1978-07-27-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J-National
Library 56255
Gen.lcquisitions Saction
Ottawal^Onts
Second class mail regis-iration
number 1089.
E E
QIMUB
IGAL ifelSIPÄEYAi.
JA NEÄJAPÄEilli^^^^:^
Nr. 5G (2499) XXVII aastakäik Neljapäeval, 27. juiüü 1978 - '5^^^^%, J% 27,1978 Üksü
BELGRAD— Belgradis algas ii.n. Kolmanda Maailma riikide konverents, kus president Tito
oma avakõnes juhtis tähelepanu pinevale ohikor raie Aafrikas ja tagasihoidlikult kritiseeris N. Liidu
Ja Kuuba sekkumist Aafrika afääridesse. Tito maüiis, et suurriigid ohustavad määihnarahu
Ja tegi ettepaiieku, et erapooletud riigid koondaksid oma ridu ning teeksid ühiselt jõupingutusi
; Tito mainis, et praegu toimuvad.
eraT)ooletiites' pM]±ondadBS,: eriti
Aafrikas uute köloniasLlyonriide
pealetungid ning Aalfika riike tahetakse
võõraste/polt domineerida
ning neid õlina võimu jalla pai-,
nutadä.;; • • ;
V^:Tito^ arvates ; tuleks ^/seffistele
?Jjtšioonidele iihiselt vastu as-
Presiäandi konist võis järeldada,
et ta tunneb tõsist; m!uret^
ja N, Liidu operatsioonide pärast
Aafrikas, mis lõHesitavad Aafrika
riikide üksmeelt.
Lääneriikide vrMIejate aryaites
püüdis Tito ikõigiti oma krütikat
tasaikaalustada jagades seda üiie
ikäegä N. Liidule ja Kuubale ning
teise käega. läänerükideile. ."
• .Arvatakse, et N. Liidu toetasel
toimuvad Kuuba operatsioonid
Aafrikas kujunevad viis päeva
vältavate läbirääkimiste kestel
,.: kongressil- peamiseks' arutlus-
'..aineks .C:
Samuti võivad teravalt esile kerkida
araablaste . vahel tekkinud
laibMielid seoses Egiptuse rahu-ofensiiviga
Iisraelis, Kambodzlia
ja Vietnami püritiilid ning prantslaste
sõjalised operatsioonid Aafrikas.
Konverentsist osavõtvad riigid
on esindatud oma maa välisministritega,
mille tulemusena konverentsi
tööd ja otsuseid peetakse
väga tähtsaks.
Äiandusteadlane Aleksander Haavaniit, kes omas Springmounfis; Öwen Soundi äärelinnas, Ontarios
soure Ja hästi sissetöötatud aia;ndiis- ja Mäastikukii jundamise etevõtte, kinkis seUe võlavabana täies
tervikus.l. .jiiidil1978. a. E e s t i - m a i n i t u c i - ö . ; Jipiili!.^^
Efötluse ja meie ühiskonna seisukohalt
nii erakordse teo jäädvustamiseks
luuakse ^Eesti Sihtkapital
Kanadas juurde nimetatud anrietu-sele
tuginev Haavamidu nimeline
••-fond../
Vastavalt annetaja, soovile, jätkab
hä.sti plaanitsetud ja üldtuntud
ettevõte, mil^e turuväärtus ulatub
' su urenia summani, oma tegevust
nimega; Häavanut's Springmount
^urseries & Landscaping Ltd. '
EeskixjHpakkuva rihvusteadii-kü
eestlasena on A. Haavaniit juba
varem annetanud Eesti Siht-
/ kapitalile Kanadas iile 830,
Seekordne panus on eestluse pü-
V simise ja meie rahvuslike sihtide
; taotlemise seisukohalt avalikkusele
teadaolevail andn^eil esniakprdne
ja ainulaadne, l Selle .erakordse
sündmuse puhul kuulub'Eesti Sihtkapitali
erilfne tänu ja tunnustus
.sellele tõsisele Eesti mehele! ^
ning vastuminna oma peatsele 75-
dale sünnipäevale.
Haayaniifs Springmoimt Nurse-ries
& Landscaping Limited asub
50-ne aakrilisel maa-alal umbes 190
km Torontost loodes maanteede nr.
