Vaba eestlane , July 30, 1986

              Llf. 4 VABA EESTLANE kolmapäeval, 30. juulil 1986 — Wednesday, July 30, Nr. 57
nwirif'•••• IIII 'Iii.niJiniTiruwuTB
¥ Ä L V E Ä R S T
3* js 4*
dr. M.
J . ja 10. augustil
16. Ja 17. augustil
dr. R. PahapSll, t©L 921-7777
23. Ja 24. au
dr. M. Vanaselja, td. 921-7777
lESTLÄSIO HOÕTSiS
EELK Göteborgi ja Lääne-Root-si
Koguduse nõukogu viieaastase
kestvusega tööperiood lõppes möö­dunud
aastaga. Valimised uue nõu­kogu
moodustamiseks toimusid
möödunud aasta novembris ja leid­sid
kinnitamist EELK Konsistooriu­mi
töökoosolekul 13. veebruaril
1986. a. Uus nõukogu pidas oma
esimese koosoleku aprilli algul, kus
kinnitati 1985. a. aasta aruanne ja
1986. a. eelarve. Valiti uus kogu­duse
juhatus järgmiseks viieks aas­taks/
Juhatus kujundati koosseisus:
esimees Vello Piirsalu, esimehe abi
Salme Randsalu, laekahoidja Evald
Lilleste, abid Albert Uukareda
ning Valter Murelik, kirjatoimetaja
Paul Kosk, abi Laine Andersson,
juhatuse liige Johannes Aarlaht.
Koguduse õpetaja Jaak P. Reesalu
kuulub juhatusse ameti poolest.
Senist jumalateenistuste sagedust
püütakse säilitada. Göteborgis kaks
korda kuus, teistes keskustes üks
kord kuus või harvemini, olenevalt
keskusest. Püütakse säilitada kon­takte
teiste EELK kogudustega kui
ka rootsi ning naaberrahvuste ko­gudustega.
ioofsi rcicsdiks
Viimasel ajal on tähelepanelikud
kaasmaalased võinud kuulda hästi
palju eesti muusikat Rootsi Raa-dios.
i Asjatundlikuks juhendajaks
on olnud Per Skans, kes mõne
aastal eest tegi põhjaliku sarja Arvo-
Pärdi loomingust. Neeme Järvi ni­mi
esineb tihti Göteborgi sümfoo-nikutega.
I Alles hiljuti kuulsime hommiku­ses
„Upp Amaryllis" klassikalise
muusika saates Ed. Tubina „Targa
rehealune".
Pikema saate eesti muusikast
tõi Teine Kanal teisipäeval, 10.
juunil pärast „Silmapiiri". Salves­tus
oli kodumaine, dirigent siinse
ooperi maestro Eri Klas, kellel au­gusti
lõpus algab Stokholmis tema
teine hooaeg Verdi,,Maskiball"
kordusetendustega ja PucGini„La
:3oheme'iga". Nimetatud muusika­saates
kuulsime esmalt Jürisalo
teist osa „Metsakontserdist" sarvele
ja forkestrile. Solist: Kalle Kauksi.
Edasi laulis Anu Kaal Lemba ja
Saare soololaule sopranile. Rolf
Uusväli mängis ^,Vanemuise" kont­sertsaali
orelil Karindi „Berceuse".
Järgnesid Elleri palad flöödile,
„Orus", „Jõel", „Heinamaal", so­list
Jaan Õun. Kontsert lõppes
Tambergi ooperi „Cyrano de Ber-geraciga".
Kuulsime rütmikat to­redat
„Kadetid Gascogneist" bassi-laulja
Teo Maiste ja „Estonia"
teatri meeskooriga koos Riikliku
Sümfooniaorkestriga Eri Klasi ju­hatusel.
(EPL/KS)
Tänavu on Eesti riigimehe, riigi­vanema
ja poliitiku August Rei
100. sünniaasta. Ta sündis 22.
märtsil 1886 Pilistveres Viljandi­maal
kooliõpetaja pojana, õppis
Tartus Aleksandri Gümnaasiumis.
Juba 15-aastase koolipoisina alus­tas
ta allkirjade kogumise aktsioo­ni
kooli eesti keele tundide sisse
seadmise nõudega.
