1978-08-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
GOetnt.aAwcaq,uOinsti tions Sectiön
Nr. 57 (2500) XXVII aastakäik Teisipäeval, 1. augustü 1978 - Tuesday, Augiist 1, 1978 Üksiknumbri Hind 40'centi
M^^^ vihmane. Killamängude
korraldajad kartsid hdmmM viimistledes, et nende kaua offgaiilseerimisel oinad
iiritus võib ebaõnnestuda. Ometi hakkasid autod saabuma ja yüungi lakkas enne keskpäeva
vaid hooti udutsevaks niiskuseks. Avamiseks oli rabvahulk juba märgatavalt roWse, kuid saabusid
Mued autod ja selleks ajaks, kui ringkäik maakondades toimus, oli Munamäe nõlvakul juba tuhandeid
inimesi, kes vaimustusega kaasa elasid sellele airiulaadsele suvepäevafie. Osavõtjaid oSi
ka kaugenialt, üle 300 TJSA^st, sadakond Rootsist; üksikuid Saksariiaalt, Venetsueelast, Austmar
ilast ja mujalt, õhtuseks peapidustuseks bakkais. peoliste ja nende laste ning tegelaste .üdJawiä-l!
enema\3000-!e • •
Killamängud õnnestuisid paremini
iküi seda julgenuks enniista-da.
KüU võinuks parem ilma puhul
raihva arv mõnevõrra veelgi
suurem- olla. Omalt poolt oli pilvitud
kasulik, sest kuuma päikse
all mägedes liikumine osutunuks
palju väsitavamaks.
Juba. esimestena oli üles seatud
etnograafiline näitus Sne
Runge korraldusel, kus maitsekalt
anti valik eesti etnograafilisest
kultuurist puutööde ja tekstiili
alal. Esimeses põletusmustri-lised
puuesemöd, teises sukapaelu,
vöösid, seinavaipu, haapsalu
ja kootud esemeid. •
Üheks vanemaks esemeks oli
tikitud laudlina, mis tikitud
1920-21 Tartu Naisühingu käsitöökoolis
J. Suitsu kompositsiooni
ja tikkimise- klassis, kus
• . muster . põhineb - eesti • tanu-
/ mustreMe.;^:
Kõrvailole\jaiI • seintel oli Elmar
Silnia suurvm^^ „Killamängud
muistses Sakalas" ja mõned Kai
Kää;ridi maalid. Btnograafilitie on
oma iseloomult ika Eesti Abistamiskomitee
müügilaud; mis äratas
jaialdast huvi.
Samas ruumis oli veel Tallinna
peapöstJkontor, kus Henn Mäeste
postiülemana oli tegev Killamän-gude
puhuks vai ja antud kauni
suveniirümbriku müümisega
Ring oli püsivalt ümber laua, kus
oli saadaval filatelistlifcke materjale
ja kus võeti vastu posti,/miš\
tembeljiataikse Toronto postkontoris
erilise iKlllamängiide templiga
,,Killan^ängud/Moonstone,
Ontario.July 29 Juil 1978";
ühe ürituse puhul olnud ajakirjanduses
nii palju poleemikat,
kus ühe sõna juures on kaua
vaieldud ja koguni, väidetud, et
kas need' mängud pole hoopis
eestlasi killusitavad, kuid : näib
siiski vasitupidiselit, et need on
eestlasi sidunud.
Vaimuliku kõne ja palvuse pidas
piiskop K. Raudsepp, öeldes
et kui eestlased ön kokku tulnud,
siis on seal alati olnud eesti meel
ja eesti keel. Eestlased tahavad
omavahel kokku saada. Aga on
veel kaks Sõpra, kes ka siin võõramaa
pinnal tahavad kokku saada,
need on eesti muld ja eesti
Ma. üht tallab võõras tald, teine
on üksinda kaugel. Kuid siingi
olles ta .teab, et on pärit kodumullast,
olles teadmata kas sinna
tagasi saab. Võõras, võim aga valitses
ka Jeesuse ajal ja inimesed
otsisid vabadust ja teed õnnistegija
juurde. Kui meie usume
Loojasse, süs on ta see kes meid
kodumullaga ühendab.
