Vaba eestlane , June 20, 1978

              . , VABA E
vabade eesffasife
LANB" on
haähkandla
Ilmub 2 korda nädafcis
• ••
Teisipäeval, 20. juunU 19^8 - Tuešdä^^^^
NEW YORK — Röövmõrvar
Eric Thompson, te hiljuti 'tap-
;pi:s kaiks politseinÄu, sai Attioa
vanglast välja {kuberner Garey
eriotsusega, kuigi paroolikomis-j
on leidis, et Thompson on liiga
kardetav vabaduse laskmiseks.
Tlipmpson oli Attica vamgideoDäs-su'juht
mõni aasta tagasi; mil ta­peti
43 vangivalvurit ja vangi.
HONOLtllkr - - ^ ^ » ainu-
Itiadsem sõidukite' koikkupõrge
jiüitus möödunud i sügisel Havai
2'anrial. Nimelt • põrkasid kokku
lennuk ja lainesüusataja. õnneks
inimohvreid ei olnud. Madalalt
lendav leninuk oli teinud ranna
kohal vaatlusi, ega märganudki,
et otse tema all kerkis hiigellaine,
mille turjal oli \ lainesüusataja;
Suusk virutas lennukikeresse tu­geva
mõlgi kuid Minešuusataja
sai viimsel hetkel ^ vette hüpata.
'Lennuk pidi tegema hädaniaandu-
' ••inise rannas. : r \ ; ^
STÖKHOLM — Rootsi ikoodide-minister
Britt Mogärd ütles^oma
Svenska Dagbladetiie antud in-r
tervjuus, et rootsi ikooli distsi-
• pliini tuleb parandada. Peale sel­le
toimub' hädavajalike teadmiste
hankimine koolides halvasti. Mo-
.lemas osas tuleb teostada refor­me:
Tahetakse moodustada nn.
nomiignipp, nüs koosneks Õpi-iasfcest,
õpetajatest I ja lastevane­matest
ja töötaks välja normid,
mida tuieks kooli koostöös edas­pidi
raikendada-^^ / ^
PARIIS -—tJhes/Prants^^
linnakeses: Ideegi proua soovis
- avada linnavalitsuse hoones abi-
• elunõuandlat.. Ta llujDas seal töö-
. rada tasuta, k u i ainult ünh annab
ruumid ja kannab valgustus- ning
küttekuihid. Niõmandla töötas üle
pooleaasta, siis avastati,, et see
OÜ itegelikult salajane lõbumaja,
durilt^^välja r a l ^ . :^
SYDNEY — 300.000-dollarüine
politseihoone ehitati Austraalias
.St. Arnaudsi linna. K u i see valmis
oli, selgus, et tegemist on eksitu­sega.
Hooi^e pidi ehitatama hoo­pis
40.000 elanikuga St. Albans
linna; Keegi ametnik oli linnade
•nimed ära vahetanud j a kirjuta­nud
dokumentidele St. Amaüdsi
ninie,fcus Ori 1 väid 3000 eilanikku.
Balti Naiste Nõukogul oli äsja kokkutulek, kus kõnelejaks oli parlamendiliige Ä. Nicholson. Pil­dile
Naiste Nõukogu liiloneid koos kiilaüstega. Va Ä. Nichol­son,
L . Rrasts, H . Äruja 4 ®siiialne), J . H e ^ ^ Ki)pnianis ja I. Kairys. Foto: J, Lig©rs
Eesti Liit Kanadas juhatuse liige ja „Sillase" toimetaja Vally Johanson viibib praegu Jingrei-sil
Lääne-Kanadas, kust ta saadab reisikirju„yaba Eestlasele". Oma esimeses kirjas ta, kirjeldab
:üldi§t_ olukorda ja/elu Kanada :
Kanada ,tpiiblivöö" piirkond Uustulnuka/te! peab olema siinne j õli lõppemise korral saavad nad
asub peamiselt Albertas. Edmon- kindel aadress ja provintsi tulu-tonist
58 miili kagu suunas: on maksuhüvite nad
väike Camrose linh^ake. Elanike esimese nelja kuu kestel ilma. Va-arvuga
võrreldes (9194) asub seal litsuse poliitikia põhialuseks on
NEW YOR(K — New Yorgi kohr
tunik, Cesar i^uinones laskis paar
kuud tagasi vabaks neegrinoorü-ki,
kes oli teostanud relvaga röö­vimise.
