1984-07-05-15 |
Previous | 15 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 50 Nr. 50 ¥ABA EESTLANE neljapäevai, 5. juulil 1984 — Thürsday, July S, 1984 U . 15
[e asutustele.'
väljatöötatud ese-
I majapidamistarbed,
itamigvääi^seks ja
RKING
Iilis Joutseno võistlustel
).36, mis on uus Soome
ide rekord ja maailma
jade neljas parim tule-ees
on kolm nõukogu-neist
rekordi omab
[inov tulemusega 84.14.
|riigikord Venemaal on
)aigal, et inglased loobu-jshevismist,
võtku vastu
(eedid ja toetagu Leninit
. . . N a d jõudsid New
|si 25. detsembril 1917 ja
imasugust „selgitustööd"
[ Thompsoni asemik
„kolonel" Robins orga-roopa
üleujutamist bol-propagandaga.
Selle tÖö
museks oli ebaõnnestu-artacuse"
revolutsioon
919. a. jaanuaris, mida
mmunistid Karl Lieb-osa
Luxemburg.
eeliseks Thompsonile ja
Briti valitsuse kiirel
vatamiser' oli tolleaegse
inistri Lloyd George'!
:v tagapõhi Ta oli ni-rügavalt
segatud rahvus-
Ivatehingute intriigides-tunda
end vaba mehe-i;
kohustusi rahvusvahe-cga
hangeldaja Sir Basil
vastu, kes saanud rik-ies
relvi mõlemale poo-s
sõjas.'
'Jiaroffil oli aga ka to-i
mõjuvõimu ja temalt
küsimas isegi säärased
Jte riigijuhid nagu Wood-n
ja Georges Glemen-imata
Lloyd George'ist.
"M kõik kolm korraga
jutul tema Pariisi ko-
;Uitlaste juhid käisid te-umet
saamas isegi enne
.rcma rünnaku plaanitse-salaluure
avastas, et osa
lingakoja teenreist olid
Zah aroffi spioonideks,
'd George*! teadmis<;lf
Mehed
Harry Hcacinf er Riks
^ Herbert Miehelson |t
savcinda jad jci treenerid
Eesti skautide ülemaailmsete suurlaagrite iokkuvümine ESTO-dega on laagrid ära nlhutanüicl skaut-
Mse tähtpäevadelt. Eelmine maailmalaager Rootsis võinuks tähistada eesti skautluse 68. sünnipäeva Ja
„Eesti Lipp" pühitseb tänavu skautluse isäamist 72-aastaseks. Ainus skautlik sündmus, mis kuidagi kokku
langeb tänavuse ESTO-ga/ on paguluses toiihu^^ esimese šuurlaagri — ömmemi Rootsis 35. aastapäev.
Ömmerni suurlaager — gaidid ja skaudid esmakordselt koos ~ oM pärast viie-aastast Rootsis elamist
omamoodi julgustükk, mis avas seUe suur- ja maaUmalaagrite voolu, ^ rohkus nüüd kipujb ohustama
normaalset skauditööd. Nendest meestest, kes iseseisva Eesti skauditöös mängisid küllaltki suurt rolli,
on juttu olnud üsna vähe. Ometi oli nende töö ja tegevus see, mis koondas Ja loiiundas eesti skaudiliikumise
selliseks iiagu see oli. Skautluse taas-sünd paguluses oli
riie.
Eesti skautluse kokkuvõtlik elukäik
oli küllaltki tormiline. Esimene
rühm asutati 1912 Pämus eesü,
vene, saksa ja läti poistest venekeelsena
ja jäi - mõneks aastaks
peaaegu' ainsaks skautüksuseks
Eestimaal. 191&—17 tõi, skautluse
idee Soomest võimlemisõpetaja
Anton õunapuu ja tekkisid esimesed
püsivad eesti rühmitused Tallinna
poistekoolide juurde. Vabadussõja
alates need rühmad soikusid,
kuna vanemad poisid läksid
sõtta. 1920—21 tegi skautlus läbi
ajutise plahvatava tõusu, kuna väikesi
inglise sõdurite vormirüdeid
müüdi odavalt skautidele. Riided ja
tanksaapad läbi kantud, oli ka
skautlus läbi. Uus hästi korralda-
! tud skaudüiikumine algas 1923, kui
asja etteotsa isusid kasvatustegelased
Nikolai Kann, Jaan Hünerson
j.t. See oli tõeline . skautlus, mis
nüüd algas ja üsna varsti selektee-rusid
välja innustunud poistejuhid
ja vaimustavad eestvedajad, kellest
jutustab meie tänane kirjutis,
' S I H V A K A S V Õ L Ü E , ; ; ;\-y.
