Vaba eestlane , June 20, 1978

              > -
UL2 ^ABÄ S E S t e i ^ teisipäeva], 20juimil 1978 - Tuescky,^ \ Nr. 46
I
: O/Ü Vaba E^täaa©, 135 Tecumseöi T®m2iSos,
POSTiMDRSSS: P.O. Bos 70, SÖL C, Ibroato 3, Ost
TES^OJto (tellimised, kuulutused,
12 !^AD Kanadas: a a ^ ^0.—, pcdaastsö |16.— Ja
iWrandaastas |9.-, kiripostiga aastas $48.-, poolaastas
• Ja veerandaastas $13^
TELLIMŠHINNAD^^v^^ aastas $32.-, jMK)laas-tas
|17.- ja v^andaastas $9.50. Kiripcistiga USA^: aastas
$S.—, poolaastas $27.50 Ja vesraMaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülem poolaasti^
$31i0 ja veerandaastas; $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35
Pufelisli^ by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumšeth St.,
•toHÄo 3, Ont. M6J 2H2
Ühendriikides pagulasena elav
vene kirjanik ÄlexanderSolzhe-jütsõn
katkestas oma pika vaiku­se
esines hiljuti Harvardi
iilikoolis pikema kõnega, milles
ts andüüsis läteiikide poliit^
üst, kultuurilist ja moraalset
maidmnist ning hoiatas läane-maitama
kokkuvarisemise eest.
IJüi^Jaaik S o t e kes le­p
e t ^ hüjuti oma vene o r j a l a ^ •
reid kirjelldava kapitaälteose kol-snanda
osa, tõi ette kõik need te­gurid,
mis on põhjustanud läane-ma^
lma allakäigu j a saamatuse
pealetungiva kommunismi vastu
võitlemisel. Nendeks teguriteks
m dekadents, argtus, iseloomu-nõrktiš,
sotsialism, intellektuaal­ne
^ t , massimeedimn ja naiiv­sed
poliitilised eksperdid.
Solzhenitseii kinnitab, et lääne­maailm
on saavutanud kõrge
elustandardi ja inimead elavad
mugavalt, kuid sellest ei piisa
suurte amhitsioonide rahuldami­seks
ning inimeste nõüdnüsed
suurenevad pidevalt. See muga­vuse
tagaajamine toob paratama­tult
kaasa mandumise ning vaim-se
ja füüsilise allakäigu. Pidev
elumõnude tagaajamine ja lode­vus
on omakorda võtnud inimes­telt
Julguse ja algatusvõime ning
see julguse puudumine ön üle
kandunud ka valitsevatesse r i i ^ -
kondadesse, parlamentidesse Ja
Isegi Mturiiid Eahväste Orj
satsiooni. Üha kõrgemate elumõ­nude
ja mugavuste tagaajamine
ön mõjutanud ka. iga üksikii in-divüdi
iseloomujooni ning too­nud
kaasa olukorra, kus puudu­vad
visad ja tugevad isiksused,
kes oh valmis oma tõekspidamis­te
eest võitlema ning oma
: kaitsen)*^ ' • :
Eriti kibedat kriitikat tarvitas
wSolzhenitsõn läänemaailma vaim­se
eKidi iseloomustamiseks. Te­ena
arvates domineerib see eliit
avalUms elus ning tugevad, julged
ja iseseisvalt mõtlevad inimesed
surutakse tahaplaanile ja seüis-tele
tähtsusetutele positsioonidele,
kust nende hääl kuhugile ei ula­tu.