Kohtimiili arvas, et noo-'
niik on siiski „hea poiss", Seuigi
politsei ja üks linna vastav ame­tiisik
ütlesid, et -tegemist o n äär­miselt
ohtliku noorukiga. Nüüd
tappis sama „hea poiss' alknaa-rongil
röövimisel ühe -vanema
DUBLIIšr U- Iiri b a am leiutasid
kavala nõksu, k^iidas tülikate:
test lahti saada^ kes kipu­vad
baari jääma veel tunniks või
isegi paariks pärast baari sulge­mist.
Baari pandi üles sildid:
Baar suletakse kell 11.25, tualett­ruumid
kell 11.30.
: NEW YORK — ,;Büksata laeva-reisi
olevat nüüd ^võimalik teha
ajalehe ,,Moneysworth'': teatel.
Keegi Mike Kong korraldavat
neid, kusjuures naelal IIO-j alalisel
jahitlaeval maksvat 600—700 dol­larit
isikult Kui j ahitlaev sada­m
a t lahkub, võib igaüks end
alasti võtta ja laeval ,ytäielikult
kodus tunda". Tema kundede hul­gas
olevat eriti palju mesinädaia-le
sõitjaid, Icusjuures sageli i)ruut
ei teagi, mis laadi reisiga on tege­mist
— enne, kui t a merele jiõuab.
RENO — üheõigusiuse
osas on tekkinias protsess lahu-
. tustelinnas Benos, kus vangla-üiem
vallandas naisvalvuri Diana
VasquezX kuna see oli lüga ihis;
Vanglas leiti, et liiga ilus nais­valvur
tekitab vangide iköskel r a ­hutusi
ja segadusi. Vangid hakka­vat
tihti lausa märatsema, kui ilus
D^na nende lähedusse ilmub.
Nüüd peab kohus, võibolla isegi
€(tsustama/ te
: Diana üu on ohtlik või mitte.
kõige rohkem kiriliuid, palvelaid
ja. usulisi seminare kogu Põhja-
Ameerika ulatuses,
üldiselt.- on Albertas väga' pal­ju
kirikuid ja enamus neist on
elujõulised.
Üks 120 aktüvse liikniega maa-kogudüs,
näiteks peab üleval pas­torit,
kelle : aastapalk ületab
17.000 dollarit j a seda üma sinodi
toetuseta ja võlgadeta.
Paradoksaalne on sellejuures
nähe, et Alberta on esikohal pu­runenud
abielude, alkoholi- tarvi­tamise,
tänavakakelü^te, enese­tappude,
mõrvade, ja muude ku­ritegude
registris kogu Kanada
ulatuses.' Ainult narkootiliste ai­nete
tarvitamisel on Briti Kolum­bia
oma suurlinna Vancoüveriga
Albertast ette jõudnud.
: • Eassiprobleemi Albertas ei
ole, sest värviline elanikkond
puudub peaaegu täielikult.
Enamus elanikkonnast on Euroo­pa
päritoluga, peamiselt teise või
kolmanda põlvkondlased. Teise
põÄonna immigrandid elavad
veel oma vana Euroopa kultuuri
õhkkonnas ja nende emakeel on
sorav ja aktsendivaba. Inglise
kee! isämal ajal on aga aktsendiga
kuigi oskuslik koolis omandatud
keel. Kolmas põlvkond on siiski
tänapäevade mõjutuste tõttu
oma, juured kaotanud ning selle
tagajärjel esineb"ka nende hul­gas
rohkesti kuritegevust. Tugev
kirik ei suuda nähtavasti še'da pa­het
parfandada.
