1980-04-01-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
teisipäeval, i ^prülü 1980 ~ Tuesday, Äpril 1', Nr. 26
Ernst Tiivel sündis 11. apr. 1900
Hummuüs Valgamaal. Võttis osa
õppursõdurina Vabadussõjast selle
algusest kuni lõpuni. Lõpetas Sv.
Tehnikakooli esimeses lennus kut-seohvitserina.
Jätkas edasiõppimist
Tallinna Tehnika ülikoolis kuni lähetamiseni
Prantsusmaale tehnilise
hariduse täiendamiseks ja praktiliste
oskuste saamiseks väeosades
ja tööstusis.
Oma edasipüüdlikkusega ja loomupärase
andekusega ta saavutas
harukordse tulemuse — kolme ülikooli
diplomid. Ta lõpetas Tou-iouse'i
tJlikooli mehaanika osakonna
dipl. insenerina, Pariisi kõrgema
optika instituudi samuti dipl.
insenerina ja Sorbonne'i Ülikooli
matemaatika ja füüsika teaduskonna
„Licencie es Sciences" teadusliku
kraadiga.
Teenis Sv. Ühendatud õppeasutustes
ja pikemat aega Sv. Varustus
valitsuses. Oli kaptenina relvas-tusosakonna
-ülem, mis vastas koloneli
ametikohale. Hüjem majori
auastmes ta oli Var. Vai.ülema abi
tehmlisd alal, mis vastas kindralmajori
positsioonile. Juubüar oli
üks väheseid ohvitsere eesti armees,
kes evis mi laiahaardelise
tehnilise hariduse ja kvalifikatsiooni.
EÜ edutati ta eesti sõjaväe teh-niüse
juhtimise ^tipp-positsioonide-le
— Sv. Tehnüise ala juhatajaks
ja Sv. Tehnika Nõukogu esimeheks.
Kuulus ka meie kõrgema ja olulisema
sõjalis-polütilise instituudi
Sõjanõukogu koosseisu.
Tema esinduslik kuju, igas olukorras
väga korrektne käitumine,
põhjalikkusele pürgiv asjalikkus ja
hinnatav osicus inimestega suhtlemises
tsiustasid tema autoriteeti.
Ta oli oma alluvate,, kaastööliste
ja sõjaväe lüiemjuhtuse poolt väga
lugupeetav ja respekteeritud isiksus.
Oma ametkoha kõrval ta oli
Sv. Ühessdatud õppeasutuses mitmesuguste
erialade lektoriks.
1944. aastat alates töötas ta hulk
aastaid Göteborgis insenerina, olles
ühtlasi kolm aastat ka sealse
Tehnika Instituudi lektoriks. Ümb-foerasununa
Montreali töötas ta
suurfirmas ,,Alcan" insenerina
mitmel vastutusrikkal ^ ametkohal.
On Montreali Eesti Võitlejate
ühingu auliige jä heatahteline toetaja
ja heldekäeline annetaja skautide
laskespordi harrastamiseks.
Mitmete võõrkeelte valdajana jälgib
ta vahetult vastavate allikate
kaudu maaümapoliitiliste sündmuste
kulgemist ja usub ^estluse elu-
Jõoi püsivust ning riikliku iseolemise
taastamist. Teda on vääristatud
paljude valis- ja kodumaiste au- ja
teenetemärkidega.
Ta evib suure ja hästikorraldatud
margikogu ning tegeleb energiliselt
ARVO MÄGI
w.-.v.w-;.-.
PülsapäeväI, 9. märtsil toimus Ontarios Port Sidneys traditsiooniline murdmaasuisatemise võistks Mus-koka
Loppet, mille start! näeme esitatud inldÜ sadade sinnsätalate osavõtol.
Hüjuti peeti Moonstone suusar
kuurordis Põhija-Ameerika Balti
suusavõistlused ^ ^ niäesõidu alal.
Osavõtjaid oli 26 suüsasportläst,
15 leedulast, 4 lätlast jä 7 eestlast.
Parim meessuusata;ja kaxika mäe-laskumises
võitis Ehno Rutnik,
mis oli ,J[Cäley" Suusaklübi poolt
Suurslaalomis tuli noorte poiste
klassis esinieseks Toivo Lainevool
ajaga 64,60; vanemate poiste klassis
tuli teise^le kohale Ravo Lainevool
aljaga 59,30; meeste klassis
esimene Elmo Rutnik ajaga 54,40,
üheksas Toomas Trautvaag 68,50;
veteranide klassis oli teisel kohal
Rein Lainevool, aeg 65^3, neljas
Rein Rutnik, 75,30, viies Kaljo
Mandre-Manno, 77,00.
Väikses slaalomis tüli noorte
poiste Massis esimeseks Toivo
Lainevool ajaga 68,66; vanemaist
poistest teiseks Ravo Lainev(K>l
64,41; meestest esüneseks
kohapealses füatelistide peres hea-tahtiiku
nõuandjana.