Edasi ita ütles, ©t Külamängu-del
.oleme tahtnud rõhutada eesti
vaimu juuite originaalsust, sügavust
ja laiust. KiUamängud on
noorte ja vanade koildtuitulek ees-iti
vaimu ja usu pärandi rahvapärases
miljöös. Eestlus 011 'kujunenud
meil ülalt juhitavaks formaalsuseks,
kuid meie rah.vas on
suureks kasvanud just lihtsuses
jä rahvapärasuses, mida rahvas
oma südames kannab.
Lõpuks ta 'tervitas vaba raadio
kaudu kaaseeslüasi meie "isade
maal ja mujal, öeldes „meie jagame
teie eesti vaimu ja eesti
usku vabaduse võidusse Läänemere
rnail. Me tervitame teid ita-nasel
rahvapidustusel. | Me. tervitame
oma koduikohiti ja sõpru
igast Eesti maakonnast. Mulle on
Kodu-^Eestist saabunud süsi, mis
tule kuulunud
linnuses. Mi-
Keli 1 toimus Külamängude
ametlik avamine ^Tallinnas, Vaba-
Killamängiide avamine toimus
peakomitee esimehe R. Kreemi
sõnavõtuga. Tä ütles ilmselt rõõmsalt
kõigile tere tulemast meie
ühisesse' sõprusringi. Killamän-gud
on ävataktiks kahe aasta pärast
foimuvale ESTO'80-le, kuna
selle esimees on tänane külaline.
Rääkides kokkutuleku põhjusest,
ta ütles, et se on nagu hääl aegade
sügavusest meie esivanemate
elu ja võitluse radadelt, meie mälestuste
radadelt; sealsest aia-ääresest
tänavast. ^ ^ :
Ta jätkas: „01eme tulnud Külamängude
Eestisse kui oma mälestuste
maale. See on austusavaldus
meie Eestüe ja sõpruskäsi
meie rahvale aegadest aegadeni.
Võidakse : küsida: miks minna
dusväljäkul. „Estonia" orkester minevikku, kuid minevik on tü-mängis
avamiseks ja Siis ütles leviku isa. Ilma minevikuta poon
võetud Lembi
mõõgalt Lõhavere
dagi ei ole meile tana siin tähendusrikkam
ja sümbooisem kui
aastasadu vana süsi Võitlustes põlema
läinud . vabade eestlaste
kantsist. See süsi kõneleb iseenesest
ja me mõistame seda sõnadeta.
Selles vaimus avan ma täna
ka Külamängud Moonstone'is,
Kanadas, Eesti Vabariigi 60-ndal
sünniaastal 19.76."
Kü!amängudest osavõtjad saabumas oma ringkäigiiga Mulgimaale, kus üks osa ostsid Seasaarekõrtswat
maitsvaid milgi korpe, teised jäid talama mulMde. ,,rahvijšvahelise" meeskopra ettekandeid.'
Foto: Vaba Eestlane
Möödunud pühapäeval tounus Peetri Mrikus Usuteadusliku Instituudi piiskoplik Bpujuiiialaleeiüstos
õpilaskonna kaaistegevusel. Kaks nädalat kest^iud õppetöö oli toimunud edi&aSt ja arvukas gnipp usulisele
tegevusele pühendatud isikuid võivad asuda oma koguduste juurde õpetajate abidena tööle. .
avasõnad Külamängude peakomitee
abiesimees A. Kelder. Ta tutvustas
ikülalisi j a ütles, et see on
esimene kord. Kui kõik maakon-vnad
on kokkUi kogunenud selleks,
et eesti ajalugu ja maad oma
nooltele pütlikult näidata. Ta
ma;inis ka, et esimest korda on
leks eestlasi egä Eestit. Eestlaste
vaim on kasvanud • ajaloolises
protsessis. See poleks saanud
areneda usuta ega saa tulevikuski.