Esiteks puudub kirikul selleks
võim j a teiseks on osa elanikest
kirikust eemaldunud või suhtub
kirikusse leigelt või kriitilfseit.
K i r i k vajaks siin valitsuselt abi
kuid valitsus seda ei anna.
Psühholoogidele on siin antud
seaduslikult Võim vaimselt häiri­tud
inimesi vangistada ja vaimu­haiglasse
paigutada, kus büro­kraatia
ei võimalda aga efektiiv­set
ravi ja probleem ei lahene.
Isiklikult näen kahte võimalust,
mis Alberta kolmanda põlvkonna
immigrantide probleemi lahen­dab.
Nendeks on: tagasipöördu-mine
oma etnilise päritolu juurde
j a ristikirikutega aktiivselt ühine­mine.
Need ^sektorid on problee­mivabad.
Majanduslikult on Alberta pro­vints
heal järjel, kuid tööd siin
siiski nii vabalt ei leidu nagu Ida-
Kanadas arvatakse. Põhjuse'ks on
valitsuse omapäirane poliitika,
kuna valitsus ei taha provintsi
rahvaarvu suurendada. Enamus
teistest provintsidest sisseränna­nud
inimestest on Ottawa kesSk-
.valitsuse poolt Albertaisse koman­deeritud
isikud —• riigiametnikud.
hoida provintsi rikkused ainult
nende oma rahvale, milleks on
rajatu-d ka n,n.; Heritage Prnid,
kuhu lähetvad kõik maapõuevara­de
„õiguste" eest saadud summad,
Alberta õliväljad asuvad farme­rite
põldudel,- iküid õlipumbad
kuuluvad õlikompaniidele, kes os­tavad
rügEt õiguse oli maa seest
välja pumpamiseks. See on ühe­kordne
väljamaks,
kuid talumees saab õlikompa-nült
pumba alla reserveeritud
maa-alalt ja selle juurde viivalt
teelt renti, mis kõigub 700-st
• • 'dollarist kuni' 2000. dollarini, aasr
• tas.^•
Lisaks lõiguate eest saadud sum­madele
läheb Heritage Fundi tea
tud protsent õlikompaniide poolt
inüüdud õli sissetulekust.
Provintsivaiitsus jagab Heri­tage
Fundi sissetulekutest toetusi
igasugusteks proijöktideks, nagu
seda tehakse Ontarios Wintario
loterüst saadud summadega.
Summad lähevad näiteks haigla­tele,
kultuurilistele organisatsioo­nidele
jne. Enamus neist summa­dest
on investeeritud Maailma­pangas
; 9 protsendilise intressiga.
Igale maj andusteadlasele võib
tunduda selline investeering lap­sikuna
kuid Alberta valitsus ra­hustab
oma elanikke sellega, et
oma kulusid katta sellest 9 prot­sendilisest
investeeringust.
Et elukallidus tõuseb 13 prot­senti
aastas (vähemalt kahel
eelmisel aastal), see provintsi
majanduseksper-4e näiliselt; ei
häiri.
Illustratsioonina võiks nentida^
et Alberta vailitsuse ahietnike ühe
aasta palkade maksmiseks ikulu-vad
sellise intressiga nende inves­teeringute
12 aasta tulud prae­guste
Heritage Fundi voolavate
summadega arvestades. Alberta
valitsuse ametkond on Kanadas
kõige kiiremini ikasvav ja rahva­arvuga
võrreldes kõige suurem
ametkond.
Tundub, et õlikompaniide mõ­ju
on valitsuse juures väga tugev.
Edmontonis leiduvad parlamendi­hoone
lähikonnas klõige luksusli­kumad
hotellid ja: restoranid. Se­da;
linnaosa tuntakse „õliplaza*'
nime all.
