1987-07-07-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 50
Selle pealkirja žrfi kirjnitab ^Jime IBIC," pmlt välja antav ajakiri „Feople Weekly" oma
6. aprilli 1987 nimbris: Kei Nõukogude peaminister Mihhail Gorbatshov hakkas omal maal
muudatusi tegema, nägi „People WeeWy'^ peatofanetäja Patr^
Mõukogude kodanike kohta ülevaatlike artiklite kirjutamiseks. Kaks aastat hiljem ora respl-jtaadiks
käesolev väljaannej mis on täielikult N. LM
i Järgmised eestlased, kes
ameerika reporterite luubi alla sat-iusidv
olid umbes 50-aastane
naispastor Vivian Raudsepp ja
tema 56-aastane abikaasa Jüri.
Raudseppade kirik asub Jõeläht-mes
(ingliskeelne hääldamine
0 1 e V a t Y 0 u -1 a t - m a, ü 11 eb
artikkel), umbes 25 km Tallin-
I inast. Kirik olnud külm ja niiske
ning umbes 25 inimest, kes
jumalateenistusest osa võtsid,
kandnud palituid, ütleb reporter.
Artiklis räägitakse samal ajal or-lodoksi
mungast Methody'st, kes
elab Zagorski kloostris, ja võrreldakse
usklike elu ja olukorda
Venemaa ja Eesti vahel. Reporter
leiab, et ortodoksi-usulistel
paistab elu veidi kergem olevat.
Mainitakse, et iseseisvuse-ajal oli
Eestis palju kogudusi, kuid nüüd
on neist ainult 142 järele
jäänud,umbes 200.000 kirikuskäi-jaga.
Jüri Raudsepp, kes nüüd ka
kirikuõpetajaks pürgib,: olevat 20
aastat olnud vähihaiguste uurija
Tallinna Eksperimentaal-meditsii-ni
kliinikus, enne kui ta otsustas
Teoloogilisse Instituuti õppima
minna — see asub nüüd Tallinnas
ja olevat otsene järglane Tartu
Ülikooli kunagisele teoloogiatea-duskonnale.
Eestis olevat 6 naisõpetajat
ja Vivian Raudsepp
olevat üks nendest. Pastorite palk
makstakse koguduse poolt ja see
olevat harilikult 270-300 dollarit
(muidugi rublades) kuus, kuid
1 Väiksemates kogudustes saavad
nad palju vähem. Jüri Raudsepp
ütles, et talle ei meeldi Viviani
pastoriks-olemine, sest see on
väga raske töä — kuid tegelikult
olevat Vivian parem pastor kui ta
ise.
• Mõlemad on teist korda abielus.
Vivianil on esimesest abielust
kaks tütart ja nüüd on ta juba
kolmekordne vanaema. Jüri
esimene abikaasa oli lastearst ja
tal on kaks poega, kes käivad
Tallinna Polütehnikumis. Kuid ta
esimene naine ja pojad ei olevat
usklikud ega käivat kirikus. Jüri
j loodab siiski, et pojad kunagi
meelt muudavad.
Pastor Vivian Raudsepp on pildistatud
oma kõrgetornilise kiriku
ees, märkusega et praeguses
koguduses ön tal ainult 180 liiget,
kuid tä eelmise koguduse liikmeskond
olevat tõusnud 600-le.
Niipalju Eestist. le
reporterid intervjueerisid veel
terve huiga inimesi üle Nõukogude
Liidu, keHe kohta me
ruumipuudusel ei saa palju öelda.
Üldiselt paistab siiski, et kuigi
,,natshalnik'V Seymour näib arvavat
end ke s kmiste
noükõgüdelastega rääkivat, rääkis
tema ja tä mees-(ning hais-)kond
ainult väljavalitud j keskmisest
moukögude kodanikul nivoost majanduslikult
kõrgemal elavate,
riigitruude kodanikega: Muidugi
ei oleks neist keegi julgenud
midagi nõukogude korra vastu
öelda, ükskõik mi4a nad siis ka
mõtlesid, kuid paistab, et ehk
ainukesed, kes oleks niidagi sellist
teha soovinud olid abielupaar
vägagi hästi, mis sellisel juhul
tagajärjed oleksid. Ameeriklane\
,,Scotty*' võis muidugi oma suud
natuke rohkem paotada, kuid
temagi ei taha, et teda N . Liidust
välja visatakse — tal on noor ,
(praegu 47 kuna ta ise on 66) ja
ilus naine, keda ta kaotada ei
sooviks.