^ ja 21 ääres. Suurem osa* sellest
on eriteadlikult ja hoolega väljaarendatud
puukooli all, mille tooteid
tullakse ostma isegi 150 km
kauguselt. Sealt osteti ka hulk puid
Montrealis; asetleidnud maailmanäituse
kaunistamiseks, üheks otsitavaks
puuüigiks . on Eesti kask
(pendula alba ehk Estonian White
Bu-ch). Moodsate masinate, veokite
ja suurte triiphoonetega varustatud
ettevõte rakendab hooajal tööle
umbes pa arkümmend isikut.
Tööd on ettevõttes leidnud ka
eesti üliõpilased, kusjuures üks
edasipüüdlik noor sai oma^ kõrgema
erihariduse A. Haavaniidu
1 Samuti tänan oma kaaslasi ESK
juhatuses, kes terve aasta jooksul
on olnud abiks varemkirjeldatud
tulemusteni jõudmisel. Olgu seejuures
eriti rõhutatud Harald Teder'!
kui sekretäri teened, kellega
koos tuli ka korduvalt käia kohapeal
olukordadega tutvunemas, ja
Henn Äiäeste kui laekuri panus.
; J. H. LUPP
Eesti Sihtkapital Kanadas
esimees
mistwl.
Ja II** asetab pärja Eesti v^badmse/eest langeniiite mälestiissambale Lakevvoodi kal-
Tänavu on kodumaal erilise intensiivsusega hakatud tähelepanu
pühendama välis-eestlastele, lisaks arvukaile väljaandeüe,
mida „htimata kaasaandeina" pn tasuta saadetavale ajalehele
vahele pandud. Kõige uuemaks võtteks on propagandalehe „Ko-diimaa"
fotovõistluse väljakuulutamine, „soovides laiemalt kaasa
tõnunata väliseestlasi ja kõiki ,,Kodumaa" lugejaid võõrsil oma
• s jalehe. kujundamisele ja pildimaterjaliga varustamisele".' Foto-
^^wistltise teemaks on ,JVIaailm minu iimheff".
Lõpetanud 'Eesti^ Vabariigi stipendiaadina
Saksamaal. . aiandus^
: üiikooii tegutses Ä. Haavaniit Eeslis
vastava ala eriteadlase ja õppejõuna.
Põgenilaitee kulges Saksamaa
kaudu Kanadasse, kus omandanud
Vajaliku mda-:ala arendas ta
selle eeskujupakkuvaks aiahdüsli-kiiks.
ette\rotteks.. Kantud soovist
jääda oma elutöö lähedusse ja olla
iiõuandjaks selle uuele ärimajah-däjale..
ehitas ta omale ilusale jõe-'
.^raidale uue elumaja. i . T _
Selles idüUiiises vaikuses võib ta
nüüd rahulikkuses sirvida oma
.suurt emakeelset raamatukogu
Ja kuulata eesti heliSoomingut
.saurarvulisest heliplaatide kogust
Paljude asutuste ja isiklike kodude
maastikukujundused õn soaritatud
selle aiandtJisäri poolt.
A. Haävaniidu sooviks oli, et te-,
ma aiandusettevõte tegutseks edasi
ja kohapeal seda juhiks ning
majandaks eestlane. Sobivaks isi-)
kuks osutus Erik Toomas Hess, kes
on 26 .aastat vana ja lõpetanud
Ryerson PolytechniGal Iristitute'i
maastikukujundamise arhitektina.