SAAREMAALtv • /
Harry Haamer, üks iegendaarse-maid
eesti skaudijuhte sai iildiselt
tuntuks, kui ta oli yeel usuteaduse
üliõpilane. Tema isiklik sarm ja
mitmekülgsed võimed nü sõnas,
kirjas, kui ka joonistuses tegid temast
võluri, kellega koos poisid
oleksid läinud kas või maailma lõp-
-pu.:
Valgeranna (Dõberani) suuriaäg-ris
1932 hilines külastav rügivanem
Jaan Teemant oma tulekuga mõned
tunnid. Pärnu linnaisad said
ta oma hoole alla ja poputasid"
seal, küsimata et mitusada poissi
seisis juba rivis laagri avamiseks.
Harry Haamer täitis siis need mõned
tunnid, jutustades oma vane-
. emast, kes tõmbas piipu; ja nuttis
piiblit lugedes kolletanud lehtedele
pisaramärke. Neid pisaramärke
jälgides leidis ta tee vanaema mõttemaailma.
Kui riigivanem lõpuks
saabus, süs olid poisid pahased, et
mees katkestas põneva jutu. Vaevalt
aga on iikslä kogudus kannatlikult
jä suurima naudinguga kuu-lanüd
sama pikka jutlust.
kiriku õpetajana asutas
Harry Haamer usinasti Saaremaal
skautide mäarühmašid; Tartu Pauluse
õpetajana tegi ta Eesti oludes
kuulmatu saiiimu ja asutas kiriku
juurde poiste ja tüdrukute ühise
„Põhjatähe" lipkönna. Kuigi Tartus,
kuulus see Saare skautide malevasse,
kuna Tartu bürokraatlik
škžoidistaap ei tuhmištanud Harry
vabameelset kasvatust ja ideid.
Hairy Haamer jatkai) praegu
kõrges vanuses pastori ametit kodumaal.
Võimud on teda tublisti
vintsut:^:iud; vaimu murda pole nad
suitovfl. Nende ridade kirjutajal
on täPLvõlg Harry Haamerile. Pär-japhokul
Eesti Vabadussõjas laiir
c-nud soomlaste sambale 1930. a.
suvelHelsingis oHn ma lippuriks ja
ofeksk ilma Harry kiire käelöögita
oma' pil^a metallist lipuvardaga
sattunud tänavaristü trammi kõrgepinge
liinidesse. Tänuvõlglasi
Llsi^yle kui skaudijuhile peaks Toronto
saarlaste hulgas leiduma küllalt,
veel rohkem neid, kes teda
kui sui^rt inimest mäletavad Ja hin-
"davad. . •
SAAB SEE, KEM.. .
USALDATAKSE
Eesti skautluse suurim malev
Tallinn — oli 20-te aastate alul väga
kurvas seisukorras. Skautluses
esineb vahest nähe, et oma ,>tege-lase
ambitsiooni" tulevad skautlusesse
rahuldama inimesed, kes tegelikult
selleks tööks ei sobi. Tallinna
malev killustus süs mitmete
poistetööks kõlbmata juhtide alla.
Olukorra lahendas väsimatu „pois-temees"
Richard Treu, R&s, eestistatud
nimega Tõnuri. Tõnuri
asutas NMKÜ juurde ühe skaut-rühma,
mis hea juhtimise tulemusena
peagi kasvas oma mõõtudest
välja, jagunes uuteks üksusteks jä
kujunes Tallinna skautide maleva
uueks südamikuks. Tõnuri oskas
valida kaastöölisi ja tema. juurde
koondusid võimekad juhid nagu
Valter Suigussaar, Ats Peikel, Viktor
Pirk,; Ed. Ots j.t. Riks Tõnuri
esimene samm poistega tegutsedes
oli usalduse võitmme, milleks ta
kaasa tegi mõnedki karutembud.