Lä^emaaihna intellektuaalide
I arvamise; kohaselt ei tohi polüti-kat
kritiseerida moraalsete print­siipide
alusel, mille tulemusena
segatakse ära hea j a halb, oige ja
vale ning võimaldatakse maailmas
Stokhohnistohnunud Eesti õpetajate KesküMmgu mõukogu l^osoiekust osavõtjad.^^^^^ V^^ Villiam Muld, Meemo Mäelo,. Johaa UngerseQ,
Herman Rajamaa, Leida Sulg/HeimoKiitoäe/Paul La Tiii. Taga seisavad vasakult: Luule Vaks/Hilda Maraiid, Udo Jinmo Ja
;Hüda Gustavsoffl..':; ; ; • /
kurjusel triumfeerida. Massmee-diumi
kohta mainib Solzhenitsõn,
et see on läänemaailmas tuge­vam
kui parlamendid, valitsused
ja l^ohtüvõUnud; Selle tohutu või­mu
kandjaid ea õue keegi valinud
ja keegi neid ei^ kontrolli ning
massmeediumiga tegelevad juhti­vad
Isikud selekteerivad hoolikalt
välja populaarsed arvamised, mi­da
' pidevast publikule; serveeritak­se.
Ebapopulaarset informatsioo­ni
ja seisukohti ei publitseerita
ning seetõttu puudub läänemaa­ilma
elanikkonnal selge Ja objek­tiivne
ülevaademaailmas praegu
valitsevast olukorrast.
Kirjanik on väga sarkastiline
läänemaailnia poliitiliste eksper­tide
suhtesV pidades neid era­kordselt
naüvseteks. 1|a muigab
nende kommentaatorite analüüsi­de
suhtes, kes arvavad, et Angoo-last
kujuneb N. Ludule Viethan^
ning kes kalkuleerivad/ et Kuuba
lõpetab oma afäärid Aafrikas kui
ameeriklased käituvad viisakalt
Kuubaga.
J|iäänemaailin ei ole seni Alex-ander
Solzhenitsõni varasema­test
hoiatustest Õpetust -võtnud
ja tõenäoliselt ei tee ta seda see­gi
kord. Meü tarvitseb sünkohal
ainult= meenutada Ühendriikide
vaha diploniaadi ja iildiselt lugu­peetud
j a hinnatEd polütikamebe
George F.Keiinani arvamisi, kes
avaldas hiljuti ajakirjas ,iEn-counter"
artUdi, rtiüles ta mainis,
et Kremli juhid on tavalised ini­mesed"
ning et Brezhnev oh
„mõõdükas mees, kes kõigi nen­de
arvates, kes teda tunnevad, on
rahu viljeleja." Kui Ühendriikide
nimekam poliitüine kommentaa­tor
ja suurte kogemustega diplo­maat
annab sellise hinnangu
Tshehhoslovakkia vägistaja, PÕh-ja-
Vietnami agressorite toetaja
ja Ängoola vallutaja kohta, siis on
Solzhenitsõnü tõesti põhjust lää­nemaailma
tuleviku pärast tõsis^t
muret tunda ja konstateerida, et
füüsüine ja vainme võitlus meie
planeedi tuleviku pärast on juba
alanud; ning et õelad Jõud on
alustanud oma ofensiivi, mida
läänemaailm oma endahävitami­se
mentaliteedi taustal ei oska
õieti..hinnata.- ' • ; ' ' ' ;
IB
o
i{0dym€aci'\ yiistab S@rls M^ifiiiQ fca
Tallinnast põgehikeSe tasuta saadetav propaganda-ajaleht„Koduit!aaa'' on üks paljudest Ähevis-jni
levitamise abinõudest, millega propagandat serveeritakse horgsitistega Ja kus mängitakse põgenike
isamaaliste Ja, muude, sentmientaalsete, tunnetega.' •
Oma iseloomuliku pitseri jääd- Saksa okupatsiooni ajal jätkas
vustab ajalehele selles ilmuv .,Re- Boris Kumm oma tööd Venemaal,
volutsiooni lipukandjate" rubriik,
mflles esineb eluloolisi andmeid
sihnapaistvamate; ' eestisoost bol-shevike
kohta. Järjekindlalt tuuak­se
mõne mehe või naise poliitilise
tegevuse kirjeldus, miUištest sel­gub
kui suurel määral üks või
teine, kas Eesti Vabariigi õõnesta-miseL
lõhkumisel või hiljem, või­mu
juurde pääsemisel, venelaste
käsilastena, tegutsesid kaasmaa­laste
küüditamistega, vahistamis-tega,
mõrvamistega jne.
