1986-08-27-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
' • .0- l
Nr. 64 Nr. 64 VABA -lEmjWE kolmapäeval, 27. augustil 1986 — Wediiesday, Augist 27,1986
BEDBBBHBI B9
il
wm Ä i *
|iiniiHiii)})iiiiiiiitiiiH8Hiiiiiiiiis93inie[i^
minu vastusega ra-
|llešt paistiSv et t$ meie^
poinud hästi kifuinud või
jnelax^e ei saanud jutust
le kui ma sain ukses
la, peatas ta mind ja
la taha siseministeeriumi
Ise nuhiks hakata, et vähe
rrähä teenida? Küsisin, mis
on? Ta rääkis siis pikalt
I, et min^ jääksin samale
Jdasi, kuid uus lisateenistus
[hakata talle abiks (nuhiks
lasmäalaste kohta) ja oma
jmaie ,vsöödaks'v püiidmar
selle jutu peale, «t minul
tood jä tegemist haigete
ja polgu A/eterihaarala korja,
mina ei su uda^^
Ihtegi teist ametit omale l i -
liS: Ta jäi hetkeks mõttesse
siis, et võin minna, a^^
jnia siiü pidama, et mina te-jes
olin jä tema selle e^^^^^^
[miniile tegi. Ta ei tülitanud
haM:-kuid: jäi-^minu
tks ei olnud ta pöigus enam
::da viidi üle Petserisse 171.
lõiku. Nüüd oli ka minul
;,õhku" hingamiseks; Ea
kaua kui polgu staabs
ilmus uus NKVD ohvitser.
b olin tõsiselt iillatanud ^ja
nud arvatagi. kust mõn;
Vt
[kki asemele tulija uks^^
külas asuva
01
kirfanöus kunst • muusiKa
Ivar Ivaski I toimetatud ajakirja George Kurman vaatleb Endel
World Literature Today kevad- Nirgi esseede kogu ^Avardumine"
numbris (Spring, 1986) on esseede (1985), kus 13-s essees on vaadel-sektsioon
pühendatud Kesk-Idadud eesti romaani arengulugu, esi-kirjandusele
pealkirja all ,,Viljakasmesest aastal 1885 kuni 1940. aaš-kuusirp".
Sellega iseloomustades tani. Teosel on näiline missioon an-moodsat
ja kaasaegset araabia no- da hinnang August Gailiti ja Karl
velli, romaani ja draamakirjandust, Ristikivi iseseisvusaegsele loomin-aga
ka luulet pralleelselt araabia ja gule, mis tuleb paigutada Nõuko-iisraeli
kirjandustes. Kesk-Ida piir- gude Eesti kirjandusloo raamidesse,
konda on arv^estatud Armeenia, sotsialistliku realismipärasesse kir-araabia
maad, Iraan, Süüria, Tür.- janduslukku. Esseega Gailitist kirgi,
Kaukaasia muhamediusulised jä janik legitimiteeritakse selleks ots-juudi
kirjandune !juurde kunagine tajrbeks, tema romäanistiili barok-õitsev
juudi-hispaania kirjandus, seks määratledes. Ristikivi triloogia
mis ,,praegu aeglases agoonias lä- on nii tähtis eesti kirjandusele, et
heneb oma eksistentsi lõpule", ko- ka need kolm romaani tuleb vastu-gudes
kunagisest kõrgajast folk- võetavaks teha, liigitades neid aja-loorset
materjali, rahvalaule ja loolisteks tulevaste kirjandusloolas-idiomaatilisi
väljendusi. te uurimiste objektideks.
Maailmakirjanduse retsensiooni- G. Kurman käsitleb ka Paul-Erik
de soome-ugri ja balti keelte rub- Rummo luuletuskogu,, Ajapinde
riigis vaadeldakse t seekord viit ajab: Luulet, juhuluulet, laulusõnu
teost. Ilse Lehiste retsenseeribBer- ja muud eriaegadest" (1985). Pä-nard
Kangro luuletuskogu„Tuisk- rast pikka vaheaega (17 aastat) il-üiv.
