Vaba eestlane , March 10, 1981

              Nr. 18 ^'AHA EESTLAi^E teisipäeval, 10. märtsil 1981 Tuesday, March 10, 1981
kariigi Aasta^va ak-pas
on esitatud rohkel
.kõnesid, mis käsita-
[meie rahva praeguseid
toleviknväljavaatei^.
ie' mõningaid välja'^^
kõnedest.
IL RAUDSEPP Ha­utud
aktusel:
[ödunud aasta oktoob-eesti
noortmeest ja
pealinnas Tallinnas
tkult Nõukogude Ve^
Joni lõpetamist.-Neid
t politsei ja vangistati
|ad inimesed on õsali-itud
ja osalt väsinud
J valede ja terrori ees,
Ijulgevad ja tahavad
ligatsust vabaduse ja
]rele. Nad riskivad sel-eludega
agasee on
Itmõistetav loomulik
viimane soov ja ju-leie
president K. Päts
Jidu vanglast salaja ;
irjas oma rahvale lä--
ce jõuda suurele ees­lit
et vabaks jääksid.
leie vabal kodumaal."
jgadel kaob julgus ja
|eks nendel, kes selles
snud ja ainult kanna-
^ga siis on alati noo-
|ette astub. Näib, et
raeguses väbadusvõit-
3imalik suurt saavuta-
[tilisel teel ega ka
|e kaudu. Aga nüüd
Id, see on noorus ja
ised. Nemad tegutse-
|:odumaal ja panevad
elud kaalule.
eesti haritlased julge-^
I ja inimväärsust nõu­le
Liidu võimude ja
politsei.ees. Nad on
fama ja risti kandma
la ära igatsust vaba- v
oma religioosseid
J ja inimõiguste taotle-fdumaal,.
kus võõras
Dmmunism selle on ;
lil on uhke tunne, et :
Iva kodumaa erksad ;
|öekspidamisi üle kõi-md
ja neid nõuda;
SR KRUUS Ottawas
Isel:
la areng suuremates-:
olenevatesse gruppi- ;
mlsesse mõtlemisviisi
et sellised sväikse-ipid
nagu eestlased
li usu seda.-
|se hinges on midagi,
oipära. Kui me tun^;^
ühetaolisust, siis ot-lis
teeks meid erine^
(d on nüüd rohkemv
'elujuurtest ja oma
ii, kultuuri ja teiste'
nd arenevad hästi
js^nateriaalsed tegu-
|sed-ja ühetaolised.:
fanadas eriti õnneli- ^
la siin valitseb suur
ftmekesidus ja leplife
Jiktsepteerimisel.
sed vabas maaiknas
^elikud, et me kuulu-kultuuripärandi'
tõt-:
suguse omaette Idubl
[Paljud meie hulgast
jeda kiirelt tekkinud
ist, mis tekib siis kui
mgel maailmanurgas
la teist eestlast. Meil
võimalik kogu oma
la eesti kultuurigru-
[le, kuna meie peame
jma ka teistele nagu
ja maailma kultuü-
}ida me teeme om^-
lalased Eestis ei ole
\:ma. neil ei ole seda
Nad on nüüd juba
kestel olnud olu-^
Iie nende tegevus et-
|e. Kuid see võta^
f:ui kaks sugupõlve^
iste püsivust ja kana­la
olen kindel, et;
tis jätkub püsivust;
[ni vastu pidamiseks
saavad meil siin ya;-
se ning võivad isel
Jleviku nii rahvuse­tuna."
; ':^!:
AUN Londonis,:;
id aktusel:
>sa aga mis sattus
üle erakordset j kuid
[uripitsengut; ja oa
(Järg lk. 3)D
\
11 lil'H M i
VALVEARST
N£DÄLALÕPUL
. |a 22. märtsi
dr. R. Pahapill, tel. 721-7777
. ja 29. märtsil
dr. T. Sauks, tel. 461-0912
HvKIRrK
insuranc©
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMOREDr., Süite 2M
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
I Tel. 7454622
Eesti marginäitisi
Ä«strcidie8s
Sydney Eesti Margiring korral-dab^
Eesti marginäituse pühapäeval,
31. mail Sydney Eesti Maja mõle­mas
saalis, kus on väljapanekuid
Eesti markidest ja postiajaloost, l i ­saks
ka' Eesti Vabariigi rahasid ja
vähemalt määral teiste maade
margikogusid.
