Vaba eestlane , December 4, 1984

              1
YABA EISTLANE teisipäeval, 4. detsembril 1984 — Tuesday, December 4,1984 Nr. 90
¥ABABE EES1I.AS1E HÄÄLEKANDJA
O/ÜvVaba Eestlane, 1955Xeslie St'
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe,
TELEFONID: toimetus'444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $ 16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—„ pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.— _
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.
I
Published by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 LesÜe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 '
.^0
Toronto Eesti/Meeskoor MJiitiseipp-'koritserdü,;.ees^^^k^^ Charles .-Kipper lilledega.
• Foto:•• Vaba Eestlane
M. Liidu kommunistlikim partei
keskkomitee poliitbüroo võib
Moskva välispoliitilise Uini kujimi-damisel
leha jäMese taolisi kiireid
iBÜppeid üles ja alla, paremale ja
vasakole. yajadise korral Ja olu­kordade
sumiil võivad seisukohad
'muutuda üle öö, tige kortsus kulm
võib asenduda leebe naeratusega
nung toored sõimuvalingud vaheta­takse
välja lepitavate sõnavõttude
vastu. KõiM neid manöövreid soo-mtatakse
Isageli mustakunstiiku vä-
Dedusega, sest aeg ei anna oodata,
kui kommunistliku partei võimu­mehed
on otsusele jõudnud taktika
Ja strateegia muutmise vajaduses ja
lute suundade kasutamisele võtmi­sel.
. Seda näeme ka praegu, kui N.;
liit tegi teatayaks, et ta lüõustub
Ühendriikidega läbirääkimiste alus­tamiseks
tuuma- ja maailmaruumi-relvade
piiramise pakilise küsimu^
se lahendamiseks. See seisukoht
erineb diametraalselt Moskva se-msest
sõjakast hoiakust, millega lõ­petati
tuumarelvastuse piiramise lä­birääkimised
Genfis ja lubati neid
alles siis jätkata, kui ameeriklased
ära viivad oma Pershing-2 tüüpi
|ke!skmise lennuulatusega raketid
Euroopast, mis sinna saadeti Lää-ne-
Venemaal Euroopa suurlinnade
hävitamiseks ülesseatud rakettide
vastu tasakaalu loomiseks.
Moskva mäng oli selge ja läM-paistev
—^ läbirääkimiste katkesta­misega
kavatseti terroriseerida
Lääne-Euroopa rahvaid ja ässitada
meid iiles Ühendriikide vastu. Oma
kampaaniale suurema kaalu and­miseks
toetati energiliselt paljude
ensiltide all tegutsevate «rahu-gruppide"
tegevust ja demonstrat­sioone,
loites sellega õõneistada
Lääne-Euroopa valitsuste koostööd
Ühendriikidega. Ning samal ajal
alustati suure propagandakampaa­niaga
Ühendriikide presidendi Rea­gani
vaste, tembeldades ta vastu­tustundeta
sõjaõhutajaks ja tuuma­sõja
vaUandajaks. Reagani atakee-rimise
eesmärgiks oli Ühendriikide
presidendivalimiste tulemuste mõ­jutamine.
