Vaba eestlane , June 20, 1978

              m46 Nr. 46
1
Norrakas Richard Olsen heitis
Mölvis peetud võistlusel vasarat
07 34, mis on uudcs i^hjamaade
rekordiks. Endine rekord 65.12 kuu­lus
soomlasele Juha Tiasele.
JJ^e-saikslahe^^^M^^
viäias Ööttingenis oda 8S.58.
• •
Ida-saikslane Margitta Broese on
tõuganud naiste kuuli 21.41. Tshehh
Helena Fibihgerwa twikas aga
21.60, mis on tänavune parim tule^
Rootsis Handenis peetud fcerge-jõuötlkavõistliisel
iÜlatas soomlane
Raiili Pudas, 23-aastane teivas­hüppaja
tulemusega 5.40. Samal
võisitliisel hüppas kanadalane Greg
Joy:&5rgilst 2.1S. /
Eugenis, Oregonis peetud kerge?
joustskuVõistlusel hüppas Mike
Tully teivashüppes 5.53, Steve
Sco^t Jooksis 1500 m ajaga 3.37,58,
Henry Rorio jooksis 3000 m takis-itusjööksu
ajaga; 8.12,39, Robert
Ei(^gy vi$kas oda 86.49, James
Wäiker j o ^ 400 m takistus-jooksu
48,92, Franklin Jacobs hüp­pas
kõrgust 2.21, Peter Lomashon
jcoJöis 800 m ajaga 1.45,68, Wi^
liam MulMns jooksis .400 m; 45,33,
Hen Gardentorans heitis ketast
64.01, Ron Livers saavutas kol­mikhüppes
. 17.15 ja Rudy Ghapa
jooksis 5000 m ajaga 13.35,29. Mac
Wilkins heitis jälle ketast 70.48,
mis on tema kolmas heide tänavu
70 m. i9-aastane Greg Foster jook­sis
110 m tõkkeid 13,22, mis on uus
USA rekord ja maailma kõikide
aegade teine parim tulemus; kuu­balase
Ale jandro Cäsanakse nimel
olev maailmarekord on ainult ühe
sajandiku \ra:ra paremi Clancy
Edwards jooksis iob m tippajaks
10,07 Ja keeriialane Mike Musyoki
jooksis 10.000 m 28.30,9.
30€0m^aga 8.57,1, mis on tänavu­ne
tipptulemus sel adai.
Budapestis j(W)ksis Läzlo Kispal
uue Ungari rekordi 20OOni '
ajaga 5.01,9.
Varssavis peetud võistlustel
sis |M)olak^ Marian Woronin Eu­roopa
tähayuseks tatulemuseks
100 ni 10*25^. JarosiavMWozdz hüp­pas
kõrgust 2.20 Ja
Kozakiewicz saavutas teivashüp­pes
145. Henry Wasilewski jooksis
1500 m ajaga 3.43,8, teiseks K^xingir v a 3 i ^ ^
meremaalaiie Rod Dixon 3.443.1 jeid,
1977. a. istutati Saaremaal pmi-taimi
teahele j a poolele hekbarile.
Kur©š®aai« Imm, oimbrusse is-tuftati
13 hektadt uut m e t e Käes-oleva!
OÄŠfjal seisvat imetsakasvšr
taijail 08S veelgi miumn^ lil^san-ded,
talhetaikse^^^^ 1^ 350 hek­tari
uut ooifitsa. .Örisaare ja K u -
iiessäare (Kingi^eipa) rohelises
vööndis jätkuvalt metsakultuuride
raijamine, j p e g i 13-1© h e l g i l e .
Metsaitulokah^jude vÄimiseks ra-jaitavat
pusi tuleÄjwehoidlaid.
Selle ifeõwal mltrgWcse ka seda,
mida ps^^use m«*saga. teh^g^
eeaa töötavat 87 miefetöölist g^as-
Keenialane
5000 m ajaga 13.41,0.
ja
mööblit.
MLdada !meditsiM§aaM:;tM
haiglarracxiskclitade ikasutamist..
0
• ^MMnes peetud kergejõüstikur
võistlustel tõukas RÄIJÖ StäWbsrg
ikuuli 20.14 ja Arto H ä i ^ vis­kas
oda 82.08:
Varssavis peetud kergejõustiku-
^'^istlustel jooksis jM)olakas Grazy-
Rabsztyn kõikide aegade tei­seks
parima tulemuse naiste 100 m
tõkkeistulWusega 12,61. Tul^^^
on ainult 0,02 sekundit halvem ida-
^ikslase Annelie Erhardti nimel
olevast maaihnärekordist, mis
tehtud 1972.