Eesti Sihtkapital Kaiadas avaldab
tõsist tänu ja tunnustust advokaat
Enn Alfred'ile, kes on täitnud
kõ.ik kinkelepinguga seosesolevad
notariaalsed dokumendid tasuta^
mis kui,tema panus eesti ühiskonna
heaks väärib eriti tugevat alla-
' kriipsutamist; -
^ SAN DIEGO: — tJhendrükides,
Kalifomia rannikul, sooritas
ühendriikide merevägi katseid
uue tiibraketiga, mis ei andnud
loodetud tulemusi. ; kalifomia
.rannikul tulistati allveelaeyalt
üles kaks tübraketti, "mis mõlemad
iloikkusid umbes kümme
sekundit pärast väljaMis^mist
Vaiksesse ookeani. Katseid järgis
ka ühendriikide: kaitseminister
Harold Brown. :
WASHINGTOI^
de president Carter^^ saavutas suurema
välispoliitüise võidu kui
Senat'. tühistas: : relvade. väljaveo
keelu; Türgisse. Senat keelustas
relvade ja- sõjalise abi. andmise
Türgile pärast Küprose. sõjakäiku
kui tJhendrlikides suhtuti Türr
gi operatsioonidesse Küprosel
kui agressiooni. Türgi ön NATO
liige M d hakkas viimasel ajal
lähenema N., Liidule. . , • "
: Ajaleht: kirjiitab.V võistluse temaatika
selgitamiseks, . et • see
„annab osavõtjaile pnimnatuid
võimalusi käsitleda oma fotodes
tänapäeva aktuaalseid probleeme
hing helgeid püüdlujsi rahu ja
rahvaste koositöö nim.el, avada fotode
kaudu oma suhtumist meid
ümbritseva.eki nähtustesse, tuua
esile loova töö lusti, looduseyüu
või lähedaste inimeste igapäemst
elu, selle muresid ja rõõme ning
'loo•tllsl.'^ ^ ;•••'• •••>•-••
Fotosid m • võimalik juba. praegu,
ootamata võisthise lõpptähtaega
sisse saata,
kusjuures sobivate fotode saabumisel,
oilevattoimetiisel õigus neid
avaldada varjunime, all . lisades
suletud ümbriku autori nime ja
aaclressigä. • Kindel formaat pole
ettenähtud,;: kuid eelistatavam
olevat 13x18 sm kõrgläikelisel paberil.:
Võistluse Ätaeg on 1.
veobr. 1979.
Parimateks. timnistatud fotode
eest bn ©ttenähtud aiüiinnad> kus
esüneseiks on küllakutse Tallinna
kümneks päevaks, võisitlusite korraldajate
külalisena 1980. aastal
toimuva olüimpiäregati ajaks.
Kaks teist aidiinda on küUalmt-sed
Tallinna seitsmeks päevaks
auhinna saajale sobival a^ial.
Kolmandad auhinnad on naihk-ehistööd
ja neljandaks ergutusauhinnad
kirjandusteosed.
,,Kodumaa," kõrval pn teistöks
fotovõistluse organiseerijaiks Väliseestlastega
KuMürisidemeite
Arendamise ühing jä Välismaaga
Sõpruse ja Kultuurisidemete
Arendamise Eesti' Ühing.. ' v
Kodumaalt. saabunud teadete
põhjal olevat jutini kuus külastanud
Tallinna ja kõnelenud Oleviste
kiriku, USA astronaut James
Irvin koos abikaasaga. Teatavasti
sai astronaut irvin kuulsaks
oma 1971. a. sooritatud Apollo 15
lennuga, mille raamides ta esimese
inimesena maailmas ,kasutas
kuu peal autotaoHst sõidukit.
Pärast oma ajaloolist kuu «autosõitu",
on Irvin ennast pühendanud
ilmaruumi lendude, populariseerimise
kõrval evangelisat-slooni
tööSe. Ta on kirjutanud
raamatu oma usWilaikssaamisest,
palvevastustest kuu peal ja Jumala
kutsest oma elus. Ka reisib
ta ring! ja jagab oma elamusi
astronaudina ja usklikima. Eesti
jõudis James Irvin pärast lühemaid
peatusi Rootsis ja Soomes,
kus ta ka kirikutes kõneles. Oleviste
kirikus, mis pn praegu Evangeeliumi
Kristlaste ja Baptistide
koguduse kasutuses ,võeti astronauti
kui kaasbaptisti lugupidamise
ning annastusega vastu. Ei
oie kuulda olnud, kas Irvinil oli
Eestis ning Venemaal kokkupuuteid
ka Nõukogude kosmonautide
ning- ametkandjatega.