Marginäituse puhul annab Mar^
giring välja nägusa mälestusümbri-ku,
kahjuks väga piiratud arvul.
Ümbrikke on võimalik tellida aad-r^
sil: Sydney Eesti Margiring, P.
O. Box 147, Dariinghurst, NSW,
2010, i Australia hinnaga a 30 c
Austraalia vääringus, mille posti­ga
telliäes lisandub saatekulu. Väi­ke
osa 1 ümbrikke on varustatud
Austraalia ^postmargiga 22 c ja
ametliku postitempliga. Nende
ümbrike hinnaks on a 60 c. Näitu­se
päeval tembeldatakse kõik ümb­rikud
näituse eritempliga, mille
eest ei ole lisatasu.
nelaste eluiga
põhjuseks alkohol
Ameerika uurijad on avastanud, et N. Liidus väheneb keskmine eiu°
ea pikkus, sama! ajal kui laste surevus tõuseb. Äsja hakati lähemalt uu­rima
päras! seda kui vene ametlikust statistikast äkki kadusid vasiavacS
arvud.
Samal ajal aga avaldatakse hoo. Ebasoovitavaid tulemusi annavad
pis teistläädi statistikat, näiteks ka rohked abordid. Venemaal pole
seda, et N. Liidus on praegu juba üldse ebatavaline, et üksains naine
üle ühe miljoni arsti. Et haiglakoh- sooritab 4-^5 aborti. Elanikud soo­ti
on ikka rohkem, et on ehitatud viksid muidugi preservatüve või
rohkem Kaiglaid ja Münikuid ning muid rasedusevastaseid vahendeid,
puhkekodusid. Nii ameüikult kuid need on nõuko^demaal „de-peaks
asi olema enam kui korras, fitsiidis".
, r j>\ , ^ Kahjuks avaldab liigjoomine
Kuid miks puudub ala es 1972 j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . . ^ Eestis, kus sa-igasugune
siatistika sundivuse ja ^^^^^^ massimeediumides
suremuse Mta Sa keskmise elu- ^^^^ ^^^^^ ^..^^j^^ ^^^^^^^
ea kohta? ni tulemusteta.
¥aade Äusesäali ja publikule Montrealis ttoimunM aastapäeva aktusel.
Foto: M. Sultson
featüd^^^^n^ 'heiäavad- v a i g u s t " - • - '-f:''^'-''' - • • - '•^-^'^• • • •
vene perioodikas avaWatudsmd^^ ^ '''•^M»^'-'''^^ «>
med-areng on lihtsalt nü^
gatiivne.^t seda ei taheta avalda-/ i V . V-^ • i V itkj Ji
dav Eriti mitt^Välismaallm^^ . Ee^^^^ ^fvij' li • _ " i detsembns.
. p e l t nn . P^^^^^^^
1980 sutirenenud, mis^t^^^^
seda, et keskmme eluiga on vähe- ^^^^^^^ ^j^j palju siginenud
nenud ja et laste suremus^^^^^^
nud. Vnmased arvud ]ust laste su. j^^rjas ja tungivad isegi loomalau-
STOEHOLM (VE) ™ Eesti Vabarügi 63. aastapäeva pühitsesid Stokhdmi eestlased Ja nende külalsed remuse.kohta vanuses 0-4 aastat Matesse. Meü käis^hunt juuli algu-iesti
¥ab€iriigi ^ostopäevci &kfm Stokholmii
traditsiooniliselt Kontsertmaja suures esinduslikus saalis. Kontsertaktuse, mis tänavu toimus pühapäeval, 22.
veehruara,, korraldas' Eesti Rahvusfond koostöös teiste eesti organisatsiooBidega...