Koos teistega asutas T?irtus põ­randaaluse
keskkooiiõpüaste ringi,
kuhu teiste hulgas kuulusid ka
Gustav Suits, Anton Hansen
Tammsaare, Johannes Aavik, Ju­han
Kukk, Jaan Hünerson, August
Arras jt. 1903. a. muutus olukord
Tartus ebakindlaks ja ta siirdus
Novgorodi Gümnaasiumi. 1904. a=
astus Peterburi ülikooli õigustea­duskonda,
1905. a. jaanuaris toimu­nud
revolutsiooniliste sündmuste
tagajärjel suleti ülikool ja A. Rei
naasis Tartusse, kus jätkas põran­daalust
rahvuslikku tööd. Hüjem
tegutses Tallinnas, kus arreteeriti
22. jaanuaril 1906 tsaaririigi või­mude
poolt ja istus 5 kuud vanglas.
Lõpetas Peterburi ülikooli õigus­teaduskonna
a, 1911. Teenis sõja­väes
1911—13 Soomes, Turus. I
maailmasõjast võttis osa kahurväe
lipslikuna.
1917. a. juulis peetud Eesti Sõja­väelaste
Kongressil Tallinnas vali­ti
A. Rei Eesti Sõjaväelaste ülem­kohtu
juhatuse liikmeks; Konstan­tin
Päts valiti esimeheks ja A. Rei ten'i" 4. jaan.
LüHIUUDiSEli
POOLEHOID
NAISPASTOREILE ;
l^iriku uurimiskeskuse teatel
pooldab 80% soomlastest naispas-toreid,
13 % on vastu ja seitse
protsenti et oskavat võtta seisukoh­ta.
Huvitav ori uurimuses asjaolu,
et naistest on naispastorite vastu
[4% ja meestest 12%. Rangeimad
ollakse Kesk-Soomes, kus nais­pastorite
vastu on 20%.
SÕPRADE MÖIU
ÕPPIMISES
Teostatud uurimuse järgi on
soome kõrgemais tehnilistes õppe-asutustes
õppijail nõrk motivat­sioon
õppimiseks, mis venitab as­jatult
paljude õpinguid. Üks selge
pääsetee õppimise soodustamiseks
leidub siiski uurimuses, nimehsõp.
rade mõju, mis olevat suur. Mida
rohkem sõprussuhteidj seda pare-mini
sujuvad õpingud.
KOLMAS SÜDAMESIIRDE-OPERATSIOON
Helsingi ülikooli keskhaiglas on
tehtud kolmas südamesiirde-operat-sioon.
Arstide teatel tundvat haige
ennast hästi. Haige soovi |kohaselt
_ . ei ole arstid avaldanud mingeid
gÜSt K e i m
tehtud südamesiirdepperatsiöoni on
ja Eesti saadik Moskvas 1938— päästnud haiged surmast. "
abiesimeheks. 1917. a. teisel poolel Kui kommunistid hakkasid sõdu- 1940, kust tal õnnestus Eesti oku-pühendas
ta oma jõu eesti sõjaväe- rite hulgas tegema küiutustööd, peerimisel üle Rüa sõita Stokhol- NOORED HINDAVAD
laste koondamisele kodumaale ja käisid eesti poliitikud nende vastu mi. AIAKIRJANDUST
nende organiseerimisele. 1917. a. kõnelemas. Eriti autoriteetlikku Ka paguluses jätkas ta Eesti ise- \ \ ^ ' A y A u ^ •
oli ta tegev Eesti Sotsiaaldemo- selgitustööd olid I Eesti Polgus Vi- seisvuse taastamise eest võitiust. Ajakiirjandusliidu ^poolt soorita-kraatliku
Partei organiseerimisel ru väerindel teinud Ülemkohtu esi- Oli Eesti Abistamisorganisatsiooni tud uunmuse jargi hakkavad^^^^^
ja nende ajalehe „Sotsiaaldemo- mees K. Päts ja abiesimees A. Rei, esimees, müline koos Eesti Komi- red edasi arenedes uha rohkem
kraat'* peatoimetaja 1917 ja 1919. nagu tunnustas Viru väerinde juha- teega korraldas eestiaste päästmist ajalehti hmdama. Uurimuse põhjal
Kui saksa okupatsioon 1918. a. taja kindral A. Tõnisson. uue Nõukogude okupatsiooni küü- soovivad noored ka teadete, vahe^
novembris kokku varises asus te- Pärast Eesti territooriumi vaen- sist 1944. a. sügisel. Oli juhtivalt te- ^^"^^^^ teleVisiponis. Noorte vane-gevusse
Eesti Ajutine valitsus, k u s ^^k^^^ komitees, millineHegeles "^^^^^^^"™*^®Sa yaheneb^lv\%u^vd^-
A. Rei oli töö- ja hoolekandemi- lil 1919 läbi Asutava Kogu valimi- eeskätt kirjanduse avaldamisega "^!"® telev^
nister. 1918. a. jõulude eel läks A. sed. 120 saadikust olid sotsiäalde- ja levitamisega Baltikumi kohta, m»ne püsib edasi, - aga ajalehtede
Rei Soome, et hajutada seal kom- mokraate 41, tööerakondlasi 30, olles ka ise üks silmapaistvamaid hindamine suureneb. Kaheksa
munistide poolt levitatud valesid, rahvaerakondlasiks, maaliitlasi 8, autoreid. 18. sept. 1944 nimetas J. l^iimnest noorest loevad argi^
nagu oleks Eesti Vabadussõda sotsiaalrevolutsionääre 7, kristlik Uluots A. Rei, 0. Tiefi valitsuse ^3^^^^^*^^^^^^
dala lõpul paar minutit rohkem.