Tähendab usku oma eluõigusse ja
oma elujõusse, usku olevikku ja
tulevikku, usku õiglusse ja vabaduse
mõttesse.''
Jõekääru suvekodu.noored esitasid
massdeklämatsiooni, kus
osa noori hoidsid tõrvikuid, teised
Eesti miaakondade vappe ja
ütlesid iga maakonna kohta oma
mõtte ning lõpetasid. siis sõnadega:
,,Loidku ühendav ja soojendav
tuli! Eesti:' hõim, ihoia leeki!
Hoia holegä eesti auks, tuleviku
pandiksr*
Selle j ärel ühislaulu „Eesti
saatel tõusis Toompea tornis
masti tippu eesti lipp.
Järgmiseks Eesti Vabariigi au-peakonsul
I. Heinsoo tõusis
Toompea torni öeldes, et eestlased
on kogunenud looduskaunis-,
se Ontario maakohta meenuita-maks
Seda maad ja kodupaika,
kus kord kiikus nende häll. Aga
(Järg lk. 4)
Instituudi õpilased ees ja vaimulikud
koos piiskop K Raudsepaga
järel sisenesid protsessiooni korras
kirikusse. Algliturgias olid raken-
.datiid Väino Kaldma pihtikõne ja
Elmar Järvet palve pidajana, Pühakirja
lugesid Olvi Pint (epistli)
ja Kersti Pinna (evangeeliumi),
usutunnistuse luges Eyald Lilleste.
. V.^KaWma oma piht&õnes käsit^
les usuteadust õppija mõtteid, öeldes.
et ta on seadnud end Jumala
püha palge ette, et tõsiselt ja tõsise
sooviga vabaneda püii puhiil
südarnel lasuvast sütü^oormusest.
Ta arvas, et kirikuvalitsuse uuendused
on samm edasi eesti rahva
kurjast päästmiseks. Jumala äraarvamatu
armu läbi võüne üle
saada, igasugusest kiiisist ja vaba-nehiiskohaks
on piht ja armulaud.
Inimene kes otsib osadust oma
Õnnistegijaga ikatsugu end läbi
peatudes igapäevases rühkimises
Jumala sõna kuulatamiseks.
Las räägib tema, kes on tee Isa
juurde. Et su süda saaks tühjaks
maailmast, sns saab Jumala sõna
sinna anda uue lootuse. Selliselt
läbikatsutuina võime osa võtta armulauast
Jutlustas instituudi juhataja prof.
dr. Ä. Võõbus. Ta nünetas täjautun-net
nende pärast, kes nende nädalate
jooksul on süvenenud usulisse
töösse ja andunud südamega meie
kirikuelu rikastamiseks. Ta käsitles
kristlikku uslm ja väge, mis kogudust
elustab ja varustab varnise
juhtkonnaga. Jumal on lubanud
kõiki tõmmata oma sõna kaudu.
Ta ütles, et neü nädalail on kogetud
kuidas usulised sügavused on
meid haaranud. Kuikul on suured
ülesanded, mida võidakse teha
siis, kui oma sisemuses koguduse
Issandale koha anname.
Praost 0. Puhm rääkis .eemal kodumaast
usulise õpetajate istitimdi
organiseerimisest õpetaja abiliste
•saamiseks.
Instituut on töötanud piiskop K.
Raudsepa ja praost 0. Puhmi organiseerimisel
kuna prof. da\ A.
Võõhus on juhatajana jaganwcil
oma suuri teadmisi.
Kirikupalve piästsid William Ilves,
Tiit Tralla, Elmar Kuningas
ja Hans Kivi, armulaua seadis Ä.
Võõbus kuna ,,Meie Isa" palve
laulsid Instituudi õpilased. Jumalateenistusel
oli laulusolistiks Ülo
Saar, orelisolištiks. ja koorijuhiks
Kalle Merüo, orelü Inga Korjus.
Nagu Instituudi juhataja prof. di\
A. Võõbus pärast jumalateenistust
ütles,.on ta ütlemata rõõmus sellise
huvi vastu. Ta oli kartnud, et
osavõtjate arv võib jääda üsna
Väüfseks, kuid seda suurem on
nüüd rõõm, kui osavõtjaid oli 20.