Itaalia Böltsanos jooksis ru-meenlanna
Maricica Puica naiste
Erfiirtis
yõistüstel Jooksis .Detlef Kübeck
200 m — 20,65; Jürgen Pfenniiig
400 m ~ 46,00, Jürgen Staub 15Õ0
m 3.36,1, mis on uus Ida^aksamaa
rekord, Klaus Peter Justus 3000 m
— 7.50,5, Hansjörg Kunze 5000 m
13.43,2 (Ida-Saksamaanoortere^
kord), Manfred Konow 400 m tõk­keid
- 50,65, Geitard Wetzig 3000
m takistusi — 8.33,0.
Rolf Beilschmidt hüppas kõrgust
2.26, teine Edgar Kirst 2.22, kol­mas
Henry Lauterbach 2.22. Axel
WeberMippas teivast 5.^^ Wolfr
gang Schmidt heitis ketast 64.88 ja
WolfgängHanisch viskas oda 84.64.
Naiste aladel jooksis Märlies
Goehr-Oelsner tippaja 100 m jook­sus
ajaga 11,11, mis on siiski hal­vem
tema nimel olevast möödu­nud
- aastal tehtud riiaailmarekpr-dist
10,88, Samas Marita, Koch
jooksis isikliku rekordi 11,16. Ta
kordas oma nimel olevat maailma­rekordi
200 m jooksus ajaga 22,08.
Sellel distantsil kõikide aegade pa­remuselt
teine on poolatar Irenä
Szewinska, kes tegi selle tulemuse
sadamas: algas ,Anei^-
vaiksali" ehitMsne: Uus, _1980; a.
olümipiamäingude' puitjeregaiti eel
valmiv Tallimia meawärav haik-kab
tunnis läbi lasikma 500 r©isi-
Eeloleval ÄUVÜI italhotaikise Sõr-ves
(korraldada endise Lõopõllu
algkooli jõpilaste ja õpetajate
k<jtokutulak. Organiseerijaiks on
Asta Ley, Kaunispe külas, fe
registü^rib osavõtta 'soovijaid.
nn. ,^vabarügi valitsus"
otsustas oma 17. ^aprilli istungil
mitmeid (küsimusi, mis tegelikult
olid uute tööiülesannete jagami­ne;,
(kusjuures alusefes oli võfetud
197'7. aiasta. Tervisihoiuministee-riuinii
finajits- j a majandustege­vuse
arutlemisel märgiti, ei Ees­tis
avati möödunud aastal 11 uut
arstijaosd^onda, kusjuures kasu^
tusele võeti südame- ja veresoon­te
ning onköloogiliste haiguste
ravimise täiuslikumad meetodid.
Halvasti oli eelmisel aastal kasu-j
tatud summasid Tallinna kiirabi-,
haigla ja lastehiaigla. ehitamisel,
Tallinna linna, Kingissepa (Ku­ressaare),
Valga, Pärnu j a Koht-la-
Järve rajooni täitevikomiteed
kasutasid halvasti tervishoiuasu­tuste
(kapitaalremondiks ettenälh-
Mosfcva Ikoaisös^vato^^ klaveri
alal Madis IKok^^^ ikes kodurnaale
miaisnium a3:ii4is „Efeitxmia" könt-seontsaalis
iss^isva Mwsrlohtu,
esitades W . A . M ^ ^ L. van
Boatihovwi j a E L i ^ i . Mtöid..,
taiureörimise ja ikoipystaimls^
on väga mtiired^tööd, ©t sada
kahe aaöta jooiksul korda iseeda,
siis on abiks tulnud PooJa restau-reerijad,
xdhkem (kui 20 spafteia-v
ilMi, feeit© hulgas on nii aiiüteifcte
kui dra. uurijaid. Ksimene grupp
aisus tööle Riiklilqis Meremuuseu­mis
j a Raekoja taga asuvas hoo­ni^.
Esimene /töö seisneb eelpro-jeiktide
koostamisss, miile juures
antakse neile kasutada eesti res­taureerijate
ajaloolisi j a tehnilisi
andmeid. ü J x ^ objektiks on
siiuntükitom ]piallss
torni viilifcatuse ja
restaureerimine^ Teiseiks on Rae­koja
täiiavanmjadqr. 4 ja 6, kus
üiies, neist majadest oli keskajal
vangla.' Seoses sellega, et Nigu­liste
kirik restaureeritakse kesk­aegse
(kunsti muuseumiks, aita­vad
Miälisreštauraaitörid taasta­da
seal aknad j a vitraazhid. Poo­la
spetsialistid peavad need tööd
juba juulikuiuks lõpetama.
