Vaba eestlane , December 4, 1984

              National LUrary 50253
Gcn. AcquiBltions Scction
OTTAWA, Ont. KU 0N4
UMm IGAL TW&Wim
JANSUAPAEYAL
Nr. 90 (3107) XXXffl aastakäik Teisipäeval, 4. detsembril 1984 — Toesday, I>ecember 4,1984
TTtna
f EVü austas lesti YabadussSfa veterane
TiE. Võitlejate Ühing on ainsana Torontols ahistanud Eesö VabadiissSp s%as© aastfepäevsu N
&üli <^ttd enam omayabelised perokonnaõhtod koi gnurt rahvaarvn koldai toovad üritused. Seekordne osa-võtjaskon^
sobis Mesü MäJa keteaiisse saali Üirtes oli 'Ueosallne, esSmesel poolel aktõs. |a teisel sšlte-
Ssondük: .tegevus. 1 ' •
Aktiis algas lippude defileega, ' Kõsseleja andis tausta neile aja- ti keel olnud eesti rahva kõige
misjärel abiesimees ' I^affi Moks loolistele Ädmustele, kuhu 27. võimsam relv vaenlase vastu ja
tervitas k^iki külalisi juhatuse-ni- nov. 1918 saabus peaminister K. rahva säilitamiseks. Eesti kodu,'kus
mel Vabadussõja, algusb 66. aasta- Päts ja maapäev andis ajutisele- va-^ räägitakse eesti keelt, on olnud
päeva puhul; see on saanud TEVÜ- litsusele õiguse seaduste andmiseks vaenlase poolt vallutamata kants.
le traditsioonücsjai tänavu alistati ja idast ähvardava hädaohu vastu
30. korda Vabadussõja kangelasi, piiramata valitsusvõimu kasutami-
T - . : - ! , . * ^ x . . ^ ^ r i J • - , seks. Järgmisehpäeval alustati võit-
Ta kutsus ette Vabadusrist, ka- ,„,t,g, ^ ^ ^ ^ ^ kõneleja
leidis, et Vabadussõja algus On sa­ma
tähtis kui Eesti Vabariigi äas-tapäevf
mistõttu seda tuleks pübit-.
seda sama väänkuseg^; koos ^Õjki-de
organisatsioonidega. ...
Päraist i^^oše iauH^^
Esimese .de, juie tunnustuse sai Paul Tammeveski „Väike lauluke".
EV aupeakonsul J. Heinsoo ter- noor riik Tartu vaheirahuga _2. , .
vitas ja märkis, et ettevahnistama- veebr. 1920, kus N . Venemaa loo- Aktuse loppspnas TEVÜ ^ ^ i"
tuse .tõttu see sõda U ainulaadne bus igaveseks ajaks Venemaa õi- mees Ülo Tamre avaldas kõigile
maaihnas. meie rahvas sai seUe tõt- g«stest Eestile. Mis põhjustas m kaasaaitajade tänu, Iisad^ aga en-tii
iseseisvaks riigiks. Meil poMud du Vabadussõjas?
üksnes varustusest puudus, vaid sõ^
Valerid ja sõjaveteranid, kusjuures
Eesti Vabariigi aupeakonsul I.
Heinsoo ja pr. Moks panid igale
rinda valge nelgiõie selle eest,
et need mehed 66 aastat
Eesti vabaks võitlesid^
Muusikalises osas sopran Tama­ra
Norheim laulis koosviilsimise
meeleolule lähedased' s
M'*Mm(ke ),Saabub aeg**,',M.
Saare „LauI emale^ ja "^^m
Hänna „Küll oU ilus mu õieWS
tetb George ntal elektrioi;^.
jaaastate tõttu oldi vaimselt väsi­nud.
Kui admiral J.i Pitka ehit'.