Terrori kaudu kuulsuse võitnud
reeturid ja renegaadid seatakse
„Kodumaa" veergudel põgenik-eestlastele
eeskujuks ja neid
püiitakse näidata kangelastena.
31. augustill977. a. ilmunud m'.
35-das ei kõhkle „Kodumaa" too­mast
kurikuulsa kommunisti Boris
Kummi elulugu. Boris Kumm sai
varsti j pärast Eesti okupeerimist
Nõuk. Liidu poolt, algul Siseašjade-ja
lühikest aega hiljem RiiklLku
Julgeoleku Rahvakomissariks. Ar­tiklis
valgustatakse peamiselt te­ma
põrandaalust; tegevust ja ainult
»aliskaudselt vüdatakše tema.
ametikohtadele okupatsioonide
ajai..::-\'.:-^;:;y''
Nõuk. Liidu julgeolekuorganite
juures.; Selle aja jooksul t&mä
poolt Nõuk. Lütu sattunud eestlas­te
kallal toimepandud kuritegude
kohta puuduvad lähemad antoed.
Nõuk. Liidu teise ja praegu kest­va
okupatsiooni ajal jätkas Boris
Kumm oma juudase tööd Eesti
julgeolekurhinistrina. Nüüd juba
tavaliseks kujunenud terror saavu­tas
oma teise haripunkti küüdita­mistega
1948. a. sügisel ja 1949. a.
kevadel.
Mes siis, kui eestirabva vastu­panutahe
ja -võime olid murtud
ja Boris Kumm oli muutunud ka­sutuks,;
saadetakse ta 1950. a. pen­sionile.
Boris Kumm suri 1958. a.
Stalini surma järele säilitas Bo­ris
Kumm oma prestiizhi; ja au­märgid,
millega Vene valitsus te­da
eestlaste kallal toime pandud
:enotsüdi eest oli vääristanud.
Nõuk. okupatsioonide kestel kadu­ma
läinud 200 ooo eestlase hinged
lähevad enamuses Boris Kummi
kontosse.; -;
Hoopiski Jäetakse märkimata
Kummi tegelike ülesannete ise
loom Ja selle tagajärjed eesti
Muidugi ei maini neid fakte
,>Kodumaar\ Selles püütakse neid
isegi varjata, sest ajakiri on ,,Vä-liseestl^
tega Kultuurisidemete
Arendamise ühingu" ja ,,Välis-maaga
sõpruse ja Kultuurisideme­te
Arendamise Eesti ühingu" väl­jaanne.
„Kodumaa" on organisatsioonide
häälekandja, mille kullereid ole­me
näinud liikumas Torontos Ja
mujal Kanadas.
KGB agendid Veeber ja Lüle-nurm
sobitasid kontakte ja viljele­sid
sidemeid ning neü, õnnetus
Idda naiivseid idealiste, kellel
puudus kriitüine võime vahetege­miseks
bolshevistlike eesmärkide
ja isikuvabaduslike ideede vahel.
Boris Kumm ja teised temataoli­sed
> ja mõttekaaslased on need l i -
pul^andjad, keUe nimel . „Kodu-maa"
veergudel süvendatakse põ­genikele
ideesid, mille lõplikuks
eesmärgiks on kodumaal eesti kul­tuuri
omapära ja saavtxtuste hävi­tamine
ja asendamine iihtse vene-kultuuri
ja keelega. .
L. KOOBAS:
Kuna Stalini nime üha sageda­mini
nimetatakse N. Liidus — eriti
Iseoses tema surma 25-nda aasta­päevaga
— siis kipub tema järel­tulija
Nikita Hrushtshov kujunema
nõukc^de tähtsaimaks ^ „mitteisik-
•suseks"..;,,.;%'.;:• ;. '; /
Uues ametlikus riõi&bgude leksi­konis
on temast räägitud ainult
kohnandilm veeru ulatuses. Eelmi­ses
väljaandes, 1957, täile pühen^
dati terve lehökülg ja avaldati le­hekülje
• suurune portree temast;
Kirjeldati ta võitlust isikukultuse
vastu 2p-ndal parteikongressil.