Tema relvavennad, endised õpilased
ja kaastöölised ning Suurearvuline
sõprade pere tervitab ja õnnitleb
teda paremate soovidega järg-nevaiks
aastaiks! ^
HARALD TEDER
Rutnik 58,18 ja veteranides teiseks
Kaljo Mandre-Maimo 663-
Tallinnas peetud tõstevõistlustel
tõuk^ keskkaallane Rein Annuste
sü-getele kätele 185 kg, mis ületas
tema nimele kuuluva Eesti rekordi
2,5 kiloga. Kahel alal oli ta
kogusumma 332,5 kg võrdne praeguse
Eesti rekordiga.
Bulgaarias peetud maanteejalg-ratturite
kolmeetapilisel võistlusel
võistlesid ka Eesti jalgratturid
Oleg Ljadov, Aavo Pikkuus ja
Raul Oja. Kokkuvõttes tuli esikohale
0. Ljadov, A, Pikkuus jäi
vüendale j a R. Oja kuueteistkümnendale
kohale.
Ilgimehi ei
Moskvas võistlesid N. Liidu
plümpiakandidaadid sportvõimle-mises
j kus mitnievoistluse võitis
Tallinna tütarlaps Galina Joonas
75y55 punktiga.
Prantsusmaal on palju häbema
tuid mimesi. Nizza karnevalile
pandi välja ilmatusuur ajätollah
Khomeiiü kuju, mis sülitas tuld.
Iraani saatkond protesteeris selle
peale Jkõvastl Viimaiks võeti Kho-meini
'kuju maiha ja valitsuse soovitusel
pandi asemele Nizza linnapea.
Aga see ei sülitanud e n ^
tuld!
Umbes samal ajal kadus Pariisis
Girövini vahakujude kabmetist
Prantsuse Kommunistliku Partei
peasekretär Georges Marchais.
Pealinna politsei tuhnis kõik prügikastid
läbi. Mitte midagi. Siis äkki
üliel ilusal hommikul avastati kadunu
Botaanika-aia kärude koo^
past. Karud olid alguses kole ehmunud.
Lõpuks mõne aja pärast
tulid siSki nuusutama.
Konimunistide ajaleht L'Huma-nite
oli tulivihane ja sõunas mis
hirmus. Aga vähemalt sama vihane
oli karude eest hoolitseja loomaarst.
Karudega ei tohi niisuguseid
tempe teiha, ütles ta. Kui nei
oldfs parajasti nälg olnud, süs
võibolla oleksid hakanud peasekretäri
näruna ja sellest haiguse saanud.
- y •
Küll on aeg! Mitte kellestki e
peeta enam lugu. F.S./EPL
Berliinis toununud ujumisvõistlustel
püstitas idasakslanna P.
Schneider uue Euroopa rekordi
200 m komplelksujumises 2:13,94.
P. Schneider oli kiirem ka 100 m
rinnuli ja 200 m vabaujumises aegadega
vastavalt 1.11,80 ja 2.01,29.
Veidi hiljem Leningradis peetud
ujumisvõistlusel saastas sama P
Schneider uue mailmarekordi k
naiste 400 m kompleksujumises
tagajärjega 4.39,96.
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 iUustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi Joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva ajalugu
selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega
maaüma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi
Ja oletusi. Eriü sobiv noortele kinketeoseks.
$30.00 pluss $1.00 saatekulu
VABA EESTLASE TALITUSES' ; ^
Kirjastus Välis^esü & EMP
Ml lk. Hind $14.00 1»;^^+^^^^
Eest2 sJaMTJanilni teos põhineb laiatöasele i O U ^
analüüsib Soome sise- ja väaspoUitikat, riigi tänapäevast olukorda
ja suunda» Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valitsust
presidendist parteielnni ja palju muud, tuues Soome sanitn^
sest huvitatud tugejaUe palju uus! andmdd.
Vaba Eestlase talituses
L U G i G
Rein Mooi^a — Evald UustaSu
!k. fotosid) — Hind $14.00 pluss 85 c saat^ndu
Jbhau Pitka
Eohešelt pärast Eesti Vabadussõda Idrjutatdd mälestusraampi
^värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914-^919. Raamat Umui^ 1972. a,^ admiral J. Pitka m sümiK
'-äastaiSra.;';
237 lk. — Hiud $8.80 plass 50 ceu^ saateknli
oma TÕõrrahyiisest sõpraEdvealled EUeussttia lvuõ itluse tutvustamiseks
ONLY
Elud $7.00 plu^ 51 c saatekulu
MÜÜGIL VABA E E S T I L TALITUSES
txaiasBSBSB asm: t.-i'Vnlll'lili3fW»,lwi;
>q> /s> /% /-a /a> ^ ^ /•%
^ /V /"
>^ ^ ^
<<Ä • ^ >«, ^ /«^' <^
Puhast valet sisaldav vo
— Katsu aga, katsu hästi! Vii ainult
peigmehele Maas vMna, kui
tantsima kutsud* Varsti vajub
mees maha, andis Taani nõu.
