1987-06-11-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, ( » 1 t I 1 1 • (. •.
« t » » »
* t , t 4 V
Lk. 6 neljapäeval, 11. juunil 1987 ~ Thursday,
lesti'S
USAs te
Eesti Spordiliit USAs pidas 22.
märtsil Lakewoödis oma järjekordse
aastakoosoleku. Juhatuse
koosseis jäi valimistel peaaegu
täielikult endiseks. Esimeheks
valiti tagasi dr. Ants Pallop,
samuti abiesimehed Heino Maasikas,
Garl Skonberg ja Virve-Kai
Bulla, sekretär Aino Mere ja
laekur Raimond Pais, lisaks neile
veel kuus endist juhatuse liiget
tiing revisjonikomisjon, kuhu
kuuluvad Olev Kaldre, Carl
Treumuthjä Linda^^^^^^M
Uuteks juhatuse 1 iikmeteks said
Mart Nuuman ja Imbi Sepp. Oma
kohale edasi jäi ka arhivaar ja
ajakirja ,3ülletään- toimetaja
Herbert Lääne. Ajakiri ilmub
kaks korda aastas jä praegu on
käsil kaheksas aastakäik.
Spordiliidu suurimaks ettevõtteks
on iga-aastäsed Lakewoödis
korraldatud v,Eesti Mängud''
augustikuu alguses, mis on
toimunud juba enam kui 30 korda
ja kuhu tuleb rohkesti osavõtjaid
ka Kanadast mitmesugustel
aladel. Mängiidepea-ak^^
Jalaiti olnud võrkpalliturniir/
Teise suure üritusena oii
tegevtislj;avas teine .Akadeem
Spordiball aasta lõpupoole,
täpsemalt 21; novembril. '
Kavatsetud on ka osavõtt
järgmisest ESTO-st Austraalias
19^8. aastal, kuhu loodetakse
• 0 eicl
1912. a. olümpiamängudel Jim
Thorpe teatavasti võitis kuldmedalid
5- ja 10-võistluses. Need
võeti temalt hiljem ära, kuna
selgus, et ta oli mänginud paar
korda profina pesapalli. Paar
aastat tagasi ta ,,rehabiliteeriti''
ning medalid anti üle ta järeltulejatele.
Nüüd on ta viis veel
elusolevat last otsustanud need
kinkida oklahoma osariigile.
• . • J! • •• • . •
Maroko suurjooksja Said
Aouita figureeris rriullu mäailma-paremiku
nimistus kolmel alal—
J50Ö, SOO) ja 10 OOa nie
Viimase 40 aasta jooksul pn peale
tema veel ainult kolm jooksjat
suutnud korda saata sama:
bqiglane Gastön Reiff (1951), inglane
GordoiiPirie (1953) jä
keenialane Kip Keino (1968).
Mitte keegi pole seda teinud kaks
valiti: esimees J»
Säägij abiesimees V. sekretär pr. M. Lood,
Reviyonikomi^örii 1957. peetud peakoosolekul
otsustati likvideerida Toronto
nisatsiooE Toronto Eesti Jahimeeste SeltSi Pildil asutsijad-liilaned,. istuvad vasakult: A,
H, Särg, V. Kaldro, M^^
^uu,: M. Tõnopa, J. Kru^ V. Hommik ja A. Ra-jaste.
Mdilt puudub E.L^^ ^ ^ Foto: T. Säägi
Rul ihoki uue ks Euroopa
meistriks sai Portugali meeskond,
kes Hispaahis peetud võistlustel
alistas kõik Jcaheksa vastast.
Teiseks jäi Hispaania ja
. 0
Seoses sellega, et järgmiste
olümpiamängude kavas on
ameerika pesapall, on ka N
Liidus hakatud õppima seda
mängu, ning Eestis üle mindud
seni harrastatud Soome pesapallilt
Ameerika omale. On peetud
seminare ja võistlusi (õpetajateks
on kuubalased). Hi
toimunud turniiril 8 meeskonna
osavõtul tuli Eesti
mandale kohale.
Wilander kui 1985. a. võitja oli
a.
saata meeskond võrkpallis, kes
väärikalt esindaks Ühendriike.