Presidendi mustamisega
kavatseti presidendilt ära lõigata
võimalus teistkordselt Valgesse
Majja pääsemiseks ning abistada
demokraatide presidendikandidaati
Mondale'i, kes Kremli maailmaval-lutamise
plaanide suhtes oli palju
leebema hoiakiigä kui
1. detsembril möödub l^navuiO aastat^^^(^ poolt tehtud katsest Eesti vallutamiseks
HM. ,,«rfsemise ülestõusu moodusel". Mäss ebaõn^^^ valvsuse ja kohese vastupanu tõttu. Seda
divalimlste kampaania a|a9 imäita- sündmust on käsitlenud oma mälestusis ka Nõukogude Mndralstaabimajor ja sõjakomissarHja^ Front
ma Kremlile lahkemat nägu ning oma raamtuss „Kremli kulgurid", nulle all-pealkirjaks on ,,Mälestusi,,vaheldusrikka elu rännakutelt". Lae-rõhütama
tungivat vajadust N. Lü- name sellest 1. detsemW osa mäitamaks kui^^ sündmusele vaadati teiselt, vallutamist katsetajate
du-Ühemdriikide läbirääkimiste poolt
alustamiseks mng pmevuse vaheur ^yQj^-i^iogp^^^^^ ^ v^: ^^^^^^^^^^ ^
ANATOOMIA - seadust rikkuma ja tegutsema või- suse ja politsei-ning armeejuhtkon-
^^^^^ ^^^^^^^^ ; m^^^ ettevahnistamiseks. däde vangistamist ja varem Lenin-
Aastatel 1924—25 valmistati et- Järgmine faas ongi otšestesse täna- gradis moodustatud valitsuse või-valmls
President väitis, et ta on
arutama kõiid küsimusi
m*ng ta e! sea läbirääldmiiste alusta'
miseks iningeid eeltingimusi.
te ja sooritati Eestis ebaõnnestunud vavõitlustesse ja partisanitegeyusse muie panemist
Telgitaguste katsesarvede välja- riigipöörde üritus. Selle erandliku siirdumine. Nende gruppide kõige
ajamise ning diplomaatUiste läbi- plaani puhul oleks põhjust natuke madalamad reaktsipõnid juhitakse
rääkimiste tulemusena on nüüd kontroUida standard Massirevolut- röövimiste, mõrvade ja teiste ras-jõutud
nii kaugele, et Ühendriikide siooni kava. kete kuritegude tegemiseni, mis sel-vällsminister
George Shultz ja N. _ . ., . , . , les faasis on tähtsaks osaks revolut-
Liidu välisminister Andrei Gromõ- Tomudes mitmel suunal ja kasu-
Tegevuse jätkumine oleks kuju­nenud
sündinud olukorra kohaselt,
isikud, kes oleks hiljem võinud
põhjustada probleeme, tuli vangis-
— _ . , ^ - ^ • . . . . siooni ja võimu ülevõtmise kavas. ^^'^a'?sa kavatseti ettevalM^^
ko kohtuvad eeloleva aaSta 7. ja 8. tades ara nõndanimetatud demo Mida kaugemale on võimalik äjä- nimekirja kohaselt likvideerida, osa
jaanuaril Genfis tuumarelvade lä- l^aatlikke vabadusi, erihuvigru^^ dä neid massipsühhoosist nakatatud ^^^^^^^^^ väljaspoole
birääkimistele päevakona koosta- \^ ^^^^ tegüde/^^^ti piire.
omalcasu .taotluse agitatsiooni, ma- J I •
ikndusliku segaduse tekitamis no^- ga, seda parem see on kommums- Kava kohaselt alustati juba vara-andusliJcu
segaduse^^ Sel viisu nende gruppide ta- kult iä ettevaatlikult iõudude mi-liitilist
survet, palgakorgendusnoud- BÕletatalfse killad ^"^\J^5"®^ v - - ur
misi ja töötegevuse häiritsemist ja ^^^'P^^^"^^®" põletatakse sillad. peermusega. Koige rohkem usalda-muud
kaasabi, taotleti maa nor- Võimu ülevõtmisele järgneb ala-^^^^^^^^P^^^^^"^^^^
minna tööle Tallinna ümbrusse.
miseks. Washingtonist mainitakse,
et Ühendriikide arvates peaksid eel­olevad
läbirääkimised haarama
laiemas ulatuses tuumarelvade kui
ka maailmaruumi relvade küsimu- . . , . .