Lindsten selle asemel hakkas
soovitama Tallinna tagasi minekut:'
'
— Lõbusad pulmad, äga oma
aeg on igale. Kuna siin ei ole vabu
naisigi, siis sellest tuleb vaid aja
raiskamine. Kas: me ei hakkaks
siiski minema, kuna ka takso on
juba neli tundi oodanud.
— Ega sa sellest Halvasti mõtle,
kui mina jääksin veel siia. Mulle
meeldiks jääda, aga kui sa soovid
meelsamini lahkuda, siis võta
takso. Tallinna rahvast on siingi
suurem osa, mistõttu pääsen hästi
41.
Kolme inimese tants oli Vuoti-,
laiseüe võõrastav kogemus. Peig-'
mees pendeldas ,päras kui triivan-kur,
nii põrandal oleva tunglemise
kui oma ruumi, mõttes. Tantsulugu
lõppes ja Vuotilainen hakkas noorpaari
laua poole saatma. Juba poolel
teel oli Taani siiski klaas käes
kummardamas ja omakorda ootamas.
Enne M ta viis mõrsja elava
ripatsiga põrandale, jõfudis
peigmees jälle kord tilhjendada
peagu' täie Maasi.. •
••— KlUl need - on kisradima 'karnevalid,
unestas Visotilainen Lindste-
Bi juurde tagasi jõudes. — Kas
tead mida? Mma mõtlen Viivit
röövida, kui siin kord on juba selline
tava. Peaksin ainult teadma,
kas röövija peab maitsema oma
ketiviga, kui jätad tegemata, mida
komme nõuab.;
— Ära sa sõda yäiiemalt mitte
mõrsja isalt küsi, äkki on seegi
etiketiviga, nöökis Lindsten.—
Küsi parem Taanilt.
Taaiii naadis lauda. Vuotilainen
otsustas : kohe selgitada tähtsa
probleemi.
— t^tle nüüd, kas röövija saab
tõesti magada miõrsjaga?
~ See on mäng, naeris Taani. —
Kui nüüd mõrsja lubab, siis miks
mitte. Ma arvan siiski, et Vüvi seda
ei tee. Ta on korralik tüdruk.
— Noh, see on siiski lõbus mäng.
Need on palju pöörasemad pulmad
kui soomlastel on^i. See
mees mõtleb.tõsiselt pruudi röövimisele,
seletas Vuotilainen enese-
Sõbralikus mõistmises otsustati
lahku minna. Lindsten ^ttis viisakalt
pruutpaariga jumalaga ja lahkus
ootavasse taksosse. Vuotilainen
võttis kaasa täidetud klaasi ja
läks varitsema vabanevat tantsu-korda.
Tal tuli oodata kaks lugu
enne 'kui õnnestus, õpetajast peigmees
oli juba eelmiste tantsijate
abil tõstnud vedeliku hulka oma
kõhus, aga soovlikült kallas ta
oma sisse ka Vuotüaise toodud
klaasitäiev Tants algas, aga liikumine
oli nüüd juba tõesti raske:
peigmehest ei olnud pruudi jälgijat.
Äkki langes ta põrandale
Mees magas kui laip, kuigi lahtised
silmad põrnitsesid lükiunätuna
lakke, • ; . :
Võimas rõõmiihüüe täitis pulmad
'maja. Alles sel hetkel Vuotilainen
mõistis, et tema oli röövinud
mõrsja. Peigmees oli vabastanud
•oma haarde ja tüdruk oli nüüd
Vuotüaise käte vahel. Kui Virvr^
ei näinud eriti ehmuvat oma mefe
langemisest, mis ümselt kuulus
asja juurde, jätkas paar oma tantsu
ja pöördus loo lõpul Viivi lauda.
Peigmees jäeti kõiges rahus
sinna, kus ta tundis paremini vü-bivat:
vaikselt, põrandal pikadi-asendis.
Järgmine tantsija oli siiski juba
omakorda ootamas, aga Vuotilainen
tundis oma ülesannet. Vüvit ei
tohtinud lasti lasta. Visalt järgnes
ta tantsupaarile ja, pidas tüdrukust
kinni, kuigi tantsija katsus
teha kiireid liigutusi temast vabanemiseks.