EERIK LAIDSAAR
SÕDURIELUST
agu. joobiiu
.ension eemale, sinna; kus" enne teda
öpetäriüd võistlejad hai
üksteise' jalasääri masseerivad. Siis langeb ta
i kui laip. Alles nüüd tunneb mees, kui
ikult läbi ta on omadega.
Sõbrad hõõruvad Pehsionr jalgu ja
i toob suure toobi
Järgmised MM-võistlused
lis peetakse 1990. aastal
lias. Selleks uuendati põh-
Rooma olümpiastaadion,
mis senise ^ 5 0 0 asemel hakkab
mahutama 20 tuhat rohkem vaatajat;
Alguses oli korrsildajate]
kavas ehitada Rooma maailma ilusaim
jalgpallistaadion 120
tuhande kohaga, kuid ei Itaalia
ega Rooma ei leidnud selleks vajalikku
raha.
Esimest korda kasutati aasta
tähtsaimatel võistlustel Wimble-donis
mängimiseks kollaseid ten-nispalle.
Esimest korda ,,Grand Prix''
meistrite turniiri 17-aastases
ajaloos ei pääsenud 8 parema
hulka ühtki USA mängijatv
Aasta suurimaks üllatuseks
peetakse venelase Andrei Tshes-nakovi
võitu 6:2, 6:3, 6:2
rootslase Wilanderi üle Prantsuse
esivõistluste 3, ringis.
Esimest korda tennise ajaloos
olid ühe turniiri (Tampa USAs)
finaalis vastamisi k^ks mustanahalist
mängijat — Zina Garrison
ja Lori McNeil (mõlemad USA).
-1
Aasta parimaks matshiks
peetakse naiste poofmaalimängu
USA lahtistel esivõistlustel. Selles
kohtusid maailma naisreket nr. 1
Martina Navratilova (USA kodanikuks
saanud tshehhitar) ja nr. 2
lääne-sakslanna Steffi Graf.
Navratilova Võitis settidega 6:1,
6:7,7:6. Ta on esimenetennisist,
kelle karjääri jooksul võidetud
auhinna summa ületab 10 miljoni
dollar piiri.
Jummal SUB'<
alles lõpuspurdi!
tundi hiljem võetakse
,;nö: tegid ;sa
u võistluse
etaš šu saja
üheksast startinust tiheksakü^
kaks. Neist tühistati kaheksateistkümne võistleja
taga järjed, kuna need olid ühe või mitu
kontrollpunkti läbistamata jätnud.^^^^^^^^^^
seitsmekümne nelja hulgas on esimene kapral
lõi oma järj teise
on pataljonis pidulik loendus. Spordivõistlused
on lõppenud ja võitjaile jagatakse
auhindu. Viimast toimib pataljo isiklikulto
Auhinnasaajad on uhked kui ku kolonel
nende kätt surub ja igaühele mõne heal
šonaiil
imis jooksu auhindade kät teand-misepunui
Koionel loeb siiski vajaliseks rääkida
jaks tulla, nõiiab äärmist enesepingutainist ja
võidutahet; Mul on^
noortes sportlastes ori seda.
Omaenda sõnadest vaimustuv kolonel satub
hoogu. Ta teeb vaikese jalutuskäigu vanade
roomlaste ja kreeklaste juurde, ma^
eriti gladiaatoreist, kes Qlymppse jalale kokku
olevat tulnud ja öelnud terves kehas terve
vaim," kalevitest, kes kuskil järve ääres pae-lahiTiakaid
loopinud, hüppab siis uuesti Spartasse
ja jõuab peale selliseid keerdkäike; kus
aastatuhanded ja -sajandid sama ladusasti ja
kergesti lendavad, kui vilunud žonglööri käes
kummipallid, lõpuks jälle välja ^1^
,õue.;^-;;-\;^
soov auhinda omandada, mis tänaseid
nii ennastsalgavalt pingutama ajas, nägu me
nägime eriti orienteeruniisjd^
meie pataljoni uhke nimi ja kuulsus, mis kohustab
jä sünnib igaüht, kes meie hulka kuulub,
iseennast ületama.. See/mis meid tagant tõukab
ja sunnib, see on meie inseneripatal|oni'
"o rd,i;V'.a:i -m'.-!;:
Pension saab auhinna. See on küllaltk^^
ik nikkelkäeuur. Ent — rivi^^e tagasi
minnes värske keHaomanik ei saa hoM^^
vmuiet, Illis end vägisi peale surub.