Möödunud nädal oli Jõekääru suvekodus väga vaheldus- ja te-
.gevusrohke. Ka teine nädal algas päikesepaistega mis kestis kuni
reedeni, mil kohale jõudsid kaua oodatud yilunapilved. Vihma
sadas paras jagu, kunr viimaks päike jälle oma ,,nina" pilvede
vahelt välja pistis ja andis lastele võhnaluse välis4egevuseks.
Möödunud nädalal algasid sporditreeningud
ja. võistlused ..kuna
käesolev nädal on spordi-nädal.
Tennise paarismängu võitsid V.
Lömax ja T. Grol. Teimisemängu
õpetajateks olid hr. Rannalä ja
hr Lents. Lašlonises omas pronk-
] äi I.-Esken;-.' V,' /: ; ; - : : ^ : • " ' .
• Tarede kaimistamisel ,.olid sil-mapaistavamäd;
poisid,
kes mGisterdasid: al^:ende ala lille-kastid,
• .mida suured • .tüdrukud
lilledega rikastasid.- Nägusad näe-
.vad; välja ka rippuvad lülepotid
lilledega. V ' •
rikkaks päevaks, kuna külla ,tu-
Eesti Sihtkapital Kanadas esindajad kops suure annetuse tegija Aleksander Haayanüduga. Vasa-
Mt:-:paremale:: õpet. • A. • .H.,Aste,. H. ^iLupp^ H. Teder, A.';Haavanüt. Ja adv^ E.; Alfredi...: - •;
Möödmuid nädal oli ka „rända-mise"
nädalaks.
Suured poisid:ja itiiärukud sooritasid
jalamatka Simcoe järve
aarde kuna ..keskmised nmg väikesed
poisid ja itüdrulaid matka-sid
Simcoe järve ääres asuvasse
Sibbald Pointi provintsi — parki
-kus tuT^ti; mõnu üusast päevast.'
•;
Eelmise nädala laupäev kujunes
suvekodule sõprus- ja elevus-:
lid Seedrioru noored oma. juhi ja
kasvatajate saatel.. Jõekääru : ja
Seedrioru Suvekodu vahel on alati
valitsenud väga sõbralikud suli'
ted: ja ka seekordne päev kujunes,
eesti noorte:sõpruspäevaks..
Saabmmid tervitasid-.Jõekääru
noored lauluga ja kuigiti vastastikku-
.mälestusesemeid. Seedrioru
juhataja pr. Rist tõi: Jõekääru
25. a. juubeli puhul laste poolf
vailmistatud suure koogi koos 25.^
aasta juubeli Õmieaopviga. Peale
koogi andis ta Jõekääru jühataja-
-le - pr. Lomax 'iie iile suiire . laste
poolt; valmistatud sünnipäeva-ikaardi,
müiele oli alla kirjutanud
Seedrioru pere.
Jõekääru juhataja omalt poolt
kinlds jSeedriorule potti istutatud
sõnajala, paludes sedaistu-dada
sümboolseks kokkukuuluvuseks
Seedrioru niulda.
• -' < ' • • ., . •
Päev möödus lõbusas tegevuses
ja võistlustes, õhtusel lõfeketule
ääres esineti lõkkenumbritega ja
laulu- ettekannetega, mida G. Palu
oma kitarrimänguga täiendas,
bahkimiisel lauldi lahkumislaulu
ja sooviti külalistele head re|si.
Suvekodus voetakse eesti kee-,
le rääkimist eriti tõsiselt, kusjuu- ,
res laste vahelme koostöö ja üh-tekuuluvusetimne
on tugevad.
. Plüiapäev kell 3. p.l. toimus su- :
vekodu- välikirikus jümalateenis- :
tus kus jutlustas õpetaja' IJ. Pe- .
tersoo kes oli: oma jutluse aluseks •
valinud Lmikaev. 15. p.^^—6 salmini
mis räägib karjasest kes
pimeduse tulles oma lambakarjast
kaotas ühe; lamba. . . •
' Jumaiateenistuser viibisid ka
Icaks Kanada.; 'külalist,' iindine
Georgina vallavanem; (major) G.
Taies ja koolibusside "omanik R.