Talvereis" (1985), öeldes et munud raamatus on kõike vorme
teoses on mitmesuguseid reisimisi, ja zhanre, ühevärsilisest luuletusest
tagurpidi poeedi noorusse ja edas- alates nelikuid ja sonette, dramaa-pidi
hämaralt aimatavasse müstilis- tilisi dialooge ja lüürilisi näiden-
§e tulevikku. Kuid reisil tulevikku deid kuni meisterliku ballaadini,
pole- tõelist eesmärki, pole kodu näidates et poeet on suutnud ta-kuhu
pöörduda ja reisija on unus- kendada luule oma suurtele ees^
tanud kuhu ta on minemas. Talvi- märkidele. Rummo annab testa-ne
maastik ja meel;eolud on sama- mendi muutumatusest, mängust ja
väärselt melanhoolsed. Seda mee- virtuooslikkusest,
leolu valgustab siiski mõni viige G. Kurman vaatleb veel kol-heledamast
maailmast. See on raa- mandatki eesti autorit. Mari Saati
mat maapaost maapaos olevalt „öun valguses ja varjuses" (1985),
poeedilt, kelle väljenduste tunded mis sisaldab kolm lühijuttu ja üh
on täiesti i^nWersaalsed. lühiromaani tiitelteosena. Võtmesõ-
Sama kriitk vaatleb ka Jaan na Saati loomingule on realism,
Kaplinski kaheksandat luuletuško- oma varieeruvate viisidega. Näili-gu
„õhtu toob tagasi kõik" (1985). selt töötades skemaatüiselt kon-
Raamatus on autori enese luuletusi ventsionaalse materjaliga stiilis, mis
koos mitmete tõlgetega. Teose tee- pole impressiivselt graatsiline ega
ma jääb selgeks ja läbipaistvaks: voolav, suudab Saat peita nii pin-külaline
rahuksl ja harmooniaks, gutusi kui tehnikat viisil, mis ko-universum,
igapäevaste reflekside hastab oma jutustused loomuliku
kogemused. See on väga isiklik kasvuga.
kogu, meenutustega lapsepõlvest ja Eesti nimega autoriks on veel
laste tegevusest, kogemused loodu- Rita Terras saksakeelse luuletusko-sega.
Selles on emotsioonid sordii-gu arvustajana,
ni all, riõmud kirkad, nukrus ei Ajakirja kaanepüdiks on kild
kasva meeleheiteni. Kirkus iseloo- Portugalist saadud keraamikat, mis
mustab parimalt selle kogu meele- leidub Ivar ja Astridi kogus,
olusid.
Läti ühe hoorsooäjalehe poolt
korraldatud kuues dzhasšiküsitluš,
millest võttis osa rekordarv kriitikuid
(34, Eestist Valter Ojakäär ja
Mati Brauer) 17 eri linnast, näitas^
et liidriphje hoiavad endiselt muusikud
Moskvast ja Balti liiduvabariikidest.
Eesüastest kuulus oma
instrumentide seast kolme parema
hulka saksofonist Lenibit Saarsalu
ja kitarrist Tiit Paijli^. Kuue pärima
hulka kuulus eestlastest veel
ainult klarnetist Arvo Pilliroog.
E. H»
0 0 0 •
end iitiihi
Ilmar Mikiver Ameerika Hääle Eesti toimetusest oli MÜ-s
,,kolmeraüdsega" — lektor, kirjanduse- ja luuleringi
ning loominguõhtu esineja. Foto:
STOKHOLM Kuulus rootsi ks-tekirjanUc
Astrid Lindgren, ^ keUe
lasteraamatuid on müüdud 15 miljonit
koopiat üle maaüma 50 keeles
ütles, et ta OH enese „tühjaks"
^,Mül pole mingit soovi enam kirjutamiseks",
ütlesf78-äastane rootsi
kirjanik ühele vaimulikule ajalehele
antud intervjuus.