Võibolla oleks veel huvitav
märkida, et Susan Reed käis oma
vanaonu haual Kremli müüri
ääres, kuhu mees nimega John
Reed, kes kirjutas maailmakuulsa
aruande Oktoobritevolutsioonist,
ingliskeelse pealkirjaga , ,Ten
days that shook the world*\ on
maetud. Trotski nimetas Reed'i
hiljem Nõukogude konsuliks New
Yorgis. Ta suri hiljem Venemaal
tüüfusse (1920) ja teda peetakse
üheks kommunismi pühakuks. Et
Susan sama nime kannab, leidis ta
palju rohkem lahtisi uksi N.
Liidus kui muidu oleks sündinud.
Muuseas kirjeldab John Reedi elu
ja surma USA-s vändatud film
„Reds*', mis mõned aastat tagasi
ekraanile ilmus ja kus ameerika
näitleja Warren Beatty John Reedi
kehastas. Ameerikas teavad väga
vähesed, kes John Reed oli ja
isegi filmi kaudu ei ole tema
isiksus palju tuttavamaks saanud;
kuid N. Liidus teab seda iga
koolilaps. Susan Reed oli väga
imestunud, kui 9-aastased punaseid
,,pioneeride** kaelarätte
kandvad koolitüdrukud talle ,,onu
Jack'i" elulugu tsiteerisid.
Ka Nõukogude Liit on Reedi
elukäigu kohta filmi vändanud —
Sergei Bondarchuk'i ,,Punased
kellad'*. Sergei, kes ,,Sõja ja
rahu' • filmilinale toomisega
kuulsaks sai, ütleb et tema tehtud
film OÜ tõepärasem. Talle I ei
meeldi ameerika filmi lopp, mis
näitab, kuidas Reed pettus oma
seltsimeestes, Kolmanda Internatsionaali
liikmetes, ja tahtis N.
Liidust välja pääseda, et Ameerikasse
tagasi tulla. Bondarchuk ei
usu seda. ,,Ameeriklastel on kõik
asjad seksiga seotud," ütleb ta,
„nende filmis ei näegi Reed üldse
Talvepalee vallutamist; mida ta
oma raamatus nii elavalt kirjeldab
— selle asemel on ta naiskommu- %
nistLouise Bryant'iga voodis! See
on ajaloo väänamine!*'
Ning lõpuks on toodud ära
jutuajamine Siberi kirjaniku
Valentin Rasputin'iga, kes ei
olevat selle kurikuulsa Venemaa
püha mehe ja tsarina poolt imetletud
munga Grigory Rasputini
sugulane. Rasputin on protesti-kirjanik
ja seepärast ei ole tema
asju palju trükitud. Ka ühele
novellile baseeruv film
,,Fareweir' (venekeelset pealkirja
ei anta) olevat Cannes'
filmifestivalilt välja jäetud. ,,Ma
ei tea, miks nad seda tegid," ütleb
Rasputin, „küllap neil selleks
sest
olevat — kippunud N . Liitu kritiseerima.
Jalutades Kremli-eelsel
Punasel väljakul olevat vene keelt
oskav Montgomery Brower
öelnud juhuslikule möödaminejale:
,,Krasnõie, krassivõie —
(punane, ilus!).' Selle peale oli
mees kõhklemata vastanud: ,,1
k r o v a v õ i e " ( ja verine).
Ning ühel õhtul Tallinnas olevat
reportereile üks nooruk ,,murtud
inglise keeles "sisistanud, kui nad
temaga vene keelt püüdsid
rääkida; ,,1 am Estonian boy."
Poiss oli võtnud rublapuntra
taskust ja sülitanud:neile. Siis oli
pigistanud käed omale ümber kõri
j a lisanud „it hurts me here",
ilmselt mõeldes, et vene keele
rääkimine teeb ta kõrile haiget.
kuu lõpupäevil teatati Moskvast^ et endine
Kanadas, Aleksandr Jakovlev^ sai"
täisliikmeks. 63-aastane Jakovlev, kes veetis 11
aastat oma Ottawa ametikohal, olevat, Toronto „Stari*^
Kanada peaministri PierreTrudeau hea sõber ja
>. Teda peetakse ka Gorbatshovi
arhitektiks.