Skautlike noorte poolt toodi suu- said raskeid vigastusi. Sündmused Ärgem laskem seda vaimustust
re eesti vapi ja lilledega ehitud la- andsid tõuke 40-le kultuuritegelase- vaibuda vaid kasutagem seda
vale eesti ja rootsi lipud. Aktuse le avaliku kirja kirjutamiseks,
avasõna ütles Eesti üliÕpÜaskonna Kõneleja leidis, et ka maapaos
esindaja Heinar Valk. Eriliselt ter- olgu i juhtivaks mõtteks jääda
vitati kohalviibivaid Vabaduseristi truuks oma keelele. Tuleb jätkata
kavalere. Vaikse leinaseisakuga ka selgitustööd meie maaja rahva
olid aastast 1975 ja nimelt 8,2 pro- ühel vihmasel ööl vanas õuna-milH.
Kuid 1964 oli suremus 6,9 pro- aias, kus lambad Öösel olid. Kaks
miili, seega vähem. ^vana lammast murdis surnuks.
" Nii kaua kui N. Lüt ei avalda ^.^^^L^^^^f ""'^f^' ^^^t^^^Ii '
täpseid andmeid, pole teada, ! \ ^ ^ f ^ S»^lähe^^
miks olukord on selline nagu ta talus oli hunt päise päeva ajal lam-
Kuid süski võib üsna
maste kallal.
Tehakse ka hajujahte, aga hun-kindlasti
tide arv ei taha väheneda. Samuti
CComineiitcäciry
(Algus lk. 2)
jõudnud igal 'pool oma enneole­matule
majan(^uslikule õitsengule
ja jõukusele. Aga, selle rahvaosa
saatus on kulgenud suurest õnnest
suurde traagikasse: See rahvaosa
oh \ kadumas teiste kultuuride ja
rahvaste rüppe, jättes kunagi ai­nult
veel nimesid võõrastele rada­dele.
E i aita ^nad ega süüdistused,
aeg oma aja-raskusega surub oma
rada, seni vähemalt kuni ka sel­lesse
olukorda ei tule uusi ajaloo
murdlaineid. '
See on siis see käidud tee, ja see
siin koht kus seisame. Mis edasi?
Aga ükski aeg ei seisa paigal, ei
jää seisma —• ja kes ütleks, et aja­loo
uusi murdlaineid ei seisa ees?
õi et neid ei või tulla?
tööks, mille eesmärgiks peab ole­ma
see, et Eestimaa pinnal taas
võimsalt võib lehvida Eesti siim-
•must-valge. Mpi)".:
Kontsertaktuse muusikalises osas konstateerida (vene pressi enda on põdrakarjad väga palju suure-mälestati
kõiki Eesti vabaduse eest saatuse kohta, tuleb anda vaba in- esinesid vüuldaja Zelia Aumere, andmeU), et üheks põhjuseks on ii®^^^ kahjustavad metsa noo--
langenuid. Kõneleja rõhutas, et formatsiooni kodumaale. Mida bariton Mart Jürisoo Marianne ajjjQjjQjjj^yj.|^gj.^j^amine.' rendikke. Metssead jälle kahjusta-eesti
rahvas pole kunagi loobunud enam kasvab rahulolematus kodu- Mobergeri klaverisaatel, Stokholmi jggg JJ^JJ^JIJ ka laste kohta, kuna "^^^ kartulipõlde suvel, talvel aga
oma põhilistest õigustest ka eest- maal, seda aktiivsemad peaksid Eesti Naiskoor Harri Kiiski juhatu- paljude alkoholi kuritarvitajate va- tuhnivad kuhjad lahti,
lastel on õigus elada iseseisvana, olema eestlased välismaal. „Et sel ja Stokholmi Eesti Meeskoor nemate vastsündinud on juba algu- Tänavu sügis on väga sajune ja
Heinar Valk lõnetas üleskutsega- "^^^ ^'^^ ^'^^ Ühendatud ^,3^ peale psüühUiste ja füüsüiste kaunis soe. Seda vist kogu Euroo-fn
r valSt r^^^^^^^ ''^'^ ^^^""^""^^ ^'^^ - ^'^^ vigadega. Seda on näiteks tõesta- " ^ f f ' Esimesed külmad oli|!