Ta kujundas matkamisest uue populaarse
skautide tegevusala, mis
linnapoisid vüs maale rahva sekka.
Ta organiseeris matkavõistlusi,
mülest ta ka ise osa võttis.
Riks Tõnuri mitmekülgsust iseloomustab
seegi, et meie populaarse
KaUe-Kusta laulu eesti versioon
on tema „beebi". KaUe-Kusta nimi
esineb selles John Brown'si laulus
sellepärast, et laul tuli meile soomlaste
vahendusel. Laulu soome versioon
jutustab nimelt Soome ase-haldurist
ja venelastega võitlejast
hertsog Carl-Gustafist, rahvapärase
nimega Kalle-Kustast.
BIB
Jagamine. See oe kahepooliie. Mida rohkem jagad
teistega, seda Tohkem ise õpidc
Meie vastastikune kultuuriline kommunikatsiooni.
programm toetab organisatsioone, et edutada
öös paljude
dtuuridega.'
Kultuuri integreerimise programm toetab yaba-organisatsioone,
kes aitavad uustulnukaid
• Kanada ellu sisse elada.
Jagage teistega. Tulge
• » •
• ::v.:
:.:;:i.:;f^.t
Lähemaks informatsiooniks võtke kontakti
iralglsekretäri (Secretary of State)
kontoriga või kirjutage:
Communicationls Directorate
Secretary of State
MuiricuUuratism
Canada
Hon. David Coireni^^S
Minister of State
Canada
Hon. DavM Co?tenö«4ö
iVlintstredttat
.Nt...-....-., ÖSiäi^wwiSÄi^
Tulemused on' suuremad, kui seda
teevad kümme meest hoopis vähematele
gruppidele, kes omakorda
jutlustavad edasi. Skautluse populaarsus
paguluses on suurelt osalt
ajakirjandusliku töö tulemus. Seda
on ehitanud vanad skaudid —ajakirjanikud
Uno Tamm ja Juhan
Kokla Stokholmis, Jõe mi Rootsis
kui Kanadas. Artur Grönbergil on
teisigi ,,jüngreid*Aksel Vaigur,
kes Eesti Skautide Liidu peaskau-dina
ehitas üles liidu keskbüroo
masinavärgi, Ermi Soomet — mit-.
mekülgne aktivist skautluse tegevusväljal.
Haapsalu meeste osatähtsus
on suurem kui väikelinnast
loota.
Väliselt tagasihoidlik Artur Grön-berg
on paguluses paaril korral astunud
ajalooliselt olulisi samme.
Tema oü .see mees, kes pagulas-skautluse
tekkimisel vajutas maha
esimese nupu ja diskuteeris eesü
poiste küsimust Rootsi Scoutunioo-ni
välissekretäriga, enne kui keegi
oli veel mülegagi alustanud, õnne-taalri
idee ja ka nimi kuuluvad temale.
Grönberg elab tagasihoidlikult
ühendriüddes ja töötab ajalooliste
materjalide kallal peamiselt
Eesti üliõpüaste Seltsi pmnal.
l;Rffluvro,-;.t'; •
SKAUDIKmJANDUS M
Tõnuri oli eraelus Eesti Vabani- JUHTIDE VÄLJAÕPE
gi Siseministeeriumi teenistuses /
Toompea lossi ^majaperemehena". Kui kelleltki küsitakse tuntuima
Ta teadis vanade hoonete kõiki teh- eesti skauditegelase nime, süs on
mlisi üksücasju. Ka,idast ja läänest vastus enamasti — Herbert Michel-tuhiud
uued peremehed ei saanud son, Miku — nagu teda koduselt
läbi üma teda ametisse nõudmata, hüüavad kaasjuhid. Michelson on
Riks Tõnuri suri mõne aasta eest selle tuntuinia mehe nime auga väl-kodumaal.