Mõned soovijatest ei saanud koha
le tulla kauguste tõttu, neile on kavatsus
korraldada kursus posti teel.
Pärast jumalateenistust järgnes
kohvilauad instituudi õpilastele, juhata
jaüe ja sõpradele kiriku alurn i-
S8S saalis.'^ i •
KAIRO — Egiptuse ja Iisraeli vahelised rahuläbirääMmisecl m
jooksnud täielikult ummikusse. Egiptuse valitsus on deklareeirinndt
et ta keeldub igasugustest läbirääkimistest kui lisraeIS valitsus loobub
vajalikkude kontsessioonide tegemisest.
streik Torontos
Egiptuse välisminister Kämel
teatas iihtläsi, et Käifos ašüv iisraeli
sõjaväeline delegatsioon, mis
on pidanud egiptuse sõjaväelastega
nõupidamisi rahulepingu kavandamisel
sõjalistes küshnustes, saa-detafoe
koju tagasi.
Ameerika ühendriikide välisminister
Vance ei ole siiski veel
. kaotanud lootusi rahuläbirääkimiste
jätkamiseks ja kokkulepete
saavutamiseks.
tj"hendriikide välisministeeriumi
eksperdil . Alfred Athertpnil olid
neljapäeval pikemad läbirääkimised
Iisraeli juhtidega ling ta sõitis
nädalavahetusel Kauposse, kiis tal
oli kokkusaamisi Egiptuse võimudega..;'
.•
Iisraeli valitsusega opositsioonis
o^^y V ^; . ••:V:- .'••
tööerakond esitas parlamendis
Begini valitsuse vastu umbusalduse
ettepaneku, mille parlament
lükkas tagasi häältega
35 vastu.
Külamängud olid väga suures osas noorte kogunemis kohaks. Noored olid peamised kava täitjad ja koostajad.
Üheks suureks elamuseks oliJõekääru suvekodu kasvandike esinemine päeva avamisel, kus noored
maakondade vappidega ja törvikatöga krvitasM Eesti maakondi. FiMIlosa noon © esinemise ootel.'
'' :.-.'Foto:':Vaba
syrnyd
STCpHOLM (EPL) - Dan
di haiglas Stokholmis suri kolmapäeval,
12. juulil pärast pü^emat
Haigust tuntud majandus- ja
konnategelane Ernst Viival. Kadu^
nu oli sündmud Vüsandil 2. detsembril
1906.
Leinama jäid abikaasa ja kaks
poega
Möödunud kolmapäeval saabus
Kanadasse külaskäigule Inglismaa
kuninganna ja kuninglik perekond.
Kunmgamia Elizabethiga koos saabusid
tema abikaasa prints Phüip
ja noored printsid 18-astane prints
Andrew ja i4-aastane prints Ed-ward.
Kuninglik perekond jääb Kanadasse
12 päevaks, millise perioo
di kestel 'külastatakse mitmeid lin-nu
ja
Toronto postiteeiiindus on löödud
taas segi metsikut streiki ahistanud
postivalitsuse autojuhtide vastutustundetu
aktsiooni tulemusena.
Postivalitsuse autojuhid, kes kuuluvad
kirjakandjate ametiühingusse,
kinnitavad, et postivalitsuse aiitodl,
milledega nad kogsivad postikaš-tidest
posti, on mitmesuguste tehniliste
rikete tõttu sõidukõlbmatud
ja ohustavad liildust ning inimeste
elusid. Mehaanikud väidavad, et
mõnede autode juures on esinenud
väiksemaid rikked, kuid üldiselt on
lieed autod heas sõidukorras. Arne-iühingute
juhtkond tegi oma liikmetele
ettepaneku ametliku streigi
alustamiseks, kuid ametiühingu
liikmed lükkasid selle tagasi hääl-e
vahekorraga 536:391. Vaatamata
sellele arvatakse, et autojuhid jätkavad
oma metsikute streikide aktsioone
ja töötakistiisi, mille tule-siusena
Torontos juba mitu päeva
post ei liigu.