Lindgreh on saanud kuulsaks
Pippi Longstockingi karakteriga,
on kirjutanud 45 raamatut pärast
seda kui ta esimene raamat ümus
Eesticised il -mci^iliiiQsõi^s -inglis© fceeSes
Professor VõõbiisesyuHeose^^k^^^ köidete
kdticy m 600 lk« m p^hm^&M eestSciste
vSitlystele
projekti lõppemine on käegakatsutavais kaug
17-aastast ootamist ja veel pikemaajalist autori tööde
37. aastakäiku alustanud eesti
kirjanduse jä |:ultuuri ajakirja tänavused
kaks esimest numbrit ilmusid
lähestikku.'^,TuHmuld" on
suutnud pagulaseestlaste vaimujõu
ilmekust säilitada ja ilmub värske^
na njng sisukana^ koondades oma
lehekülgedele kunstilise loomingu
eriaspekte, täites ka tagasivaatlikult
neid tühinnikkey mida kodumaistes
kirjaridusüleväateispölütüiste tingimuse
tõttu pn tekkinud.
Esinieseshuhibris on luuletusi
Bernard Kangrolt, • Helmi Rajamaalt,
Hell^
pröösakild John Farwick'ilt
sikaid iriglise leedile". Jargrieb Fe-lix
Oinase,,Kuidas kirjanikud kirjutavad"
(Hmär Talve, E l i n l^
na), Kadi; Tekkel kirjutab ,>Viis
aajitakümnief Arvo .Pardi elus",
muusikast on no0dikirjaš Töomias
Tüulse soololaul B. Kangro luuletusele
,,Lepatriinu maja*^ Viktor
Kpressaar alustab uurimust ,,Lin-^
riuliikide eestikeelseist leppenime-dest",
Ervin Pütsep „iErik Haameri
teekond jätkub^^F.Oinase;,]
vipoeg kannab J ^rištuit",
äärsest muistendist. Valev Uibppuu
alustab mälestusi onust, kes on kir^
janik
purunemine lähivaates ehk mälestusi
Richard Rohust 1930 ja hil-jenigi",
mis jjuhul tekib mõte kuivõrd
tundmatuks bn see romiaani^
kirjanik eksiileestläsile jäänud.
Hugo Sala^(K) annab ülevaate
v3esti Arhiiv Austraalias", kriitika
osas Paul H-Reetsi „Sõnastamised
(B. Kangro „TuiskliiVv Talvereis"),
Arthur Täska ,,Eesti Üliõpilaste
Seltsi albumid I--XV
1889-^1970", Raimond
,^äfnu Räämalt a^^^^ ja eda-vastuses
,,Feli3C Oiriasele";
Teises numbris Karin Saarseni,
Ivar Grunthali, Hjalmar GüUbergi
(Silvia Airik-Priuhka tõlkes), Ver
ropnikä Vaerase iüuletusi. Alo
Rauna ,^Ajatä ei saa asja ajada",
Kadi Tekkeli,,40 aastat Eesti Rahvusteatri
asutamisest Saksamaal".
Järg EÖinase,,Kuidas kirjanikud
kiriütaviad:: (Valev U i ^ ^
Korisa :9,Märk-iä
teaduslikust ta-gapohjast",
Leonid Tretti ;,Peeter
Lindsaar 80-ndai aa^tatähisel".
Mardi Valgemäe „Tuglas ja Huhuu";
Arvo Mägi „Kiri Vihale veerandite
vahele", Valev Uibopiiu
Ta oli sunnitud väljaväänatud jalaga
voodisse jääma, kui ta hakkas
kirjutama Pippi Longstocking'ist,
kuraasikast rootsi tüdrukust, kes
võis teha just seda mida ta soovis.