Vanad Tallimia skaudid, ja teeninud, sest tema erihuvideks
keda Torontoski leidub, mäletavad oh olnud ssautluse tutvustamine
Riksi laia naeratust ja kavalaid avalikkusele! skautliku kirjanduse
sümi. * soetamine, ja juhtide väljaõpe. Iga
eesti lehelugeja teab, et skaudijutt
„HMn" signatuuriga on tulnud Miku
töölaualt. Käsiraamatud nagu
„Skautiikul teel" ja „Meeste ridadesse"
käsitlevad küll ülemaküm-set
skaudimaterjali, aga see on esi-
_ tatud eesti keeles ja Herbert Mic-nud
äaudijuhtir^^^ ti^Uine ^^somle iseloomuliku põhjaljkkuse-spordiõnnetus
odaviskel ei oleks
röövinud ta parima sõbra elu. Iga- Vahest on juttu olnud seUest, et
tahes - selle sündmuse mõjul sai j^iks ei ole eesti keelde tõlgitud
Eerikust uus inimene, kes mõnes maailma poistekirjanduse bestsel-küsimuses
oU tublisti vanem kui jer, skautluse algataja Baden Po-tema
aastad näitasid. Temast sai welli põhiteos „Scouting for Boys"?
laia populaarsusega sügava tunde- ^ga see on juhtunud nü, et Baden
ilmaga kasvataja, kes oskas noor- p<jwelli tarkus on eestiastele antud
SPORDIÕNNETUŠ .„TEGn" •
UUE MEHE •
^ Võibolla, et Rakvere Pika tänava
raamatukaupmehe Priimanni pojast
Eorikust ei oleks kunagi saatele
läheneda ja neid pösitüvselt
mõjutada. Inimesed kasvavad mitmesugustes
tingimustes ja mitmesuguses
miljöös. Mõnel on rohkem
eeldusi heaks meheks kasvada, kui
teisel. See muidugi ei tähenda, et
Michelsoni ja „Noorkotka käsiraamatu"
autorite nimede all. Lõpuks
— tulemused on tähtsad ja need on
olnud head.
Skautlusel on oma „kõrgem õp-neist
eeldustega poistest tõepoolest peasutus". See on n.n. ,;Metsamär-head
mehed saavad. Eerüc Prii- gi" (Wood Badge) kursus, mida
manni erilisteks tähelepanu-alus- origmaalse asukoha järgi I ka Gü-teks
olid poisid, kellel need eeldu- well-kursuseks nimetatakse, õppe-sed
puudusid. Tänapäevases väljen- asutuse ülemaaümne keskus asub
duses võiksime lühidalt ütelda, et Inglismaal Gilwell Pargis ja seal
Eerik oli skaudijuht erakordsete peeti kuni viimase ajani ka kogu
sotsiaalsete huvide ja võimetega. .
Rakvere skautide Malev asutati
suhteliselt hilja ja terve luma poistevägi
alustas skautlemist samal
päeval — 16. jaanuaril 1926. See
päev on paljude Rakverest pärinevate
skaudipoiste — Eerik Priimann
ja nende; ridade kirjutaja
kaasa-arvatud — skaudisünnipäev.
maaümas kursuse lõpetanute re^ ,
gistrit. Güwell Park annab üksikutele
maadele õiguse kohalike kursuste
korraldamiseks ja kinnitab
selleks vastavate õigustega inime-;
sed. Ainus eesti skaudimees, kes :'.
Güwell Pargist need õigused sai, '
oni Herbert Michelsoh. See juhtus
aga üsna Eesti iseseisvuse vägisr • •
tamise eel, nii et kufsiis tegelikult: >i
sai teoks aUes Saksamaal põg^ni-7,; ;
gust on napid. Praeiised võimud kelaagrite ajastul. Tänapäeval oni ;
kodumaal on ka üiimeste käekäigu kursus tugevasti liberahseerunud. ;
kuulutanud riiklikuks saladuseks ja Ja seda vana rangust juhatajate .
määramisel ning kursuste kaVa' .
koostamisel enam ei rakendata..'
Nii on eestlastel õnnestunud kai .
Kotkajärvel Metsamärgi kursuste i i i
korraldamine gaidi- ja skaudijuhil- . •
de ühise osavõtuga.