20. juulil peetud Wintario ioterii
loosimisel langesid viis lÖO.OOO-döl-lariüst
peavõitu pileteUe nr. 32264
seeria 23, nr. 48074 seeria 1, nr.
.^29 seeria 27, nr. 5420© seeria 51
ja nr. 13693 seeria i - \ - ^
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 1, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780801 |
Description
| Title | 1978-08-01-01 |
| OCR text | GOetnt.aAwcaq,uOinsti tions Sectiön Nr. 57 (2500) XXVII aastakäik Teisipäeval, 1. augustü 1978 - Tuesday, Augiist 1, 1978 Üksiknumbri Hind 40'centi M^^^ vihmane. Killamängude korraldajad kartsid hdmmM viimistledes, et nende kaua offgaiilseerimisel oinad iiritus võib ebaõnnestuda. Ometi hakkasid autod saabuma ja yüungi lakkas enne keskpäeva vaid hooti udutsevaks niiskuseks. Avamiseks oli rabvahulk juba märgatavalt roWse, kuid saabusid Mued autod ja selleks ajaks, kui ringkäik maakondades toimus, oli Munamäe nõlvakul juba tuhandeid inimesi, kes vaimustusega kaasa elasid sellele airiulaadsele suvepäevafie. Osavõtjaid oSi ka kaugenialt, üle 300 TJSA^st, sadakond Rootsist; üksikuid Saksariiaalt, Venetsueelast, Austmar ilast ja mujalt, õhtuseks peapidustuseks bakkais. peoliste ja nende laste ning tegelaste .üdJawiä-l! enema\3000-!e • • Killamängud õnnestuisid paremini iküi seda julgenuks enniista-da. KüU võinuks parem ilma puhul raihva arv mõnevõrra veelgi suurem- olla. Omalt poolt oli pilvitud kasulik, sest kuuma päikse all mägedes liikumine osutunuks palju väsitavamaks. Juba. esimestena oli üles seatud etnograafiline näitus Sne Runge korraldusel, kus maitsekalt anti valik eesti etnograafilisest kultuurist puutööde ja tekstiili alal. Esimeses põletusmustri-lised puuesemöd, teises sukapaelu, vöösid, seinavaipu, haapsalu ja kootud esemeid. • Üheks vanemaks esemeks oli tikitud laudlina, mis tikitud 1920-21 Tartu Naisühingu käsitöökoolis J. Suitsu kompositsiooni ja tikkimise- klassis, kus • . muster . põhineb - eesti • tanu- / mustreMe.;^: Kõrvailole\jaiI • seintel oli Elmar Silnia suurvm^^ „Killamängud muistses Sakalas" ja mõned Kai Kää;ridi maalid. Btnograafilitie on oma iseloomult ika Eesti Abistamiskomitee müügilaud; mis äratas jaialdast huvi. Samas ruumis oli veel Tallinna peapöstJkontor, kus Henn Mäeste postiülemana oli tegev Killamän-gude puhuks vai ja antud kauni suveniirümbriku müümisega Ring oli püsivalt ümber laua, kus oli saadaval filatelistlifcke materjale ja kus võeti vastu posti,/miš\ tembeljiataikse Toronto postkontoris erilise iKlllamängiide templiga ,,Killan^ängud/Moonstone, Ontario.July 29 Juil 1978"; ühe ürituse puhul olnud ajakirjanduses nii palju poleemikat, kus ühe sõna juures on kaua vaieldud ja koguni, väidetud, et kas need' mängud pole hoopis eestlasi killusitavad, kuid : näib siiski vasitupidiselit, et need on eestlasi sidunud. Vaimuliku kõne ja palvuse pidas piiskop K. Raudsepp, öeldes et kui eestlased ön kokku tulnud, siis on seal alati olnud eesti meel ja eesti keel. Eestlased tahavad omavahel kokku saada. Aga on veel kaks Sõpra, kes ka siin võõramaa pinnal tahavad kokku saada, need on eesti muld ja eesti Ma. üht tallab võõras tald, teine