Tema esimest raamatut kiideti kui
teatud liiki laste kawkteri seiii^.,
seiät tavadest vabastamist. Mit- ^
e itied tema raamatud on Umunud
ka eesti keeles, Neid on filmitud
ja levinud ka fUmüinal üle raaail-
Selle sihi saavutamiseks veel sel Teises köites (XIV) on metsa-aastal
on vaja raha viie köite trüki- vennad Põhja-Eestis, Põhja-Eesti
kulude katteks. Uut võlga enam ei vabastamine, Saksa okupatsioon L©©dy kiriktS
saa teha, ja trükikoda viivitab töö- (hingetõmbamine, aga uute katsu- i^^^^
ga ega anna raamatuid enne välja mistega), vastupanuliikumise mitkul
raha näeb. On vaja toetusi, med aspektid, iseseisvuse taotlused
aga kõigepealt seda, et senised raa- (Uluots, sõjaväelased, omavalitsus, . _ ^ W
matu ostjad tasuksid eeltellimise Rahvakomitee), Eesti võitlejate ^"'"^^^^^^
hinna ($29 Kanada või $20 USA kannatused frondi olukorra hälve- ^"^^^^
köitelt) pluss saatekulu kuni viima- nemise tõttu, kaitsepataljonid. Vol- väljaanne maa
se, IS-nda köiteni, hovi, Kolpino lahingud, Eesti Lee- ^^^^"'^^^^^^^ ^^^^ "^^i^
Eestlaste saatuslikke võitlusi, gion, mobilisatsioon. Izjum, Chan- kodumaise leedu kiriku poranda-peale
varem käsitletud Vabadussõ- ditza. alust ajakirja, katoliku kiriku kroo-ja,
käsitletakse Võõbuse ingliskeel- Kolmas köide (XV) algaB ^ r ^ ^ ^^
se ajalooraamatu viimases kolmes a. kevad-talve ofensiiviga Piirikait- V
köites, mille eripealkirjaks on: The se üksuste moodustamine*, lahingud -''^"'-^
Tragedy of the Estonian People. Narva ja Peii)si frondil, suviseid la- ' f f ^ ^ f ? ^^^^^T
Teose ulatusest ülevaate saamiseks hineuid Auvere Narv^^^^
l o e t l Ä detailsest d^^^^^^ ^stee-järgnevaid
märksõnu: lõuna-idast, mobilisatsioon, Võnnu ^
Esimese köites (XIII kogu aja- lahine üksuste taastulek Soomest ^^^r V^^- ja märgukirjade
looraamatu järjestuses) on üheksa^^^^^T^^^^
' Peale sissejuhatust käsit- a süeis - ~ uus oealetuRe Emaiõe ^^P^^^ dissidentide nimed, kelle
. a^ rugsvoimu uleyot- ümbruses, K^vastu, Koosa. Saatus- ^ ^ ^ ^ ^ « a t a K s e välismaailmas pai
mise katset, siis üut agressiooni lik Eestist tag^^^^ Eesti ^^^^^^v
1939. a. ja Eesti okupeerimist, võitlejate mahajätmine sakslaste ' :
Järgmised neli peatükki käsitlevad poolt.^^e^^^^
eesti juhtkonna hävitamist, igapäe- frondil. Viimased katsed Eesti käit- köite ladumine ja kõrred
vast elu ja kultuurilist kitsenda- se korraldamiseks, valitsuse^^to
mist, massimõrva ja deporteeri- di^stamine, viimased lahingud, põ- aastal on võimalik ainult >iis kui
mist, kuid ka rahva vastupidamise ge^^^^ küllalt toetusi ja eeltellimisi
küsimusi. Vihnased kolm peatükki valitsuse saatus. Kuues peatükk kõigile kolmele köitele. Hind Ka-käsitlevad
Eesti lõunapoolse ,osa kä^^^^^ on €an. $87.Õ() pluss saate-vabastaniist
vabad^ Mujale USA $66.00
Tartu^llutajm tämine; kultuuri hävitamine, ise- koos saatekuluga. Aadress: Dr. E.
" - ' seisva talumajanduse lõhkumine, Aruja, 37 Gröveland Grescent,
V • uus rahvamqrv. Partisanide võitlus Don MillSj Ontario M3A 3G4. Te-jätkub.
Siis käsitleb prof. Võõbus lefon (416) 447-895^.