Teated EerUc Prümanni käekäi-pelgast
uudishimust ei taha midagi
küsida. T4ada on nii palju, et Eerik
isa eeskujul tegeles okupeeritud kodumaal
raamatukaubandusega ja.
nüüd on pensionär, Kunagised Rak-
• vere poisid — kas te mäletate
Eerik Prümanni? — alati tõsist,
alati aktsioonis, punakad laigud
Herbert Michelson elab pensionärina
Ühendriikides ja on viimased
põskedel - nagu oleks ta just väi- aastad pühendunud mälestusraa-jast
külma käest tulnud?
KES VAJUTAS MAHA ;
ESIMESE NUPU? • ' • /
Artur Grönberg oli skaut ja temast
sai ajaWrjanik. Vahel ühendas
ta need alad ja toimetas ajuti
„Eesti Skauti" või Valgoranna
matute kirjutamisele ja oma isik-
Mku — eesti skautlusele väga väärtusliku—
arhiivi korrastamisele.
Miku on meie skautluse raudvara.
Eesti skaudüiikumise tõelist jõudu
kogeti siis, kui pärast ligi 30-.
aastast skautlemist tuldi ettepanekuga,
et skaudid võücsid oma tegevuse
lõpetada ja üle minna noor-suurlaagri
ajalehte. Kunagi agar kotkasteks. KeUelgi polnud midagi
noor juht" Haapsalus, jäi ta kodu-malevale
truuks ka siis kui tudeeris
Tartus või elas Tallmnas. Tal
ei olnud ühtegi ametikohta hilisemas
Lääne skautide malevas, kuid
temast oli kasu rohkem kui mõnestki
ametimehest.' Ta õpetas nooremaid
nägema, järeldusi tegema,
õigesti mõõtma ja otsustama. Pai- , , , , , . ^
iu vigu maailmas - olgu need " " A " ' ^ ! , * halvale vaatamata lai-poistesalkade
või maailmariikide ™? ^- ^l^VPatsioom-juhömisel
- tehakse sellepärast, et voimudMyiaeensid mi skaudid km
asjad pole korralikult läbi mõeldud. "oorkotkad. Skau idena oU meie
algus välismaal Siiski sujuvam.
Ideede levitamisel ei ole oluline, ,
et üks -füürer jutlustab massidele. Heino Jõe
noorkotklüse vastu, kuid ühe hea
pärast ei tarvitse'teist head lõhkuda.
Suurem osa skautide juhte jäid
kindlaks. Sümapaistvamaid neist
esitavad need kirjaread, kõiki ei
jõuagi mainida. , '
Nüüd tagasivaates skaudiliikumise
ajaloole tuleb nentida, et asjad
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 5, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840705 |
Description
| Title | 1984-07-05-15 |
| OCR text |
Nr. 50 Nr. 50 ¥ABA EESTLANE neljapäevai, 5. juulil 1984 — Thürsday, July S, 1984 U . 15
[e asutustele.'
väljatöötatud ese-
I majapidamistarbed,
itamigvääi^seks ja
RKING
Iilis Joutseno võistlustel
).36, mis on uus Soome
ide rekord ja maailma
jade neljas parim tule-ees
on kolm nõukogu-neist
rekordi omab
[inov tulemusega 84.14.
|riigikord Venemaal on
)aigal, et inglased loobu-jshevismist,
võtku vastu
(eedid ja toetagu Leninit
. . . N a d jõudsid New
|si 25. detsembril 1917 ja
imasugust „selgitustööd"
[ Thompsoni asemik
„kolonel" Robins orga-roopa
üleujutamist bol-propagandaga.
Selle tÖö
museks oli ebaõnnestu-artacuse"
revolutsioon
919. a. jaanuaris, mida
mmunistid Karl Lieb-osa
Luxemburg.
eeliseks Thompsonile ja
Briti valitsuse kiirel
vatamiser' oli tolleaegse
inistri Lloyd George'!