on üksinda kaugel. Kuid siingi olles ta .teab, et on pärit kodumullast, olles teadmata kas sinna tagasi saab. Võõras, võim aga valitses ka Jeesuse ajal ja inimesed otsisid vabadust ja teed õnnistegija juurde. Kui meie usume Loojasse, süs on ta see kes meid kodumullaga ühendab. Edasi ita ütles, ©t Külamängu-del .oleme tahtnud rõhutada eesti vaimu juuite originaalsust, sügavust ja laiust. KiUamängud on noorte ja vanade koildtuitulek ees-iti vaimu ja usu pärandi rahvapärases miljöös. Eestlus 011 'kujunenud meil ülalt juhitavaks formaalsuseks, kuid meie rah.vas on suureks kasvanud just lihtsuses jä rahvapärasuses, mida rahvas oma südames kannab. Lõpuks ta 'tervitas vaba raadio kaudu kaaseeslüasi meie "isade maal ja mujal, öeldes „meie jagame teie eesti vaimu ja eesti usku vabaduse võidusse Läänemere rnail. Me tervitame teid ita-nasel rahvapidustusel. | Me. tervitame oma koduikohiti ja sõpru igast Eesti maakonnast. Mulle on Kodu-^Eestist saabunud süsi, mis tule kuulunud linnuses. Mi- Keli 1 toimus Külamängude ametlik avamine ^Tallinnas, Vaba- Killamängiide avamine toimus peakomitee esimehe R. Kreemi sõnavõtuga. Tä ütles ilmselt rõõmsalt kõigile tere tulemast meie ühisesse' sõprusringi. Killamän-gud on ävataktiks kahe aasta pärast foimuvale ESTO'80-le, kuna selle esimees on tänane külaline. Rääkides kokkutuleku põhjusest, ta ütles, et se on nagu hääl aegade sügavusest meie esivanemate elu ja võitluse radadelt, meie mälestuste radadelt; sealsest aia-ääresest tänavast. ^ ^ : Ta jätkas: „01eme tulnud Külamängude Eestisse kui oma mälestuste maale. See on austusavaldus meie Eestüe ja sõpruskäsi meie rahvale aegadest aegadeni. Võidakse : küsida: miks minna dusväljäkul. „Estonia" orkester minevikku, kuid minevik on tü-mängis avamiseks ja Siis ütles leviku isa. Ilma minevikuta poon võetud Lembi mõõgalt Lõhavere dagi ei ole meile tana siin tähendusrikkam ja sümbooisem kui aastasadu vana süsi Võitlustes põlema läinud . vabade eestlaste kantsist. See süsi kõneleb iseenesest ja me mõistame seda sõnadeta. Selles vaimus avan ma täna ka Külamängud Moonstone'is, Kanadas, Eesti Vabariigi 60-ndal sünniaastal 19.76." Kü!amängudest osavõtjad saabumas oma ringkäigiiga Mulgimaale, kus üks osa ostsid Seasaarekõrtswat maitsvaid milgi korpe, teised jäid talama mulMde. ,,rahvijšvahelise" meeskopra ettekandeid.' Foto: Vaba Eestlane Möödunud pühapäeval tounus Peetri Mrikus Usuteadusliku Instituudi piiskoplik Bpujuiiialaleeiüstos õpilaskonna kaaistegevusel. Kaks nädalat kest^iud õppetöö oli toimunud edi&aSt ja arvukas gnipp usulisele tegevusele pühendatud isikuid võivad asuda oma koguduste juurde õpetajate abidena tööle. . avasõnad Külamängude peakomitee abiesimees A. Kelder. Ta tutvustas ikülalisi j a ütles, et see on esimene kord. Kui kõik maakon-vnad on kokkUi kogunenud selleks, et eesti ajalugu ja maad oma nooltele pütlikult näidata. Ta ma;inis ka, et esimest korda on leks eestlasi egä Eestit. Eestlaste vaim on kasvanud • ajaloolises protsessis. See poleks saanud areneda usuta ega saa tulevikuski. Tähendab usku oma eluõigusse ja oma elujõusse, usku olevikku