Vaba eestlane , July 7, 1987

              Nr. 50
Nr. 50
Free Estonian Fublishers Ltd.
120 A Willowdalei^^
i: Arvi Tinits. ^ - ; ; Toimetaja^Ölaf Kopvillem.;
jiiuinii: Karl Arrq, Heina Jõe,; Olev träss.r^^^^;^^
Telefbmd: toinietus 7334550/ tälitps.(telliniised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud teedeni 9—3-ni.
jr ajalehe tarimga aastas
aastas $ 3 4 j a veerandaastas $ 18.--, kiripöstigä lisandub^pošti-kulii
— vastavalt $111.—, $60.--, $31;—.
:vayas|M>ol: jSaiiad ;$ÖO.—>''pooIaastas
$44.—Ja veerandaastas $ 2 3 . I klassi posti ja lehnuposti hinnad
Ahastavalt - - - U S A $115.^, $62.-, $32.—, ituijal^^^^^^^v^^^^
$140.-, $75.-,
Aadressi muudatus $1. Üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste hiiusadrüfetoll ühel veerul: $5.50, esiküljel
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella
lO-ni. VäUaspopItöö^^
Louna-Koreäs on juba
nädalat kestnud rahutused,
mid peaaegu igal õhtul oma
ekraanidel jälgida saame.
Lahmgud paistavad toimuvat
enamasti tuidengite ja politsei
•' 'vaheti kuld püüd. näib - ka kesk-^
klass olevat protestijate hulka
kaasa tõnunatüdjäs^
küsimuse alla
mänge. Kuid uued presidendi-valimised
peavad toimuma
käes^oleval aastal ning uus mees
ametisse
tänavalahinguisse sekkuda. Seni
on lahingud toimunud peeniselt
le-kaigaste ja plsargaajsl-äbil^
kuid juba on poH
litseinikke ja ka demonstrante
surma saanud — seni paistab, et
neid ei tapetud küll
^ kähmluse juures
mõndagi. Mikspärast siis
tapeldakse seal, samal ajal kui
ainult paarkümniend Sdlomeet-irit
Lõüna-Koreä pealinnast
Söulist ootavad piiri taga kan­na
tl i kui t Põh j a - Kö r e a
kä^tirelvastatud punaarmeela-rajäl
ajal segadustesse
Chun kuulutas oma
järglase välja
Õigluspärtei konventsioonil ehk
kokkutulekul Soulis 10* juunil.
Chun ja Roh seisid käsikäes
juuMdaya 7000 parteidelegaa-di
ees ja see tundengeile ei
meeldinud. Koreas rahvas
tahab ise omale järgmist
presidenti valida!" kuulutasid
laine näib olevat
juhtiva Dienfiolü-aatliku Õiglus^
partei presidendikandidaadi
Roh TaeWoopooItv keda toetab
samasse parteisse kuujuv
praegune
Hwani iJ^ noua-väd,
et
nii, et
saalisid võistelda dtse^^^
valimistel jä mitte valijaameeste
kaudu (neid pn 5000). Kriitikud
ei valijameeste süsteem'
iva
D^alijamehedr kes oh juba varem
rahva poolt selekteeritudv
võivad praeguse süsteemi järgi
tumä häält muuta-' veel
viimasel momendil Ja neid
olevat seetõttu hoopis kergekn
njiojustadä, või neile otseselt
meele muütnuse eest altkäemak­su
pakkuda. Seepärast soovitak­se
muuta Lõuna-Korea presi-dendiyallmised
otsesteks.
Debatt põhiseaduse muutmise
iie oli imrlamendls juba paar
aastat kestnudv' kui' ^^i^ident
Chuii vihastas ^astasrindlasi
teadaandega, et see
es piirdusK
kuid laienesid kiiresti
üle terve maa. Foemehed ja
koduperenaised ühinesid mars­sivate
tudengitega. Politseijaos­kondadesse
heideti bensiini-pömme.
Ka kirikuÕDetai
preestrid jä
protestimarssij
Politseivõimud vastasid väga
tagasihoidlikult — ainult
pisargaasi ja kumminuiadega.
Tulirelvi ei kasutatud, seeparast
on inimohvrite arv seni väga
väike. Ning .viimaste, teadete
järgi olevat valitsus rahvale
järele andnud —- lubatakse
otseseid presidendivalimisi. Sest
kõigil on siiski ühine eesmark—
tahetakse 1988. aasta suveolüm-piat
Söüli saada. Rahutuste tõt­tu
on juba hääli kuuldavale
tulnud, mis seda plaani ...maha.
laidavad just rahutuste
atleet
avalikult, et
ei kavatse teiste maade
tüliküsimuste
oma elu hädaohtu panna.