Sadamatehastes oma soomusron^ •
siis töölised boikoteerisid seda „k.
pitalistide" ettevõtet. Pitka I ks
lise tänu kõigile Eesti Vabadussõja Mwõivasstes Etnograafi Itogi lükmeidpätäk hiljutist videofilmi ja diapositiivide esitamise pärasttön-veteranidele,
kes panid aluse Ees- nat. Pildil Vasakult ees Mai Kipper, Virve Perry, Eva Prü; seisavad Juta Kübarsepp, Salme Sooveer, Hild&
See oli vs@ta!stikune usaldus tile, misjärel aktuslÜL osa lõpetati Plutos, Ene Rmige, Leida Saw, Linda Vailier, Linda Leppik ja EIna Libe; * Foto: Vaba Eestlane
meie rahva, sõduri ja kogenud Eesti hümniga ja lipud viidi tsere- : : • • . • • • • . • . •.. v - . , . •; • • • • . . .- •• • • •:
mooniakohaselt välja. ,
aga ka üldine rahva tahe ja olu- Ülejäänud seltskondlikus osas
. _ korra kõrgusel seisev poliitiline Järgnes õhtusöök Linda Kirsi või-peamimstn
K. Patsi juurde kes i.e j-^^j^^nd 2coos eesti sõdurite kan- leibade lauast.
laks tehasesse, kus teda vilistaim- geiasmeelsusega.
sega vastu voeti. Kuid parast kõ­net
ta lahkus elaguhüüete saatel. Kui II maailmasõja järel on
Vabadussõja ajal võideldi tagalas räägitud saksa majandusimest, siis
vastase pideva õõnestustöö vastu, esimene majandusime sündis meie
Täna meenutame seda heroilist vabariigi ülesehitamisel, mida tehti
arreteeriti Leedu:
Kahele süimipäeydapseie, aupea- USA süudeht kirjeldab kiHku t€iQakiu$€imis@s'G' Leedus
konsul L Heinsoo abikaasale ^
Margot Heinso<4e ja Linda Kir- t)hendriikid ^ suurlehe „The Baltimore Sun'i" soome päritoluga Moskva korrespondent Äntero Pietila
sile anti roose ja lajuldi„Nad kirjutab ajalehe i^. novembri väljaandes, et temani jõudnud informatsiooni kohaselt on KGB töötaijad hilja-elagu**.
" aegu arreteerinud ühe Leedu katoliku kiriku raames tegutseva rahvusliku liikumise juhtiva tegelase.
Kolrrespondent Pietila üüeb, et arreteeritud juhtiva aktivisti puhul on tegemist umbes 50-aastase katoliku
sõjamehed ^.^"^.^.J^^.^^^^^ Seejärel .alustasid ..tantsumuusika preestri Jonas K.slytis MatuUonis^ega, kes andis oma preestrivande pärast Leedus pörandaaH tegutseva
* Sellejarel kõneleja vaaües eest ma- jnängimist G. lital elektriorelil ja ^^wilise semir lõpetamist. . . ^ , .
janduse amigut kAe aastakümne L ^ J ^ ^ ^ ^^^^J^J J ^ je^i^m^^^^
Kanada Ee.4ti Võitlejate Ühin- Loksul
gute Liidu esimees Kalju Tori üt­les
oma tervituses, et eestiv rahva Nüiid on mõnikord kuulda pes-ajaloos
on tähtsamaid momente simistlikke hääli, et mis kasu oli
Eesti Vabadussõja algus ja võidu- võitlusist, sest vaenlane vallutas
kas lõpp. jälle meie maa.
Seda on tähistanniid Eesti Võitte"
jäte Ühingud. Oleks ülim aeg, et
seUe tähtsusest ka teis[ed organi­satsioonid
aru saaksid ja pühitse^
Siiski oli võimalik päästa hävln°
gust osa rahvast ja nüüdki tea-
Fe^ld preester oli
kägistatud surniBks
Pietila kirjutab, et tema infor- lunud muusikalise karjääri võima- Ühendriikide suurlehe „The Bal°
matäooniallikate kohaselt arretee- lust, kuid teda heideti konservatoo- timore Sun'i" sama soome pärit-,
.riti paater Matulionis 9. novembril riumist välja põhjusel, et ta oÜ oluga Moskva korrespondent Ante-
KGBtöötajatepoolt otse pärast se- laulnud kirikus. ro Pietila on vübinud muide hilja-
VARSSAVI
da,'M ta oli lõpetanud ühe surija
mehe vümset võidmist, mis on tea­tavasti
katoliku kiriku üheks sak-
Poola preester rameadiks.