Vaat, seda ma veel ei teadnud, mõtleb Pen^
sioh endamisi, et see neetud
meie pataljoni spordi vaim!
tormab ja tuiskab, otsekui oleks
_ i lastud lahti sada tuhat pisukest põrgulist,
kes kühveldavad lund ja jääkirmetist vastu aknaid,
ise lastes sinna juurde vilet. Ei aja aus ja
korralik ristiinimene koeragi välja sellise ilmaga^
sest isegi teravaim silm võib täna näha kõige
enam kümme meetrit enda ette. Kõik, mis eemal,
upub keerlevasse valgesse pilve nagu tohutusse
puuvillapaHi. On ilm, liiil iga hingeline meelsa-mim
Ent
istub kodus sooja ahju juures kifi kuski
Kt i vaivemeeskonna ruum on tühi
Cl -T -s. "Seitse voodit — seitse korraldamata
seapesa, siin-seal vedeleb sääremähise
ce, vanu saapaid, viite. Nurgas maas paar
postikasukat.
Akna all laud telefoni ja pooleldi-põlenud
kapral Jüri jaani poeg
oli meit täna pinevaim, ütleb ta
lua juures aga il
Pension.
Vaatab tuisku läbi ruutude, nühib asjata
, et neid jääkirmetisest puhastada, siis,
oma töö mõttetust, paneb sõrme suhu»
IgavlLilitsalt kuradi igav! '
Muidugi, kui asja nii, kainelt võtta, siis
mõningat tegeniist ju oleks. Näit oleks päris
^^''avaialik väljast puid tuua ja ahi kuumaks
, oleks vaja ukseesine teeradagi lumest
lks ajada, kui mitte kaugemale, siis vähemasti
talhni. Aga noh, sinna on oma paar-kolmsada
meetrit maad, jõuad sa üksipäini *
s
Nr.
Huvitav teema oli
saalitäie rahvast. Tem
tatsioon^S Lektorina esines
Aafrikasse. Selletõttu viibis
aasta jaanuaris. Olgugi, et
magistrikraad poliitilise teadi
da Lõuna-Aafrikas analüseei
Maakaartide, tabeli ja valgus-|
piltidega illustreeritud loeng andis
kuulajatele väga sisuka analüüsi|
praegusest olukorrast L.-Aafrikas.
Kohe alguses üllatas lektoi
kuulajaid uudistega, et kogu U
sealviibimise ajal ei näinud U
ühtegi mustade vägivallaakti. Samuti,
ühelgi ta tutvuskonnas ej
olnud mingit probleemi mustade
mässajatega. Nagu hiljem valgus)
piltidest selgusv oli ta L.-Aafrikj
turistina ristija põigiti läbi sõitnu(
ja ka piltidel ei olnud mingit jälgj
suurest segadusest või mässami]
sest. Ainult ühel pidu oli soomus
auto, kuid mitmel pildil esinesij
puhtalt ja korralikult riietatuj
neegrid.
Samuti oli üllatav kuulda,
L.-Aafrika Hollandi päritolugi
afrikaansi-keelsete ja ingliskeel
rääkivate valgete vahel on ikk
veel suured lahkhelid, milled]
juured ulatavad tagasi Buuri sõjj
ni aastatel 1899-1901. Hollan(
päritoluga elanikke on 3,5 milj<
nit, ingliskeelt rääkijaid 1,5 mil
jonit, musti on 26 miljönij
segaverelisi 3 miljonit, ja asiaat
1 miljon. Siiski, ingliskeelt rääki]
grupp maksab 60% riigile laeki
vast isiklikust tulumaksust ja ül
70% firmade tulumaksust;
Mustad omakorda jagunevj
umbes kümnesse täiesti erineval
se suuremasse rahvusgrupp|
Nende hulgas tegutsevad mitme
organisatsioonid, kaasa arvau
African National Congres
(ANC) mis on tugevasti infilti^(
ritud kommunistliku partei poo|
ANC juhiks on vangis-ol(
Nelson Mandela. Üheks suui
maks mustade probleemiks
juhi puudus. Läänes tunti
piiskop Tutu'1 on neegrite hulj
vähene poolehoid.