SOTSIAALDEMOKRADID
ENAMUSES
„balti parunite võitlus eesti töö- rahvaerakondlasi 5, saksa erakond- välisministriks,
rahva vastu". A.'Rei esines selgi- lasi 3 ja vene kodanü^e kogust L 1946 a kuulus A Rei Eesti Rah-tava
sõnavõtuga Soome Sotsiaal- Asutava Kogu avaistungü 24. ap- vusfondi'asutajate'hulka ja valiti
demokraatliku Partei Kongressil rillil 1919 valithi selle esimeheks g^^g esimeheks koos H Laretei ja
27. dets 1918, kus võeti vastu otsus August Rm 114 kohalviibivast lük- H. Perlitzaga. 1947. a. asutati ees- üleriigilise infokeskuse
Eest. vabadusvo.üuse toetamiseks mest hääletasid A. Rei poolt 100 ti poliitUiste rühmituste koaHtsioo- ma uürLse järgi on sotsiai,lde-ja
30. dets. avaldas „SuomenSo- rahvasaadikut. nJVncirnc TS^OCR D . . » , I M . O « X . , I , ^ ^ ; . ixi . . . • . • •v
siaaldemokraatti'' eesti sotsialisti- Asutav Kogu otsustas teostada w t Rd e^^^^ t ^^-^^^^^^v^f."/^^^
^b^P^^^^- maareformi, võttis vastu Eesti Va- hai otifLnTTur^^^^^^^ ir^l^^^^rf f ^^
A Rei a n d i s qplptuse Festi olu- bariffii T)nhi^Pfldn<;p im ^PI ^ surmam 29. märtsil Sotsiaa demokraatlik 'partei (Sdp)
A. Kei anüis seletuse l!.esti oiu barigii põhiseaduse jm Sel ajal 19^3, Ta oli sel õhtul viibinud Eesti nooldaiaid oU uurimuse järgi
korras^ ka Rootsi sotsiaaldemo- jatki^ võitlus kommunisthke puna- Rahvusnõukogu koosolekul ja teel S 4% Teiš^^^^^^
kraatide partei juhile Hjalmar vägede vastu ja võideti baltisaksa koin suri allmaaraudtPP vammiQ :r^ u
RronHv^crii^ Aoia iQifi ilmne ä Ur.Aac.r.\.. o inon ^^^^ aumaarauotee vagunis, endiselt Koonduserakond. Uudi-
Tema töö hulka kudub ka Eesti seks uurimuses oli, et bi^^
Nr. 57
Brantingile. 31. dets. 1918 ilmus A. landesvehr. 2. veebr. 1920 sõlmiti
Rei seletus rootsi sotsiaaldemo- rahuleping Nõukogude Venemaaga,
kraatide peahäälekandjas ,,Soeial- Ä. Rei kuulus iseseisvuse ajal
demokraten" koos H.Brantingisis- kõigisse viide Riigikogusse, oli II
sejuhatusega. A. Rei sai telegram- Rngikogu esimees, Eesti delegat-mi
H. Brantingilt ja Gustav Mölle- siooni juht Rahvaste Liidus Genfis
riit, milles nende poolt avaldati 1925, riigivanem aastail 1928—29,
poolehoidu Eesti võitlusele sisse- mik ta võttis Eestis vastu Rootsi
tungivate punaväegede vastu. Tele- kuninga Gustav V, oli välisminister
gramm ilmus .ka:: j,SöciaW^ 1932--33, välisministri-^ abi 193(5—37
Vabariigi juriidilise püsimise kind- tud pensionäride partei poolehoid
lustamine eksiilvalitsuse loomise- suurenes kolme protsendi võrra.