ja tulevikku, usku õiglusse ja vabaduse mõttesse.'' Jõekääru suvekodu.noored esitasid massdeklämatsiooni, kus osa noori hoidsid tõrvikuid, teised Eesti miaakondade vappe ja ütlesid iga maakonna kohta oma mõtte ning lõpetasid. siis sõnadega: ,,Loidku ühendav ja soojendav tuli! Eesti:' hõim, ihoia leeki! Hoia holegä eesti auks, tuleviku pandiksr* Selle j ärel ühislaulu „Eesti saatel tõusis Toompea tornis masti tippu eesti lipp. Järgmiseks Eesti Vabariigi au-peakonsul I. Heinsoo tõusis Toompea torni öeldes, et eestlased on kogunenud looduskaunis-, se Ontario maakohta meenuita-maks Seda maad ja kodupaika, kus kord kiikus nende häll. Aga (Järg lk. 4) Instituudi õpilased ees ja vaimulikud koos piiskop K Raudsepaga järel sisenesid protsessiooni korras kirikusse. Algliturgias olid raken- .datiid Väino Kaldma pihtikõne ja Elmar Järvet palve pidajana, Pühakirja lugesid Olvi Pint (epistli) ja Kersti Pinna (evangeeliumi), usutunnistuse luges Eyald Lilleste. . V.^KaWma oma piht&õnes käsit^ les usuteadust õppija mõtteid, öeldes. et ta on seadnud end Jumala püha palge ette, et tõsiselt ja tõsise sooviga vabaneda püii puhiil südarnel lasuvast sütü^oormusest. Ta arvas, et kirikuvalitsuse uuendused on samm edasi eesti rahva kurjast päästmiseks. Jumala äraarvamatu armu läbi võüne üle saada, igasugusest kiiisist ja vaba-nehiiskohaks on piht ja armulaud. Inimene kes otsib osadust oma Õnnistegijaga ikatsugu end läbi peatudes igapäevases rühkimises Jumala sõna kuulatamiseks. Las räägib tema, kes on tee Isa juurde. Et su süda saaks tühjaks maailmast, sns saab Jumala sõna sinna anda uue lootuse. Selliselt läbikatsutuina võime osa võtta armulauast Jutlustas instituudi juhataja prof. dr. Ä. Võõbus. Ta nünetas täjautun-net nende pärast, kes nende nädalate jooksul on süvenenud usulisse töösse ja andunud südamega meie kirikuelu rikastamiseks. Ta käsitles kristlikku uslm ja väge, mis kogudust elustab ja varustab varnise juhtkonnaga. Jumal on lubanud kõiki tõmmata oma sõna kaudu. Ta ütles, et neü nädalail on kogetud kuidas usulised sügavused on meid haaranud. Kuikul on suured ülesanded, mida võidakse teha siis, kui oma sisemuses koguduse Issandale koha anname. Praost 0. Puhm rääkis .eemal kodumaast usulise õpetajate istitimdi organiseerimisest õpetaja abiliste •saamiseks. Instituut on töötanud piiskop K. Raudsepa ja praost 0. Puhmi organiseerimisel kuna prof. da\ A. Võõhus on juhatajana jaganwcil oma suuri teadmisi. Kirikupalve piästsid William Ilves, Tiit Tralla, Elmar Kuningas ja Hans Kivi, armulaua seadis Ä. Võõbus kuna ,,Meie Isa" palve laulsid Instituudi õpilased. Jumalateenistusel oli laulusolistiks Ülo Saar, orelisolištiks. ja koorijuhiks Kalle Merüo, orelü Inga Korjus. Nagu Instituudi juhataja prof. di\ A. Võõbus pärast jumalateenistust ütles,.on ta ütlemata rõõmus sellise huvi vastu. Ta oli kartnud, et osavõtjate arv võib jääda üsna Väüfseks, kuid seda suurem on nüüd rõõm, kui osavõtjaid oli 20. Mõned soovijatest ei saanud koha le tulla kauguste tõttu, neile on kavatsus korraldada kursus posti teel. Pärast jumalateenistust järgnes kohvilauad instituudi õpilastele, juhata jaüe ja sõpradele kiriku alurn i- S8S saalis.'