Tantsulugu järgnes teisele,
aga Vuotilainen püsis kaasas,
õnnestudes vahepeal isegi tantsi-tada
oina saaki
Paar tundi oli juiba möödunud
Liadsteni laihkumisest ja õhtu oli
hiline, kui Viivi peenetundeliselt
seletas Vuotüaisele, et tal on vaja
mimiä^naisteruumi. Tekkis täbar
olukord. Soomlane ei taiitnud lahti
lasta tüdruku käsivarrest, aga talle
ei sobinud niiöelda salajasse
ruumi minna koos mõrsjaga. Mindi
süski esikusse ja jõuti toalett-ruumi
uksele. Vuotilainen otsustas
olukorra lahendada kavalusega, ta
haaras tüdruku pika ja avara loori
oma katte, lükkas Vüvi sisse, vedas
loorihõlma uksepraost esikusse
ja surus ukse kinni. Ukse lukk
pöörati seest riivi.
Suur grupp rõõmsaid pulmalisi
oli ta tegevust jälgimas, kui Vuotilainen
istus feükaidl WC ukse
ees, hoides mõne sentimeetri pik
kusest loorihõlmast tugevasti kinni.
Viivi näis olevat väga aeglane.
Vuotüainen hakkas hüüdma, et
tüdruk kiirustaks, aga vastust ei
tulnud. Vuotilainen surus kõrva
vastu ust. SeesDõol kuuldus sekes-ti
liikumi^st ja tasast rääkimist —
Vüvit arvesse võtmata tühjast
wc-st!
Vuotilainen hakkas koputama
rusücaga vastu Ust ja nõudma, et
Vüvi ukse avaks. Teised puhnali-sed
liitusid lärmiga ja põmmutati
üheskoos ust. WC-st oli kuulda kolinat,
mülele järgnes tasasemalt
aga valuliselt naise hädaldamine.
See oli selgesti Viivi hääl. Uksele
põrutati veelgi tugevamalt j ^ katsuti
seda lahti kiskuda, aga riiv
pidas visalt vastu.
Äkki jooksid paar pulmalist esi
kust välja. Hetke pärast üks neist
naasis ja seletas ägedalt midagi,
millest Vuotilainen ei saanud selgust.
Esikus olnud grupp hakkas
liikuma õuele ja Vuotilainen nende
järel.
Jõuti restoramhoonetahaj)Oolele,
Aknast kumav valgus paljastas
Viivi, kes istus maas ja nuttis ke-derluud
masseerides. Tema kõrval
seisis pulmaliste hulka kuuluv
noormees, kes pidas omalt poolt
tugevasti kinni tüdruiku käsivar-rest.':
V: •;•:'•/'•: •'••^
Nende kohal oli aken avatud tugevalt
poolteise meetri kõrgusel.
Vuotilainen läks akna juurde ja
ulatus sisse vaatama. Vüvi valge
pruudiloor oli põrandal hunnikus
ja hõlm endiselt üksepraos. Idee-rikas
noor mõrsjaröövija oli tunginud
aknast sisse ja tal oli õnnestunud
pruuti meelitada kaasa tulema
. Kui põgenemine ei olnud
muul viisu õnnestunud, oli pruudiloor
pidanud maha jätma.
Vuotüainen ronis sisse, avas ukse
ja eemaldas loori. Ta läks sama
; teed kaudu õuele Vüvi ümber ko-
• gunenüd pulmaliste kõnest selgus
talle, et tüdruk oli nikastanud
oma kederluü hüpates vastu iibe-dat
kivi. Pulmaüstest mitte keegi
ei näinud andvat tähelepanu halvaks
muutuvale ihnale.
Mehed aitasid Vüvi püsti. Kohal.
olevad naised asetasid pika loori
tagasi pruudi pähe ja kõigil näis
olevat erakordselt lõbus. Viivi ta-lutati
tagasi restorani sisse ja
kaval noor röövija hoidis ikka
veel tugevasti tüdruku käsivarrest.
Nikastus oli siiski nn tugev, et
Viivi pahkluu oli paistetama hakanud.'
Köögi poolt hangiti ämbritäis
külma vett, Viivi istus toolüe
ja pani oma jala vette. Röövija
naeratas õndsalt ta kõrval. Tantsupõrandale
ei olnud Vüvü sel õhtul-
enam asja, aga see ei näinud
häirivat ei teda ennast ega teisigi.
Põrandal oli küllalt tunglemist
ja pöörlevad paarid katsusid oma
paremat tehes vältida endisel kohal
lamavat peigmeest. See oli
saanud süski niipalju elu enesesse,
et oli vedanud sumad kinni.
Vuotüainen tõdes, et uus röövimiskatse
tal enam täna öösel ei
õnnestuks. Kuigi lapselik süütu
seltskonnamäng oli olnud lõbus,
hakkasid joodud klaasitäied pulmalisi
vägisi väsitama. Tallmna
oli pikk sõit ja mingu vüsil tuli
sinna jõuda.