võltsib ajalugi
Tomnto ajalehes ,,The Globe and
lugejakiri, ingliskeelse pealkirjaga „Cravencom-puter
history", mille saatjaks ©n Reet Malyet Šilday
Ja dsu on järgmines
Olen Kanada kodanik ja elan on Seda nähtavasti teinud. Ma keel-ajutiselt
Inglismaal. Hiljuti ma dun kategooriliselt nõustumast sei­laksin
Londonis Kanada peakonsu- le Euroopa ajaloo võltsimisega,
lati ((The Ganadian High Commis- kuna minu sünni ajal polnud Eesti
sion) uuendamaks oma Kanada vä- veel isegi okupeeritud N. Liidu
lispassi. Te võite kujutella minu poolt, rääkimata annekteerimisest,
jahmatust, kui mulle öeldi, et minu Kas seda otsust, iprogrameerida
originaalset sünnikohta peab passil Balti riigid uues raallsüsteemis
muutma, kuna uues raalisüstee- N. Liiduga, ent' Kanada valitsus
mis, mida nüüd kasutatakse pas- tatud Kanada parlamendis? Kas
side vormistamisel, ei esine enam see esindab Mul^oney valitsuse
Eestit ega teisi Balti riike. Kana- ametiikku seisukohta BaUi rükide
da bürokraatia ütieb iseseisvais annekteerimise küsimusesT Kas on
Eestis, Latis ja Leedus sündinud välisminister Joejciark sihüikult
tuhandetele Kanada l^odanikele. et astunud sammu et vihastada tu-nende
sünnipaik on N. Liit.
Vähesed dngas CJustav külaskäi^^^^^
tervitamas kindmi LaidOBeri,-nea^^^^ /^is.teerivad' venelaste ^^seleUisi Baiti;-^-^^^ — • |V ^
fWde. vabatahtiikust ü h i n eÄ
ja, ent
handeid valijaid Kanadas või on ta
halvasti informeeritud ja
Kalev-Estienne tütarlaps(
Reet Malvet
•••London, En
Soe vostu votf jo edii
Kanada sünnipäeval
Mel 284iiknieline yalikrij
Gouverisse, esinema EXl
suureks tunnustuseks oli
tähtsal sündmusel. Rühi
Koop koos meie aukülal
parematest rütmilises vj
•jnas.. :
Vaevalt mahtusime jlenni
oma pallide, nööride, nuiade ja
gastega ^ kuidagi saime sell
hakkama ja jõudsime onnelf
Vancoüverisse. Seal võtsid
vastu Eudoii Olljum ja Ülo
.maa.v - ^
Nooremad tüdrukud peätusidl
tud eestiase Kembi mügava|
dus, vanemad aga Eesti Lutei
rikus, kus õpetaja Vaga pi
meüe lahkelt kirikusaali „suj
duks**~ isegi dushiruum oli|
titatud meie tarviduseks
välisseina vastu. Meie abitr^
DanuteSmiechowski ööbis 01
rega perekond Suurkaskede ji
Siis algasid igapäevased ha|
sed kas kirikusaalis või E-Pikad
treeningtunnid nõudsid
le tervislikku toitu, keetsime
köögis igasuguseid salapäj
„gourmet"-toite.
3. ja 4. juulil oli meil neli
mist hiiglaslikus vabaõhul
,^Plaza of Nations", mis oli
vait pealtvaatajaist täidetudj
tavasti oli publik olümpia;
Lori Fung'i tõttu (kuldi
omanik Vancouverist) tuttay;
milise võimlemisega ja näisic
esinemist väga nautivat.
Nädalalõpul viidi meid pai
kele Vancouveri ümbrusse. I
ilus ja istusime mõned tunni|
nas. Olles Torontost, poini
teadlikud tõusust ja mõõi
peaaegu kaotasime oma kin|
rätikud, öösel imetlesime
iaser-demonstratsiooni ja tull
Järgmised kolm päeva haj
me Ontario ja Kanada pavil:
kus toimusid meie järgmisec
mised 8.-12. juulini; Vihml
jäid mõned esinemised fira.
päevade jooksul kohtasimej
sid huvitavaid ja tähtsaid \
Mõned käisid EXPO
„Oepeche ModeT* kontse
said pääsme lava taha koi
neid kuulsaid muusikuid
maks autogramme, üks tü(