Walker. Enne ja' pärast jumalateenistust
liikusid nad suvekodus
ringi, imetlesid selle puhtust ja
korda. 'Erilist kiitust jagati süve-kodju
õele pr. Roosile eeskujuli-.
ku ambulantsi eest. Lahkumise!
kinkis kunstnik E . ' Ruberg; neile
mälestusesemeid, mille tjaga küljel
õli tekst „Htoia J^mial Eesitit
ja Kanadat" ning lisas veel mi-natüürse
nahast valmistatud eesti
lipu. J. .Sgi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 27, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-07-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780727 |
Description
| Title | 1978-07-27-01 |
| OCR text | J-National Library 56255 Gen.lcquisitions Saction Ottawal^Onts Second class mail regis-iration number 1089. E E QIMUB IGAL ifelSIPÄEYAi. JA NEÄJAPÄEilli^^^^:^ Nr. 5G (2499) XXVII aastakäik Neljapäeval, 27. juiüü 1978 - '5^^^^%, J% 27,1978 Üksü BELGRAD— Belgradis algas ii.n. Kolmanda Maailma riikide konverents, kus president Tito oma avakõnes juhtis tähelepanu pinevale ohikor raie Aafrikas ja tagasihoidlikult kritiseeris N. Liidu Ja Kuuba sekkumist Aafrika afääridesse. Tito maüiis, et suurriigid ohustavad määihnarahu Ja tegi ettepaiieku, et erapooletud riigid koondaksid oma ridu ning teeksid ühiselt jõupingutusi ; Tito mainis, et praegu toimuvad. eraT)ooletiites' pM]±ondadBS,: eriti Aafrikas uute köloniasLlyonriide pealetungid ning Aalfika riike tahetakse võõraste/polt domineerida ning neid õlina võimu jalla pai-, nutadä.;; • • ; V^:Tito^ arvates ; tuleks ^/seffistele ?Jjtšioonidele iihiselt vastu as- Presiäandi konist võis järeldada, et ta tunneb tõsist; m!uret^ ja N, Liidu operatsioonide pärast Aafrikas, mis lõHesitavad Aafrika riikide üksmeelt. Lääneriikide vrMIejate aryaites püüdis Tito ikõigiti oma krütikat tasaikaalustada jagades seda üiie ikäegä N. Liidule ja Kuubale ning teise käega. läänerükideile. ." • .Arvatakse, et N. Liidu toetasel toimuvad Kuuba operatsioonid Aafrikas kujunevad viis päeva vältavate läbirääkimiste kestel ,.: kongressil- peamiseks' arutlus- '..aineks .C: Samuti võivad teravalt esile kerkida araablaste . vahel tekkinud laibMielid seoses Egiptuse rahu-ofensiiviga Iisraelis, Kambodzlia ja Vietnami püritiilid ning prantslaste sõjalised operatsioonid Aafrikas. Konverentsist osavõtvad riigid on esindatud oma maa välisministritega, mille tulemusena konverentsi tööd ja otsuseid peetakse väga tähtsaks. Äiandusteadlane Aleksander Haavaniit, kes omas Springmounfis; Öwen Soundi äärelinnas, Ontarios soure Ja hästi sissetöötatud aia;ndiis- ja Mäastikukii jundamise etevõtte, kinkis seUe võlavabana täies tervikus.l. .jiiidil1978. a. E e s t i - m a i n i t u c i - ö . ; Jipiili!.^^ Efötluse ja meie ühiskonna seisukohalt nii erakordse teo jäädvustamiseks luuakse ^Eesti Sihtkapital Kanadas juurde nimetatud anrietu-sele tuginev Haavamidu nimeline ••-fond../ Vastavalt annetaja, soovile, jätkab hä.sti plaanitsetud ja üldtuntud ettevõte, mil^e turuväärtus ulatub ' su urenia summani, oma tegevust nimega; Häavanut's Springmount ^urseries & Landscaping Ltd. ' EeskixjHpakkuva rihvusteadii-kü eestlasena on A. Haavaniit juba varem annetanud Eesti Siht- / kapitalile Kanadas iile 830, Seekordne panus on eestluse pü- V