1977-09-08-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
y.
iiriiiuwamiimm
..VABA EESTI AMB" on
vobade eesf/asfe bmfek^ndia
TUtUX nBun
Neljapäeval, 8. septembril 1977 — Thiirsday, September 8, 1977
Rahuplcicifiye
WASHINGTON — Ameerika
diplomaadid on vihased kuna
nende-plaanid ralhu saavutami-seks
Põbja-Iirlmaail paljastati
ajakirjanduses enneaegselt. Pärast
nädalaid kestnud salajasi
kontakte ja läbirääkimisi Londoni
ja Dublini valitsustega, näib
nende vaikne algatus võivat.luhtuda,
kuna ajakirjandus selle liiga
varakult avalikuks tegi., On
saanud selgeks, et president Cär-ter
tahab rahu saamiseks vahele
segada USA majanduslike investeeringutega.
ÜSA diplomaatidele
on siiski selge, et katoliiklaste ja
protestanitide vahelise tüli peavad
need ise lõpetama.
S8
DURBAN - Lõuna-Aafrika on
jätnud omale õiguse kasutada tuumaenergiat
ka muuks kui ainult
rahuHkuks otstarbeks kui see osutub
talle vajaükuks, ütles finants-müiister
Owen Horwood. Ta mainis,
et L.'Aafrika on andnud kinnituse
Ühendriikidele, et nende programmi;
eesmärk tuumaenergia kasutamisel
on rahulikeks vajadusteks
ja et nad peavad sellest kinnitusest
veelgi kinni. Aga kui L.-
Aafrika otsustabi tuumaenergiat
siiski kasutada mõnel teisel otstarbel
ja vilsü, siis ta teeb seda oma
vajadusteks ja oleks üksi otsuste
tegija.
„The Washington Post", teatas
möödunud pühapäeval, et ühendriikide
valitsus sai ponmiikatseta-mise
kavast teada alles sus kui N.
Ludu partei juht Leonid Brezhnev
saatis president Jimmy Carterile
hädaldava sõnumi, et; L.-Aafrika
tahab pommi katsetada ja soovis,
et ühendriigid a i t ^ i d seda keelustada.
Suurriikide surve pügi tulemuseks,
et ti.-Aafrika kinnitas,
et nad ei kavatse praegu katsetust
' teha.
Inimlik tööjõud, sageli naiste oma, etendab pidevalt suurt osa kolhooside ja .sovhooside tööprot-sessis.
Pildil viivad naised toitu hõberebastele. (Foto Valme)
Kodumaal käijad ja välismaised turistid on kohati saanud mulje,
et nõukogude naine oma välimuselt ja hoolitsuselt ei jää eriti maha
läänemaistest õdedest. See võib teatud piirides kehtida Baltikumi,
Leningi'adi ja Moskva naiste koMa.
MADRIID Boeing lennu-kompajnü
Hispaania esindaja üt-.
les, et 747 lennukitüubil on 675
naela itühjaks ammutatud uraani
juhtimisseadmeis. See uraan ei
tekita ohtlikku kiirgust ja selie
kasutamine on lubatud lennuliikluse
juhitkonna poolt. Selle seletuse
ta pidi andma pärast seda,
kui möödunud märtsikuul kokkupõrkel
hukkimud lennuM rusudest
Tenerife lennuväljal leiti
uraani.
Kel on juhust ohiud tutvuda eluga
väljaspool neid soodustatud ra-joone,
saab nõukogude naise argielust,
mentaliteedist ja välimusest
sootuks teissuguse pildi. ,
Kõigest üheõigusluse kuulutamisest
hoolimata kannab nõukogude
naine ikkagi kahekordset koormat
— käib tööl ja hoolitseb majapidamisi
ning lastekasvatamise eest.
Tülika sabasseismise ja algelisemategi
majapidamismasinate puudumise
tõttu on just viimane osa
eriti koormav naistele.
Kaasa aitab ka korterite väiksus
ja selle tõttu paratamatult pealesunnitud
tihe kontakt" naabritega.
V
Kursustel ja õpingutel vene naistega
tihedamalt kokkupuutunud
kõnelevad nende puudulikust hügieenist
(ööriietus puudub, magatakse
pesuga) ja kosmeetikast,
nende silmaringi püratusest ja orjalikust
alistumisest meeste tujudele.
Naiste peksmine perekonnas on
tavahne nähtus, eriti muidugi purjus
olekus. Ja venelaste peod on-tuntud
oma ,4dire tempo" poolest.
Klaasid tuleb tühjendada põhjani,
Venelasi oil Lätis p r a e p juba
50% elanikkonnast, ikirjutab
,.Londonas Avize". On iseloomulik
lätlaste venestamise teel, et
Läti kompartei • pjmetlik ajakiri
, Daugava" avaldatakse keskkomitee
otsusel nüüdsest peale vene
keeles. Asja ilusamaks tegemiseks,
üteldakse, et ajakiri tahab
hakata tooma ka lati luuletusi ja
kirjanduspalasid vene keeles, et
neid vene lugejaile: kättesaadavaks
teha.