:v tagapõhi Ta oli ni-rügavalt
segatud rahvus-
Ivatehingute intriigides-tunda
end vaba mehe-i;
kohustusi rahvusvahe-cga
hangeldaja Sir Basil
vastu, kes saanud rik-ies
relvi mõlemale poo-s
sõjas.'
'Jiaroffil oli aga ka to-i
mõjuvõimu ja temalt
küsimas isegi säärased
Jte riigijuhid nagu Wood-n
ja Georges Glemen-imata
Lloyd George'ist.
"M kõik kolm korraga
jutul tema Pariisi ko-
;Uitlaste juhid käisid te-umet
saamas isegi enne
.rcma rünnaku plaanitse-salaluure
avastas, et osa
lingakoja teenreist olid
Zah aroffi spioonideks,
'd George*! teadmis<;lf
Mehed
Harry Hcacinf er Riks
^ Herbert Miehelson |t
savcinda jad jci treenerid
Eesti skautide ülemaailmsete suurlaagrite iokkuvümine ESTO-dega on laagrid ära nlhutanüicl skaut-
Mse tähtpäevadelt. Eelmine maailmalaager Rootsis võinuks tähistada eesti skautluse 68. sünnipäeva Ja
„Eesti Lipp" pühitseb tänavu skautluse isäamist 72-aastaseks. Ainus skautlik sündmus, mis kuidagi kokku
langeb tänavuse ESTO-ga/ on paguluses toiihu^^ esimese šuurlaagri — ömmemi Rootsis 35. aastapäev.
Ömmerni suurlaager — gaidid ja skaudid esmakordselt koos ~ oM pärast viie-aastast Rootsis elamist
omamoodi julgustükk, mis avas seUe suur- ja maaUmalaagrite voolu, ^ rohkus nüüd kipujb ohustama
normaalset skauditööd. Nendest meestest, kes iseseisva Eesti skauditöös mängisid küllaltki suurt rolli,
on juttu olnud üsna vähe. Ometi oli nende töö ja tegevus see, mis koondas Ja loiiundas eesti skaudiliikumise
selliseks iiagu see oli. Skautluse taas-sünd paguluses oli
riie.
Eesti skautluse kokkuvõtlik elukäik
oli küllaltki tormiline. Esimene
rühm asutati 1912 Pämus eesü,
vene, saksa ja läti poistest venekeelsena
ja jäi - mõneks aastaks
peaaegu' ainsaks skautüksuseks
Eestimaal. 191&—17 tõi, skautluse
idee Soomest võimlemisõpetaja
Anton õunapuu ja tekkisid esimesed
püsivad eesti rühmitused Tallinna
poistekoolide juurde. Vabadussõja
alates need rühmad soikusid,
kuna vanemad poisid läksid
sõtta. 1920—21 tegi skautlus läbi
ajutise plahvatava tõusu, kuna väikesi
inglise sõdurite vormirüdeid
müüdi odavalt skautidele. Riided ja
tanksaapad läbi kantud, oli ka
skautlus läbi. Uus hästi korralda-
! tud skaudüiikumine algas 1923, kui
asja etteotsa isusid kasvatustegelased
Nikolai Kann, Jaan Hünerson
j.t. See oli tõeline . skautlus, mis
nüüd algas ja üsna varsti selektee-rusid
välja innustunud poistejuhid
ja vaimustavad eestvedajad, kellest
jutustab meie tänane kirjutis,
' S I H V A K A S V Õ L Ü E , ; ; ;\-y.
SAAREMAALtv • /
Harry Haamer, üks iegendaarse-maid
eesti skaudijuhte sai iildiselt
tuntuks, kui ta oli yeel usuteaduse
üliõpilane. Tema isiklik sarm ja
mitmekülgsed võimed nü sõnas,
kirjas, kui ka joonistuses tegid temast
võluri, kellega koos poisid
oleksid läinud kas või maailma lõp-
-pu.:
Valgeranna (Dõberani) suuriaäg-ris
1932 hilines külastav rügivanem
Jaan Teemant oma tulekuga mõned
tunnid. Pärnu linnaisad said
ta oma hoole alla ja poputasid"
seal, küsimata et mitusada poissi
seisis juba rivis laagri avamiseks.