tuleb valiult protesteerida oku- j ^ ^ ^ ^^^.^ tunnistust möödunud su- Kiiski juhatusel Mart Saare „Lee- Armeenias. -vt^-i^r, i n n n t .f. v , c f . « . r i ! . . r h , i.
vine ESTO nädal, mis kujunes loga'*. EestiVabariigi63.^^^^ä^^^^
iljult protesteerida
peeritud Eestis toimunud taga
kiusamiste ja vangistamiste vas
oktoobri lõpul ja-takistasid kartuli
ning juurvilja koristamist. Et ka
võitlust.
Rootslaste poolt kõneles koolimi^
nister Britt Mogärd (moderaat),
kes tuletas meelde seda aega, mil­lal
rootslaste arusaamised minori-teetide
probleemidest oli minimaal­sed.
Lahenduseks peeti kiiret assi­mileerumist.
Põgenikel keelati po­liitiline
tegevus, sellega takistati
^ A U A massiivseks eestluse elujõu mani- va aktus Stokholmis lõppes Eesti , ^ !i!!f?\-fc«n ""^"^^ ^^^^ ""^V ^^""^
äu,. tuleb toetada nende vabadus^ fpcf^jfcmaniir. hfimmV^^ ^^^^ keskmist eluiga üsna kandnud masinaid ja osa karti.ilit
lestatsiooniKs. numniga. tunduvalt. Isegi suhteliselt noored ja juurvilja jäigi koristamata. Üld­inimesed
haigestuvad südame- ja se oli tänavu Väga Ä
yeres(Äntiehaiguštess0, edasi esineb ^aasta ja kärt^ tikub väga mädä-vigästuši
hingamisorg[änites,^^^
N
dhiid j a j ^ e ära sulänuä. Ön ol­nud,^
15 kuiii -fSd kraadi. Mö^
dünud nädalal tuli kaunis palju
lund ja oli päris keina^^
. . ... w.v, , niä 6--ib läaati.^^ ^^^^^^
kui teistes mLiMuÄ^^
Seega ka vastsündinute kõrgem, mi On kadunud ja vett on kole
190 milioiaif mimest saanud uued passid
Maaihn on juba praegu palju
väiksem kui ta oli veel ainult mõ-nikümn^
end aastat tagasi. Maailm
võib veelgi väiksemaks kahaneda.
Mida see tähendab? Omal ajal au­to
oli suur asi, nüüd on ta aga ta­valine
1 nagu hambahari. Aga auto
aitas samal maal olevaid eestlasi
koos hoida jä eestlasteks hoidav
mõndagi eestlaseks saada. Kui pal­ju
oleks ilma autodeta vahest Seed-riokitki
saanud olla? Nüüd, lennuk
aital? sama mitmel maal või mitmel
kontinentidel olevate eestlaste va­hel
Kes t^ab kuidas seda veel tule­vikus
ka kaugenägemine, film^ he-lilindistus
ja raal/komputer teha
võivad?
Kui 1950-ndate aastate lõpul
iõstetr esm akordselt ülesse Ülemaa­ilmsete
Eesti 1 Päevade mÕtOj siis
leidus neid, kes arvasid seda või­matuks
illusiooniks. Neil oli õigus,
praegusi leni|uliikluse võimalusi ei
oldud yeel ette nähtud. Nüüd aga
teame^ et juba kolmed ülemaailm­sed
eesti päevad on peetud, tuhan-^
dete eestlastega kaugeilt mailt, üha
suureneva edugaj ja neljandad on
teoksil mõne aasta pärast teiskord-selt
Torontos.il Need päevad on ära­tanud
või hoidnud eestlusele ka
mitmeid noori, kes muidu seda ei
oleks saanud fca oma parima taht­mise
juures, teha. Lennuajastu on
tulnud eestlusele abiks.