Uus nägu Poliitbüroo
kandidaatide hulgas on samuti
63-aastane kindral Dmitri Jazov;
kes aseiidas äsja-tagaridatud kait-seministritj
marssal Sergei
Sokolovi. J5-äastane Sokolov lendas
mitte ainult ametikohalt vaid
saadeti,,erru''kä Poliitbüroost.
Peale Jakovlevi, kes pärast
Kanadast lahkumist teenis Gorbatshovi
prppaganda-piäälikuna,
said uuteks Poliitbüroo täisliikme-teks
veel Nikolai Sljunkov ja
Viktor Nikoiiov. 58-aastane Ni-konõv
oli enne Gorbatshovi vanal
ametikohal — ta oli põllum^
düs-minister; Ning ilmselt sai
anie t i k õ r g e n d u st s e 11 es t
hoolimata, ^t N. Liit end ikkagi
veel toita ei jõua. Muidugi on
jünger.-'
Samuti 58-aastane Syunköv oli
GOSPLAN'i,N. Liidu plaänin-düsbüroo,
abijuhataja, kust ta
tõusis parteisekretariaadi majan-dusosakonna^
uhatajaks. Ta olevat
olnud väga karm igasuguste altkäemaksu-
võtjate vastu, mis
olevat pälvinud Gorbatshovi imetluse.-
r"^,-'
Kõige tähtsamaks neist peetakse
Jakovlevi, kes 1972. aastal Kanal
i " saadeti. See
eest,;
kus ta kritiseeris suurvene shovi-nismi.
Nirne järgi võiks ta ise
juudi päritolu olla. Igal juhul tõi
Gorbatshov ta 1983. aastal Moskvasse
tagasi ja ta oli uue pieasekre-täri
saatemeeskonnas Reikjaviki
tippkohtumisel.
1-
Pastor Vivian Raudsepp Jõelähtme kiriku ees.
kust liikmest ja 6-est liikmekandidaadist
olevat vähemalt pooled
Gorbatshovi uuenduspoliitika
pooldajad. Kuid 307-liikmelise
Partei Keskkomitee ridades olevat
tal küllaltki vastuseisjaid. Kaks
päeva kestnud peakoosolekul
25.—26. juunil materdas Gorbatshov
neid sõnadega ja ütles, et
,,teiskus olevat tagasi''.:
Ta ütles, et „bürokraadid,
laiskvorstid V pisivargad ja kuritarvitajad"
on oma esimesest hirmust
üle saanud ja vanade kommete
juurde tagasi hiilinud.
Selline olukord ei tohtivat äga
edasi kesta.
Gorbatshov ütles, et see takistab
tööstuslikku ja majanduslikku
kasVu, soodustab ebatõhusust ja
laostab moraali. Ainult radikaalsete
reformide abil võib sellest üle
saada, tööstustõhusust parandada
ja majanduslikku juurdekasvu
suurendada'
Selleks on tarvis de-tsentrali-seerida,
kohalikku otsustetege-mist
edutada ja tööliste profiiti
tõsta, kuni kasumite jagamiseni
Tallinlane Saksa
Tallinnas 1929. a. sündinud
Andres MeyerrLandrüt määrati
alates 1. apr. Saksa saadikuks
Moskvasse. Ta oli samas juba
saadikuks aastail 1980-1983
Esimeseks ülesandeks Moskvas
on tal li idupres.ident vön
Weizsäckeri külaskäigu ettevalmistamine
Moskvasse.
E.R.
lubada kohalikel tööstuste-juhiata-jatel
plaanida, majandada, hindu
seada ja krediite anda. Tuleb
arendada vastutust ja hea-pereme-helikkust.
Ja nii edasi. Välismaised
vaatlejad arvavad, et Lääne-
Saksa piloodi maandumine
Punasel väljakul andis Gorbat-shovile
hea vabanduse Poliitbüroo
puhastamiseks. Mõned lähevad
isegi nii kaugele et öelda; kogu
vahejuhtum oli Moskva poolt
lavastatud!