Selles luksuslikus õhkkonnas
kostitavad õükonipaniide direk­torid
valitsuse tegelasi ja polii-
; tiküid../'' •
Tulemuseks on, et õlikompaniide­le
antakse valitsuse poolt; suuri
hüvitusi. On huvitav, et provintsi
tööturgu varustab põllumajandus
60 protsendi ulöjtuses, kuid seal­juures
jääb talumees valitsuse
hüvitustest ilma.
: Järgmises kirjas: Alberta põllu­mees.
'.
Eelmisel õ^ltül oli protia Mari- samaseks ühiseks
ta Niemelä abielu kokku varise­nud.
Neil aastat õimelikmia kest­nud
abielu purunes süüdistustes­se,
nuttu ja ähvsurdustesse, kiru-misse
ja vägivaldseisse vihapurs^
keisse. Lõpuks ülesttmnistuste ja
kättemaksuähyarduste meeleolus
lubas mees kõik nende naistutta­vad
pannile panna ja liendega
veel muudki teha.
Suvine saunaidüll oli puiime-nud
kildudeks ja Marita otsustas
poolalasti põgeneda perekonna
suvilasit linna. Muidu võinuks ta
abikaasa Masa ta tappa samasse.
Naine seletab^ et ta ei suutnud
algul üldse mõista, miks ta mees
nii vihaseks sai ja nü äkki veel
kõige paremas tujust. /,MiIlest ta
teada sa^ et?... mõtles ainult
„Ma poleks aialgi midagi sellist
teinud, kui oleksin võinud aima­ta,
et see välja tuleb."
Veel linna jõudes ei suutnud
Marita oma pisaraid tagasi hoida
ja pidi oma märga tasukurätiku
pidevalt kasutama, et oma puru­nenud
elu silmaveega kasta.
Tavaline soome suveidüll oi
kui seebimull lõhkenud. Soome
üksikuid maasuviläis naisi nimeta­takse
„suveleskedeks", keda nen
de mehed nädalalõpul külastavad.
Seekord oli saatuslikuks saainud
saunaõhtu.
Marita kaebas on häda ajakir­janikule,
kes talle küll kaasa tun­dis,
aga ei saanud lohutust anda,
kuna polnud sellist ettevalmistust
saanud. Kõige kurja põhjustajaks
oli tushiga naise spljale joonista­tud
ärtu-süda, mille sisse oli kir­jutatud
,.Kiitos" (Aitäh).
1977. aasta suvi oli plaanitsetud
Niemelä peres ; eelmiste suvede
rekoiuiasuvülas, kuhu Marita läks
juba enne kui abikaasa puhkeaeg
iätte jõudis. Abikaasa Masa sõi­tis
nädalalõppudel kohale, aga
muus osas hoidis Masa oma elu
linnas oma kätes. Igakord Marita
andis talle hulga juhjiseid kaasa:
Ära hüüd ainult seda tee, Masa!
Ära sa seda tee!
Wsei nädalalõpul Masa sai
oma tööasjad selliselt korralda­tud,
et hakkas juba neljapäeva
õhtul oma autot pakkima ja suun­dus
oma suvila poole. Jõudis ju­ba
päevavalgel Marita üllatuseks
kohale.
Rõõmus silmapilk kohtumisest
oli mõlemapoolne, pealegi kui Ma­sa
märkas, et Marita oli pannud
juba sauna küdema. Peagi olid
kahekesi leilis ja sealt jooksti
koos Vesijärve laiii^eisse.
Shokk tuli aga rannale tõustes.
Masa märkas midagi võõrast ees
astuva Marita seljal. See ei olnud
nõest. Tema armsa na%e seljal
ilutses tushisüda, mille keskele
oli kirjutatud ..KIITOS".