LIMA — P e r u u sõjaväeline valitsus
on pehmendamas 13 kuud
tagasi maksma pandud sõjaseadust
j a tagastamas põhiseadus-
.Irkke õigusi, tegi president Fran-cisco
Morales Bermudez teata-vabks.
Valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra
| kui metsikud tänavarahutused
toimusid protestiks
kõrgema bensiinihinna ja lüklus-vahendite
p^iletite maiksmapane-kul.
.
Sü^dmüsfiB kalender
(D Kobnapäeval, 7. septw kell 8 õ.
laevasõit „Cayuga'l. Pääs laevale
kell 8, sõit kell 8.30—12 õ.
o Laupäeval, 10. septembril algusega
kell 9.30 DeviFs Elbows
Eesti Liit Kaiiadas nõupäev ühenduses
tuleval aastal toimuvate
killamžngudega.
¥ABÄ EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ai.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
• KUULUTAMINE
VABA EESTLASES.
on tasuv ajalehe laialdase ^
leviku tõvtu.
Kuulutuste hiniaad:
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel $3.75
tagaküljel .. ..- - $3.50
igasugune keeldumine sellös osas
on pererahva solvamine.
Sellele Järgnevad stseenid on üsna
metsikud jä võikad lääne-maistele
silmadele.
Aga vene naised suhtuvad taolisse
käitumisse nagu loomulikku
nähtusesse. Häda sellele, kes katsub
end naise kaitsemiseks segada
pererahva „siseasjade õiendamise"
vahele või koguni kutsub kohale
miilitsa! .
Moraalselte vaatekohtade poolest
võiks nõukogude naist võrrelda ü-ma
liialdusteta näiteks naistega
kuninganna Victoria aegsel Inglismaal.
Ametlik moraal on väga range
— kuigi sel tihti pole kuigi palju
tegemist tegeliku ehiga.
Abielunaist, kes hangib endale
meeldiva ööriietuse, kahtlustatakse
„ebamoraalsuses'V kuigi ta kavatseb
selles esineda ainult oma
abikaasa ees . . .
Näib, et käesoleva sajandi
areng naise üheõigluse suunas
on nõukogude naisest peagu puutumatult
mööda lämud.
Veel tänapäeval meenutab nõukogude
naine pigemini möödunud sajandi
allasurutud ja halvasti koheldud
talupojähaist kui naisi kas
või nõukogude satelliitriikides, kõnelemata
läänemaistest naistest.
Naiste õigused ~ nagu nii palju
muud — on N. Liidus esialgu jäänud
ajalehtede ja seinalehtede
juhtkirjade aineks.
Alates septembrikuuga tehakse
muudatus provintsiioterüga. Loosimine
toimub igal kuul ja iga"
5-dollarilisel piletil on võiduvõi-maius
'kjahel järgneval loosimisele
Samuti on suurendatud yäljaloo-simisele
tui^v rahasumma. Uuel
loteriü on'kolm üheonilj oni dollari
suurust võitU; igal kuul senise
viie ühemiljonüise võidu asemel
kahe kuu kohta. Uus süsteem
muudab huvi loterii vastu suuremaks,
ikui esimesel korral pUet
ei võitnud,: on ikkagi veel teine
võimalus; et sama pilöt võib võita
uuesti
Lisaks kolmele 'liheüTLiljoni dollari
suurusele võidule on veel
10.000 dollarilised võidud, kui p i leti
kuus viimast numbrit on samad
k u i peavõidul, $1000 kui vüs
numbrit on samad, $250 kui neli
on samad ja viimased kolm
numbrit aonavad 50-dollarilise
võidu.
Moskvas esitab tuntud teadlane
soovi, rännata väilja ÜSA-sse,
Vastusega venitajtakse ja vanita-tak&
e ning lõppeks teatatakse, et
ta ei saa välja rännata erhe 15
aastat, kuna ta timneb liiga palju
nõukogud^ teaduse saladusi.
„Ma ei saa ju timda mingeid
saladusi," ütleb iteadlaine,„sest
meie Oleme ameeriklastest vähe-malit
15 aastat maha jäänud."
,,Just see ongi saladus."
, KUULUTUSr VÕTAVAD
: VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
^ Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
L Mrs.-Leida,iVIarley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont. •
Telefon: 223-0080
• • • \
,,,Vaba Eestlases" ilmunud
Tonuny Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või t e l : 423-
4558 ja 461-6916.
Willöm Oltmans .ütles, et G.