Taani oli samal arvamisel mineku
üle.; Ta arvas, et targem oleks
hakata nüüd kohe hakata otsima
liiklusvahendit, enne kui lahkujate
üldine minek teeks sõiduki saamise
raskeks. Taani läks asjä^selgitama
ja naasis hetke pärast rääkides,
et pulmaliste hulka kuuluv
taksojuhist tuttav oli koos abikaasa
jä tiitrega ka valmis minekuks.
Saaksid sellega kaasa mmna.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 1, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-04-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800401 |
Description
| Title | 1980-04-01-06 |
| OCR text | teisipäeval, i ^prülü 1980 ~ Tuesday, Äpril 1', Nr. 26 Ernst Tiivel sündis 11. apr. 1900 Hummuüs Valgamaal. Võttis osa õppursõdurina Vabadussõjast selle algusest kuni lõpuni. Lõpetas Sv. Tehnikakooli esimeses lennus kut-seohvitserina. Jätkas edasiõppimist Tallinna Tehnika ülikoolis kuni lähetamiseni Prantsusmaale tehnilise hariduse täiendamiseks ja praktiliste oskuste saamiseks väeosades ja tööstusis. Oma edasipüüdlikkusega ja loomupärase andekusega ta saavutas harukordse tulemuse — kolme ülikooli diplomid. Ta lõpetas Tou-iouse'i tJlikooli mehaanika osakonna dipl. insenerina, Pariisi kõrgema optika instituudi samuti dipl. insenerina ja Sorbonne'i Ülikooli matemaatika ja füüsika teaduskonna „Licencie es Sciences" teadusliku kraadiga. Teenis Sv. Ühendatud õppeasutustes ja pikemat aega Sv. Varustus valitsuses. Oli kaptenina relvas-tusosakonna -ülem, mis vastas koloneli ametikohale. Hüjem majori auastmes ta oli Var. Vai.ülema abi tehmlisd alal, mis vastas kindralmajori positsioonile. Juubüar oli üks väheseid ohvitsere eesti armees, kes evis mi laiahaardelise tehnilise hariduse ja kvalifikatsiooni. EÜ edutati ta eesti sõjaväe teh-niüse juhtimise ^tipp-positsioonide-le — Sv. Tehnüise ala juhatajaks ja Sv. Tehnika Nõukogu esimeheks. Kuulus ka meie kõrgema ja olulisema sõjalis-polütilise instituudi Sõjanõukogu koosseisu. Tema esinduslik kuju, igas olukorras väga korrektne käitumine, põhjalikkusele pürgiv asjalikkus ja hinnatav osicus inimestega suhtlemises tsiustasid tema autoriteeti. Ta oli oma alluvate,, kaastööliste ja sõjaväe lüiemjuhtuse poolt väga lugupeetav ja respekteeritud isiksus. Oma ametkoha kõrval ta oli Sv. Ühessdatud õppeasutuses mitmesuguste erialade lektoriks. 1944. aastat alates töötas ta hulk aastaid Göteborgis insenerina, olles ühtlasi kolm aastat ka sealse Tehnika Instituudi lektoriks. Ümb-foerasununa Montreali töötas ta suurfirmas ,,Alcan" insenerina mitmel vastutusrikkal ^ ametkohal. On Montreali Eesti Võitlejate ühingu auliige jä heatahteline toetaja ja heldekäeline annetaja skautide laskespordi harrastamiseks. Mitmete võõrkeelte valdajana jälgib ta vahetult vastavate allikate kaudu maaümapoliitiliste sündmuste kulgemist ja usub ^estluse elu- Jõoi püsivust ning riikliku iseolemise taastamist. Teda on vääristatud paljude valis- ja kodumaiste au- ja teenetemärkidega. Ta evib suure ja hästikorraldatud margikogu ning tegeleb energiliselt ARVO MÄGI w.-.v.w-;.-. PülsapäeväI, 9. märtsil toimus Ontarios Port Sidneys traditsiooniline murdmaasuisatemise võistks Mus-koka Loppet, mille start! näeme esitatud inldÜ sadade sinnsätalate osavõtol. Hüjuti peeti Moonstone suusar kuurordis Põhija-Ameerika Balti suusavõistlused ^ ^ niäesõidu alal. Osavõtjaid oli 26 suüsasportläst, 15 leedulast, 4 lätlast jä 7 eestlast. Parim meessuusata;ja kaxika mäe-laskumises võitis Ehno Rutnik, mis oli ,J[Cäley" Suusaklübi poolt Suurslaalomis tuli noorte poiste klassis esinieseks Toivo Lainevool ajaga 64,60; vanemate poiste klassis tuli teise^le kohale Ravo Lainevool aljaga 59,30; meeste klassis esimene Elmo Rutnik ajaga 54,40, üheksas Toomas Trautvaag 