I^oli- sesti võitlejate kannatusi vabas Võiks lisada, et esimesed seitse
maailmas (Soomes, Rootsis, Taanis, köidet ajalugu ü!-
Mõlemas numbris on mitmeid Prantsuse diselt; sellele järgnevad eriteemali-haruldasi
fotosid ja reproduktsioon USA piirkondades). Epiloog: sed köited iseseisvuseajast: (VIII ^
neEHaameri maalidest. [^^^^^^^^^^^^^1^^ traumaatiline Tartu tJiikx)o IX — Kirjandus,,'
Sdlise sisulise ri^ Kujutav^
müldä" tuleks ehk veidi enam hin- ^ami kangelas- kuiistid, X^
nata, selle osatähtsust eesti k^^^ Xl ön ilmumisel, XII ootab^^^^M^
rielus mõista, lihtsalt väga maitse- Igas köites on isiku- ja kohani- mise lõpetamist. ^
ka ajakirjaga lähemat kontakti pi- mede ning autorite registrid. Eiidd Anik
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 27, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-08-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860827 |
Description
| Title | 1986-08-27-07 |
| OCR text | ' • .0- l Nr. 64 Nr. 64 VABA -lEmjWE kolmapäeval, 27. augustil 1986 — Wediiesday, Augist 27,1986 BEDBBBHBI B9 il wm Ä i * |iiniiHiii)})iiiiiiiitiiiH8Hiiiiiiiiis93inie[i^ minu vastusega ra- |llešt paistiSv et t$ meie^ poinud hästi kifuinud või jnelax^e ei saanud jutust le kui ma sain ukses la, peatas ta mind ja la taha siseministeeriumi Ise nuhiks hakata, et vähe rrähä teenida? Küsisin, mis on? Ta rääkis siis pikalt I, et min^ jääksin samale Jdasi, kuid uus lisateenistus [hakata talle abiks (nuhiks lasmäalaste kohta) ja oma jmaie ,vsöödaks'v püiidmar selle jutu peale, «t minul tood jä tegemist haigete ja polgu A/eterihaarala korja, mina ei su uda^^ Ihtegi teist ametit omale l i - liS: Ta jäi hetkeks mõttesse siis, et võin minna, a^^ jnia siiü pidama, et mina te-jes olin jä tema selle e^^^^^^ [miniile tegi. Ta ei tülitanud haM:-kuid: jäi-^minu tks ei olnud ta pöigus enam ::da viidi üle Petserisse 171. lõiku. Nüüd oli ka minul ;,õhku" hingamiseks; Ea kaua kui polgu staabs ilmus uus NKVD ohvitser. b olin tõsiselt iillatanud ^ja nud arvatagi. kust mõn; Vt [kki asemele tulija uks^^ külas asuva 01 kirfanöus kunst • muusiKa Ivar Ivaski I toimetatud ajakirja George Kurman vaatleb Endel World Literature Today kevad- Nirgi esseede kogu ^Avardumine" numbris (Spring, 1986) on esseede (1985), kus 13-s essees on vaadel-sektsioon pühendatud Kesk-Idadud eesti romaani arengulugu, esi-kirjandusele pealkirja all ,,Viljakasmesest aastal 1885 kuni 1940. aaš-kuusirp". Sellega iseloomustades tani. Teosel on näiline missioon an-moodsat ja kaasaegset araabia no- da hinnang August Gailiti ja Karl velli, romaani ja draamakirjandust, Ristikivi iseseisvusaegsele loomin-aga ka luulet pralleelselt araabia ja gule, mis tuleb paigutada Nõuko-iisraeli kirjandustes. Kesk-Ida piir- gude Eesti kirjandusloo raamidesse, konda on arv^estatud Armeenia, sotsialistliku realismipärasesse kir-araabia maad, Iraan, Süüria, Tür.