3uba 1974. a. kui ta W k s i s ajaga tud summasid. Tervisiioiuminis-
22,21. Kõhnas parun on. i d a ^ s a k s l a - t ^ ülesandeks p^
neBärbel Eckert tulemusega 22,37,
28.28,28. Teiseks jäi Juhani Holo-painen
29.03,71. Umbes tosinal me-fel
oli taga järg alla poole ttanni.
Odaheites võitis esikoha Arto
Härkönen tagajärjega 79.64. Rauli
Pudas hüppas teivast 5.30, Võites
selle tagajärjega Soome hüppe-kuulsust
Antti Kalliomäki. Võist­lusest
võttis osa ka kanadalane
Greg Joy kelle tagajärg kõrgus-mis
jookstud 1976 ja neljas soorti-lanna
Mona-Lisa Pursiainen taga­järjega
22,38, jookstud 1973.
Helsingi: staadionil peetud kerge-jõustikuvõistluselv
võitis Markku
Laine 3000 m jooksus Ari Paunb-neni
ja Lasse Vireni ja tegi samas
uue staadioni rekordi tulemusega
7.54,28. Paunoneni aeg oli 7.55,1 ja
Vireni 7.57,2.
10.000 m jooksus juhtis Martti j
Vainiö kogu aja jä sai tagajärje hüppes oli 2.16.
Uue tehnilise toote laskis N. Lii^,
du kaubahdusvõrk turule^ See on
jalanõude ja rõivaste kuivatami­seks.
Selles neljakandüises kastis
on 45 'kraadmi soojendatud õhk,
mis juhitakse nelja voolikusse. Ja­latsite
ja rõivaste kuivatamiseks
kuluvat 20—25 minutit. Sellise inst-rümendi
lähem vajadus on süški,
selguseta, kas seda kasutatakse
öösel või päeval ja ikus nende ja­latsite
omanik ise sel ajal peab
Viibims.^.,
N Kuna Riia rahvaa-rv küünib
varsti miljonini ja oma^raosport-vaiiendite
kasutamissageduses
nad on Moskva ja Leningradi jä­rel
kolmandal kohal N. Liidus,
siis: on; leitiid, et, oluikorda saaks
kergendada maa-alüse raudtee
ehitamisega. Praegu on teoksil
tehnilis-ökonoomillse eelarvestu-se
tegemine, mida tehakse Mosk­va
vastavate spetsiallistide poolt.
Metroo esimene järk on kavako­haselt
17 ikm pikkune ja kulgeks
läänest itta läbi Riia kesklinna.
Edaspidi on karvas liin viia iile
Daugava jöe või selle alt läbi.
muur Saatekulu
'•,11. •.
Dme Ivancü —
Eoldii® tsiimietõra
ettekaaded noortele
Emi 1 ^ - V a s t a b
Aima Abmatova — Mcurie Unde? —
H. Michelson - SkantiUkul ieel
H. MichelsoD — Noorsootöö radadel
H. Michdsca— Eesti radadelt ^
Eduard l&ants — Lameliitlased (|ui
Bona I^aman — Mis need sipelgal
(luuletutogu)
2150
5.-
3.^
4.3®
40
35
35
35
3S
Paul Laan - Mõttelend ^
Karin Saarsen — Lohengrin! lalknmine
^erl^rt M l — Utoopia j& £atiBrolooglls5
TriinuK ü&siJaiiimbreid
AvEubja ^ Eadonnd kodud maleskseS
A. Kubja — Mälestas! kodnsaareHi
A/Kubja —Palakesed
E. Uustalu ja R. Hoora — Soomepoisii
426 l k ; - f 64 %. fotosid
Leho Lumiste — Alamase Ändros — biograali-
Une jutisstus^.^to^ Oskar Lutsust
II. Lumiste — Atlandi aknaB
L. Lumiste ~ SiUad külas
A. Vomm — Eistsõnad I
A. Vomm — Kistsõnad Ii[
A. Vomm -< Eistsõnad IH
A. Vomm — Eistsõnad IV
Aats Vomm ~ aiina Mng (luul<
K. Eerme — Sornnd laevad ja elavad)
5 -
4 3
1.50
4 . -
2 . -
IM
UI
2.1C
40
25
13
25
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta
S. Ekbaum — Äjatar (Metuskogu) !
Aarand Roos — Jumalaga, Sara ja Erzirms
J. Plika — Eajnsõlmed
A. KäbinVaim ja nmld
Urve Kaniks ~ Kodakondur (Ipulemskogu)
H. Oja — Eoputased eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogia)
AKüng— Mis toimub Soomes?