^ «V. « , aegu ka Tallinnas. Ta avaldas oma
..The Baltimore StmV korrespon- reisimuljetest artikli ajaleW püha-dent
Pieöla tommenteenb et Lee- ^^^^^es, 11. novembril väljaandes,
du Katolitat Kinku Kroon^a mis vastandina eelpool refereeritud
on ümunud 1972. aas a martsÜMUst ^gj^^^jg tirjufeele arreteeritud lee-
" ^ a , ! * ^ . "'"^ ^''VaXlÄ"^ .3eB^timore Sun'!" k<.i.s- saadik, o« i a « e r a i i v « s ^ ^
, nud kuul, oli kägist^ud surnuks, P»»"»* et paater Mat^Iio- käärimise häälekandjaks Leedus. Taffin„,a^el nõukogude vSimu-
, ^ . Ilma Vabadussõjata oleks Eesti ni- selgus laiba uurimisel. Siis selgus, "is"'Jäütaü mitu päeva enne tema uus on Poola prnd asuvaks ena- perspeWivist vaadelduna nö.
Lydia Ton deklameeris oma tun- ^hal olnud tühi lehekülg aja- et preester oli emie surnud, kui ta ^ä^stamist. Teda on seostatud Lee- masti rooma-kat^iiklifaiks vabam- ^^^j^^äm" sisuga, milles räägitak-netesooja
ja just sataal hommikul looraamatus. Meie 22 aastat ise- visati Vistula jõel olevasse tammi- "^"^ ^ ""'"'ä I^^" ^ . Ludu peamiselt Tallinna vanalinna
• kirjutatud luuletuse „Sangand": ^^isvast viis Eesti nime rahvusva- tatud basseini Kroonika väljaaudmi- poolt Teise Maaümasoja alguses, restaureerimisest ja kirjeldatakse
„Nad läksid, sest süda sundis
neid.i.", tuues kuuljate silmade
ette eesti sõjameeste võitlusteekon-na
ka viimases sõjas.
helisele foorumile, eesti keele kul-tuurikeelte
hulka.
Gibraltari aso
fahendamisek
Ilma keeleta kaotab rahvas oma
identsuse ja kaob nagu selleks on
Aktusekon^ jpidas JJarald Man- näiteid N. Liidu suures rahvaste
del, öeldes et vaatamata 40-le aas- hävitamise ajaloos. Kõneleja vaat-
] lootust küsimusi, mis on präfegu aktu- BRÜSSEL — Hispaania ...^^
kaotanud. Ta alustas noorusaja mp- aalsed eesti keele ümber paguluses, lismaa nõustusid alustama läbirää-
^"^^S^' ' Meie vanem põlvkond on suutnud kimisi Gibraltari tuleviku üle, mil-Ämeerika
ajakirjanik nendib see­juures
asjaolu, et New Yorgis an­takse
välja Leedu Katoliku Kiri­ku
Kroonika tõlkeversioon, mida
Ameerika ajäkkjanik ütieb, et muuhulgas kuidas üks soome turist
Kroonika 12-ne ilmumise aasta kaupleb Vku hotellis ühe eestlasest
Jooksul on arreteeritud tosinaid "i^t^turu hangeldajaga, kes tahab
mimesi, kes ohiud selle väljaande hõimuvelje poolt kantud särki ära
kaastööüsed ja levitajad. osta kasvõi otse vümase uljast.