Nr.
nn i
¥aliti uliraina päi
Torontos lõppes
rahvuste-festival, mis
kestab veidi üle nädala,
Hiing jälle ei võtnud
algaastal olid nad ühel
Vaadates Ka:
külastam i š e k s m ü ü|
, ,reisidokumendile "
Karavanid Torontos käigi
juba 1972. aastast saadik
15 aastat — ning nende
peetakse (vist) ukraina
Zena Kossar'it.
Kuna paari-aastase oi
järgi mitmed ,,paviljonid]
tähendab, erirahvustele
keskused või ,,maj;
kaebasid, et festivali aegi
joogist ja pileteist siss<
profiidid või kasumid ebe
jagatakse ning liiga suur
keskkomitee kassasse voj
tekkisid sisetülid. Eestlas
tasid „Kossari Karavai
v^lja astuda jaiön • nei<
HTäim tetivaliäe''
omaette pidanud — just
ravanide algust. Ka täi
raldasid eesti noored, ,|
rahvatantsugrupi liikmee
päevase ,,Tallinna
millist juba kirjeldasime|
eelmistes numbrites.
Kuid nagu araabia.vai
-leb — ,,las' koerad
karavan liigub siiski e(
on ka ,, Metro Torontc
Festival 87" edasi liikui
dä läinud, 41 pa'
araablaste ,,A1 Khamj
havailaste „Waikiki'ni*
Et asja lähemalt peal
olime meiegi sunnitud
passi jaoks 10 doliai
panema (priipääsmeid
tud) ning festivalist
pealtvaatajana osa võti
kokkuvõttes olid tulemi
mised (muidugi ei jõj
kõiki paviljone külasta]
297 GoUege St; (Ukraii
hästiõpetatud tantsutruj
millegi pärast kasakaj
ukraina rahvustoidud
rukad ja kapsarullid) nj
joogid (õlu ja mõdu),
ning väga populaarne, i
Krakow (Poola) 20]
St. Värvirikkad tantsi
sivapid saali seintel,
mis mõnikord töötab ,|
näitab Eestit Poola
osana. Muidugi teii
läheb vastu Musta Mei
toit paistab olevat haJ
vorstid, nagu Eesti Ml
Vienna (Austria) 2
St. — Maitsvad kooj
schnitzePid, alati n
joodeldamine ja nahk|
simine, müüakse sul<
edelweiss-õisi.
Jerusalem, 750 Spac
juudi paviljon (YMH;
jahedad ruumid, su^
professionaalse
,,showM", müüakj
(pannkoogi taolisi
ROYAL LEPÄ(
REAL ESTATE SERVICES
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870707 |
Description
| Title | 1987-07-07-04 |
| OCR text | Nr. 50 Selle pealkirja žrfi kirjnitab ^Jime IBIC," pmlt välja antav ajakiri „Feople Weekly" oma 6. aprilli 1987 nimbris: Kei Nõukogude peaminister Mihhail Gorbatshov hakkas omal maal muudatusi tegema, nägi „People WeeWy'^ peatofanetäja Patr^ Mõukogude kodanike kohta ülevaatlike artiklite kirjutamiseks. Kaks aastat hiljem ora respl-jtaadiks käesolev väljaannej mis on täielikult N. LM i Järgmised eestlased, kes ameerika reporterite luubi alla sat-iusidv olid umbes 50-aastane naispastor Vivian Raudsepp ja tema 56-aastane abikaasa Jüri. Raudseppade kirik asub Jõeläht-mes (ingliskeelne hääldamine 0 1 e V a t Y 0 u -1 a t - m a, ü 11 eb artikkel), umbes 25 km Tallin- I inast. Kirik olnud külm ja niiske ning umbes 25 inimest, kes jumalateenistusest osa võtsid, kandnud palituid, ütleb reporter. Artiklis räägitakse samal ajal or-lodoksi mungast Methody'st, kes elab Zagorski kloostris, ja võrreldakse usklike elu ja olukorda Venemaa ja Eesti vahel. Reporter leiab, et ortodoksi-usulistel paistab elu veidi kergem olevat. Mainitakse, et iseseisvuse-ajal oli Eestis palju kogudusi, kuid nüüd on neist ainult 142 järele jäänud,umbes 200.000 kirikuskäi-jaga. Jüri Raudsepp, kes nüüd ka kirikuõpetajaks pürgib,: olevat 20 aastat olnud vähihaiguste uurija Tallinna Eksperimentaal-meditsii-ni