simise ja meie rahvuslike sihtide ; taotlemise seisukohalt avalikkusele teadaolevail andn^eil esniakprdne ja ainulaadne, l Selle .erakordse sündmuse puhul kuulub'Eesti Sihtkapitali erilfne tänu ja tunnustus .sellele tõsisele Eesti mehele! ^ ning vastuminna oma peatsele 75- dale sünnipäevale. Haayaniifs Springmoimt Nurse-ries & Landscaping Limited asub 50-ne aakrilisel maa-alal umbes 190 km Torontost loodes maanteede nr. ^ ja 21 ääres. Suurem osa* sellest on eriteadlikult ja hoolega väljaarendatud puukooli all, mille tooteid tullakse ostma isegi 150 km kauguselt. Sealt osteti ka hulk puid Montrealis; asetleidnud maailmanäituse kaunistamiseks, üheks otsitavaks puuüigiks . on Eesti kask (pendula alba ehk Estonian White Bu-ch). Moodsate masinate, veokite ja suurte triiphoonetega varustatud ettevõte rakendab hooajal tööle umbes pa arkümmend isikut. Tööd on ettevõttes leidnud ka eesti üliõpilased, kusjuures üks edasipüüdlik noor sai oma^ kõrgema erihariduse A. Haavaniidu 1 Samuti tänan oma kaaslasi ESK juhatuses, kes terve aasta jooksul on olnud abiks varemkirjeldatud tulemusteni jõudmisel. Olgu seejuures eriti rõhutatud Harald Teder'! kui sekretäri teened, kellega koos tuli ka korduvalt käia kohapeal olukordadega tutvunemas, ja Henn Äiäeste kui laekuri panus. ; J. H. LUPP Eesti Sihtkapital Kanadas esimees mistwl. Ja II** asetab pärja Eesti v^badmse/eest langeniiite mälestiissambale Lakevvoodi kal- Tänavu on kodumaal erilise intensiivsusega hakatud tähelepanu pühendama välis-eestlastele, lisaks arvukaile väljaandeüe, mida „htimata kaasaandeina" pn tasuta saadetavale ajalehele vahele pandud. Kõige uuemaks võtteks on propagandalehe „Ko-diimaa" fotovõistluse väljakuulutamine, „soovides laiemalt kaasa tõnunata väliseestlasi ja kõiki ,,Kodumaa" lugejaid võõrsil oma • s jalehe. kujundamisele ja pildimaterjaliga varustamisele".' Foto- ^^wistltise teemaks on ,JVIaailm minu iimheff". Lõpetanud 'Eesti^ Vabariigi stipendiaadina Saksamaal. . aiandus^ : üiikooii tegutses Ä. Haavaniit Eeslis vastava ala eriteadlase ja õppejõuna. Põgenilaitee kulges Saksamaa kaudu Kanadasse, kus omandanud Vajaliku mda-:ala arendas ta selle eeskujupakkuvaks aiahdüsli-kiiks. ette\rotteks.. Kantud soovist jääda oma elutöö lähedusse ja olla iiõuandjaks selle uuele ärimajah-däjale.. ehitas ta omale ilusale jõe-' .^raidale uue elumaja. i . T _ Selles idüUiiises vaikuses võib ta nüüd rahulikkuses sirvida oma .suurt emakeelset raamatukogu Ja kuulata eesti heliSoomingut .saurarvulisest heliplaatide kogust Paljude asutuste ja isiklike kodude maastikukujundused õn soaritatud selle aiandtJisäri poolt. A. Haävaniidu sooviks oli, et te-, ma aiandusettevõte tegutseks edasi ja kohapeal seda juhiks ning majandaks eestlane. Sobivaks isi-) kuks osutus Erik Toomas Hess, kes on 26 .aastat vana ja lõpetanud Ryerson PolytechniGal Iristitute'i maastikukujundamise arhitektina. Eesti Sihtkapital Kaiadas avaldab tõsist tänu ja tunnustust advokaat Enn Alfred'ile, kes on täitnud kõ.ik kinkelepinguga seosesolevad notariaalsed dokumendid tasuta^ mis kui,tema panus eesti ühiskonna heaks väärib eriti tugevat alla- ' kriipsutamist; - ^ SAN DIEGO: — tJhendrükides, Kalifomia rannikul, sooritas