Artiklit illustreerib foto Oleviste ki-toimetab
paater Gasimir Pugevi- korrespondent Pietila lõpetab oma rikust.
cms.
kuis laste paljad
19. novembrit ilmunud artikli kons­tateeringuga,
et Leedu Katolücu Ki­riku
Kroonika jätkuv ilmumme pä­rast
seda, kui suurem osa ilmaii-Üliendriikides
sündinud leedu pärit-
_„ saavutesad ^0 Paguläsaasta jooksul säüitada le hulgas on ka küsimus selle kai- Ä ^ v ? ^ ' - ? - ^ l ! ' ^ ' '
kontakti S i n u i l Ä tu. JiMoõnia iseseisvumisest Gibral-de
maaga, miUe Ssefes algas^^^^^^ keelega Ja on oma tar^bnkuüluM^ ligi S^m^^Sf ^ ^ ^ mahasurutud,: vihjab
28; novembril 1918 Ee^
Ka
rääkivad paguluses eest!^keelt, tee- Francopool^^^ paater Mätulionis arreteeriti jtiba nud vältida KGB pingutusi selle in- teeris endise GIA töötaja ja süüdis-
Tshehh asutus
spidoiiiks CIA'^
WASHINGTON —
Sellega algas ka de facto Eesti ya^
bäriik jamaa valitsemine.
vad seda täie teadvuse ja uhkuse- aastal, misjärel kõik nmud kord varem seoses tema tegevuse- p;reerimiseks.'
ga. Aastatiihaiidete jooksul on ees- sed tulevad lähendamisele.
/ElEIiK; T o^ kögDdiise: iOTA/BÄLLSfAmi:
NOiüBÄ sopran'^OT^
Oreia:.IJMlT^^^^
vteenib:.õiii«Ä:^to - ;
KÕIK itmTULMUB
ga Leedu Katolilra Kiriku KiüQ
väljaandmise juures, nimelt äastalv•, .-. V; •.'\,
1976. Süs peeti teda KGB poolt 9
kuud isolatsioonis^ ütleb Pietila. LÜt VOrUStab
Hiljem süüdistati teda I^M^
mumstlike võimUd<B iKW kui vale-preestrit,
kuna ta oli oma preestri
õpingud läbivüimd kaugõppe^^^te^^
ei olnud lõpetanud ametliku kont­rolli
all tegutsevat Kaunase.kato-ikku
teoloogilist seminari.
[ WASHINGTDN — N . Liit on
sel aastal saatnud 15000 tonni rel­vastust
ja relvastusega seotud va-tas
teda salajaste julgeoleku infor­matsioonide
andmises Tshehhoslo-vakkiale.
50-aastane Karl F. Koec-her
arreteeriti New Yorgis, samuti
tema abikaasa Hanha, kuid vüma­se
vastu ei esitatud süüdistust.
Koelher teenis 19 aastat UŠA's nii­nimetatud
Tshehhoslpväkkii;„ille"
gaalse" spioonina,, kes töötab väl­jaspool
diplomaatilist ringi.
WASHINGTON - USA vaHtsus
Tiff^,v i. T ^ t . ^„ r>« i „ « TT rüstust Nikaraaguasse, mis on loh-paavst
P ^ U ^ ^ ^ ^ ^ ^ md,
ippe-tas ^tpta^a tje^urs HtM as^atimf-lipa msusg, use sen^mmi^^r^^ U SA kaitsejõudude ülem. ^P entetaaitoa^-s
loolisele tosias]ale, et praegune , i i i i ^ • , , i.
Rooma naavst alustas om^ ^^j^^ gas on nende kohne laeva last, mis on tõstnud oma arvestust 1984/85.
güiši õilaguid p Ä d ä all natside praegu^^m N i k ^ a s ja relvade, aasta^ rekordilisele t ^
poolt "tud Poolas Teise ga seotud vanistus neü kuuel lae- le 1.61 müjardde tonnile, mis on 8
nTäailma^^^^^^^^ Vai, mis 011 teel Nikaiaaguasse, prots.suuTe möödunud hooajast,
md*mmasp]a aj^. ^ hulgas võivat olla ka MIG: kus maaüma lõikus oü 1.49 müjar-
Paater MatuüonisÄa^^ dit tonni.
kprraldaSi)
fval, m de<& kdl 2
Eesti Majas, 958 B r ( ^ ^
yaimul& osa — praost OSKAR PUHM
Lasten^dend: ,,SOO\^KELLUKE JA
Ja teisi ettekandeid
lÖULÜVANA- .