Ford sai komplektse uurimuse
mõrvamisest, kaasaarvatud inimese
kirjeldus, fees oli selle organiseerijaks
ja kelle käsul see
toimus, kui ta oli Valges Majas,
aga ei teinud midagi selle põhjal.
Ta rääkis äsjasel pressikonverentsil,
et materjal, mis anti G-Fordile,
sisaldas sama salapolitseilt
saadud informatsiooni, mis
anti Jacqueline Kennedy-Onassi-sele,
tapetud presidendi lesele.
Ajakirjanik ütles,
et ta sai informatsiooni vandenõust
ja G. Fordi teadlikkusest
selles ühelt ustavalt tunnistajalt,
kes on valmis tulema välja
kui president Jimmy Garter
annab küllaldase garantii ta
julgeolekuks.
W. Oltmans on televisioonire-porter,
kes on kirjutanud raamatu
Kennedy mõrvamisest, mis
ilmub peatselt Ühendriikides Ta
lisas, et uus tunnistaja on olnud
väga lähedal endistele ühendriikide
presidentidele. W. Oltmans
ütles, et tä leidis uue tunnistaja
siis kül kogus materjale mõrva
üheiks liikmöks, tegi siiski, oma
lõpliku j ärelduse, et Lee Harvey
Oswaild oli 'üksinda kogu mõrvaloo
taga.
W. Oltmans keeldub praegu lähemate
andmete andmisest, kuna
ta avaldavat neid detaüe oma i l mumisel
olevas raamatus.
MOSKVA — USA saadik Mal-cohn
Toon ütles, et hiljutise tulekahju
kahjustuste parandamine
läheb maksma, umbes 5 niiljonit
dollarit. Ta seletas, et palju ma-
•terj ali. j a uusi sisseseadeid tuleb
tuua tJhendriikidest, et parandada
hävinud kaitust, hävinud kaheksandat
korrust j a teisi kahjustatud
feorruseid. Toon tegi ka
teatavaks, et tuleikahju ajal on
ohiud vanelästest tuletõrjujate
poolt teatud ulatuses röövimisi.
Sellekohased kuuldused hakkasid
liikuma kohe peale tulekahju, et
väiksemaid asju on saatkonna
Ifmtfb 2 Icorda nädqlcis —
Sügise tulekuga
metselukadki nukraks ja tuimaks
nagu oleks neilgi suvest,
kahju.
Jänes istub Juba kolmandat
päeva üksipäini ikka iihe
ja sgima längus Õimapuu all,
närib poolikut mahakukkunud
õuna ja ainult õhtupoolikul
tuleb korraks veel vaid
ristikheina riilpsimä. Inimesest
ei tee väljagi. Kevadel
kargasid koos poegadega viiekesi
ja jäid vahest jalgu,
aga hüpped olid nõnda kõrged,
et kas või üle aia peenramaale
kohe sisse.
Kurg ka. Eile hommikul
püüdis ta supluskohas konni,
kus suvel käib selline möll ja
sulistamine, et ärgu mets-elanikud
tulgu ligigi, õhtu-poolilku
oli ta ojasiUa juures,
tõmbas ühe jala kõhu alla,
vahtis pead pööramata rah-narohus
rabistvaid konni ja
tõusis lend,u pikkamisi yeni-des
kui villane lõng alles
siis, kui talle üsna. ligi läk-;'
.••sin.
Äga kõik pole siiski veel
sügis, uinumine või selge venimine.
Naabrimees, kes ka
pole põllumees vaid rolikem
nii suvitajaelu peal, astub
ühel päeval sisse ja kohe pärima:
„Kuule, kas meie ilma sabata
hiir on siia tulnud? Ah
et ei ole näinud? No ma mõt-lesnn,
et kuhu ta. siis ikka suure
parinaga pani, kui et läbi
metsa naabri juurde. Näe,
seadsin lõksu üles, hommi-
! kuks oli lõks kinni ja paljas
saba vahel. No kuhu see loomake
siis nii ilma sabata ikka,
kui et naabriperesse kaebama.
Kui näed, eks šüs
tead, kust tulnud/^ •
Ei, ei'meie! tõesti • mitte;
naabrimehe sabata hurt näinud
ei ole. Aga riüüd võtan
raina omakorda tulija ille-kuulamisele:
,.Ka& mitte meie kõversaba
pole teie poole üle tulnud?
No see sukapaelamadu, kes
rehavarrega saba pihta sai.
Muidu oli ikka iga päev meie
kivitaimlas nälia, aga enam
ei ole. Kadunud, saad am,
ja kuhu mujale ta ikka pis
tis, kui et metsast läbi naab
rimehe krundi peale."
Naabrimees meie kõversa-ba
näinud ei oie nagu meie
tema ihnasabätia hurtki mitte.
Aga selle hüre võis ju kõ-versaba
poolel teel ära süüa
ja nüüd laseb kuskil mätta
all leiba luusse ega tule nii
peagi välja.