Uus, lühendatud biograafia esi­tab
ainult sünniaja ja tema ametid
ega inaiiii midagi aumärkidest ega
auametitest. Biograafia lõpeb la­kooniliselt:
.
--;14. oktoobrü 1964 vabastati ta
keskkomitee poolt oma
KINSHASA — Zaire president
Mobutu Sföe Seko M e s , et tema
armee näitas Ängoola hiljutise
rünnaku puhul lubamatut arg-pükslust,
kui mässulised txmgisid
Kolwezi. Ta mõistis selle hukika
ja lubas oma sõjaväest kao«tada
kprniptsiooni nmg formeerida ja
õpetada see eliitüksusel^ Zaire
vaenlaste -tagasi löömiseks. Sa­maaegselt
ta hoiatas, et ta tahab
relvastada ja treenida läänevaate-'
lisi Ängoola geriljasid, et kätte-maksta
marksistlikust Angoolast
Shabasse töhtud ninnaku eest.
Boris Kummi nimi. sai ülemaali­selt
tuttavaks üsna peatselt pärast
võimu ülevõtmist, mil algas nn.
bolsheyismi või venelaste „julge­oleku"
kindlustamine. See seisnes
terroris, mida eestlased polnud
tunnud Juhan Julmast saadik.
Nõuk. Liidu okupatsiooni esiinesel
perioodil toimunud arreteerimisi ja
inimeste jäljetult kadumisi kroonis;
1941. a. juunikuu keskel toimunud'
küüditamine. Bolshevistlike või-mutsejate
põgenemisel selgus, et
küüditamiste läbiviimiseks oli loo­dud
nn. ,,ülemtroifea" (kolmik)
mille esimeheks oli Boris Kumm,
Kiikliku julgeoleku Rahvakomis­sar.
Liikmeteks olid Siseasjade
Rahvakomssar Murro ja Eestimaa
Kommunistliku Partei sekretär
Karl Säre. Operatiivsete ülesanne­tega,
nagu vahistamiste ja depor-teerimiste
täidesaatmiseks loodi
ülemtroika poolt üksteistkümmend
maakondliku troikat.
GÖTEBORG (EPL) — Tsivülüisener Ain Sume kaitses- oma
doktori väitekirja: „Studies of radio radiation frpm interstellar
niDleeules" 17. märtsM 1978 Oialmersi tehnüjaiilikooli elektro­tehnika
osakonnas, Göteborgis. Oponendiks oli elektromagneeta-lise
väliteoorla professor; Hans Wilhelraissoia...
Hiljuti Angoolast Zaire lõnna-
' provintsi Shabasse tunginud inva-siooniüksustega
on lood väga ime­likud.
Faktid kõnelevad, et Sfea-basse
Ja seal asuvasse tähtsasse
kaevandustelinna Kolwezisse saa­busid
hästirelvastatud Ja varusta­tud
mustade lÖögimeeste tugevad
salgad, kes tegutsesid kindlate Ja
hästikavandatud operatsiooniplaa
nide kohaselt, mis olid ilmselt väl­ja
töötjatud professionaalsete sõja­meeste
poolt. Seni läänemaaUmas
läbi löönud arvamise" kohaselt
koosnesid need löögiüksüsed,^es
Julmalt mõrvasid mitusada valget
Ja musta, peamiselt omal ajal Sha-ba
(tol ajal Katanga) provintsist
Angoolasše rpõgenenud mustade
suguharu lükmetest, kes nüüd tu­lid
oma provintsi tagasi vallutama
ja Kinshasas asuvat keskvaJitsnst
kukutama.