Lõuna-Aafrika omapärane ühj
• v iv
Finn-Kantele ork
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870611 |
Description
| Title | 1987-06-11-06 |
| OCR text | , ( » 1 t I 1 1 • (. •. « t » » » * t , t 4 V Lk. 6 neljapäeval, 11. juunil 1987 ~ Thursday, lesti'S USAs te Eesti Spordiliit USAs pidas 22. märtsil Lakewoödis oma järjekordse aastakoosoleku. Juhatuse koosseis jäi valimistel peaaegu täielikult endiseks. Esimeheks valiti tagasi dr. Ants Pallop, samuti abiesimehed Heino Maasikas, Garl Skonberg ja Virve-Kai Bulla, sekretär Aino Mere ja laekur Raimond Pais, lisaks neile veel kuus endist juhatuse liiget tiing revisjonikomisjon, kuhu kuuluvad Olev Kaldre, Carl Treumuthjä Linda^^^^^^M Uuteks juhatuse 1 iikmeteks said Mart Nuuman ja Imbi Sepp. Oma kohale edasi jäi ka arhivaar ja ajakirja ,3ülletään- toimetaja Herbert Lääne. Ajakiri ilmub kaks korda aastas jä praegu on käsil kaheksas aastakäik. Spordiliidu suurimaks ettevõtteks on iga-aastäsed Lakewoödis korraldatud v,Eesti Mängud'' augustikuu alguses, mis on toimunud juba enam kui 30 korda ja kuhu tuleb rohkesti osavõtjaid ka Kanadast mitmesugustel aladel. Mängiidepea-ak^^ Jalaiti olnud võrkpalliturniir/ Teise suure üritusena oii tegevtislj;avas teine .Akadeem Spordiball aasta lõpupoole, täpsemalt 21; novembril. ' Kavatsetud on ka osavõtt järgmisest ESTO-st Austraalias 19^8. aastal, kuhu loodetakse • 0 eicl 1912. a. olümpiamängudel Jim Thorpe teatavasti võitis kuldmedalid 5- ja 10-võistluses. Need võeti temalt hiljem ära, kuna selgus, et ta oli mänginud paar korda profina pesapalli. Paar aastat tagasi ta ,,rehabiliteeriti'' ning medalid anti üle ta järeltulejatele. Nüüd on ta viis veel elusolevat last otsustanud need kinkida oklahoma osariigile. • . • J! • •• • . • Maroko suurjooksja Said Aouita figureeris rriullu mäailma-paremiku nimistus kolmel alal— J50Ö, SOO) ja 10 OOa nie Viimase 40 aasta jooksul pn peale tema veel ainult kolm jooksjat suutnud korda saata sama: bqiglane Gastön Reiff (1951), inglane GordoiiPirie (1953) jä keenialane Kip Keino (1968). Mitte keegi pole seda teinud kaks valiti: esimees J» Säägij abiesimees V. sekretär pr. M. Lood, Reviyonikomi^örii 1957. peetud peakoosolekul otsustati likvideerida Toronto nisatsiooE Toronto Eesti Jahimeeste SeltSi Pildil asutsijad-liilaned,. istuvad vasakult: A, H, Särg, V. Kaldro, M^^ ^uu,: M. Tõnopa, J. Kru^ V. Hommik ja A. Ra-jaste. Mdilt puudub E.L^^ ^ ^ Foto: T. Säägi Rul ihoki uue ks Euroopa meistriks sai Portugali meeskond, kes Hispaahis peetud võistlustel alistas kõik Jcaheksa vastast. Teiseks jäi Hispaania ja . 0 Seoses sellega, et järgmiste olümpiamängude kavas on ameerika pesapall, on ka N Liidus hakatud õppima seda mängu, ning Eestis üle mindud seni harrastatud Soome pesapallilt Ameerika omale. On peetud seminare ja võistlusi (õpetajateks on kuubalased). Hi toimunud turniiril 8 meeskonna osavõtul tuli Eesti mandale kohale. Wilander kui 1985. a. võitja oli a. saata meeskond võrkpallis, kes väärikalt esindaks Ühendriike. EERIK LAIDSAAR SÕDURIELUST agu. joobiiu .ension eemale, sinna; kus" enne teda öpetäriüd