.Metsaveerel kõrge haraiise
fuu jämedal oksal põõnutab
okassiga, siinse liimega ,>por-cupine",
ja peab lõunauinakut.
Suur nagu väkest tõugu
vasikas, laisk ja uimane, aga
talvel teeb paha mis hirmus,
närib mändidel koore iun-berringi
nü hullusti .ära, et
pool palgimetsa lahelt hingusele.
Vahin elukat puu all ja äkki
tuleb lugu meelde, mis
juhtus siis, kui me alles siia
maale tulime.
Suuremäa-mees Jürka ja
Saaremaa-mees Priidu, kõvad
$öömehed ja igatpidi hakkajad
ka, said suvilaehitamisel
tööd. Pärast tööpäeva metsas
lüüsides niärkas Jürka äkld
puude vahel mingit looma,
parajas jooksus hea taga
ajada.,-
,,Näe, kena karvane loom,
tead, püüame kinni, ma viin
koju lastele mängida!"
Aga selle ajaga oli loom
juba puu otsa roninud; Kätte
ei saa. • •
„Kuule, ma ronin talle Järele,"
teatas Jürka.) jJPäris
juurde ei saa, see oks mind
ei kanna, aga jma sorkan kepiga,
sina seisa all Ja püüa
kinni!"
Ei noh, miks Prüdu nõus ei
oleks. Sõbramehe poolest juba
seisad seal ja omal huvitav
ka, et mis loom see siis
.ori..: .•
Jürka valis paraja rõika ja
ronis puu otsa. Tõukas looma
korra ja teisegji. KoL
manda korraga vajutbs nõnda
tugevasti, et roiga,s pooleks
läks ja looma sai ta sedasi
oksa pealt Imkkumä.
All ootas Prüdu ja püüdis.
Kui okassiga suure pragina
ja hooga Prüdule sülle kukkus,
oleks püüdjal kui välku
sibnist välja löönud j£
tuhat tulist okast tungis läbi
õhukese suvesärgi. Muidugi
sai loom süs lahti, omas kohmetuses
hakkas edasi koperdama,
jäi Prüdule jalgu, nii
et see talle istuli selga prant
;satas.
Mä ei Täägi edasi^ kest te
teate isegi. Kui te okassea
kadudega okkaid, nagu õnge
näinud olete, siis oskate olu-korda
kujutellagi.
Loom jäi püiidmata, lastele
mängimiseks koju vüa ei
saanud Ja Prüdu oma ravi
kohta seletas nih
„No oli selle kõhupoolega
mis oli, nõelad said välja tiritud,
aga tagant poolt, selle
altpoolt-selga kehaosaga oli
terake tüütut tegemist..."
töötajate bürooruimiidest kadumise
kohta, kuna ei uskunud, et ^^cl, nagu aadressraamatuid,
see ohiufcs 'ühe mehe töö. Wafre- i postmarke, televisioonifÜBnide
ni kcmisjioai, kus G. Ford ol\ ^"^B^^^^ }^ ^^^^^^
STOKHOLM (EPL) - Valitsuse otsuse järgi
kalapüügipürkonda Läänemeres 1. Jaanuarist alates. Aga praegu
pole veel selge kuhu kälapuügipiir täpselt määratakse. Delegatsioon
Rootsist sõitis augustis Moskvasse läbu^kimistele. 1
Rahvusvahelistel arutlustel on va-1 hedal võib palju õli peituda,
rem. soovitatud, et kälapuügipiir'
asetataks mitte kahe ranniku vahele,
vaid täpselt keskpunkti välimiste
saarte vahele. Kuria N. Liit
on selle vastu, ootavad mitmed
vaatlejad, et pür asetataks rootsi
mandrile lähemale. See annaks
siiski Rootsile nii suure osa Läänemerest,
et rootsi kahiritel pole võimalik
kogu kalasaaki ei püüda ega
müüa. •
Olgugi et räägitakse peamiselt
kalapüügist, pole see küsimus
kõige tähtsam. Strateegilised küsimused
on hoopis olulisemad.
Teine tähtis probleem on olipüu-rimine.
Mitmed asjatundjad arvavad,
et merepõhjas Gotlandi, lä-
N. Lüt kui Rootsi tunnevad suurt
huvi selle ala vastus
N. Liit pole veel; ametlikult oma
seisukohta esitanud. AUes pärast
läbirääkünisi on võimalik niidagi
kindlamat ütelda iselle kohta, kuhu
ipitr lõplikult asetatakse.