kliinikus, enne kui ta otsustas Teoloogilisse Instituuti õppima minna — see asub nüüd Tallinnas ja olevat otsene järglane Tartu Ülikooli kunagisele teoloogiatea-duskonnale. Eestis olevat 6 naisõpetajat ja Vivian Raudsepp olevat üks nendest. Pastorite palk makstakse koguduse poolt ja see olevat harilikult 270-300 dollarit (muidugi rublades) kuus, kuid 1 Väiksemates kogudustes saavad nad palju vähem. Jüri Raudsepp ütles, et talle ei meeldi Viviani pastoriks-olemine, sest see on väga raske töä — kuid tegelikult olevat Vivian parem pastor kui ta ise. • Mõlemad on teist korda abielus. Vivianil on esimesest abielust kaks tütart ja nüüd on ta juba kolmekordne vanaema. Jüri esimene abikaasa oli lastearst ja tal on kaks poega, kes käivad Tallinna Polütehnikumis. Kuid ta esimene naine ja pojad ei olevat usklikud ega käivat kirikus. Jüri j loodab siiski, et pojad kunagi meelt muudavad. Pastor Vivian Raudsepp on pildistatud oma kõrgetornilise kiriku ees, märkusega et praeguses koguduses ön tal ainult 180 liiget, kuid tä eelmise koguduse liikmeskond olevat tõusnud 600-le. Niipalju Eestist. le reporterid intervjueerisid veel terve huiga inimesi üle Nõukogude Liidu, keHe kohta me ruumipuudusel ei saa palju öelda. Üldiselt paistab siiski, et kuigi ,,natshalnik'V Seymour näib arvavat end ke s kmiste noükõgüdelastega rääkivat, rääkis tema ja tä mees-(ning hais-)kond ainult väljavalitud j keskmisest moukögude kodanikul nivoost majanduslikult kõrgemal elavate, riigitruude kodanikega: Muidugi ei oleks neist keegi julgenud midagi nõukogude korra vastu öelda, ükskõik mi4a nad siis ka mõtlesid, kuid paistab, et ehk ainukesed, kes oleks niidagi sellist teha soovinud olid abielupaar vägagi hästi, mis sellisel juhul tagajärjed oleksid. Ameeriklane\ ,,Scotty*' võis muidugi oma suud natuke rohkem paotada, kuid temagi ei taha, et teda N . Liidust välja visatakse — tal on noor , (praegu 47 kuna ta ise on 66) ja ilus naine, keda ta kaotada ei sooviks. Võibolla oleks veel huvitav märkida, et Susan Reed käis oma vanaonu haual Kremli müüri ääres, kuhu mees nimega John Reed, kes kirjutas maailmakuulsa aruande Oktoobritevolutsioonist, ingliskeelse pealkirjaga , ,Ten days that shook the world*\ on maetud. Trotski nimetas Reed'i hiljem Nõukogude konsuliks New Yorgis. Ta suri hiljem Venemaal tüüfusse (1920) ja teda peetakse üheks kommunismi pühakuks. Et Susan sama nime kannab, leidis ta palju rohkem lahtisi uksi N. Liidus kui muidu oleks sündinud. Muuseas kirjeldab John Reedi elu ja surma USA-s vändatud film „Reds*', mis mõned aastat tagasi ekraanile ilmus ja kus ameerika näitleja Warren Beatty John Reedi kehastas. Ameerikas teavad väga vähesed, kes John Reed oli ja isegi filmi kaudu ei ole tema isiksus palju tuttavamaks saanud; kuid N. Liidus teab seda iga koolilaps. Susan Reed oli väga imestunud, kui 9-aastased punaseid ,,pioneeride** kaelarätte kandvad koolitüdrukud talle ,,onu Jack'i" elulugu tsiteerisid. Ka Nõukogude Liit on Reedi elukäigu kohta filmi vändanud — Sergei Bondarchuk'i ,,Punased kellad'*. Sergei, kes ,,Sõja ja rahu' • filmilinale toomisega kuulsaks sai, ütleb et tema tehtud film OÜ tõepärasem. Talle I ei meeldi ameerika filmi lopp, mis näitab, kuidas Reed pettus oma seltsimeestes, Kolmanda Internatsionaali liikmetes, ja tahtis N. Liidust välja pääseda, et Ameerikasse tagasi tulla. Bondarchuk ei usu seda. ,,Ameeriklastel on kõik asjad seksiga seotud," ütleb ta, „nende filmis ei näegi Reed üldse Talvepalee vallutamist; mida ta oma raamatus nii elavalt kirjeldab — selle asemel on ta naiskommu- % nistLouise Bryant'iga voodis! See on ajaloo väänamine!