68,50; veteranide klassis oli teisel kohal Rein Lainevool, aeg 65^3, neljas Rein Rutnik, 75,30, viies Kaljo Mandre-Manno, 77,00. Väikses slaalomis tüli noorte poiste Massis esimeseks Toivo Lainevool ajaga 68,66; vanemaist poistest teiseks Ravo Lainev(K>l 64,41; meestest esüneseks kohapealses füatelistide peres hea-tahtiiku nõuandjana. Tema relvavennad, endised õpilased ja kaastöölised ning Suurearvuline sõprade pere tervitab ja õnnitleb teda paremate soovidega järg-nevaiks aastaiks! ^ HARALD TEDER Rutnik 58,18 ja veteranides teiseks Kaljo Mandre-Maimo 663- Tallinnas peetud tõstevõistlustel tõuk^ keskkaallane Rein Annuste sü-getele kätele 185 kg, mis ületas tema nimele kuuluva Eesti rekordi 2,5 kiloga. Kahel alal oli ta kogusumma 332,5 kg võrdne praeguse Eesti rekordiga. Bulgaarias peetud maanteejalg-ratturite kolmeetapilisel võistlusel võistlesid ka Eesti jalgratturid Oleg Ljadov, Aavo Pikkuus ja Raul Oja. Kokkuvõttes tuli esikohale 0. Ljadov, A, Pikkuus jäi vüendale j a R. Oja kuueteistkümnendale kohale. Ilgimehi ei Moskvas võistlesid N. Liidu plümpiakandidaadid sportvõimle-mises j kus mitnievoistluse võitis Tallinna tütarlaps Galina Joonas 75y55 punktiga. Prantsusmaal on palju häbema tuid mimesi. Nizza karnevalile pandi välja ilmatusuur ajätollah Khomeiiü kuju, mis sülitas tuld. Iraani saatkond protesteeris selle peale Jkõvastl Viimaiks võeti Kho-meini 'kuju maiha ja valitsuse soovitusel pandi asemele Nizza linnapea. Aga see ei sülitanud e n ^ tuld! Umbes samal ajal kadus Pariisis Girövini vahakujude kabmetist Prantsuse Kommunistliku Partei peasekretär Georges Marchais. Pealinna politsei tuhnis kõik prügikastid läbi. Mitte midagi. Siis äkki üliel ilusal hommikul avastati kadunu Botaanika-aia kärude koo^ past. Karud olid alguses kole ehmunud. Lõpuks mõne aja pärast tulid siSki nuusutama. Konimunistide ajaleht L'Huma-nite oli tulivihane ja sõunas mis hirmus. Aga vähemalt sama vihane oli karude eest hoolitseja loomaarst. Karudega ei tohi niisuguseid tempe teiha, ütles ta. Kui nei oldfs parajasti nälg olnud, süs võibolla oleksid hakanud peasekretäri näruna ja sellest haiguse saanud. - y • Küll on aeg! Mitte kellestki e peeta enam lugu. F.S./EPL Berliinis toununud ujumisvõistlustel püstitas idasakslanna P. Schneider uue Euroopa rekordi 200 m komplelksujumises 2:13,94. P. Schneider oli kiirem ka 100 m rinnuli ja 200 m vabaujumises aegadega vastavalt 1.11,80 ja 2.01,29. Veidi hiljem Leningradis peetud ujumisvõistlusel saastas sama P Schneider uue mailmarekordi k naiste 400 m kompleksujumises tagajärjega 4.39,96. Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk. Kaas, 20 iUustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti ajaloo eriaegadest autori visandite järgi Joonistanud Vello Kallas. Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva ajalugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega maaüma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi Ja oletusi. Eriü sobiv noortele kinketeoseks. $30.00 pluss $1.00 saatekulu VABA EESTLASE TALITUSES' ; ^ Kirjastus Välis^esü & EMP Ml lk. Hind $14.00 1»;^^+^^^^ Eest2 sJaMTJanilni teos põhineb laiatöasele i O U ^ analüüsib Soome sise- ja väaspoUitikat, riigi tänapäevast olukorda ja suunda» Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valitsust presidendist parteielnni ja palju muud, tuues Soome sanitn^ sest huvitatud tugejaUe palju uus! andmdd. Vaba Eestlase talituses L U G i G Rein Mooi^a — Evald UustaSu !k. fotosid) — Hind $14.00 pluss 85 c saat^ndu Jbhau Pitka Eohešelt pärast Eesti Vabadussõda Idrjutatdd mälestusraampi ^värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail 1914-^919. Raamat Umui^ 1972. a,^ admiral J. Pitka m sümiK '-äastaiSra.;'; 237 lk. — Hiud $8.80 plass 50 ceu^ saateknli oma TÕõrrahyiisest sõpraEdvealled EUeussttia lvuõ itluse tutvustamiseks ONLY Elud $7.00 plu^ 51 c saatekulu MÜÜGIL VABA E E S T I L TALITUSES txaiasBSBSB asm: t.