSKVA - - Nõukogude miiMtsameliei arreteerisid
ühe nõukogude meeskodaniku, kes katsus siseneda USA saatkonna
hoonesse ja vüsid ta ära nnärkimata autos pärast toorest tänava-võithist.
•
,,Nad ütlevad see on tööliste
partei, aga ma ütlen see on orja­de
partei!" hüüdis mees, kes kan­dis
kulunud ülikonda ja oli umbes
40 aasta vanune. Mees karjus need
sõnad eriti valjusti kuna ameerik­lased
jõudsid kohale. Mees heitis
eemale kohvri mida ta kandis, aga
politsei korjas selle üles.
Vastupidi Ameerika saatkonna
ametnike protestidele, mnlit s kes
on valvel väljaspool saatkonnahoo­net
ja
kes sageli takistab nõukogude
kodanikke saatkonda minemast,
neid mõnikord väevõimuga ära
vedades.;
Seekovd miilits rabeles mehega.
Kui see vastu tõrjus,Y tulid veel
kaks miüitsat jcokstes kohale ja
hakkasid teda püd tänavasillutist
eemale vedama.
Üks märkimata auto, heleroheli­ne
nagu on N. Lüdu taksod, jõudis
saatkonna kohale. Sellele järgnesid
veel kaks tumedamat autot. Kaks
erarüetes meest hüppasid välja ja
liitusid rabelejatega.
Lõpuks nad lükkasid mehe esi­mese
auto tahaistmele ja sõitsid
ära kusjuures üks tunnistaja nägi
veel^ kuidas erarüetes mees haaras
mehel kõrist ja lõi teda korduvalt
näkku. V ' '
Juba mitttiendat aastat antakse
välja okupeeritud Eestis ilmuva
propagandaajalehe >,Kodmnaii"
himiata kaasandena pildirolilie
koguteos „Estonia" sellele järg­neva
aastaarvuga. Väljaanne on
tavaliselt kahes keeles, üks ing­liskeelsele
maailmale, teine sak-sakeehie
Euroopa rahvastele.
Kui see varem oli suiu-ef ormaa-diüše
ajakirja kujuga, siis äsja
süa jõudnu on muutunud 128
lk. raamatuks. „Est<)nia 77" on
paremal paberU kui teised samal,
ajal kodumaal ilmunud raamatud.
Vist on väljaandjad arvamisel, et
Väga viletsa väljanägemisega
teos on läänemaailma lugejaile
eemaletõukav ja see ei sobi pro­paganda
eesmärgilisele väljaan­dele.
Trükiteliiiiliselt on raamat
hea, selles on palju pUte, osa
neist [värvitrükis ja on trükitud:
EKP Keskkomitee poolt Rootsist
ostetud suurel ofsettüüpi trüld-masinal
Raamatut trükiti 10.000 inglis­keelsena
ja teised 10.000 saksa­keelsena.
Hind üksikmüügil om
40 kop. kuigi pole teada, kus see
müügil oleks. Niipalju raamalij
tehnilisest küljest, mis oma väli­muselt
ületab eelmiste aastate
samasisulised v^aanded.
Sisus on ainult paar polütilist
arfiklit, üks „Eesti presidendilt"
A. Vaderilt 60. juubeliaasta mõte­tega
ja mõned majandüsäla vaat­levad
kirjutised, ülejäänud osa
näib nn süütu iiäogaj mis sobiks
igasse erapooletusse väljaandes­se.
Tutvustatakse sealseid lämstj-inimesi,
kooli ja šõprussidemele
pidamise näiteks on toodud Ing­lismaal
asUva Eesti kunstniku
Vüda Juse foto tema Tallinnas
peetud kunstinäituse viibimisel.
Viimaseks on 4 lk. filatelistidele
esimese päeva ümbrikest ja Eesti
motiiviga postmarkidest.
Raamatu valmis saamine on ol­nud
üllatavalt kiire: laduda an­tud
16. III. 1977, trükkida juba
20.VI. 1977 ja' TorOntos juba Icuu
aega hiljem. Tavaliselt on nende
kahe märkuse ..vaheaeg ..palju,
palju pikem. Näiteks juhuslikult
näppu hakanud A. Suumani luu­letuskogu
„Sõnad sulavad taeva­ga
ühte" käsikiri anti ladumisele
5, L 1976. ja trükkida alles
8. IV. 1977, kuigi värsside ladumi­ne
läheb kiiremini. Poliitiline pro-paga^
dateos aga läks libedasti
läbi parteiväravate, kuna partei
seda ise tagant tõukas.