Si. Moskvast toonitatakse samal ^ ^ ^ ^ ^ ^ elu saboteenmist, ^toodangu ti verme^ t^^^
aial välisministeeriumi ringkonda- ar, en, damist. . ^,b apropor,t sipnaälj,e li^ potentsiaalsed vastased hävitata^k se vahnistati ette siirdumaks
dest, kavatsetavad nõupidamised ja ebaloogilisi ja kahjulikke vahsbu- ilma armuta, massilised- vangistu-läbirääkimised
ei kujuta endast bandussuhteid, jne. Valispohitilis- sed, massimõrvad, surmamised^^
Genfis möödunud aasta novembris häiringute loomisel on tähtis ma kohtuotsusteta ja küüditamised
osa kommunistliku revolutsiooni on tähtsad ettevõtted võimiianas-ettevalmistamiseks.
tänud kommunistidele oma posit­siooni
kiridlustamiseks.
katkestatud tuumarelvade pikami-se
konverentsi jätku, vaid on täies­ti
uued ja uutel alustel toimuvad Külvates „välispoliitüisi" kaMlu-kokkutulekud.
Molskva välisminis- si ja vaidlusi kommunistid üritasid
teeriumi väited, et Gromõko ja
Shultz lepivad kokku
Seal, kus kogu riiki haarav mõt-kohtadele
mis neile teatatakse hil­jem.^.
\ , v . - ^ ; -
iEttevalmistus^ ajajärk kestis mi­tu
kuud. Tallinna ümbrusse oli ka­vatsus
kontsentreerida kokku um­bes
600—700 partei aktüvset lüget.
Paar nädalat enne toimingu alus­strendada
olukorda, mis marksist- lem^ tam_is t vüdi Leningradist salaja
^ ., „ , ''J^^I^Vlik-leninistlikus teoorias t^^^^
uute läbirääkimiste" alustamiseks, ^revolutsiooni olukorra" nime alk kõrgemale, on raske arendada äsja sõjakoolikuSuselõpetanüd eesti
sün
tmiduvad amult nao paastmise^ on vaid mõnmgad te^^^^ Welda^d^ M ^ ^ ^ ^ende ülesandeks ^Oli
mist samade probleemidega, X mida kommumstid kasutavad! äri­de
arutamine ^ i aastapäeL taga- tades ajada nigi^^^^^^
si Genfis pooleli, kui venelased, selt ja majanduslikult umbe, mida
nõupidamistelt alttõmmatud suu- riiigivõun,, mis radikaalseteks la^^ juhtida operatsiooni sõjaväelist
nurkadega lahkusid.
,h endJu ste'k1s ei; o,l1e vjo^u- ne1lm' e jia im's asja ar.e nemisele vkoocMmi;miru, vnc isoti»d, ,e«loeo ja on erihuvi.g ruppi•d eV , parte,i h.,s.t e, ta^o t-, ". .rahva rindele Kasulikus suunas,
osa..
Ohvitseride ja grupi pealik oli
1 B .11 1^ .. B 0 . eesti ohvitser ia minu sõi akooli-
Venelastel on ilmselt suski vaike i^^^^ ja mõnel juhul seaduste kam- Kõige viimaste teooriate ja vars- kaaslane kelle nimi oU Kirves
Sootus, et president Reagan on mo- kitsas, ei ole tavaliselt normaalsel ke praktika kohaselt kommunistid ^õni kuii peale tm^^
difitseerinud oma endist ranget võhneHne rahuldavalt lähen- katsuvad saada võimu enda kätte Eestist, veetsin koos t^^^^^^
hoiakut N Ludu suhtes ja teeb dama. Sest väljapääsu otsimine; viib ka parlamentaarseid võtteid ära puhkust Musta mere ramial K^^^^
Moskvale isisepohitihsel sumLmo- ühti veelgi suuremasse ü
ningaid järeleandmisi. Kuid tõe­näolisemana
tundub, et Kremli kü- Revolutsiooni meister Lenin ise-re
180 kraadiline pööre läbirääki- l^^^^^tas ^#st^^^^^^^^^^^
mistega alustamiseks.on siiski tin- ,,Voimulvol^ad.^ ^te da ebaõnnestus seda võtVt ürita-gitudN.
Liidus valitsevatest ma- ja käsualused ei, ^t
jandusUkest raskulsist ja paranoiali- See tähendab, et v^^^
kuist hirmust, et venelased ei suu- ole võimehsed olukorda lahendama
da Ühendriikide
mi neemel olevas Gursovi kuuror-
Tshehhoslovakkias ja, osaliselt ka dis.