^ i • KAIRO — Egiptuse ja Iisraeli vahelised rahuläbirääMmisecl m jooksnud täielikult ummikusse. Egiptuse valitsus on deklareeirinndt et ta keeldub igasugustest läbirääkimistest kui lisraeIS valitsus loobub vajalikkude kontsessioonide tegemisest. streik Torontos Egiptuse välisminister Kämel teatas iihtläsi, et Käifos ašüv iisraeli sõjaväeline delegatsioon, mis on pidanud egiptuse sõjaväelastega nõupidamisi rahulepingu kavandamisel sõjalistes küshnustes, saa-detafoe koju tagasi. Ameerika ühendriikide välisminister Vance ei ole siiski veel . kaotanud lootusi rahuläbirääkimiste jätkamiseks ja kokkulepete saavutamiseks. tj"hendriikide välisministeeriumi eksperdil . Alfred Athertpnil olid neljapäeval pikemad läbirääkimised Iisraeli juhtidega ling ta sõitis nädalavahetusel Kauposse, kiis tal oli kokkusaamisi Egiptuse võimudega..;' .• Iisraeli valitsusega opositsioonis o^^y V ^; . ••:V:- .'•• tööerakond esitas parlamendis Begini valitsuse vastu umbusalduse ettepaneku, mille parlament lükkas tagasi häältega 35 vastu. Külamängud olid väga suures osas noorte kogunemis kohaks. Noored olid peamised kava täitjad ja koostajad. Üheks suureks elamuseks oliJõekääru suvekodu kasvandike esinemine päeva avamisel, kus noored maakondade vappidega ja törvikatöga krvitasM Eesti maakondi. FiMIlosa noon © esinemise ootel.' '' :.-.'Foto:':Vaba syrnyd STCpHOLM (EPL) - Dan di haiglas Stokholmis suri kolmapäeval, 12. juulil pärast pü^emat Haigust tuntud majandus- ja konnategelane Ernst Viival. Kadu^ nu oli sündmud Vüsandil 2. detsembril 1906. Leinama jäid abikaasa ja kaks poega Möödunud kolmapäeval saabus Kanadasse külaskäigule Inglismaa kuninganna ja kuninglik perekond. Kunmgamia Elizabethiga koos saabusid tema abikaasa prints Phüip ja noored printsid 18-astane prints Andrew ja i4-aastane prints Ed-ward. Kuninglik perekond jääb Kanadasse 12 päevaks, millise perioo di kestel 'külastatakse mitmeid lin-nu ja Toronto postiteeiiindus on löödud taas segi metsikut streiki ahistanud postivalitsuse autojuhtide vastutustundetu aktsiooni tulemusena. Postivalitsuse autojuhid, kes kuuluvad kirjakandjate ametiühingusse, kinnitavad, et postivalitsuse aiitodl, milledega nad kogsivad postikaš-tidest posti, on mitmesuguste tehniliste rikete tõttu sõidukõlbmatud ja ohustavad liildust ning inimeste elusid. Mehaanikud väidavad, et mõnede autode juures on esinenud väiksemaid rikked, kuid üldiselt on lieed autod heas sõidukorras. Arne-iühingute juhtkond tegi oma liikmetele ettepaneku ametliku streigi alustamiseks, kuid ametiühingu liikmed lükkasid selle tagasi hääl-e vahekorraga 536:391. Vaatamata sellele arvatakse, et autojuhid jätkavad oma metsikute streikide aktsioone ja töötakistiisi, mille tule-siusena Torontos juba mitu päeva post ei liigu. 20. juulil peetud Wintario ioterii loosimisel langesid viis lÖO.OOO-döl-lariüst peavõitu pileteUe nr. 32264 seeria 23, nr. 48074 seeria 1, nr. .^29 seeria 27, nr. 5420© seeria 51 ja nr. 13693 seeria i - \ - ^ \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-01-01