I I
Dir
on valvel
eestlaskonna üldhuvide eest
ÄI^^IARA - Türgimaal on okiud
koolerasse haigestumisi ja 34 iast
on Türgi pealinnas viimasel kümnel
päeval selle ohvriks langpnud,
tegi Ankara lümapea Vedat Dalo-kay
teatavaks ja siiüdistas valitsust,
et see on haiguse puhkemist
seni saladuses hoidnud. Alles paar
päeva enne seda eitas tervishoiu-mmister,
et koolerasse oleks ohud
haigestumisi Ankaras või teistes
hnnades. Viimane ametlik koolerasse
haigesftumine oli 1970, mü Istanbuli
ääreiiimas siiri 52 isiimost.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 8, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770908 |
Description
| Title | 1977-09-08-08 |
| OCR text | y. iiriiiuwamiimm ..VABA EESTI AMB" on vobade eesf/asfe bmfek^ndia TUtUX nBun Neljapäeval, 8. septembril 1977 — Thiirsday, September 8, 1977 Rahuplcicifiye WASHINGTON — Ameerika diplomaadid on vihased kuna nende-plaanid ralhu saavutami-seks Põbja-Iirlmaail paljastati ajakirjanduses enneaegselt. Pärast nädalaid kestnud salajasi kontakte ja läbirääkimisi Londoni ja Dublini valitsustega, näib nende vaikne algatus võivat.luhtuda, kuna ajakirjandus selle liiga varakult avalikuks tegi., On saanud selgeks, et president Cär-ter tahab rahu saamiseks vahele segada USA majanduslike investeeringutega. ÜSA diplomaatidele on siiski selge, et katoliiklaste ja protestanitide vahelise tüli peavad need ise lõpetama. S8 DURBAN - Lõuna-Aafrika on jätnud omale õiguse kasutada tuumaenergiat ka muuks kui ainult rahuHkuks otstarbeks kui see osutub talle vajaükuks, ütles finants-müiister Owen Horwood. Ta mainis, et L.'Aafrika on andnud kinnituse Ühendriikidele, et nende programmi; eesmärk tuumaenergia kasutamisel on rahulikeks vajadusteks ja et nad peavad sellest kinnitusest veelgi kinni. Aga kui L.- Aafrika otsustabi tuumaenergiat siiski kasutada mõnel teisel otstarbel ja vilsü, siis ta teeb seda oma vajadusteks ja oleks üksi otsuste tegija. „The Washington Post", teatas möödunud pühapäeval, et ühendriikide valitsus sai ponmiikatseta-mise kavast teada alles sus kui N. Ludu partei juht Leonid Brezhnev saatis president Jimmy Carterile hädaldava sõnumi, et; L.-Aafrika tahab pommi katsetada ja soovis, et ühendriigid a i t ^ i d seda keelustada. Suurriikide surve pügi tulemuseks, et ti.-Aafrika kinnitas, et nad ei kavatse praegu katsetust ' teha. Inimlik tööjõud, sageli naiste oma, etendab pidevalt suurt osa kolhooside ja .sovhooside tööprot-sessis. Pildil viivad naised toitu hõberebastele. (Foto Valme) Kodumaal käijad ja välismaised turistid on kohati saanud mulje, et nõukogude naine oma välimuselt ja hoolitsuselt ei jää eriti maha läänemaistest õdedest. See võib teatud piirides kehtida Baltikumi, Leningi'adi ja Moskva naiste koMa. MADRIID Boeing lennu-kompajnü Hispaania esindaja üt-. les, et 747 lennukitüubil on 675 naela itühjaks ammutatud uraani juhtimisseadmeis. See uraan ei tekita ohtlikku kiirgust ja selie kasutamine on lubatud lennuliikluse juhitkonna poolt. Selle seletuse ta pidi andma pärast seda, kui möödunud märtsikuul kokkupõrkel hukkimud lennuM rusudest Tenerife lennuväljal leiti uraani. Kel on juhust ohiud tutvuda eluga väljaspool neid soodustatud ra-joone, saab nõukogude naise argielust, mentaliteedist ja välimusest sootuks teissuguse pildi. , Kõigest üheõigusluse kuulutamisest hoolimata kannab nõukogude naine ikkagi kahekordset koormat — käib tööl ja hoolitseb majapidamisi ning lastekasvatamise eest. Tülika sabasseismise ja algelisemategi majapidamismasinate puudumise tõttu on just viimane osa eriti koormav naistele. Kaasa aitab ka korterite väiksus ja selle tõttu paratamatult pealesunnitud tihe kontakt" naabritega. V Kursustel ja õpingutel vene naistega tihedamalt kokkupuutunud kõnelevad nende puudulikust hügieenist (ööriietus puudub, magatakse pesuga) ja kosmeetikast, nende silmaringi püratusest