võistlejad hai üksteise' jalasääri masseerivad. Siis langeb ta i kui laip. Alles nüüd tunneb mees, kui ikult läbi ta on omadega. Sõbrad hõõruvad Pehsionr jalgu ja i toob suure toobi Järgmised MM-võistlused lis peetakse 1990. aastal lias. Selleks uuendati põh- Rooma olümpiastaadion, mis senise ^ 5 0 0 asemel hakkab mahutama 20 tuhat rohkem vaatajat; Alguses oli korrsildajate] kavas ehitada Rooma maailma ilusaim jalgpallistaadion 120 tuhande kohaga, kuid ei Itaalia ega Rooma ei leidnud selleks vajalikku raha. Esimest korda kasutati aasta tähtsaimatel võistlustel Wimble-donis mängimiseks kollaseid ten-nispalle. Esimest korda ,,Grand Prix'' meistrite turniiri 17-aastases ajaloos ei pääsenud 8 parema hulka ühtki USA mängijatv Aasta suurimaks üllatuseks peetakse venelase Andrei Tshes-nakovi võitu 6:2, 6:3, 6:2 rootslase Wilanderi üle Prantsuse esivõistluste 3, ringis. Esimest korda tennise ajaloos olid ühe turniiri (Tampa USAs) finaalis vastamisi k^ks mustanahalist mängijat — Zina Garrison ja Lori McNeil (mõlemad USA). -1 Aasta parimaks matshiks peetakse naiste poofmaalimängu USA lahtistel esivõistlustel. Selles kohtusid maailma naisreket nr. 1 Martina Navratilova (USA kodanikuks saanud tshehhitar) ja nr. 2 lääne-sakslanna Steffi Graf. Navratilova Võitis settidega 6:1, 6:7,7:6. Ta on esimenetennisist, kelle karjääri jooksul võidetud auhinna summa ületab 10 miljoni dollar piiri. Jummal SUB'< alles lõpuspurdi! tundi hiljem võetakse ,;nö: tegid ;sa u võistluse etaš šu saja üheksast startinust tiheksakü^ kaks. Neist tühistati kaheksateistkümne võistleja taga järjed, kuna need olid ühe või mitu kontrollpunkti läbistamata jätnud.^^^^^^^^^^ seitsmekümne nelja hulgas on esimene kapral lõi oma järj teise on pataljonis pidulik loendus. Spordivõistlused on lõppenud ja võitjaile jagatakse auhindu. Viimast toimib pataljo isiklikulto Auhinnasaajad on uhked kui ku kolonel nende kätt surub ja igaühele mõne heal šonaiil imis jooksu auhindade kät teand-misepunui Koionel loeb siiski vajaliseks rääkida jaks tulla, nõiiab äärmist enesepingutainist ja võidutahet; Mul on^ noortes sportlastes ori seda. Omaenda sõnadest vaimustuv kolonel satub hoogu. Ta teeb vaikese jalutuskäigu vanade roomlaste ja kreeklaste juurde, ma^ eriti gladiaatoreist, kes Qlymppse jalale kokku olevat tulnud ja öelnud terves kehas terve vaim," kalevitest, kes kuskil järve ääres pae-lahiTiakaid loopinud, hüppab siis uuesti Spartasse ja jõuab peale selliseid keerdkäike; kus aastatuhanded ja -sajandid sama ladusasti ja kergesti lendavad, kui vilunud žonglööri käes kummipallid, lõpuks jälle välja ^1^ ,õue.;^-;;-\;^ soov auhinda omandada, mis tänaseid nii ennastsalgavalt pingutama ajas, nägu me nägime eriti orienteeruniisjd^ meie pataljoni uhke nimi ja kuulsus, mis kohustab jä sünnib igaüht, kes meie hulka kuulub, iseennast ületama.. See/mis meid tagant tõukab ja sunnib, see on meie inseneripatal|oni' "o rd,i;V'.a:i -m'.