-i'Vnlll'lili3fW»,lwi; >q> /s> /% /-a /a> ^ ^ /•% ^ /V /" >^ ^ ^ <<Ä • ^ >«, ^ /«^' <^ Puhast valet sisaldav vo — Katsu aga, katsu hästi! Vii ainult peigmehele Maas vMna, kui tantsima kutsud* Varsti vajub mees maha, andis Taani nõu. Lindsten selle asemel hakkas soovitama Tallinna tagasi minekut:' ' — Lõbusad pulmad, äga oma aeg on igale. Kuna siin ei ole vabu naisigi, siis sellest tuleb vaid aja raiskamine. Kas: me ei hakkaks siiski minema, kuna ka takso on juba neli tundi oodanud. — Ega sa sellest Halvasti mõtle, kui mina jääksin veel siia. Mulle meeldiks jääda, aga kui sa soovid meelsamini lahkuda, siis võta takso. Tallinna rahvast on siingi suurem osa, mistõttu pääsen hästi 41. Kolme inimese tants oli Vuoti-, laiseüe võõrastav kogemus. Peig-' mees pendeldas ,päras kui triivan-kur, nii põrandal oleva tunglemise kui oma ruumi, mõttes. Tantsulugu lõppes ja Vuotilainen hakkas noorpaari laua poole saatma. Juba poolel teel oli Taani siiski klaas käes kummardamas ja omakorda ootamas. Enne M ta viis mõrsja elava ripatsiga põrandale, jõfudis peigmees jälle kord tilhjendada peagu' täie Maasi.. • ••— KlUl need - on kisradima 'karnevalid, unestas Visotilainen Lindste- Bi juurde tagasi jõudes. — Kas tead mida? Mma mõtlen Viivit röövida, kui siin kord on juba selline tava. Peaksin ainult teadma, kas röövija peab maitsema oma ketiviga, kui jätad tegemata, mida komme nõuab.; — Ära sa sõda yäiiemalt mitte mõrsja isalt küsi, äkki on seegi etiketiviga, nöökis Lindsten.— Küsi parem Taanilt. Taaiii naadis lauda. Vuotilainen otsustas : kohe selgitada tähtsa probleemi. — t^tle nüüd, kas röövija saab tõesti magada miõrsjaga? ~ See on mäng, naeris Taani. — Kui nüüd mõrsja lubab, siis miks mitte. Ma arvan siiski, et Vüvi seda ei tee. Ta on korralik tüdruk. — Noh, see on siiski lõbus mäng. Need on palju pöörasemad pulmad kui soomlastel on^i. See mees mõtleb.tõsiselt pruudi röövimisele, seletas Vuotilainen enese- Sõbralikus mõistmises otsustati lahku minna. Lindsten ^ttis viisakalt pruutpaariga jumalaga ja lahkus ootavasse taksosse. Vuotilainen võttis kaasa täidetud klaasi ja läks varitsema vabanevat tantsu-korda. Tal tuli oodata kaks lugu enne 'kui õnnestus, õpetajast peigmees oli juba eelmiste tantsijate abil tõstnud vedeliku hulka oma kõhus, aga soovlikült kallas ta oma sisse ka Vuotüaise toodud klaasitäiev Tants algas, aga liikumine oli nüüd juba tõesti raske: peigmehest ei olnud pruudi jälgijat. Äkki langes ta põrandale Mees magas kui laip, kuigi lahtised silmad põrnitsesid lükiunätuna lakke, • ; . : Võimas rõõmiihüüe täitis pulmad 'maja. Alles sel hetkel Vuotilainen mõistis, et tema oli röövinud mõrsja. Peigmees oli vabastanud •oma haarde ja tüdruk oli nüüd Vuotüaise käte vahel. Kui Virvr^ ei näinud eriti ehmuvat oma mefe langemisest, mis ümselt kuulus asja juurde, jätkas paar oma tantsu ja pöördus loo lõpul Viivi lauda. Peigmees jäeti kõiges rahus sinna, kus ta tundis paremini vü-bivat: vaikselt, põrandal pikadi-asendis. Järgmine tantsija oli siiski juba omakorda ootamas, aga Vuotilainen tundis oma ülesannet. Vüvit ei tohtinud lasti lasta. Visalt järgnes ta tantsupaarile ja, pidas tüdrukust kinni, kuigi tantsija katsus teha kiireid liigutusi temast vabanemiseks. Tantsulugu järgnes teisele, aga Vuotilainen püsis kaasas, õnnestudes vahepeal isegi tantsi-tada oina saaki Paar tundi oli juiba möödunud Liadsteni laihkumisest ja õhtu oli hiline, kui Viivi peenetundeliselt seletas Vuotüaisele, et tal on vaja