ja orjalikust alistumisest meeste tujudele. Naiste peksmine perekonnas on tavahne nähtus, eriti muidugi purjus olekus. Ja venelaste peod on-tuntud oma ,4dire tempo" poolest. Klaasid tuleb tühjendada põhjani, Venelasi oil Lätis p r a e p juba 50% elanikkonnast, ikirjutab ,.Londonas Avize". On iseloomulik lätlaste venestamise teel, et Läti kompartei • pjmetlik ajakiri , Daugava" avaldatakse keskkomitee otsusel nüüdsest peale vene keeles. Asja ilusamaks tegemiseks, üteldakse, et ajakiri tahab hakata tooma ka lati luuletusi ja kirjanduspalasid vene keeles, et neid vene lugejaile: kättesaadavaks teha. LIMA — P e r u u sõjaväeline valitsus on pehmendamas 13 kuud tagasi maksma pandud sõjaseadust j a tagastamas põhiseadus- .Irkke õigusi, tegi president Fran-cisco Morales Bermudez teata-vabks. Valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra | kui metsikud tänavarahutused toimusid protestiks kõrgema bensiinihinna ja lüklus-vahendite p^iletite maiksmapane-kul. . Sü^dmüsfiB kalender (D Kobnapäeval, 7. septw kell 8 õ. laevasõit „Cayuga'l. Pääs laevale kell 8, sõit kell 8.30—12 õ. o Laupäeval, 10. septembril algusega kell 9.30 DeviFs Elbows Eesti Liit Kaiiadas nõupäev ühenduses tuleval aastal toimuvate killamžngudega. ¥ABÄ EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-ai. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-ni. • KUULUTAMINE VABA EESTLASES. on tasuv ajalehe laialdase ^ leviku tõvtu. Kuulutuste hiniaad: üks toll ühel veerul $3.25 esiküljel $3.75 tagaküljel .. ..- - $3.50 igasugune keeldumine sellös osas on pererahva solvamine. Sellele Järgnevad stseenid on üsna metsikud jä võikad lääne-maistele silmadele. Aga vene naised suhtuvad taolisse käitumisse nagu loomulikku nähtusesse. Häda sellele, kes katsub end naise kaitsemiseks segada pererahva „siseasjade õiendamise" vahele või koguni kutsub kohale miilitsa! . Moraalselte vaatekohtade poolest võiks nõukogude naist võrrelda ü-ma liialdusteta näiteks naistega kuninganna Victoria aegsel Inglismaal. Ametlik moraal on väga range — kuigi sel tihti pole kuigi palju tegemist tegeliku ehiga. Abielunaist, kes hangib endale meeldiva ööriietuse, kahtlustatakse „ebamoraalsuses'V kuigi ta kavatseb selles esineda ainult oma abikaasa ees . . . Näib, et käesoleva sajandi areng naise üheõigluse suunas on nõukogude naisest peagu puutumatult mööda lämud. Veel tänapäeval meenutab nõukogude naine pigemini möödunud sajandi allasurutud ja halvasti koheldud talupojähaist kui naisi kas või nõukogude satelliitriikides, kõnelemata läänemaistest naistest. Naiste õigused ~ nagu nii palju muud — on N. Liidus esialgu jäänud ajalehtede ja seinalehtede juhtkirjade aineks. Alates septembrikuuga tehakse muudatus provintsiioterüga. Loosimine toimub igal kuul ja iga" 5-dollarilisel piletil on võiduvõi-maius 'kjahel järgneval loosimisele Samuti on suurendatud yäljaloo-simisele tui^v rahasumma. Uuel loteriü on'kolm üheonilj oni dollari suurust võitU; igal kuul senise viie ühemiljonüise võidu asemel kahe kuu kohta. Uus süsteem muudab huvi loterii vastu suuremaks, ikui esimesel korral pUet ei võitnud,: on ikkagi veel teine võimalus; et sama pilöt võib võita uuesti Lisaks kolmele 'liheüTLiljoni dollari suurusele võidule on veel 10.000 dollarilised võidud, kui p i leti kuus viimast numbrit on samad k u i peavõidul, $1000 kui vüs numbrit on samad, $250 kui neli on samad ja viimased kolm numbrit aonavad 50-dollarilise võidu. Moskvas esitab tuntud teadlane soovi, rännata väilja ÜSA-sse, Vastusega venitajtakse ja vanita-tak& e ning lõppeks teatatakse, et ta ei saa välja rännata erhe 15 aastat, kuna ta timneb liiga palju nõukogud^ teaduse saladusi. „Ma ei saa ju timda mingeid saladusi," ütleb iteadlaine,„sest meie Oleme ameeriklastest vähe-malit 15 aastat maha jäänud." ,,Just see ongi saladus." , KUULUTUSr VÕTAVAD : VASTU: 1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 ^ Postiaadress: Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 L Mrs.