Võime kindlad olla, et Põfiija-
Korea sellele segadusele jõu ja
nõuga kaasa aitab, sest algul
pidid nemadki Olumpia-mängu-dest
osa võtma. Kuid kuna
kokku leppida ei suudetud, jäid
Lõuha-L .
. t »• '•
]e iähmr " ff
pätaapäevalM4. juunil ^^^^
Ühendrükide ^akiijMto^^ mqjuka päevalehe „The Washington
miseeessmmaassDpääeevvaa väljaanne
sinna
Refei^eerides ,,Sovjetskajä Lat-via't*'
ütleb Reuter'! korrespon­dent
Töny Barber, et rahvuslased
Nõukogude Läti liiduvabariigis on
trotsinud võime korraldadeis
rahvakqgumise, mis mälestas
tuhandete lätlaste küüditamist
Stalini poolt aastal 1941. > ,Spvjet-skajaütvia''
18. juuni väljaandes
kirjutatakse, et natsionalistid,
kelledest mõned kuuluvad
rühmitusse nimega ,,Helsingi
86*', olid asetanud lilli
vabadussamba juurde.
ütleb, et vahejuhtum toimus U.
juunil, kuid ei anna mingit hin­nangut
inimeste aryu kohta kes
sellest osa võtsid. Küll aga
nimetatakse, et miilitsavõimud
hoidusid juhtumi puhul vahele
» » iington Posl'i"
toimetus lisab siinjuures Reuter-i
sõnumile seletuse, et Ühend­riikides
asuvate läti emigrantide
rühmituste liikmed, kes olid
kõnelenud teleföniteel inimestega
Riias, olid teatanud rongkäigust
möödunud nädalal. Nad tsiteerisid
dernonstratsiooni ühe organiseeri^^
ja Rolands Silaraups'i ütlust,
mille kohaselt kuni 5.000
demonstranti ja pealtvaatajat olid
kogunenud Riia keskel asuvale
yäyakule.; • •
ReuterM korrespondent ütleb, et
ebaametlikud informatsiooni­allikad
Moskvas olid kinnitanud,
et „Helsingi 86'' oli juhtumiga
seotud. Nad ütlesid, et miilits oli
videolindistanud osavõtjaid, kuid
ei astunud muid samme. Kõnes­olevad
Moskva informatsiooni­allikad
seletasid veel, et mõned
demonstratsioonist osavõtjad olid
nõudnud. vangistatud läti
poliitiliste dissidentide vabasta-mist.
r----
Reuter'] korrespondent kom­menteerib,
et kõnesolev vahe­juhtum
on kõige hiljutisem
rahvusluse ilmingv millest on
teatatud ametliku nõukogude
ajakirjanduse poolt. 'Ta ütleb, et
Kasahstanis puhkesid möödunud
detsembris tänavarahutused pärast
seda, kui venelane määrati selle
liiduvabariigi uueks parteijuhiks.
Samuti Oli esinenud teateid
k 0 n f l i k t i dest kohalike j ä
välismaiste tudengite vahel Tad-zhikistan'is
ja Kirgiisias ning
kaklustest erinevate rahvusgrup­pide
liikmete vahel Moldaavias.
, ,Sövjetskaja Latvia" avaldas
veel ühe lugejakirja Riias asetleid­nud
demonstratsiooni puhul,
milles kurdeti, et mõned
u ks I k l Sl k üd p 1 i d k ä i t u n u d
ebaväärikalt, rikkunud avalikku
korda ja rääkinud avalikult ning
pikalt , ,kodanlikest-natsionalistli-kest
ideaalidest mis on meile
võõrad.'' .
„Sovjetskaja Latvia" süüdistas
oma artiklis, et Ühendriikide
poolt fmantseeritüd raadiojaamad
olid inspireerinud Riia vahejuhtu-mit,
kuid lisas, et oleks vale
vaadelda süütute ohvrite
mälestamist kui nõukogudevastast
aktsiooni. Läti kommunistliku
partei venekeelne häälekandja
deklareeris, eftiksisikute poolt
Ä l i d ^ Ä ^ Ä v^liküf ^Ms^öli
selgelt õhutatud diversantlike
raadiosaadete poolt, asetada
!4-ndal juunil lilli Vabadussamba
juurde, ei saa kuidagi vaadelda
kui kallaletungi sotsialistlikule
süsteemile.
Ühendriikide tähtsuselt kolman­da
päevalehe ,,The Los Angeles
Times'i'' korrespondent Robert
Gillette kõnelesmöödünud
nädalal teleföniteel Rolands
Silaraups'iga Riias, kes oli Läti
pealinnas asetleidnud suure
meeleavalduse üheks organiseeri­jaks.
Gillette kirjutab oma ajalehe
möödunud neljapäevases väl­jaandes,
et rohkem kui tuhat
lätlast oli marssinud rahumeelselt
Riia kesklinnas stalinistliku
repressiooni ohvrite mälestuseks
ilma miilitsa vahelesegamiseta.