ühendriikide merevägi katseid uue tiibraketiga, mis ei andnud loodetud tulemusi. ; kalifomia .rannikul tulistati allveelaeyalt üles kaks tübraketti, "mis mõlemad iloikkusid umbes kümme sekundit pärast väljaMis^mist Vaiksesse ookeani. Katseid järgis ka ühendriikide: kaitseminister Harold Brown. : WASHINGTOI^ de president Carter^^ saavutas suurema välispoliitüise võidu kui Senat'. tühistas: : relvade. väljaveo keelu; Türgisse. Senat keelustas relvade ja- sõjalise abi. andmise Türgile pärast Küprose. sõjakäiku kui tJhendrlikides suhtuti Türr gi operatsioonidesse Küprosel kui agressiooni. Türgi ön NATO liige M d hakkas viimasel ajal lähenema N., Liidule. . , • " : Ajaleht: kirjiitab.V võistluse temaatika selgitamiseks, . et • see „annab osavõtjaile pnimnatuid võimalusi käsitleda oma fotodes tänapäeva aktuaalseid probleeme hing helgeid püüdlujsi rahu ja rahvaste koositöö nim.el, avada fotode kaudu oma suhtumist meid ümbritseva.eki nähtustesse, tuua esile loova töö lusti, looduseyüu või lähedaste inimeste igapäemst elu, selle muresid ja rõõme ning 'loo•tllsl.'^ ^ ;•••'• •••>•-•• Fotosid m • võimalik juba. praegu, ootamata võisthise lõpptähtaega sisse saata, kusjuures sobivate fotode saabumisel, oilevattoimetiisel õigus neid avaldada varjunime, all . lisades suletud ümbriku autori nime ja aaclressigä. • Kindel formaat pole ettenähtud,;: kuid eelistatavam olevat 13x18 sm kõrgläikelisel paberil.: Võistluse Ätaeg on 1. veobr. 1979. Parimateks. timnistatud fotode eest bn ©ttenähtud aiüiinnad> kus esüneseiks on küllakutse Tallinna kümneks päevaks, võisitlusite korraldajate külalisena 1980. aastal toimuva olüimpiäregati ajaks. Kaks teist aidiinda on küUalmt-sed Tallinna seitsmeks päevaks auhinna saajale sobival a^ial. Kolmandad auhinnad on naihk-ehistööd ja neljandaks ergutusauhinnad kirjandusteosed. ,,Kodumaa," kõrval pn teistöks fotovõistluse organiseerijaiks Väliseestlastega KuMürisidemeite Arendamise ühing jä Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti' Ühing.. ' v Kodumaalt. saabunud teadete põhjal olevat jutini kuus külastanud Tallinna ja kõnelenud Oleviste kiriku, USA astronaut James Irvin koos abikaasaga. Teatavasti sai astronaut irvin kuulsaks oma 1971. a. sooritatud Apollo 15 lennuga, mille raamides ta esimese inimesena maailmas ,kasutas kuu peal autotaoHst sõidukit. Pärast oma ajaloolist kuu «autosõitu", on Irvin ennast pühendanud ilmaruumi lendude, populariseerimise kõrval evangelisat-slooni tööSe. Ta on kirjutanud raamatu oma usWilaikssaamisest, palvevastustest kuu peal ja Jumala kutsest oma elus. Ka reisib ta ring! ja jagab oma elamusi astronaudina ja usklikima. Eesti jõudis James Irvin pärast lühemaid peatusi Rootsis ja Soomes, kus ta ka kirikutes kõneles. Oleviste kirikus, mis pn praegu Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide koguduse kasutuses ,võeti astronauti kui kaasbaptisti lugupidamise ning annastusega vastu. Ei oie kuulda olnud, kas Irvinil oli Eestis ning Venemaal kokkupuuteid ka Nõukogude kosmonautide ning- ametkandjatega. Möödunud nädal oli Jõekääru suvekodus väga vaheldus- ja te- .gevusrohke. Ka teine nädal algas päikesepaistega mis kestis kuni reedeni, mil kohale jõudsid kaua oodatud yilunapilved. Vihma sadas paras jagu, kunr viimaks päike jälle oma ,,nina" pilvede vahelt välja pistis ja andis lastele võhnaluse välis4egevuseks. Möödunud nädalal algasid sporditreeningud ja. võistlused ..kuna käesolev nädal on spordi-nädal. Tennise paarismängu võitsid V. Lömax ja T. Grol. Teimisemängu õpetajateks olid hr. Rannalä ja hr Lents. Lašlonises omas pronk- ] äi I.