E. Sanden — Mitme näo ja nimega
Aarand Roo© — Jantide kuningas TalliBmas
EAÄMÄTUIB, LASTELE J
- Õppe- ja tööraamat iast©i©
Op<^ miffld lugema I — (öpp. ja tööraamat
eelkooliealistele lastele väTTltrükis) \
õpeta mind lagema E õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EesM IseeleHasjitaÄ I '
2.^
255
2.25
2.2§
1.50
'4.-
4.-
5.-.
1.50
2.75
14—
12.50
40
40
40
^
20
20
20
40
15
40
40
40
20
25
4 . - 40
16.
."Kotkajärve •kolmnurkne • kohvik
maksis mulle umbes 5ÖQ ülesmää-raist
telefonikõnet ja mõned neist
olid 'kaks tundi pikad. Kellega? —
lugege kohviku seinalt! Ma ei suu­da
kunagi unustada neid mehi ja
naisi, kes 'kiskusid võsa järve ran­nast,
poole sääreni porises vees,
või põletasid risu laagriväljakutel,
tahmased J a higised nagu põrgu,
ahjirfcütjad. Või ajasid püsti pea­maja
ifcõr^eid sarikaid. Või ehita­sid
fcohvifcut.
E ^ t i Ä kangus ei ole päritav.
Nii nagu isade tailud vanasti mah­tusid
alla pojade kõridest, nii
kaovad meiegi väärt omadused
üheainsa põlvega. Itoutlus - ega
ee^i kool ei suuda neid hoida.
Kodu peab tegema selle töö.
Küsi sõbralt, kui sa ise ei oska!
Küsi minult, kui ^ber ei tea!
Võibolla mina tean. Vahest juMub,
et looduse^^rmaštus, ilu nägemine
Ja (Mna rahva tunnetamine läheb
lahti nägu kuldkinga õis — on seit­se
aastat puhanud muulas, vahest
aiMdanud väikest märkamatut leh­te
ja süš korraga õitseb!
vooras ei
des ja 'kui Väheste inimestega eesti
lehte tehakse. Kellelt, Või mida
sa nõuad, kui asjad pole nii nagu
peaiksid. Aga mõned trükivead tu­leb
siiski ära parandada. Need olid
10-riaelased' bassid, keda ma 1953.
augustis Kotkajärvest välja vinna-sih
ja mitte l-naelased.
Pcoil-4airt ja -pinie inimene näeb
valguselaineid 380 ja 760 võnke va­hel,
76 oli viga. Aga huulheina ju­tus
oli fantastiline spekulatsioon
Midi 100 korda vähendamise ja
suurendamisega; Vahele sattunud
10 oli eksitus, y
Indiaanlased punusid korvikesi
ja karpe maarjaheina kõrtest aga
mitte koortest Koori sellel taimel
polegi. Kes seda esmakordselt
näeb, see ütleb kindlasti hnesta-des:
„ S e e on ju harilik rohi!"
Maarjahein on iiks paljudest ha­rilikkudest
rohtudest". Vigu pa­randades
ma tänan meest trüki­kojas,
kes minu matkäkirja kül­jendamist,
vahepealkirju ja sisse-raamimist
tegi hoolega nagu oma
.asja.
„Matkakiri kolmest elemendist"
oli erakordne ainestik ajalehe joo­ne
all. Mul on hea meel, et see
paljusid lugejaid huvitas ja et pal­jud
neist tarvilikuks pidasid^sdlest
märlcu arida. See 'õigustab niisu­guste
teemade käsitlemist ka tule­vikus.
Sest ka ajalehe joonealust
saab võtta mitmel viisil. Lihtsam
viis on, et see koht peab olema täi­detud?
Nõudlikum viis on see, kui
meie - - kirjutaja ja higeja koos —
tahame reisida elementides, kuhu-
Lugu on lõfjpenud, weel
panna.' , .'
gi jõuda, midagi saavutada ja läbi
elada. Selleks peame vaimselt
moodustama ühise matka-seltskon-na.