Rumeenias arendati seda meetodit. '
Kadettide kool kavatseti valluta­da
otserünnakuga. Rünnakrühmad
määrati keskenduma väljavalitud
eesmärkidele, rünnak kavandati lä-bi
viia hommiku koites, selle õn-üMde
kiire relvastami- h rahvas on kaotanud usalduse se kavasse kuulub esimese faasina nestumine oli kindlustatud koolis
sega sammuII pidada ja jäävad peat- nende yõimetesse jä katsub otsida koniinüriistide koostöö demokraat- pesitsenud kommunistide Ja mõnin-selt
kaugele maha. Eriti häirib par­tei
keskkomitee ja poliitbüroo liik­meid
ning kõrgemaid sõjaväelasi
kartus, et ameeriMaised
maailmaruumis relvastamise
.suud
väljapääsu muul viisil.
Kommunistide propaganda leiab
alati „süüdlasi" ja näitab neile
sõrmega. Ka on neü pakkuda ai-like„
mangureeglite' kohases valit- gate ennast äramüünud eesti ohvit-suses.
Nad soovivad eriti sise-, seride kaasabü. ^ "
transpordi-, haridus- ja kohtumi-nisteeriumi
portfelle. Kõik oli kayandatud viimaste
naruumis relvastamise alal - "..r^-^ ' üukKssiikKaassjajadaeenmii. üEiitteevvaailmmiissmtussii ssoooo--
edusamme mille tulemusena ^ yaljapaasuvus: Töölised Kui kommunistid on pääsenud ritati kuude viisi. Ainult ühte asja
Kuid asjad ei tpötanüd loodetud
kujul välja. Euroopas ja mujal tekv
kis küll ühendriikide vastaseid
nõndanimetatud rahndemonstratsi^
oone, kuid ^eil puudus !see spon­taansus,
jõulisus ja läbiiöpvus, mil-llega
Moskvas aiT kõi­ge
purema tagaöüöögt oisaliseks
said Moskva plaaiiid 6. novembril,
kui ühendriikide rahvas valis re­kordilise
häälteenamusega teist­kordselt
Valgesse Majja senise pre­sidendi
ja Moskva suurima ^ntä-
N. Liit jääb Ühendriikide kõrval H " - ; : : : ^ näha: Eesti aktiiv-teiseläreifliseks
iõufes Tehakse rnajandushkke ja gi mitte üritustega üldise ohikorra kommunistidele läks „hirm naha
•yr- r y-:-^^^^^^^^^^^^^^ poliitilisi nõudmisi ja km se^^
Kuid möskoviidid loodavad eel- õnnestub saada Tahvagmppidelt esimeseks eesmärgiks on ajada, rühmad kuivasid kokku paariküm-olevatel
nõupidamistel ka detenteküMdaseltabi,^^^^s seest- nelisteks.
polütika elustamist, mille õitfeeajal et ohikord pn küps või küpsemas poolt, et saada enda kätte tähtsad * ;
1970-ndaitd aastateLVenemäa kau-^^^^^ «revohitsioonr pea- positsioonid vahtsu^es, mille järele Vahnisoley: võimu ülevõtmise
gastesse voolas läanemaaihriateh- proovina". Selles faasis katsutakse^ on eesmärgiks võimu ülevõtmine organisatsioon „läkš korrast ära"
hdöpgiat,^moodsaid:masinaid 3^ tänavale massde-:täielikult. " >
tarbdiäüpu, mida ^venelased ise ei i^onstratsiooniks. Kui kommünisti-ole-
võimelised''produtse^mar
lütbüroo iilem Tsherhenko ou^m
mel puhu! alla kriipsutanud detente • .Eesti ürituse' ettevalmistuse ja
poliitika elustamise vajadu^^ kujunemine erines
rõhutas seda Jälle; oma äsjasel köh- idmisi• alustada/' teine, asi on neid ülalmainitud mieriethisest. Eestlaste
Tänavu täitunud 40 aastat maa-l^
akku' jõudmisest on erilise oskuse­ga
rahvuspropägandaks ära kasuta­nud
Rootsis asuvad teesti organisat­sioonid.