-!;: Pension saab auhinna. See on küllaltk^^ ik nikkelkäeuur. Ent — rivi^^e tagasi minnes värske keHaomanik ei saa hoM^^ vmuiet, Illis end vägisi peale surub. Vaat, seda ma veel ei teadnud, mõtleb Pen^ sioh endamisi, et see neetud meie pataljoni spordi vaim! tormab ja tuiskab, otsekui oleks _ i lastud lahti sada tuhat pisukest põrgulist, kes kühveldavad lund ja jääkirmetist vastu aknaid, ise lastes sinna juurde vilet. Ei aja aus ja korralik ristiinimene koeragi välja sellise ilmaga^ sest isegi teravaim silm võib täna näha kõige enam kümme meetrit enda ette. Kõik, mis eemal, upub keerlevasse valgesse pilve nagu tohutusse puuvillapaHi. On ilm, liiil iga hingeline meelsa-mim Ent istub kodus sooja ahju juures kifi kuski Kt i vaivemeeskonna ruum on tühi Cl -T -s. "Seitse voodit — seitse korraldamata seapesa, siin-seal vedeleb sääremähise ce, vanu saapaid, viite. Nurgas maas paar postikasukat. Akna all laud telefoni ja pooleldi-põlenud kapral Jüri jaani poeg oli meit täna pinevaim, ütleb ta lua juures aga il Pension. Vaatab tuisku läbi ruutude, nühib asjata , et neid jääkirmetisest puhastada, siis, oma töö mõttetust, paneb sõrme suhu» IgavlLilitsalt kuradi igav! ' Muidugi, kui asja nii, kainelt võtta, siis mõningat tegeniist ju oleks. Näit oleks päris ^^''avaialik väljast puid tuua ja ahi kuumaks , oleks vaja ukseesine teeradagi lumest lks ajada, kui mitte kaugemale, siis vähemasti talhni. Aga noh, sinna on oma paar-kolmsada meetrit maad, jõuad sa üksipäini * s Nr. Huvitav teema oli saalitäie rahvast. Tem tatsioon^S Lektorina esines Aafrikasse. Selletõttu viibis aasta jaanuaris. Olgugi, et magistrikraad poliitilise teadi da Lõuna-Aafrikas analüseei Maakaartide, tabeli ja valgus-| piltidega illustreeritud loeng andis kuulajatele väga sisuka analüüsi| praegusest olukorrast L.-Aafrikas. Kohe alguses üllatas lektoi kuulajaid uudistega, et kogu U sealviibimise ajal ei näinud U ühtegi mustade vägivallaakti. Samuti, ühelgi ta tutvuskonnas ej olnud mingit probleemi mustade mässajatega. Nagu hiljem valgus) piltidest selgusv oli ta L.-Aafrikj turistina ristija põigiti läbi sõitnu( ja ka piltidel ei olnud mingit jälgj suurest segadusest või mässami] sest. Ainult ühel pidu oli soomus auto, kuid mitmel pildil esinesij puhtalt ja korralikult riietatuj neegrid. Samuti oli üllatav kuulda, L.-Aafrika Hollandi päritolugi afrikaansi-keelsete ja ingliskeel rääkivate valgete vahel on ikk veel suured lahkhelid, milled] juured ulatavad tagasi Buuri sõjj ni aastatel 1899-1901. Hollan( päritoluga elanikke on 3,5 milj< nit, ingliskeelt rääkijaid 1,5 mil jonit, musti on 26 miljönij segaverelisi 3 miljonit, ja asiaat 1 miljon. Siiski, ingliskeelt rääki] grupp maksab 60% riigile laeki vast isiklikust tulumaksust ja ül 70% firmade tulumaksust; Mustad omakorda jagunevj umbes kümnesse täiesti erineval se suuremasse rahvusgrupp| Nende hulgas tegutsevad mitme organisatsioonid, kaasa arvau African National Congres (ANC) mis on tugevasti infilti^( ritud kommunistliku partei poo| ANC juhiks on vangis-ol( Nelson Mandela. Üheks suui maks mustade probleemiks juhi puudus. Läänes tunti piiskop Tutu'1 on neegrite hulj vähene poolehoid. Lõuna-Aafrika omapärane ühj • v iv Finn-Kantele ork |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-11-06