Harry Haamer täitis siis need mõned
tunnid, jutustades oma vane-
. emast, kes tõmbas piipu; ja nuttis
piiblit lugedes kolletanud lehtedele
pisaramärke. Neid pisaramärke
jälgides leidis ta tee vanaema mõttemaailma.
Kui riigivanem lõpuks
saabus, süs olid poisid pahased, et
mees katkestas põneva jutu. Vaevalt
aga on iikslä kogudus kannatlikult
jä suurima naudinguga kuu-lanüd
sama pikka jutlust.
kiriku õpetajana asutas
Harry Haamer usinasti Saaremaal
skautide mäarühmašid; Tartu Pauluse
õpetajana tegi ta Eesti oludes
kuulmatu saiiimu ja asutas kiriku
juurde poiste ja tüdrukute ühise
„Põhjatähe" lipkönna. Kuigi Tartus,
kuulus see Saare skautide malevasse,
kuna Tartu bürokraatlik
škžoidistaap ei tuhmištanud Harry
vabameelset kasvatust ja ideid.
Hairy Haamer jatkai) praegu
kõrges vanuses pastori ametit kodumaal.
Võimud on teda tublisti
vintsut:^:iud; vaimu murda pole nad
suitovfl. Nende ridade kirjutajal
on täPLvõlg Harry Haamerile. Pär-japhokul
Eesti Vabadussõjas laiir
c-nud soomlaste sambale 1930. a.
suvelHelsingis oHn ma lippuriks ja
ofeksk ilma Harry kiire käelöögita
oma' pil^a metallist lipuvardaga
sattunud tänavaristü trammi kõrgepinge
liinidesse. Tänuvõlglasi
Llsi^yle kui skaudijuhile peaks Toronto
saarlaste hulgas leiduma küllalt,
veel rohkem neid, kes teda
kui sui^rt inimest mäletavad Ja hin-
"davad. . •
SAAB SEE, KEM.. .
USALDATAKSE
Eesti skautluse suurim malev
Tallinn — oli 20-te aastate alul väga
kurvas seisukorras. Skautluses
esineb vahest nähe, et oma ,>tege-lase
ambitsiooni" tulevad skautlusesse
rahuldama inimesed, kes tegelikult
selleks tööks ei sobi. Tallinna
malev killustus süs mitmete
poistetööks kõlbmata juhtide alla.
Olukorra lahendas väsimatu „pois-temees"
Richard Treu, R&s, eestistatud
nimega Tõnuri. Tõnuri
asutas NMKÜ juurde ühe skaut-rühma,
mis hea juhtimise tulemusena
peagi kasvas oma mõõtudest
välja, jagunes uuteks üksusteks jä
kujunes Tallinna skautide maleva
uueks südamikuks. Tõnuri oskas
valida kaastöölisi ja tema. juurde
koondusid võimekad juhid nagu
Valter Suigussaar, Ats Peikel, Viktor
Pirk,; Ed. Ots j.t. Riks Tõnuri
esimene samm poistega tegutsedes
oli usalduse võitmme, milleks ta
kaasa tegi mõnedki karutembud.
Ta kujundas matkamisest uue populaarse
skautide tegevusala, mis
linnapoisid vüs maale rahva sekka.
Ta organiseeris matkavõistlusi,
mülest ta ka ise osa võttis.
Riks Tõnuri mitmekülgsust iseloomustab
seegi, et meie populaarse
KaUe-Kusta laulu eesti versioon
on tema „beebi". KaUe-Kusta nimi
esineb selles John Brown'si laulus
sellepärast, et laul tuli meile soomlaste
vahendusel. Laulu soome versioon
jutustab nimelt Soome ase-haldurist
ja venelastega võitlejast
hertsog Carl-Gustafist, rahvapärase
nimega Kalle-Kustast.
BIB
Jagamine. See oe kahepooliie. Mida rohkem jagad
teistega, seda Tohkem ise õpidc
Meie vastastikune kultuuriline kommunikatsiooni.
programm toetab organisatsioone, et edutada
öös paljude
dtuuridega.'
Kultuuri integreerimise programm toetab yaba-organisatsioone,
kes aitavad uustulnukaid
• Kanada ellu sisse elada.