mimiä^naisteruumi. Tekkis täbar olukord. Soomlane ei taiitnud lahti lasta tüdruku käsivarrest, aga talle ei sobinud niiöelda salajasse ruumi minna koos mõrsjaga. Mindi süski esikusse ja jõuti toalett-ruumi uksele. Vuotilainen otsustas olukorra lahendada kavalusega, ta haaras tüdruku pika ja avara loori oma katte, lükkas Vüvi sisse, vedas loorihõlma uksepraost esikusse ja surus ukse kinni. Ukse lukk pöörati seest riivi. Suur grupp rõõmsaid pulmalisi oli ta tegevust jälgimas, kui Vuotilainen istus feükaidl WC ukse ees, hoides mõne sentimeetri pik kusest loorihõlmast tugevasti kinni. Viivi näis olevat väga aeglane. Vuotüainen hakkas hüüdma, et tüdruk kiirustaks, aga vastust ei tulnud. Vuotilainen surus kõrva vastu ust. SeesDõol kuuldus sekes-ti liikumi^st ja tasast rääkimist — Vüvit arvesse võtmata tühjast wc-st! Vuotilainen hakkas koputama rusücaga vastu Ust ja nõudma, et Vüvi ukse avaks. Teised puhnali-sed liitusid lärmiga ja põmmutati üheskoos ust. WC-st oli kuulda kolinat, mülele järgnes tasasemalt aga valuliselt naise hädaldamine. See oli selgesti Viivi hääl. Uksele põrutati veelgi tugevamalt j ^ katsuti seda lahti kiskuda, aga riiv pidas visalt vastu. Äkki jooksid paar pulmalist esi kust välja. Hetke pärast üks neist naasis ja seletas ägedalt midagi, millest Vuotilainen ei saanud selgust. Esikus olnud grupp hakkas liikuma õuele ja Vuotilainen nende järel. Jõuti restoramhoonetahaj)Oolele, Aknast kumav valgus paljastas Viivi, kes istus maas ja nuttis ke-derluud masseerides. Tema kõrval seisis pulmaliste hulka kuuluv noormees, kes pidas omalt poolt tugevasti kinni tüdruiku käsivar-rest.': V: •;•:'•/'•: •'••^ Nende kohal oli aken avatud tugevalt poolteise meetri kõrgusel. Vuotilainen läks akna juurde ja ulatus sisse vaatama. Vüvi valge pruudiloor oli põrandal hunnikus ja hõlm endiselt üksepraos. Idee-rikas noor mõrsjaröövija oli tunginud aknast sisse ja tal oli õnnestunud pruuti meelitada kaasa tulema . Kui põgenemine ei olnud muul viisu õnnestunud, oli pruudiloor pidanud maha jätma. Vuotüainen ronis sisse, avas ukse ja eemaldas loori. Ta läks sama ; teed kaudu õuele Vüvi ümber ko- • gunenüd pulmaliste kõnest selgus talle, et tüdruk oli nikastanud oma kederluü hüpates vastu iibe-dat kivi. Pulmaüstest mitte keegi ei näinud andvat tähelepanu halvaks muutuvale ihnale. Mehed aitasid Vüvi püsti. Kohal. olevad naised asetasid pika loori tagasi pruudi pähe ja kõigil näis olevat erakordselt lõbus. Viivi ta-lutati tagasi restorani sisse ja kaval noor röövija hoidis ikka veel tugevasti tüdruku käsivarrest. Nikastus oli siiski nn tugev, et Viivi pahkluu oli paistetama hakanud.' Köögi poolt hangiti ämbritäis külma vett, Viivi istus toolüe ja pani oma jala vette. Röövija naeratas õndsalt ta kõrval. Tantsupõrandale ei olnud Vüvü sel õhtul- enam asja, aga see ei näinud häirivat ei teda ennast ega teisigi. Põrandal oli küllalt tunglemist ja pöörlevad paarid katsusid oma paremat tehes vältida endisel kohal lamavat peigmeest. See oli saanud süski niipalju elu enesesse, et oli vedanud sumad kinni. Vuotüainen tõdes, et uus röövimiskatse tal enam täna öösel ei õnnestuks. Kuigi lapselik süütu seltskonnamäng oli olnud lõbus, hakkasid joodud klaasitäied pulmalisi vägisi väsitama. Tallmna oli pikk sõit ja mingu vüsil tuli sinna jõuda. Taani oli samal arvamisel mineku üle.; Ta arvas, et targem oleks hakata nüüd kohe hakata otsima liiklusvahendit, enne kui lahkujate üldine minek teeks sõiduki saamise raskeks. Taani läks asjä^selgitama ja naasis hetke pärast rääkides, et pulmaliste hulka kuuluv taksojuhist tuttav oli koos abikaasa jä tiitrega ka valmis minekuks. Saaksid sellega kaasa mmna. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-01-06