21-aastane Silaraups seletas
ameerika ajakirjanikule, et
meeleavaldus kestis kauem kui
kolm tundi ning kogus enda
ümber ligikaudu 5.000 osavõtjat
j a pealt vaatajat, liik u de s
rongkäigus Riia kesklinnas
asuvale väljakule.
Korrespondent Gillette kirjutab,
et Ühendriikides asuvad läti ja
eesti emigrantide grupid, kes olid
teleföniteel saanud samasuguseid
teateid, ütlesid, et see on
, teadaolevalt esimene kord kui
mingi dissidentlik rühmitus N.
Liidus on paar nädalat varem väl­ja
kuulutanud suure demonstrat­siooni,
millel 011 lastud ka
toimuda.
Ameerika-lätlaste ja eestlaste
esindajad seletasid Gillette'iie, et
demonstratsioon oli kujutanud en­dast
rohkem kui avalikku Stalini
ohvrite mälestamist (mis on
keelatud Nv Liidus) — see oli ka^
vaikne kuid selge apell Balti
riikide vabaduseks ja iseseisvu-;
seks.
Ameerika ajakirjanik kirjutab,
et Teise Maailmasõja ajal N.
Liidu poolt annekteeritud varem
iseseisvad Läti, |esti ja Leedu
Vabariigid on olnud jätkuvasti
rahvuslike tunnete kolleteks,
millised tunded on viimastel
aastatel muutunud intensiivse­maks
Moskva venestamise pingu­tuste
tõttu. Gillette nendib, et
Ühendriigid ei ole kunagi for­maalselt
tunnustanud kolme Balti
riigi annekteerimist.
Tavako^a?e nõukqgude prakti­ka
järgi^nieteeritakser^^
jä inimõiguste aktivistid am^^^
enne kui nad saavad samaseid
V' (Järg Ik. 3)
Selgitamata põhjustel 1
möödunud sügisel «transpoj
kaduma ühe erafirma
kavandatud ja välja tööt
uue Kanada ühedollarilise
tallraha vorm. Sellel põhji
kavandati uued vormid,
vältida endise vormi kl
tahtliku kasutamise või]
ja asendati endine maadeui
kujutus üheteistkünme-mii
sel metallrsdial kauri-linnu
jutusega (Loon). Uued dol|
lised metallrahad on natul
paksemad ja suuremad pi
käibel olevatest 25 sendilii
metallrahadest ja need on
dilised, mis kergendab n<
eraldamist punedate poolt
tamisel. Uute rahade vali
mine algas juba aprillikuu {
ja need loodetakse käibele
esimesel juuliL
Valmistatud on uued
pronksiga kaetud niklist,!
asjatundjate arvates annabi
20-aastase kasutamise-k(
Seniste .paberrahade kesti^j
oli ainult üks aasta, mille]
tuli need asendada uut<
uute rahade käibelelasl
arvestatakse kokkuhoidu
miljoni suuruses 2(^ aastat
vate paberrahade valmist
Ja jaotamise arvel.
Paberrahade asendav
metallrahadega on pii
survet avaldanud transi
asutused, kes möödunud
paberrahade käsitsisorteej
kulusid arvestavad $2 mil
Samuti pooldavad igasj
automaatmasinate valmij
tööstused uute rahade ki
laskmist, lootusega suureij
tuludele uute automaati^
mistamisel ja ölemas<
ümberseadmisel.
USAs võeti dollarilised
rahad kasutusele 1979, a.
ostjaskonna vastuseisu
lõpetati nende valmist:
need korjati käibelt jub|
hiljem. Kanada valitsusj
daja Michael Francis*e
Kanadas sellist vastus<
tounu, kuna senini on|
üksikuid rahulolei
esinenud ja sedagi ainul^
poolt, kes kauri kujut;
ei
•J
0>
USA kohtuminister
juurdlusosakonna direki
Sher oma kõnes 29.
süüdistas eestlasi kogu
asuva juudisoost elanij
hävitamises I! maailm;
tel, kellest ei olevat
ühtegi. Greater Wasl
Metropolitan Jewish Goj
ty CenterMs peetud
kõnes arvab Sher, et ainj
Linnase karistamisega
veel kustutada seda eesj
häbiplekki. Kahju on
selliseid avalikke,
süüdistusi ühe kõrgem?
asutuse juhilt, kelle
töötavad peale õiguste»
ajaloolased-eriteadlasedl
usutav, et valepropagai
lajal direktor Sheril ol<
mata, et ametlikel
eluneb praegu Eestis
sama arv juute, kui
enne II maaümasõda
4000, kellest pooled
Suursõda sündinud
Samuti on andmeid
emigreerumisest lisj
Ameerikasse praegi
munistlikust Eestist.