-Leida,iVIarley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. • Telefon: 223-0080 • • • \ ,,,Vaba Eestlases" ilmunud Tonuny Tomsoni fotosid saab tellida talitusest või t e l : 423- 4558 ja 461-6916. Willöm Oltmans .ütles, et G. Ford sai komplektse uurimuse mõrvamisest, kaasaarvatud inimese kirjeldus, fees oli selle organiseerijaks ja kelle käsul see toimus, kui ta oli Valges Majas, aga ei teinud midagi selle põhjal. Ta rääkis äsjasel pressikonverentsil, et materjal, mis anti G-Fordile, sisaldas sama salapolitseilt saadud informatsiooni, mis anti Jacqueline Kennedy-Onassi-sele, tapetud presidendi lesele. Ajakirjanik ütles, et ta sai informatsiooni vandenõust ja G. Fordi teadlikkusest selles ühelt ustavalt tunnistajalt, kes on valmis tulema välja kui president Jimmy Garter annab küllaldase garantii ta julgeolekuks. W. Oltmans on televisioonire-porter, kes on kirjutanud raamatu Kennedy mõrvamisest, mis ilmub peatselt Ühendriikides Ta lisas, et uus tunnistaja on olnud väga lähedal endistele ühendriikide presidentidele. W. Oltmans ütles, et tä leidis uue tunnistaja siis kül kogus materjale mõrva üheiks liikmöks, tegi siiski, oma lõpliku j ärelduse, et Lee Harvey Oswaild oli 'üksinda kogu mõrvaloo taga. W. Oltmans keeldub praegu lähemate andmete andmisest, kuna ta avaldavat neid detaüe oma i l mumisel olevas raamatus. MOSKVA — USA saadik Mal-cohn Toon ütles, et hiljutise tulekahju kahjustuste parandamine läheb maksma, umbes 5 niiljonit dollarit. Ta seletas, et palju ma- •terj ali. j a uusi sisseseadeid tuleb tuua tJhendriikidest, et parandada hävinud kaitust, hävinud kaheksandat korrust j a teisi kahjustatud feorruseid. Toon tegi ka teatavaks, et tuleikahju ajal on ohiud vanelästest tuletõrjujate poolt teatud ulatuses röövimisi. Sellekohased kuuldused hakkasid liikuma kohe peale tulekahju, et väiksemaid asju on saatkonna Ifmtfb 2 Icorda nädqlcis — Sügise tulekuga metselukadki nukraks ja tuimaks nagu oleks neilgi suvest, kahju. Jänes istub Juba kolmandat päeva üksipäini ikka iihe ja sgima längus Õimapuu all, närib poolikut mahakukkunud õuna ja ainult õhtupoolikul tuleb korraks veel vaid ristikheina riilpsimä. Inimesest ei tee väljagi. Kevadel kargasid koos poegadega viiekesi ja jäid vahest jalgu, aga hüpped olid nõnda kõrged, et kas või üle aia peenramaale kohe sisse. Kurg ka. Eile hommikul püüdis ta supluskohas konni, kus suvel käib selline möll ja sulistamine, et ärgu mets-elanikud tulgu ligigi, õhtu-poolilku oli ta ojasiUa juures, tõmbas ühe jala kõhu alla, vahtis pead pööramata rah-narohus rabistvaid konni ja tõusis lend,u pikkamisi yeni-des kui villane lõng alles siis, kui talle üsna. ligi läk-;' .••sin. Äga kõik pole siiski veel sügis, uinumine või selge venimine. Naabrimees, kes ka pole põllumees vaid rolikem nii suvitajaelu peal, astub ühel päeval sisse ja kohe pärima: „Kuule, kas meie ilma sabata hiir on siia tulnud? Ah et ei ole näinud? No ma mõt-lesnn, et kuhu ta. siis ikka suure parinaga pani, kui et läbi metsa naabri juurde. Näe, seadsin lõksu üles, hommi- ! kuks oli lõks kinni ja paljas saba vahel. No kuhu see loomake siis nii ilma sabata ikka, kui et naabriperesse kaebama. Kui näed, eks šüs tead, kust tulnud/^ • Ei, ei'meie! tõesti • mitte; naabrimehe sabata hurt näinud ei ole. Aga riüüd võtan raina omakorda tulija ille-kuulamisele: ,.Ka& mitte meie kõversaba pole teie poole üle tulnud? No see sukapaelamadu, kes rehavarrega saba pihta sai. Muidu oli ikka iga päev meie kivitaimlas nälia, aga enam ei ole. Kadunud, saad am, ja kuhu mujale ta ikka pis tis, kui et metsast läbi naab rimehe krundi peale." Naabrimees meie kõversa-ba näinud ei oie nagu meie tema ihnasabätia hurtki mitte. Aga selle hüre võis ju kõ-versaba poolel teel ära süüa ja nüüd laseb kuskil mätta all leiba luusse ega tule nii peagi välja. .Metsaveerel kõrge haraiise fuu jämedal oksal põõnutab okassiga, siinse liimega ,>por-cupine", ja peab lõunauinakut. Suur nagu väkest tõugu vasikas, laisk ja uimane, aga talvel teeb paha mis hirmus, närib mändidel koore iun-berringi nü hullusti .