Mida see raamat suudab väl-jasolijaile
rääkida? Eestlaste va­nemale
põlvele väga vähe kuna
oleme teadlikud värvipildi taga
l)levast hallist argipäevast. Noor­tele
võib see jätta arusaamise fo-totõest,
samuti toob see mõndagi
mis nooremaid hüvitab. Võõras­tele
aga jätab liiga hla pildi, pa­rema
kui me seda näha tahaksi­me
kultuurrahvast, kes töötab,
harrastab kunstilist tegevust ja
kus venelased on fotoläätsa poolt
jäänud nägematuiks.
Võib-olla see On propaganda-meeste
trikk, et olukorda täiesti
eestilisena näidata? Nü on raa­mat
hagu me soovime, ilma vene­laste
massilise juuresolekuta, ter­rorita
ja raskusteta, toidupuudu­seta
ja tühjade ärilettideta. Kui
raamat sellise püdi võõraile si^
sendab, on see oma otstarbe
täitnud. Kui raamat sellisena jõu­ab
40.000 inglise keelt oskaja
juurde ja nad hakkavad fotore-portaäzhi
uskuma, süs väijaand-jad
kahtlemata võidavad.
Meile on sellel aga üks kordiiiv
sõnum: miks pole aastakümnete
jooksul ühtki niisugust propagan-dateost
väljaantud, kus meie kul­tuurielu
oleks võõrkeelsena võõ­rastele
sellise pildiküUusega tut­tavaks
tehtud? Mitte niivõrd vi­haste
rusikakeerutustega kui just
fotöreportaazhiga ja asjalike kii-jutustega,
et uue väljaande fas­saadi
tagant näidata kodumaa
kannatavat nägu ja ahastuses
olevaid inimesi.
© Leicesteris, Inglismaial tähis­tas
13. juuililSÖ a. simhipäeva Va-badiusristi
II/3 'kavader Karl Kaal,
pärit Jõgeva V. Pärast- osavõttu I
n^aaiknasõjast ja Vabadussõjast
lõpetas ta kõrgema politseifeoüili
ja töötas Eestis politseis. Põgeni­kuna
Inglismaale siirdunud, töö­tas
'ta tekstüitööstuses, kuni pen­sionile
minemiseni.
0 !.-|
Nr. 66
10. ja 11.
dr. Vanaseljal
: SYDNEY (i
Majas algas
täiškasvaniiilel
NSW-i Tehnika
aü. Seni on k
.nud 41 isikut
mus üle kolmi
oma rohkiise
kursuste orgi
lektoritele. .
loodetakse osj
nemist, kima
lalt kiirelopmi
ei- olnud veel I
vabaks kursuj
Kursustele i|
'laste abielu p(
oma abikaasal
austraallasi
keele vastu.
susiastest inoj
oma rah\iisk{|
le võmialust
õppimiseks v
tikeele oskust
Kursuse on
gister Tüu
rualia Eesti
• ala referent
pidas pikemj
vastavate vai
sused jätkuvI
.iga teisipäev]
kahes gi'upis
jõudnud, kusj
riks on eesti|
Ired Osen nii
dr. Inno Sa]
koostatud leki
l ö ö kulgeb tq
OrkestJ-i e]
mub 15. se{
Eesti Majas]
toestri jliikmj
meil on e€i;
kontsertide
kui ka teisti
Palume k(
kui teil on tl
te seas, kes
givajd, tuti^^
orkestrit ja
kestriga üliij
Estonia" o|
• vanemaid.v
vad kooli oi
taksid noorti
oxika^striga.
noored eesti
ni edasi ka
Eesti emal
na: pilt, kuij
„Estonia"
vad kontse^
tustel või tl
. tüstel?. Nii
noored müi
IVIeie re£
toimuvad i|i
. r)btul Eestil
- niks palun
Kasenurm.
Gustavson,
Tcfme uu5
nii liiinJ
Lesk naisif
korraliku
70. a. ja
sõömsest.
23 WES':
RexdJ