*' Ning lõpuks on toodud ära jutuajamine Siberi kirjaniku Valentin Rasputin'iga, kes ei olevat selle kurikuulsa Venemaa püha mehe ja tsarina poolt imetletud munga Grigory Rasputini sugulane. Rasputin on protesti-kirjanik ja seepärast ei ole tema asju palju trükitud. Ka ühele novellile baseeruv film ,,Fareweir' (venekeelset pealkirja ei anta) olevat Cannes' filmifestivalilt välja jäetud. ,,Ma ei tea, miks nad seda tegid," ütleb Rasputin, „küllap neil selleks sest olevat — kippunud N . Liitu kritiseerima. Jalutades Kremli-eelsel Punasel väljakul olevat vene keelt oskav Montgomery Brower öelnud juhuslikule möödaminejale: ,,Krasnõie, krassivõie — (punane, ilus!).' Selle peale oli mees kõhklemata vastanud: ,,1 k r o v a v õ i e " ( ja verine). Ning ühel õhtul Tallinnas olevat reportereile üks nooruk ,,murtud inglise keeles "sisistanud, kui nad temaga vene keelt püüdsid rääkida; ,,1 am Estonian boy." Poiss oli võtnud rublapuntra taskust ja sülitanud:neile. Siis oli pigistanud käed omale ümber kõri j a lisanud „it hurts me here", ilmselt mõeldes, et vene keele rääkimine teeb ta kõrile haiget. kuu lõpupäevil teatati Moskvast^ et endine Kanadas, Aleksandr Jakovlev^ sai" täisliikmeks. 63-aastane Jakovlev, kes veetis 11 aastat oma Ottawa ametikohal, olevat, Toronto „Stari*^ Kanada peaministri PierreTrudeau hea sõber ja >. Teda peetakse ka Gorbatshovi arhitektiks. Uus nägu Poliitbüroo kandidaatide hulgas on samuti 63-aastane kindral Dmitri Jazov; kes aseiidas äsja-tagaridatud kait-seministritj marssal Sergei Sokolovi. J5-äastane Sokolov lendas mitte ainult ametikohalt vaid saadeti,,erru''kä Poliitbüroost. Peale Jakovlevi, kes pärast Kanadast lahkumist teenis Gorbatshovi prppaganda-piäälikuna, said uuteks Poliitbüroo täisliikme-teks veel Nikolai Sljunkov ja Viktor Nikoiiov. 58-aastane Ni-konõv oli enne Gorbatshovi vanal ametikohal — ta oli põllum^ düs-minister; Ning ilmselt sai anie t i k õ r g e n d u st s e 11 es t hoolimata, ^t N. Liit end ikkagi veel toita ei jõua. Muidugi on jünger.-' Samuti 58-aastane Syunköv oli GOSPLAN'i,N. Liidu plaänin-düsbüroo, abijuhataja, kust ta tõusis parteisekretariaadi majan-dusosakonna^ uhatajaks. Ta olevat olnud väga karm igasuguste altkäemaksu- võtjate vastu, mis olevat pälvinud Gorbatshovi imetluse.- r"^,-' Kõige tähtsamaks neist peetakse Jakovlevi, kes 1972. aastal Kanal i " saadeti. See eest,; kus ta kritiseeris suurvene shovi-nismi. Nirne järgi võiks ta ise juudi päritolu olla. Igal juhul tõi Gorbatshov ta 1983. aastal Moskvasse tagasi ja ta oli uue pieasekre-täri saatemeeskonnas Reikjaviki tippkohtumisel. 1- Pastor Vivian Raudsepp Jõelähtme kiriku ees. kust liikmest ja 6-est liikmekandidaadist olevat vähemalt pooled Gorbatshovi uuenduspoliitika pooldajad. Kuid 307-liikmelise Partei Keskkomitee ridades olevat tal küllaltki vastuseisjaid. Kaks päeva kestnud peakoosolekul 25.