- janduslukku. Esseega Gailitist kirgi, Kaukaasia muhamediusulised jä janik legitimiteeritakse selleks ots-juudi kirjandune !juurde kunagine tajrbeks, tema romäanistiili barok-õitsev juudi-hispaania kirjandus, seks määratledes. Ristikivi triloogia mis ,,praegu aeglases agoonias lä- on nii tähtis eesti kirjandusele, et heneb oma eksistentsi lõpule", ko- ka need kolm romaani tuleb vastu-gudes kunagisest kõrgajast folk- võetavaks teha, liigitades neid aja-loorset materjali, rahvalaule ja loolisteks tulevaste kirjandusloolas-idiomaatilisi väljendusi. te uurimiste objektideks. Maailmakirjanduse retsensiooni- G. Kurman käsitleb ka Paul-Erik de soome-ugri ja balti keelte rub- Rummo luuletuskogu,, Ajapinde riigis vaadeldakse t seekord viit ajab: Luulet, juhuluulet, laulusõnu teost. Ilse Lehiste retsenseeribBer- ja muud eriaegadest" (1985). Pä-nard Kangro luuletuskogu„Tuisk- rast pikka vaheaega (17 aastat) il-üiv. Talvereis" (1985), öeldes et munud raamatus on kõike vorme teoses on mitmesuguseid reisimisi, ja zhanre, ühevärsilisest luuletusest tagurpidi poeedi noorusse ja edas- alates nelikuid ja sonette, dramaa-pidi hämaralt aimatavasse müstilis- tilisi dialooge ja lüürilisi näiden- §e tulevikku. Kuid reisil tulevikku deid kuni meisterliku ballaadini, pole- tõelist eesmärki, pole kodu näidates et poeet on suutnud ta-kuhu pöörduda ja reisija on unus- kendada luule oma suurtele ees^ tanud kuhu ta on minemas. Talvi- märkidele. Rummo annab testa-ne maastik ja meel;eolud on sama- mendi muutumatusest, mängust ja väärselt melanhoolsed. Seda mee- virtuooslikkusest, leolu valgustab siiski mõni viige G. Kurman vaatleb veel kol-heledamast maailmast. See on raa- mandatki eesti autorit. Mari Saati mat maapaost maapaos olevalt „öun valguses ja varjuses" (1985), poeedilt, kelle väljenduste tunded mis sisaldab kolm lühijuttu ja üh on täiesti i^nWersaalsed. lühiromaani tiitelteosena. Võtmesõ- Sama kriitk vaatleb ka Jaan na Saati loomingule on realism, Kaplinski kaheksandat luuletuško- oma varieeruvate viisidega. Näili-gu „õhtu toob tagasi kõik" (1985). selt töötades skemaatüiselt kon- Raamatus on autori enese luuletusi ventsionaalse materjaliga stiilis, mis koos mitmete tõlgetega. Teose tee- pole impressiivselt graatsiline ega ma jääb selgeks ja läbipaistvaks: voolav, suudab Saat peita nii pin-külaline rahuksl ja harmooniaks, gutusi kui tehnikat viisil, mis ko-universum, igapäevaste reflekside hastab oma jutustused loomuliku kogemused. See on väga isiklik kasvuga. kogu, meenutustega lapsepõlvest ja Eesti nimega autoriks on veel laste tegevusest, kogemused loodu- Rita Terras saksakeelse luuletusko-sega. Selles on emotsioonid sordii-gu arvustajana, ni all, riõmud kirkad, nukrus ei Ajakirja kaanepüdiks on kild kasva meeleheiteni. Kirkus iseloo- Portugalist saadud keraamikat, mis mustab parimalt selle kogu meele- leidub Ivar ja Astridi kogus, olusid. Läti ühe hoorsooäjalehe poolt korraldatud kuues dzhasšiküsitluš, millest võttis osa rekordarv kriitikuid (34, Eestist Valter Ojakäär ja Mati Brauer) 17 eri linnast, näitas^ et liidriphje hoiavad endiselt muusikud Moskvast ja Balti liiduvabariikidest. Eesüastest kuulus oma instrumentide seast kolme parema hulka saksofonist Lenibit Saarsalu ja kitarrist Tiit Paijli^. Kuue pärima hulka kuulus eestlastest veel ainult klarnetist Arvo Pilliroog. E. H» 0 0 0 • end iitiihi Ilmar Mikiver Ameerika Hääle Eesti toimetusest oli MÜ-s ,,kolmeraüdsega" — lektor, kirjanduse- ja luuleringi ning loominguõhtu esineja. Foto: STOKHOLM Kuulus rootsi ks-tekirjanUc Astrid Lindgren, ^ keUe lasteraamatuid on müüdud 15 miljonit