Saatus oli mänginud kamii
mängu: Marita ainus kõrvalhüpe
läheduses asuvas keskuses oli
ilmsiks tulnud sholdna nii Masa-le
kui ka Marltale enesele. Marita
ei ohiud aimanudki, et tema ar­mumängu
kaaslane oli naljaks
joonistanud Marita seljale ärtü-südame
ja selle keskele tänulik­kuse
tunnuseks sõtia,JSütos".
Marita seletused ja hädavaled
ei aidanud midagi raimaserval
avastatud tõetunnistuse. kummu­tamiseks.
(Soome, ajakirjast ,,Hymy")
Mana 42. 1976 112 lk.
tulen teie vannitoa vee-kraanl
parandama, proua Oinas-
»te," tutvuiStab ennast toruluku-
Väljastpool tulnud tööotsijal
- on siin •raske (ieenistust
©Teisipäeval, 20. juunil kell 7 õ.
Eesti Majas Portlandi eesti noor­te
lauluanšambel „KaJa'* kont­sert.'
•'
@> Reedel, 23. juunU algusega kell
6 õ. Eesti Majas Toronto Kärava-nipidustuse
Tallinna paviljon,
aviljon on .avatud igal päeval
kuni 1. juulini.
® Laupäeval, 1; juuli Seedriorul
Suvihari 1978. Kell 5 p.l. kontsert-aktus
ja Võidupüha tähistamine,
kell, 9 • õ.. vabaõhuteatris „Laul • su­veööl".'
. Pärast Rootsis peetud PEN-klu-bide
kongressi sõitis luuletaja
Äleksis Rannit Inglismaale, kus ta
International- Cultural Foundation
poolt korraldatud kirjanduslikul
pärastlõunal Londonis pidas ette-
Oma korrapäratusega 17. aasta­käiguni
jõudnud ajakiri ,',Mana"
on sageli olnud juba surnuks pee­tud,
aga kultuuriviljelejate rõõ­muks
ön see seni ikka olnud varju-surm
ja uus number oh lükanud
ümber kõik sellekohased kuuldu­sed
ja kahtlused. Uus number on
jälle tulnud sisutihedana ja huvi­pakkuvana
ning uue lubadusega,
et nüüd alustatakse hoopis regu­laarse
ilmumisega — kuni ebamää­rane
vaheaeg sellegi lubaduse eel­miste
eeskujul tühistab. Sellejuu­res
on väljaandja siiski jäänud pü-;
sima eesti kultuuri j a kirjanduse
ajakirja mõiste juurde .
„Mana" võiks kujundada eesti
kultuuri aastaraamatuks, müle jär­gi
on siiski vajadus olemas. Selles
[võiksid ilmuda samasugused artik-iid,
üukirjanduslik ja kunstiline
osa, äga koos ülevaadetega eelmi­se
aasta tegevusest, et meil mingi
jälg jääks tulevikus võimalikele
uurijaile, kuna ajalehtedest sellise
materjali otsimine on väga tülikas,
aeganõudev ja mõnel puhul koguni
võunatu, arvestades et meie ajale­hed
ei registreeri kõiki kultuuri­sündmusi
Või teevad seda hoopis
puuduhkult. : tjks -aastaraamatu
tüüpi väljaanne; aga sobib suure­päraselt
selle tühimiku täitmiseks
kande ,,From Decadent Dream to ja nõuab toimetajalt/väljaandjalt
Martyrdom — Heiti Talvik; An j ainult minimaalselt ümberorganl
Estonian Poet (1904—1947)'^.Pä-|seerimist.^^S väljaanne aga
rast loengut järgnes diskussioon, j osutuks vajalikuks käsiraamatuks
kus ta laiemalt andis selgitust luu-! kõigile eesti kultuuri alal tegevai-letaja
Talviku loomingu ja Eesti
üle.''.
Sama loengut kordas ta Cam­bridge^
ülikoolis. :
Igasugused ALUM. TÖÖD;
. mSED, AKNAB J.m. :
SISEMISED PUUTÖÖD
l©0
TeL 422-0783 - Lic.B876
Soopie noorpaar tahab osta
Simcoe ranna ääres.