Härra Arvid Viimsi tänan pi­kema
kurja eest. Meie ei suuda sün
teiste terminoloogia vigu kontrol­lida,
kui nad ise sellest huvitatud
pole. On tegemist, et vältida vigu
oma kü'jutises. Mina näiteks kasu­tasin
paljude liitsõnade tükelda­mist
sidejopntega. Tegin seda ni­melt,
et kergendada noortel luge­mist:
puu-õõned, lend-oravad ja
ala-peal-kirjad on kergesti arusaa­davad.
Arusaamata teksti lugemi­sel
aga kaob varsti lugemise huvi,
hoolimata et tekst oli keeleliselt
õige.
Tänan,^'j^^
ylikoolide lõpetajaid
Colorado ülikooli Denyeris., Oolo.
lõpetas rohuteaduse alal Helle Mc-
Guire, neiuna Sihrdmaa. Tail on ju­ba
sooritatud nõuetavast praktika-ajast
suurem osa, jätkates ülejää­nus
praegu txxid, rohuteadlasena
töötamiseks litsentsi saamisdss.
e ;a Ja - togaplaaBiS asua va veeiuniiga.
Baltikumi on pärast sõda kogu­nenud.
M k saJkslasi, nende hul­gas
k a mõned baltisaifcslased, ke­da
pole lastud välja rännata pä­rast
sõjavangi sattumist või siis
jäid sisse rinde kokkuvari^mi-sel'.
1944. • .-'.^
Enamus sakslasi on aga volga-saiksa
päritoluga, ralivusgrupp,
milline enim kannatas küüdita­miste
ja vahistaimiste. all sõja
ajal. Kõik saJkslased tahaksid
ümber asuda Saksamaale, kui see
oleks võiniaiik. Nende a&upalka-deiks
on Tallinn, Haapsalu ja
Päniu ning nad on tegevad'mit­mesugustel
aladel j ka ^põUu- ja
ehitusitööilistena.
Nimetatud linnades toimuvad
šaiksalfceelsed jumalateenistused,
kuigi ^inamiis on ära õppinud ka
kohaliku keele.
kue arvatakse?
Hiljuti avastati ehitustööde juu­res
Tartu vanalinnas mitmel pool
puusillutise jäänuseid otse aluspõh­ja
kihü. Esialgne analüüs jätab
ai-vamuse, et leid kuulub X — X l sa­jandisse.
Kui see arvamine on õi­ge,
siis pidi muinaslinnuse jala­mist
möödunud üdne kaubatee ole­ma
kaetud palksillutisega, vähe­malt
EmajÕe-poölses osas.
.Muinas-Tartu probleeme on pal­ju
aastaid uurinud ning nende
kohta kirjutanud. Tartu ülikooli
dotsent Viima Trummal. Vümase
leiu puhul tõstatas ta ^küsimuse, et
kogu Tartu vanalinn tulöks arvata
muinsuskaitselaks.
Ametlikult täitub kahe aasta pä­rast
950 aastat Tartu asutamisest.
Muinaslirinusena ja asulakohana
on Tartu aga märksa vanem, mida
kinnitavad ehitustöödel päevaval­gele
tulnud leiud — pronksdbted,
kederkeraamika-, hõbeaairded araa­bia
müntidega jm. ajavahemikust
V I I - X I sajandist. Senised andmed
pole siiski võimaldanud linnuse
ümber kujunenud asula ulatust ja
tekkeaega täpsemalt määritleda,
mispärast . jätkatakse vanalinna
territooriumil arheoloogilisi kaeva-misii
Senistele uurijaile antakse li»
saks veöl üfes' -.artoloog".' •
Esimenj
Erika T
Floridas, I
Art Ce»iter'i
ne vahkkui
Show" ülei
Nende
kunstoäi:
nahatöö(
20 tööd, mii
erilise tähel
määras E J
auhinna ja
Toodetul
ti ära nenc
list ja dekl
justas koh|
arvukalt
Tuleb märl
näitustel oj
viisil välja
maad, EesI
nud seletusi
Florida
korraldatuc
avatud 8.
näitusel esi
hümati ter
norable Mc
Erika Tii
saga asus j
dilt, N.Y.
ka seal
rakendusi
kunstilise
luse ja pi
nud temale!
I
MontrealiHi
Toronto
Medicine F|
Therapy alj
kraadiga^
realis 1956J
keskhariduj
siumis ninj
8ls.
© Hilda
Bridgeton,
jatest, ked|
teeinistusmq
jaitele koi
nasöögü. H|
la dieedi- jj
juhataja.
mm
Room 19121
Toront
P^stiaädres
Ont (Baj
24-tundi t(
R A A M
J O H N
Chart
55 ünivt
Toronl
V