koopiat üle maaüma 50 keeles ütles, et ta OH enese „tühjaks" ^,Mül pole mingit soovi enam kirjutamiseks", ütlesf78-äastane rootsi kirjanik ühele vaimulikule ajalehele antud intervjuus. Lindgreh on saanud kuulsaks Pippi Longstockingi karakteriga, on kirjutanud 45 raamatut pärast seda kui ta esimene raamat ümus Eesticised il -mci^iliiiQsõi^s -inglis© fceeSes Professor VõõbiisesyuHeose^^k^^^ köidete kdticy m 600 lk« m p^hm^&M eestSciste vSitlystele projekti lõppemine on käegakatsutavais kaug 17-aastast ootamist ja veel pikemaajalist autori tööde 37. aastakäiku alustanud eesti kirjanduse jä |:ultuuri ajakirja tänavused kaks esimest numbrit ilmusid lähestikku.'^,TuHmuld" on suutnud pagulaseestlaste vaimujõu ilmekust säilitada ja ilmub värske^ na njng sisukana^ koondades oma lehekülgedele kunstilise loomingu eriaspekte, täites ka tagasivaatlikult neid tühinnikkey mida kodumaistes kirjaridusüleväateispölütüiste tingimuse tõttu pn tekkinud. Esinieseshuhibris on luuletusi Bernard Kangrolt, • Helmi Rajamaalt, Hell^ pröösakild John Farwick'ilt sikaid iriglise leedile". Jargrieb Fe-lix Oinase,,Kuidas kirjanikud kirjutavad" (Hmär Talve, E l i n l^ na), Kadi; Tekkel kirjutab ,>Viis aajitakümnief Arvo .Pardi elus", muusikast on no0dikirjaš Töomias Tüulse soololaul B. Kangro luuletusele ,,Lepatriinu maja*^ Viktor Kpressaar alustab uurimust ,,Lin-^ riuliikide eestikeelseist leppenime-dest", Ervin Pütsep „iErik Haameri teekond jätkub^^F.Oinase;,] vipoeg kannab J ^rištuit", äärsest muistendist. Valev Uibppuu alustab mälestusi onust, kes on kir^ janik purunemine lähivaates ehk mälestusi Richard Rohust 1930 ja hil-jenigi", mis jjuhul tekib mõte kuivõrd tundmatuks bn see romiaani^ kirjanik eksiileestläsile jäänud. Hugo Sala^(K) annab ülevaate v3esti Arhiiv Austraalias", kriitika osas Paul H-Reetsi „Sõnastamised (B. Kangro „TuiskliiVv Talvereis"), Arthur Täska ,,Eesti Üliõpilaste Seltsi albumid I--XV 1889-^1970", Raimond ,^äfnu Räämalt a^^^^ ja eda-vastuses ,,Feli3C Oiriasele"; Teises numbris Karin Saarseni, Ivar Grunthali, Hjalmar GüUbergi (Silvia Airik-Priuhka tõlkes), Ver ropnikä Vaerase iüuletusi. Alo Rauna ,^Ajatä ei saa asja ajada", Kadi Tekkeli,,40 aastat Eesti Rahvusteatri asutamisest Saksamaal". Järg EÖinase,,Kuidas kirjanikud kiriütaviad:: (Valev U i ^ ^ Korisa :9,Märk-iä teaduslikust ta-gapohjast", Leonid Tretti ;,Peeter Lindsaar 80-ndai aa^tatähisel". Mardi Valgemäe „Tuglas ja Huhuu"; Arvo Mägi „Kiri Vihale veerandite vahele", Valev Uibopiiu Ta oli sunnitud väljaväänatud jalaga voodisse jääma, kui ta hakkas kirjutama Pippi Longstocking'ist, kuraasikast rootsi tüdrukust, kes võis teha just seda mida ta soovis. Tema esimest raamatut kiideti kui teatud liiki laste kawkteri seiii^., seiät tavadest vabastamist. Mit- ^ e itied tema raamatud on Umunud ka eesti keeles, Neid on filmitud ja levinud ka fUmüinal üle raaail- Selle sihi saavutamiseks veel sel Teises köites (XIV) on metsa-aastal on vaja raha viie köite trüki- vennad Põhja-Eestis, Põhja-Eesti kulude katteks. Uut võlga enam ei vabastamine, Saksa okupatsioon L©©dy kiriktS saa teha, ja trükikoda viivitab töö- (hingetõmbamine, aga uute katsu- i^^^^ ga ega anna raamatuid enne välja mistega), vastupanuliikumise mitkul raha