Nagu neli aastat tagasi
ESTO-80 päevü OÜd rootsi ajalehed
täis kirjutisi eestlasist, nende prob­leemidest
ja saavutustest Rootsis,
nü on olnud need ka tänavu. Kõik
ajalehed Oli ü l e s otsinud nende ür
mumiskohas olevaid eestlasi ja
meenutanud tormiseid põgenemisi.
Ön otsitud iileš neidki eestlasi, kes
võtsid randades vastu külmast ja
hirmust lõidisevaid põgenikke ja
neile esimest külalislahkust näüa-sid.
Eestlased on neljakümne aas­taga
andnud palju kirjeldamiseks
ja meenutamiseks, mille kõrvale
on alati tulnud praegune olukord
okupeeritud kodumaal, selle halas­tamatu
lootusetusega ja rahva hä­vitamise
väljavaatega.^..^.....
,^Päästja kohtas päästetut pärast
40 pikka aastat", kirjeldatakse tor­mist
sügispäeva aastal 1944, kui
Gotska Sandö tuletornivaht kandis
kaldale meelemärkusetu, uppumise
veerul ohiud kuueaastase tütarlap­se
ja tema kodus õnnestus abikaa­sal
saada tütarlapsele elu sisse.
Lapselt vahepeal saanud kooli­õpetaja
ja nad kohtusid nüüd 40.
aastapäeva tähistaval aktusel.
Rootsi ajaleht (Gotlands Tidningar)
kirjeldab seda aktust suurte piltide­ga
kesklehekülgedel.
See on vaid üks tuhandeist, kes
veel 4o'aastat hiljem avaldasid tä­nu
isiklikele päästjaüe või kõik
koos Rootsi riigüe, lahkele vastu­võtjale.
Peagu igal pool on ohiud
aktusi ja kokkutulekuid, kus on
meenutatud põgenemisel läbielatut.
Hallandi maakonna ajaleht kir­jeldab
kohalikku eesti ühiskonda,
peamiselt aga Laine Kelemit-^
Berggreiü, kes jutustab oma elamu­sist
üle mere sõitmisel. Sellal 17-
aastane neiu mäletab veel nüüdki
selgesti, kuidas ta isa ehitas met­sas
igaks juhuks valmis paadi, mis
aitas 24 inimesel teekonda alusta­da.
Kui Eestist lahkumisel oli veel
teine paat läheduses, süs see ka­dus
peagi, kui puhus torm, mis
kestis kolm päeva Ja kontakt teise
paadiga kadus. Sõit võttis kaua
ae^a, kuni Gotlandi lähedal nähti
paati, mis osutus rootsi rannaval-vepaadiks.
See vüs nad randa, kus /
juba võileivad ja kuum kakao oota-
Selliste lugude meenutamisega
võibolla tunnevad rõotslasedki end
veelkord tänatud, nende humaan­sus
ja abivalmidus esUe toodud,
mis uute, tänapäevaste põgenike
puhpl pole enam samane sõjapime-dusfet
valgusest säravasse ja ra-hulikki^
Rootsi jõudes. Viitamine
iga Mrjutise juures praegusele ko­dumaal
valitsevale ülekohtule, lä­hendab
rootslasi oma vabaduse hin­damisele.
Väljaspool Rootsit olevad pagi-lasühiskoniiad
pole suutnud sama­selt
seda tähtpäeva esUe tõsta, kui­gi
spolijail on ehk traagUisemaid-ki
elusündmusi, millest saaks rää­kida
ja mida ehk simhe meedia ka
sellest individuaalsest lähtekohast
hindaks.
Mitmelt maalt tulduna puudub sel­line
kokkukuuluvustunne nagu om a-takse
lahinguväljal või kitsas pagu-laspaadis
surmale vastu vaadates.