ära, et pool palgimetsa lahelt hingusele. Vahin elukat puu all ja äkki tuleb lugu meelde, mis juhtus siis, kui me alles siia maale tulime. Suuremäa-mees Jürka ja Saaremaa-mees Priidu, kõvad $öömehed ja igatpidi hakkajad ka, said suvilaehitamisel tööd. Pärast tööpäeva metsas lüüsides niärkas Jürka äkld puude vahel mingit looma, parajas jooksus hea taga ajada.,- ,,Näe, kena karvane loom, tead, püüame kinni, ma viin koju lastele mängida!" Aga selle ajaga oli loom juba puu otsa roninud; Kätte ei saa. • • „Kuule, ma ronin talle Järele," teatas Jürka.) jJPäris juurde ei saa, see oks mind ei kanna, aga jma sorkan kepiga, sina seisa all Ja püüa kinni!" Ei noh, miks Prüdu nõus ei oleks. Sõbramehe poolest juba seisad seal ja omal huvitav ka, et mis loom see siis .ori..: .• Jürka valis paraja rõika ja ronis puu otsa. Tõukas looma korra ja teisegji. KoL manda korraga vajutbs nõnda tugevasti, et roiga,s pooleks läks ja looma sai ta sedasi oksa pealt Imkkumä. All ootas Prüdu ja püüdis. Kui okassiga suure pragina ja hooga Prüdule sülle kukkus, oleks püüdjal kui välku sibnist välja löönud j£ tuhat tulist okast tungis läbi õhukese suvesärgi. Muidugi sai loom süs lahti, omas kohmetuses hakkas edasi koperdama, jäi Prüdule jalgu, nii et see talle istuli selga prant ;satas. Mä ei Täägi edasi^ kest te teate isegi. Kui te okassea kadudega okkaid, nagu õnge näinud olete, siis oskate olu-korda kujutellagi. Loom jäi püiidmata, lastele mängimiseks koju vüa ei saanud Ja Prüdu oma ravi kohta seletas nih „No oli selle kõhupoolega mis oli, nõelad said välja tiritud, aga tagant poolt, selle altpoolt-selga kehaosaga oli terake tüütut tegemist..." töötajate bürooruimiidest kadumise kohta, kuna ei uskunud, et ^^cl, nagu aadressraamatuid, see ohiufcs 'ühe mehe töö. Wafre- i postmarke, televisioonifÜBnide ni kcmisjioai, kus G. Ford ol\ ^"^B^^^^ }^ ^^^^^^ STOKHOLM (EPL) - Valitsuse otsuse järgi kalapüügipürkonda Läänemeres 1. Jaanuarist alates. Aga praegu pole veel selge kuhu kälapuügipiir täpselt määratakse. Delegatsioon Rootsist sõitis augustis Moskvasse läbu^kimistele. 1 Rahvusvahelistel arutlustel on va-1 hedal võib palju õli peituda, rem. soovitatud, et kälapuügipiir' asetataks mitte kahe ranniku vahele, vaid täpselt keskpunkti välimiste saarte vahele. Kuria N. Liit on selle vastu, ootavad mitmed vaatlejad, et pür asetataks rootsi mandrile lähemale. See annaks siiski Rootsile nii suure osa Läänemerest, et rootsi kahiritel pole võimalik kogu kalasaaki ei püüda ega müüa. • Olgugi et räägitakse peamiselt kalapüügist, pole see küsimus kõige tähtsam. Strateegilised küsimused on hoopis olulisemad. Teine tähtis probleem on olipüu-rimine. Mitmed asjatundjad arvavad, et merepõhjas Gotlandi, lä- N. Lüt kui Rootsi tunnevad suurt huvi selle ala vastus N. Liit pole veel; ametlikult oma seisukohta esitanud. AUes pärast läbirääkünisi on võimalik niidagi kindlamat ütelda iselle kohta, kuhu ipitr lõplikult asetatakse. I I Dir on valvel eestlaskonna üldhuvide eest ÄI^^IARA - Türgimaal on okiud koolerasse haigestumisi ja 34 iast on Türgi pealinnas viimasel kümnel päeval selle ohvriks langpnud, tegi Ankara lümapea Vedat Dalo-kay teatavaks ja siiüdistas valitsust, et see on haiguse puhkemist seni saladuses hoidnud. Alles paar päeva enne seda eitas tervishoiu-mmister, et koolerasse oleks ohud haigestumisi Ankaras või teistes hnnades. Viimane ametlik koolerasse haigesftumine oli 1970, mü Istanbuli ääreiiimas siiri 52 isiimost. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-08-08