näeb. On vaja toetusi, med aspektid, iseseisvuse taotlused aga kõigepealt seda, et senised raa- (Uluots, sõjaväelased, omavalitsus, . _ ^ W matu ostjad tasuksid eeltellimise Rahvakomitee), Eesti võitlejate ^"'"^^^^^^ hinna ($29 Kanada või $20 USA kannatused frondi olukorra hälve- ^"^^^^ köitelt) pluss saatekulu kuni viima- nemise tõttu, kaitsepataljonid. Vol- väljaanne maa se, IS-nda köiteni, hovi, Kolpino lahingud, Eesti Lee- ^^^^"'^^^^^^^ ^^^^ "^^i^ Eestlaste saatuslikke võitlusi, gion, mobilisatsioon. Izjum, Chan- kodumaise leedu kiriku poranda-peale varem käsitletud Vabadussõ- ditza. alust ajakirja, katoliku kiriku kroo-ja, käsitletakse Võõbuse ingliskeel- Kolmas köide (XV) algaB ^ r ^ ^ ^^ se ajalooraamatu viimases kolmes a. kevad-talve ofensiiviga Piirikait- V köites, mille eripealkirjaks on: The se üksuste moodustamine*, lahingud -''^"'-^ Tragedy of the Estonian People. Narva ja Peii)si frondil, suviseid la- ' f f ^ ^ f ? ^^^^^T Teose ulatusest ülevaate saamiseks hineuid Auvere Narv^^^^ l o e t l Ä detailsest d^^^^^^ ^stee-järgnevaid märksõnu: lõuna-idast, mobilisatsioon, Võnnu ^ Esimese köites (XIII kogu aja- lahine üksuste taastulek Soomest ^^^r V^^- ja märgukirjade looraamatu järjestuses) on üheksa^^^^^T^^^^ ' Peale sissejuhatust käsit- a süeis - ~ uus oealetuRe Emaiõe ^^P^^^ dissidentide nimed, kelle . a^ rugsvoimu uleyot- ümbruses, K^vastu, Koosa. Saatus- ^ ^ ^ ^ ^ « a t a K s e välismaailmas pai mise katset, siis üut agressiooni lik Eestist tag^^^^ Eesti ^^^^^^v 1939. a. ja Eesti okupeerimist, võitlejate mahajätmine sakslaste ' : Järgmised neli peatükki käsitlevad poolt.^^e^^^^ eesti juhtkonna hävitamist, igapäe- frondil. Viimased katsed Eesti käit- köite ladumine ja kõrred vast elu ja kultuurilist kitsenda- se korraldamiseks, valitsuse^^to mist, massimõrva ja deporteeri- di^stamine, viimased lahingud, põ- aastal on võimalik ainult >iis kui mist, kuid ka rahva vastupidamise ge^^^^ küllalt toetusi ja eeltellimisi küsimusi. Vihnased kolm peatükki valitsuse saatus. Kuues peatükk kõigile kolmele köitele. Hind Ka-käsitlevad Eesti lõunapoolse ,osa kä^^^^^ on €an. $87.Õ() pluss saate-vabastaniist vabad^ Mujale USA $66.00 Tartu^llutajm tämine; kultuuri hävitamine, ise- koos saatekuluga. Aadress: Dr. E. " - ' seisva talumajanduse lõhkumine, Aruja, 37 Gröveland Grescent, V • uus rahvamqrv. Partisanide võitlus Don MillSj Ontario M3A 3G4. Te-jätkub. Siis käsitleb prof. Võõbus lefon (416) 447-895^. I^oli- sesti võitlejate kannatusi vabas Võiks lisada, et esimesed seitse maailmas (Soomes, Rootsis, Taanis, köidet ajalugu ü!- Mõlemas numbris on mitmeid Prantsuse diselt; sellele järgnevad eriteemali-haruldasi fotosid ja reproduktsioon USA piirkondades). Epiloog: sed köited iseseisvuseajast: (VIII ^ neEHaameri maalidest. [^^^^^^^^^^^^^1^^ traumaatiline Tartu tJiikx)o IX — Kirjandus,,' Sdlise sisulise ri^ Kujutav^ müldä" tuleks ehk veidi enam hin- ^ami kangelas- kuiistid, X^ nata, selle osatähtsust eesti k^^^ Xl ön ilmumisel, XII ootab^^^^M^ rielus mõista, lihtsalt väga maitse- Igas köites on isiku- ja kohani- mise lõpetamist. ^ ka ajakirjaga lähemat kontakti pi- mede ning autorite registrid. Eiidd Anik |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-27-07