—26. juunil materdas Gorbatshov neid sõnadega ja ütles, et ,,teiskus olevat tagasi''.: Ta ütles, et „bürokraadid, laiskvorstid V pisivargad ja kuritarvitajad" on oma esimesest hirmust üle saanud ja vanade kommete juurde tagasi hiilinud. Selline olukord ei tohtivat äga edasi kesta. Gorbatshov ütles, et see takistab tööstuslikku ja majanduslikku kasVu, soodustab ebatõhusust ja laostab moraali. Ainult radikaalsete reformide abil võib sellest üle saada, tööstustõhusust parandada ja majanduslikku juurdekasvu suurendada' Selleks on tarvis de-tsentrali-seerida, kohalikku otsustetege-mist edutada ja tööliste profiiti tõsta, kuni kasumite jagamiseni Tallinlane Saksa Tallinnas 1929. a. sündinud Andres MeyerrLandrüt määrati alates 1. apr. Saksa saadikuks Moskvasse. Ta oli samas juba saadikuks aastail 1980-1983 Esimeseks ülesandeks Moskvas on tal li idupres.ident vön Weizsäckeri külaskäigu ettevalmistamine Moskvasse. E.R. lubada kohalikel tööstuste-juhiata-jatel plaanida, majandada, hindu seada ja krediite anda. Tuleb arendada vastutust ja hea-pereme-helikkust. Ja nii edasi. Välismaised vaatlejad arvavad, et Lääne- Saksa piloodi maandumine Punasel väljakul andis Gorbat-shovile hea vabanduse Poliitbüroo puhastamiseks. Mõned lähevad isegi nii kaugele et öelda; kogu vahejuhtum oli Moskva poolt lavastatud! Nr. nn i ¥aliti uliraina päi Torontos lõppes rahvuste-festival, mis kestab veidi üle nädala, Hiing jälle ei võtnud algaastal olid nad ühel Vaadates Ka: külastam i š e k s m ü ü| , ,reisidokumendile " Karavanid Torontos käigi juba 1972. aastast saadik 15 aastat — ning nende peetakse (vist) ukraina Zena Kossar'it. Kuna paari-aastase oi järgi mitmed ,,paviljonid] tähendab, erirahvustele keskused või ,,maj; kaebasid, et festivali aegi joogist ja pileteist siss< profiidid või kasumid ebe jagatakse ning liiga suur keskkomitee kassasse voj tekkisid sisetülid. Eestlas tasid „Kossari Karavai v^lja astuda jaiön • nei< HTäim tetivaliäe'' omaette pidanud — just ravanide algust. Ka täi raldasid eesti noored, ,| rahvatantsugrupi liikmee päevase ,,Tallinna millist juba kirjeldasime| eelmistes numbrites. Kuid nagu araabia.vai -leb — ,,las' koerad karavan liigub siiski e( on ka ,, Metro Torontc Festival 87" edasi liikui dä läinud, 41 pa' araablaste ,,A1 Khamj havailaste „Waikiki'ni* Et asja lähemalt peal olime meiegi sunnitud passi jaoks 10 doliai panema (priipääsmeid tud) ning festivalist pealtvaatajana osa võti kokkuvõttes olid tulemi mised (muidugi ei jõj kõiki paviljone külasta] 297 GoUege St; (Ukraii hästiõpetatud tantsutruj millegi pärast kasakaj ukraina rahvustoidud rukad ja kapsarullid) nj joogid (õlu ja mõdu), ning väga populaarne, i Krakow (Poola) 20] St. Värvirikkad tantsi sivapid saali seintel, mis mõnikord töötab ,| näitab Eestit Poola osana. Muidugi teii läheb vastu Musta Mei toit paistab olevat haJ vorstid, nagu Eesti Ml Vienna (Austria) 2 St. — Maitsvad kooj schnitzePid, alati n joodeldamine ja nahk| simine, müüakse sul< edelweiss-õisi. Jerusalem, 750 Spac juudi paviljon (YMH; jahedad ruumid, su^ professionaalse ,,showM", müüakj (pannkoogi taolisi ROYAL LEPÄ( REAL ESTATE SERVICES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-07-04