Jagage teistega. Tulge
• » •
• ::v.:
:.:;:i.:;f^.t
Lähemaks informatsiooniks võtke kontakti
iralglsekretäri (Secretary of State)
kontoriga või kirjutage:
Communicationls Directorate
Secretary of State
MuiricuUuratism
Canada
Hon. David Coireni^^S
Minister of State
Canada
Hon. DavM Co?tenö«4ö
iVlintstredttat
.Nt...-....-., ÖSiäi^wwiSÄi^
Tulemused on' suuremad, kui seda
teevad kümme meest hoopis vähematele
gruppidele, kes omakorda
jutlustavad edasi. Skautluse populaarsus
paguluses on suurelt osalt
ajakirjandusliku töö tulemus. Seda
on ehitanud vanad skaudid —ajakirjanikud
Uno Tamm ja Juhan
Kokla Stokholmis, Jõe mi Rootsis
kui Kanadas. Artur Grönbergil on
teisigi ,,jüngreid*Aksel Vaigur,
kes Eesti Skautide Liidu peaskau-dina
ehitas üles liidu keskbüroo
masinavärgi, Ermi Soomet — mit-.
mekülgne aktivist skautluse tegevusväljal.
Haapsalu meeste osatähtsus
on suurem kui väikelinnast
loota.
Väliselt tagasihoidlik Artur Grön-berg
on paguluses paaril korral astunud
ajalooliselt olulisi samme.
Tema oü .see mees, kes pagulas-skautluse
tekkimisel vajutas maha
esimese nupu ja diskuteeris eesü
poiste küsimust Rootsi Scoutunioo-ni
välissekretäriga, enne kui keegi
oli veel mülegagi alustanud, õnne-taalri
idee ja ka nimi kuuluvad temale.
Grönberg elab tagasihoidlikult
ühendriüddes ja töötab ajalooliste
materjalide kallal peamiselt
Eesti üliõpüaste Seltsi pmnal.
l;Rffluvro,-;.t'; •
SKAUDIKmJANDUS M
Tõnuri oli eraelus Eesti Vabani- JUHTIDE VÄLJAÕPE
gi Siseministeeriumi teenistuses /
Toompea lossi ^majaperemehena". Kui kelleltki küsitakse tuntuima
Ta teadis vanade hoonete kõiki teh- eesti skauditegelase nime, süs on
mlisi üksücasju. Ka,idast ja läänest vastus enamasti — Herbert Michel-tuhiud
uued peremehed ei saanud son, Miku — nagu teda koduselt
läbi üma teda ametisse nõudmata, hüüavad kaasjuhid. Michelson on
Riks Tõnuri suri mõne aasta eest selle tuntuinia mehe nime auga väl-kodumaal.
Vanad Tallimia skaudid, ja teeninud, sest tema erihuvideks
keda Torontoski leidub, mäletavad oh olnud ssautluse tutvustamine
Riksi laia naeratust ja kavalaid avalikkusele! skautliku kirjanduse
sümi. * soetamine, ja juhtide väljaõpe. Iga
eesti lehelugeja teab, et skaudijutt
„HMn" signatuuriga on tulnud Miku
töölaualt. Käsiraamatud nagu
„Skautiikul teel" ja „Meeste ridadesse"
käsitlevad küll ülemaküm-set
skaudimaterjali, aga see on esi-
_ tatud eesti keeles ja Herbert Mic-nud
äaudijuhtir^^^ ti^Uine ^^somle iseloomuliku põhjaljkkuse-spordiõnnetus
odaviskel ei oleks
röövinud ta parima sõbra elu. Iga- Vahest on juttu olnud seUest, et
tahes - selle sündmuse mõjul sai j^iks ei ole eesti keelde tõlgitud
Eerikust uus inimene, kes mõnes maailma poistekirjanduse bestsel-küsimuses
oU tublisti vanem kui jer, skautluse algataja Baden Po-tema
aastad näitasid. Temast sai welli põhiteos „Scouting for Boys"?
laia populaarsusega sügava tunde- ^ga see on juhtunud nü, et Baden
ilmaga kasvataja, kes oskas noor- p |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-05-15