Meie siinsed meenutamise momen­did
ön vaid olnud asjalikud fakti
märkimised, millega pole püütudki
sum'emat tulemust saavutada, ega
pole oj;situdId sellest tähtajast min­git
väljaspoole Suunatud momenti
tehaj eriti ajal, kui maailmas on
põgenike invasioon enneolematult
Hilisem analüüs näitas, et ärajää­nud
otsustasid oma isikliku panuse
üle sellele üritusele arvamisega, et
„ühe mehe ärajäämine ei mõjuta
asjade arengut" /
= 'Ei õlnuii võimalusi sel korral
Kremlis oli nüüd selge, et Mõsk-ya
välispoliitililsele grammofonile tu-
1 peale panna uus plaat lepitu­se
ja koostöö otsimise plaat. Välja­vaated
läbirääkiniiste alustamiseks
õlid seda soodsamad, et ka ptesi-ient
Reagan
tumisd Briti tööeiÄnna juhi Nei^^ olid ennekõike palee-revo- uue ürituse tegemisfeks. Eesti kait-iOnnock'iga.^^^^:^:^^^.^^.^^^^^^^>^^^^^^^;:^^^^,.^^^;^^^^:
M^^^ tulemusi fesiööni taolise jõuülevõtmise ise- ^^^^
Praeguste väljavaadete^ j
ole:siisMloöta,4am«^^^^^ ^
nelastele haldtavädühepod^^^^^^
releandmisi tegama, eriti kui presi-^^^^^^^^
dent Reagani jangem ja kindlakäe. ^ tee kolmanda faasini ^ tule
. üsem^':; välispoliitikaveneW^
ningradist saabunud ohvitsere: van­gistati,
ühel osal nendest õnnestus
Tallinna linnas oh Eesti armee .. v. - , ^ • .,
iadettide^.fo(,l See; oU riigi kõige põgeneda tagasi Venemaale.
tugevani kaitsepijhkt j ä esimene'
purustav löök tüli suunata sellele. ;; ^ (^^^ Erich Järvlepp)
rvillsed ei
MOSKVA — Ikka enam vene­lasi
läheb tagasi must-valge tele­viisorite
juurde, kuna N. Liidus
valmistatud värviteleviisorid on
kalli^j neid ei saa usaldada ja raske
on neid saada parandatud, ütles
valitsuse ajaleht ,;Izvestija". Üles
kölmöst värviteleviisorist vajab pa­randamist
juba garantii ajal. Aja­leht
kritiseeris ömä juhtkirjas N.
Liidu kaupade viletsat kvaliteeti.
Nr. 9(
t ja 9J
15. ja
dr.
Teoi
Eesi
grupI
teeni
' Mailij
körraldJ
1984 Roj
liumi Li
lateenisj
asuvatel
kogudus
Ev. Luti
Korral
rahvusgl
olenemj
mulik
geeliumj
les. Teel
geeliui
23. Sainl
pist ül
kes lai
Lutheri
yarjupj
Osavõl
hollandi!
taani, s|
saksa rl
Rotterdj
guduselj
lu^es
meie tl
Soololai
vaatan^j
kaasa
.oli lauldi
oli õi
keeles,
kui evai
Feeter
HoUal
kes rai
kutsel
listele
sele ela|
olid ka
ümbrust
Ilus ei
poolt,"
Jumala I
Ara!
Päevf
jekordsc
mäele,
Ameerill
üheks lil
tiaut, II
Mäe
sid meh|
mida ki
rikas' ji
leidub
mis viit;!
valei
hiks oli]
ei kasvj
Kuna!
lise mati
konfiskc
nud' vai|
-5165
asub Tü|
ammu
mäega
on piibli
dumine.l
paigas
Arghuril
Noa enci
Muide,
hävisid
ses., Miti
ti, OILT
aia asu pl
. Sajan
nia munj
luba üh|
pühale
Tarlu ni
röt (17?
septeml
rati jäis