I Sisepasside vahetus N . Liidus hakkab lõpule jõudma. Siiaiii(^^(^^
190 miljonit isikut saanud uued passid ja veel 30 miljonit ootavad uusi
rahvusgrupüe tähtsate küsimuste pagge, mis.neüe käesoleva aasta jooksul kätte antakse. -
esüetoomist. Kõneleja hindas kõr- \ ' -
gelt ESTO-t ja tõi esile eesti kui- Teatavasti on N. Liidus sisepas- võimalus oli sundimine. Sisepassi- suremus,
tuurielu, eriti eesti raamatu ja side süsteem, mis on Lõuna-Aafri- deta ei saanud nad seaduslikult ku-emakeele
õpetamise tähtsust. Min. sisepasside süsteemi sarnane, hugi mujale asuda.
Mogärd tsiteeris 1975. aasta Hei- Muidu on sellised süsteemid väga Valitsuse lubaduse järgi kaota-singi
kokkuleppe inimõiguste — ja haruldased maailmas ja esinevad takse ühenduses praeguse passide
vabaduste paragraafi ja nimetas, P^^^® mainitud maade tegelikult ai- vahetusega kolhoosnike diskrimi-et
allakirjutanud 35 riigi hulgas on ^"^^ Ida-Euroopas. neerimine. Tulevikus saavad ka
ka Nõukogude-Liit. Tänane kokku- gjgepass on hea abinõsi inimeste kolhoosnikud õiguse omada sise-tulek
on tõendiks kui tähtis on va- koEtroilimiseL P^^^^' muudatus on peamiselt
badusmõte teile ja kõigüe inimes- ' formaalne, kuna ka tulevikus on
tele. Vabädusmõte elab täna ja Sellepärast pole mingi juhus, et vaja elamisluba ja tööluba seal,
igavesti. just Lõuna-Aafrika ja N . Liit selle kuhu sa ka kolid.
Aktusekõne pidas toimetaja Ee- • «-x 1 1 • • 1 1
„ *^ _ ^ , Passis on näiteks kirjas elukoht,
va-Merike Kangro-Pennar Munche- \ . . 1 . , i . • x •
• i m 1. .4. m T J 1 1T kus ou isikul elamisluba ja margi-nist
Ta kinmtas: , Tulnud kokku ^^^^ ^^^^^ piirkonnad on isi-
Eesti Vabariigi aastapäeva puhit- ^^^^ ^^iesti keelatud. Politsei saab
sib kuigi ta territoorium on okupee- ^-^^^T^^. ^ ^ ^.^Z^
kandma. Kui puudub pass, siis ei varjata; Ka jiassivahetuse juures
saa seaduslikult reisida. on katsutud korraldada pidulikke
Kaua aega on suuremal osal ^^"^^^ ^""seas^^.^^
mõukögude kolhoosnikest (ei keh- koosviibimised läbi viidud Lenin-tä
Balti riikide kohfta) puudunud Si'adis,lmion^^^^^^
sisepassid.
N%eks sai malemaailmameister
möödunud aasta põnevatest sünd- Põhjuseks oli lihtsalt, et ametivõi- Anatoli Karpov passi, mis kandis
mustest eesti elus lüi võõrsil kui mudel oli raske veenda inimesi va- :numbrit 3 000 000. Niisuguseid
Kodu-Eestis, Ta alustas ESTO-ga, batahtlikult kolhoosidesse rasketes- passe kutsutakse erilise terminoloo-kahjustusi
jne.
Negatiivse arengu üheks põh­juseks
peetakse ka suuremat
sündiinust Kesk-Aasias, kus hügi-eeniline
standard on ^madalam
ESTLANE
Olukord maal on endiselt sünge
ja' standard linna standardist hoo­pis
madalam.
Kui noortele antakse ^esimene
pass, siiV katsutakse enamasti teha
korda nädalas
Poolaastas
¥e@raridaastas
$ 3 8 .
$ 2 1 .