Lääne massmeedia ja paljud po­liitikud
võtsid kuni seni ajani loo­mulikuna
ja endastmõistetavana
sissetungi Shabasse. Invasioonime-hi
|)eeti lihtsalt Shaba sugnhani-desse
kuuluvateks - mässajateks,
kes seni olid varjul olnud Angoolas
ja t^lidnüüdüle piiri oma vanu
arveid klaarima ja Zau*e presiden­di
Mobutu rezhiuni kukuta ma
Keegi ei tundnud erilist huvi, kust
said need mehed oma relvad, las
kemoona ja varustuse, kellelt said
nad oma väljaõppe ja kes koostas
neüe üksikasjalised operatsiooni-plaanid.
Lapsikut mässu teooriat
oli veelgi kergem uskuda põhju sel
et Ängoola, Kuuba ja N. Liit p^i«3
oma käed seUest operatsioonist
4)uhtaks ja ütlesid, et neil pole sel­le
asjaga midagi tegemist. Endi­sed
Katanga mehed, kes põgene­sid
Angoolasše 1963ž aastal ja nüüd
on juba enam-^'ähem keskikka või
vanemasse ikka kuuluvad kidajalg-sed,
pidid nähtavasti kuulipildu­jaid,
automaatpüstoleid, granaa-diheitjaid,
kergekahureid ja teisi
relvi lihtsalt puude ja põõsaste ot­sas
kasvatama ja laskemoona kar­tulivagude
vahelt välja võtma kui
Dr. Sume on oma uurimistöö He, tõmbab ta ennast kokiku oma nad läksid oma rau^astimud koos-enda
raskuse t;õttu.^T^^
ametikohalt keskkomitee esimese
sekretärina ja presiidiumi liikme­na.
Ta tegevuses esines subjekti
vismi Ja omavoli kasutamise näh­t
e i d . - ^ - ^ ••••;/:•
Esimese. Vene okupatsiooni
ajal toimimud arreteerimiste ja
Jdiüdltamiste läbi kaotas Eesti
rahvas 60.000 inimest.
Kaotus oli ränk, sest eeskätt hävi­tati
ettevõtlikum ja edumeelseni
osa rahvast. Esimese okupatsiooni
jõhkrusele pani punkti maalt põge­nevate
bolshevike ja nende käsi
laste pcõlt vangunajades korda­saadetud;
massünõrvad. Värsketest
haudadest leitud ohvrid kandsid
julmi j>iinamiseti!nniiseiä.
teinud Räö observaitooriunü juu­res
Onsalas, kasutades selleks
observatooriumi kahte paraho-oidaintehnl.
;
Tema töö. haarab maailmamu-mi
tähtedevahelist uurimist eri-
: ti Linnutees.'
See ruum pole tühi,- vaid seal lei­dub
gaase ja tolmuosasid, mis
moodustavad hüglaslikke püvi.
Need püved on väga teülmad ja
ei kiirga valgust nagu näiteks
meie päike. Neid pole ka. võima­lik
uurida optüiste astronoomi-lists
telesikoopidega. Gaasipilve-des
leidub aga imoleikule, mis
kiirgavad raadiokiirgušt ja iga
molekid läihetab kiirgust freikveiit-siga,;'
mis on just temale vastav.
Oma töös on dr: Sume uurinud
raadiokiirgušt molekulid)^. Raa­diokiirguse
analüüsist saadud
andmete kaudu on kogutud i n ­formatsiooni
itingimuste kohta
gaasipüvedes, näiteks n^de tem­peratuuri
ja tiheduse kohta.
Sellel on oluline tähtsus kui ta­hetakse
seletada, kuida§ on
tekkinud gaasipilvedest uued
tähed.
Kui pilv on M M t suur ja t i -
tihedus ja surve tõusevad; kuni
temperatuur on mi kõrge, et püv
haMcab kiirgama valgust ja üks
uus täht on jälle sündinud!
Komplitseeritud moleikuiide
eidmine kannis maailmaruumis-omab
suure tähtsuse, eriti ümi
püütakse seletada primitüvse elu
võrsumist ning arengut maaikeral,
kus tjngimusecl on aga palju
soodsamad selliste moleikulide
t e k k i m i s e k s . .