Küsida Erik — tel. 221-2317
National
Trust R E A L T 0 R '
KINNISVARA MÜÜGI VÕI: OSTU
KORRAL
Tel. kontoris 487-3333
kodus 485-8252
saasax
le.
,,Mana" on olnud ainus väljaan­ne,
kus on avaldatud eesti draama-teoseid,
mis kunagi eriraamatuina
ei saaks meie võimaluste juures
ilmuda ega pole meie teatrite poolt
millegipärast lavale toodud. Viima-ses
numbris ilmunud Bmar Külveti
„Suletud aken" on iseloomult satii-rüine
farss mõnede paralleelidega
meie ühiskonnaelust. Selle esimene
vaatus lavastati aastate eest To­rontos
nimetuse all„Narrhnäng".
I. EÜlvet on mitme näidendi autor
kelle tööd on lavaliselt kergesti
rakendatavad:: Tema loomingus
aga on esiplaanil eestlaste oma kü­simused,
vahekorrad kodumaaga
ja mõned tabud või seisukohad,
müle nägemiseks, ehk õigemini
eemale .tõrjumiseks peab .meie
sepp. • ••;.„•
,,Minu nimi pole •Oinaste, vjaid
Saunapuu."
,;Kus on pmiä O i n ^
,;Kolis aasta tagasi väija." '
„Närvid on inimestel,", pahan­dab
iuksepp. „T8aiivad oniale ant~
värgi ja ikoHivad ise valj^."
ühiskond elama suletud akna taga
iseennast keelustades.
Pikemaist esseedest, õigemini
ettekandeist on avaldatud Ilse Le­histe
keeleprobleeme käsitlev
,,Eeelekontakt — keelekonflikt" ja
Walter Rand'i ulatuslik „Natsiona-lism".
Mõlemad on 1974. a. peetud
ettekanded, esimene Mü puhul
Soomes, teine M B S 1 puhul Chi­cagos.
Need ongi ajakirjanumbrit
kandvaiks teaduslikeks uurimis-teks,
jõudes nüyiisi, ehkki suur©
hilinemisega ka laiema lugejaskon- !
n a n i . . '
Ilukirjanduslikus osais on. "luulet
Aarand Roosüt, Paul Laanelt, Ivar
Ivasküt, Ilona Laamanüt. Kaks ilü-ku-
janduslikku ajaloolise Risuga
proosapala Ilmar Mikiverüt. Ula­tuslik
on kriitika osa, küll kirjan-dusringvaates,
küll pikeniate ar­tiklitena,
kokku on üheksa räan^a-tut
olnud vaatluse all. Kahtlema­tult
on „Mana" oma lühivormiliste
retsensioonidega suutnud paljusid :
teoseid vaadelda, kuigi ka siin on
hüinemine eriti märgatav, sest lu­gejad
on need ammuloetuina juba
nagu mälu tahakambrisse aseta­nud.
Kunsti juttu ön E : Kõksüt, repro­duktsioone
Hardu Keckilt, sOsvald
Timmäselt ja Rutt Tulvingult.,
Teatrialaline on Mardi Valgemäe
Kehade grammatikat tänapäeva
Eesti teatris": Mõttevahetuse kor­ras
on Evald Uustalu kommentaa­re
Jaan Krossi ajaloolistele novel-lideLe
koos isikliku „müksuga" kir­janikule
ta välismaareiside pärast.
See on küllaltki mitmekijilgne si­su
laiema kultuurihuvilise lugejas­konna
rahuldamiseks; Selle aastia-raamatuks
korraldamine kergen­daks
toimetaja tööd ja jätaks üht­lasema
kujunduse; kui .käesoleva
numbri veidi ^segamini" olev sisu-korralidus.:..
. •• ' • .".^ '-HANNES OJA