$ 1 1 .
I K I P O S T I GA
ritud.
Eanadas:
Samas nõuame Eesti vabasta-mist,
et võimaldada demokraat­liku
riigikorra taastamist iseseis­va,
sõltumatu vabariigina."
Kõneleja andis seejärele ülevaate
Veerandaastas
$ 61
$33.—
$ 1 7 .—
ViUjasptMl KftnMlM!
$ 4 2 .—
$ 2 3 .—
$ 1 2 .—
' USA-s:
$ 6 7 .—
$ 3 5 . 5 0
$ 1 8 . 5 0
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:
Aastas $76.--, poolaastas $38.-^, veerandaastas $2*.^
I
Aadressi muudatus 50 centL üksiknumbri hind 50 ceafcl.
mis andis „uut usku ja lootust tule- se oludesse elama jääda. Ainuke gija kohaselt „juubelipassideks".
vikule". Loetles kiiduväärseid • - ^ • ;. ... ^. •• ••• . . • .. .- • • • : -. , - : :. - :
ESTO üritusi ja leidis, et nüüd kui " " ~"
üle poole aasta on möödunud, on
aeg koondada ridu ning jätkata te­gevust
eestluse heaks ja kodumaa-iaste
abistamiseks.
Teiseks tähtsaks sündmuseks ees­ti
elus oli kõneleja arvates, olüm-piaregatt
Tallinnas. Tänu boikotile
ning protestidele „asetati Eesti uu­esti
maailmakaardile". Meile ava­nesid
head võimalused selgitustöö
tegemiseks.
lanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE'* iä
USA aadressidele „ZIP CODE" \
Fangatshdkk või rahakaart kirjutada |
Free Estonian Puhlishers nimele.
Marksistlikule valitsuseSe asitakse eeskätt
toiduaineid
Eestlus on muutumas globaal­seks,
üleilmseks, oma kolletega mit­mel
kontinendil. Maailm on jää­mas
väiksemaks, kaugused — need
meieTcõige suuremad vaienlased—
on saamas vähemaks. Aga kaasaar­vatud
ka kaugused Kodu Eestiga
ja sealsete eestlastegao"
OTTAWA -^Kanada võimude andmeS kavatseb Kanada jätkab
majandusliku toetuse andmist Nikaraagua marksistlikule v^^^
tamata sellele, et Ühendriikid omapoolse toetuse lõpetasid; Ameerikla­sed
süüdistavad Nikaraagua valitsust Salvadoris vaUtsuiSevaku'mässu
tõstnud kommunistlike üksuste varustamises relvadega ja sõjamaterjali-
Kolmandaks peatas aktusekõne- dega, mis tulevad Kiubali
leja Eestis toimunud kooliõpilas- ^^^^^^ ^^^^^ Nikaraaguas Douglas Sirrs ütleb, et need pro-te
meeleavalduste ja rahutuste j^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ .^^ ^^^^^^ grammid ei ole veel valitsuse poolt
valitsus kavatseb anda esmajärje- lõplikult kinnitatud
õpüased nõudsid paremaid koo- ^o-as ^^^jf'"" Nikaraagua , välisministeeriumist
holusid, eesti keele staatuse paran- ^ 0 " ^ " väärtuses toiduaineid, mainitakse, ^et Ühendriigid on sun-damist
ja Eesti NSV haridusminist- milM lisaks on koostamisel 14 nitud Kanada ja Mehhiko mõju­ri
Elsa Gretshki kohalt lahku- mOjoni doMari suurune pro- tusel tõenäoliselt muutma oma
mist". Väljaastumised suruti vägi- gramm pikemaajaliste abista- ranget hoiakut „vabastamisliiku-valla:
abir maha,, suur osa noori ^•misaktsioomde•teostam5seks,^^^: ^^^^
Telfimine soofo:
VABA EESTLANE
P.O. Beis 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Owt.
M6J3M7
Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga ahtes „ —"
19— . Tellimise katteks lisan $ siiajuiirw
rahas / tehekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas).
Nimi ,