Vastne telm. osi sündinud
Pärnus 1941, oma }£OoSitee käi­nud
Göteborgis Ja feorgema
tehnilise hariduse omanud
Chälmersi tehnikaülikooUs.
Akadeemüiselt :kuidut>v dr. Sume
korporatsioon Rotalia perre.
Oma tulevaste. ;plaanide kohta
tähendato dr: Sume ta kavat­seb
jäifckata täiitedevaheliste mo­lekulide
uitrimist, ;ikasutades sel^
leks Räö observatooriumi 20 m
teleskoopi, mis võimaldab uurida
mitte ainult Linnuteed vaid- ka
teisik galaktikaid tohututes kau­gust^.;
:•
EFL/JÜRIADILA
tavasti meisterdati moodsad veo­autod,
milledega väed üle pihi
veeti, küla sepikodades.
Sellme mulje Jääb Castro sõna­võttudest,
kes eitab kategooriliselt
Kuuba osavõttu Zaire seiklusest
ning sama vagatsejat mängih ka
tema leivaisa Brezhnev Kremlis.
Kuid Ühendriikide president Car-ter
on teisel arvamisel Ja süüdis­tab
Imubaiasi Zaire operatsiooni­dest
osa võtmises Ja nende ette­valmistamises.
Tõendeid selleks on
saadud Zaires vangi võetud sisse­tungijatelt,
kes kinnitavad, et üiv
vasiooniväed tulid Shabas mark­sistlikku
korda looma nbg said
Angoolas vastavates laagrites oma
sõjalise ja poliitilise ettevalmistu­se
kuubälastelt, kelledelt osa saa­busid
sõjaliste operatsiooniöe ajal
ka Zau-esse, ku^ nad aga üliMirt?sti
prantsuse ja belgia lange^ai-jurite
saabumisel kadusid.
Carter ei ole seni avalikult öel­nud,
et Castro oleks valetaja, kuid
Zairest saadud informatslooiii ja
tõendmaterjali põhjal oleks tal
põhjust seda teha.
' . . • ; ' - . ® - - . ;^-- •'
(Järg lk. 3)
Nr. 46
24. Ja
dr. R. V\
Spboj
Jforisi
>Toroni
hommi
Peter Wi
Douglas
süüdista!
alus^
like dok
Peter W'
veergudea
tikli, mM
nistatud
meid ven
ta Kana
ü& es
da Ratsa
na ülem
M. J . S
selgus üll.
sõjajõudui
ohvitser
Liidu ka
tõstetud
ti vaikseli
ohvitser oi
Kanada
vas ja sai
telt raha, [
matsioonil
nad saaksi
tada ning
nitöödi Pel
Vaatam!
nud vallilt
Kremli
nelastel tl
lispoiütika|
suuri tagj
nõuaudja(
rid välja
ning innc
viimaste
Kremli ml
vasti käü
va oli aal
ülimat sõi
das tal sej
tada.
Iraagi si
venelastegi
nii kaua k|
haldiavad
paljastami^
jelc maski
või varem.!
litsus vah|
naks on E j
eemaldam
provints,
oma yõitlil
suse vasti
olukord
uperpalli,
oma huvil
Etioopia
sust ja ni
oma abi Ei
taks. Koid
seUest mii
nud veendi
hevad omj
tuteks Ja v|
agitaatorid
sat tööd
geya ilosl
nistliku
Iraagi vÕi)
Kreml võii
abil korral^
se rügipöq
hüjuta AfgJ
Etteraati
vavai iTi
selle tõesi
Iraagis Mli
sed puhasti
all kantiatal
kommunist
meskomia
meest Ja
ränk tagasi
dadi vahelij
nelased' m
selt ja kai
»^e&s oii
vastnona
oma tugevi
kust aad o|
ulatusükuly
tustööd ja il
jnvõimu Arj