-Esken;-.' V,' /: ; ; - : : ^ : • " ' . • Tarede kaimistamisel ,.olid sil-mapaistavamäd; poisid, kes mGisterdasid: al^:ende ala lille-kastid, • .mida suured • .tüdrukud lilledega rikastasid.- Nägusad näe- .vad; välja ka rippuvad lülepotid lilledega. V ' • rikkaks päevaks, kuna külla ,tu- Eesti Sihtkapital Kanadas esindajad kops suure annetuse tegija Aleksander Haayanüduga. Vasa- Mt:-:paremale:: õpet. • A. • .H.,Aste,. H. ^iLupp^ H. Teder, A.';Haavanüt. Ja adv^ E.; Alfredi...: - •; Möödmuid nädal oli ka „rända-mise" nädalaks. Suured poisid:ja itiiärukud sooritasid jalamatka Simcoe järve aarde kuna ..keskmised nmg väikesed poisid ja itüdrulaid matka-sid Simcoe järve ääres asuvasse Sibbald Pointi provintsi — parki -kus tuT^ti; mõnu üusast päevast.' •; Eelmise nädala laupäev kujunes suvekodule sõprus- ja elevus-: lid Seedrioru noored oma. juhi ja kasvatajate saatel.. Jõekääru : ja Seedrioru Suvekodu vahel on alati valitsenud väga sõbralikud suli' ted: ja ka seekordne päev kujunes, eesti noorte:sõpruspäevaks.. Saabmmid tervitasid-.Jõekääru noored lauluga ja kuigiti vastastikku- .mälestusesemeid. Seedrioru juhataja pr. Rist tõi: Jõekääru 25. a. juubeli puhul laste poolf vailmistatud suure koogi koos 25.^ aasta juubeli Õmieaopviga. Peale koogi andis ta Jõekääru jühataja- -le - pr. Lomax 'iie iile suiire . laste poolt; valmistatud sünnipäeva-ikaardi, müiele oli alla kirjutanud Seedrioru pere. Jõekääru juhataja omalt poolt kinlds jSeedriorule potti istutatud sõnajala, paludes sedaistu-dada sümboolseks kokkukuuluvuseks Seedrioru niulda. • -' < ' • • ., . • Päev möödus lõbusas tegevuses ja võistlustes, õhtusel lõfeketule ääres esineti lõkkenumbritega ja laulu- ettekannetega, mida G. Palu oma kitarrimänguga täiendas, bahkimiisel lauldi lahkumislaulu ja sooviti külalistele head re|si. Suvekodus voetakse eesti kee-, le rääkimist eriti tõsiselt, kusjuu- , res laste vahelme koostöö ja üh-tekuuluvusetimne on tugevad. . Plüiapäev kell 3. p.l. toimus su- : vekodu- välikirikus jümalateenis- : tus kus jutlustas õpetaja' IJ. Pe- . tersoo kes oli: oma jutluse aluseks • valinud Lmikaev. 15. p.^^—6 salmini mis räägib karjasest kes pimeduse tulles oma lambakarjast kaotas ühe; lamba. . . • ' Jumaiateenistuser viibisid ka Icaks Kanada.; 'külalist,' iindine Georgina vallavanem; (major) G. Taies ja koolibusside "omanik R. Walker. Enne ja' pärast jumalateenistust liikusid nad suvekodus ringi, imetlesid selle puhtust ja korda. 'Erilist kiitust jagati süve-kodju õele pr. Roosile eeskujuli-. ku ambulantsi eest. Lahkumise! kinkis kunstnik E . ' Ruberg; neile mälestusesemeid, mille tjaga küljel õli tekst „Htoia J^mial Eesitit ja Kanadat" ning lisas veel mi-natüürse nahast valmistatud eesti lipu. J. .Sgi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-27-01
