Vaba eestlane , April 21, 1977

              • i
VABÄi SESTLAHE
OMA ÄBMAST SÜDAMLIKKU SÕPRA
!
.mäl«astavad vaikse leiaas . , ..' ; .
JAKOB Ja SINAIDA f^AALBERG
Vancouveris, B,C.
ARMAST ISA JA SUGULAST
surnud Kihelkonnal
• •* - . . .
mälestavad kurbuses
pc^gHERMAN 1
E. TEELAHK abikaasaga
4812 VÕNGE iSTREET
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Luteri kirik,
(Bloor ja Indian Rd.)
õp. T. Nõmmik, 501 Davisyille
Ave., Toronto M4S 1J2. Tel.
483-2478.
Laup., 23. apr. M l 3.30 EELK
Kanada Praostk(MKm Sinodi Lõ-pijJUMALATEENISTUS.
'Teeni­vad
kõik pracstikonna yasmulli*
kud. Uue praosti ja pmostikoxma
nõuikipgu liikmiete ametisss õnnis­tamine
piiskopi poolt. Juti. õp. H.
Lsaixeots, solist V. Tsili.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on
teij^äeviti kell 0-7.30 õpetaja
kodus. Muul ajaä kokkuleppel.
TORONTO KOLMAINÜ EESTI
EV.-LUT. USU KOGUDUS
mrik: 619 Sberboume St,
Toronto (Sherboumel allmaa-jaam
on k k t o kõrvel),
õpetaja O. Gnadenteich.
112 FallingbroGk Rd.,
Scarborough, Ont.
Telefon 698-7977 või 766-7853.
^ r Z - ^ v
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
YONGE. MEMORIALS LTD.
2ai9 Yojjge St, ToröEto 7
(Davisyille <& Eglintoni
; ; vahel)
48T-2147, õhtuti 447-1206
, Nigul Virro
Tänapäeval esineb maailmas üle
kolmekiimne tuhande roosisordi.
Varasematel aegadel olid roosid
hästi lõhnavad. Järgnes periood,
millal aretajate eesmärgiks oli
aretada suurte õitega, pikkade var­tega,
haigustele vastupidavaid lõh­natuid
roose. Meile nii meeldivad
iõhnavad rposid unustati. Viimas-,
tel aastatel on jälle asutud lõhna­vate
rooside aretamisele ja paljun­damisele.
Lehitseä;es puukoolide ja
rooside müügikohtade hinnakirju
näeme tihti, et 120 kuni 130 esita­tud
roosi hulgas leidub 20 kuni 30
hästi lõhnavat. Neid esineb teehüb-rüdide,
; floribundade, grandiflora-de,
väänrooside ja ka pargirooside
hulgas. Teehübriide on puhtav&rvi-iisi
ja ka üleminevate värvitooni­dega
sorte, sama näeme ka palju­de
(teiste rooside juures. McGredy
pooit 1976. a. aretatud oraanzh tee-hübriid
Margaret Trudeau ja 1974.
a. edukas suurte õitega TOOSE Per-fume
Delight on mõlemad hästi
lõimavad. Grändiflorade hulgas
väärib! lõhnavatest roosidest nime­tamist
roosa Camelot. Siin esineb
ka Ottawas Kanada Põllumajan-dust^
alitsuse katsejaamas aretatud
lõhnata aga talvekindel roosa Fla­mingo
Queen. Väänroosidei^t on
meeldiyalõhnaline lõhevärviline
America jt. Ploribundade hulgas
leidub samuti healõhnalisi ja pide­valt
õitsevaid sorte nagu Orange
Sensation jt. Pargirooside hulka
kuuluvad fcühnakindilad kibuvitsad
nagu näiteks rugosä hübriid veini-punäste
topeltõitega - meeldival
lõhnav Hansa. Siia kuuluvad ka
kord siivel õitsevad healõhnalised
1 kibuvitsad (Rosa rugosa mixed)
Nende punasest C vitamiini sisal
davast viljast tehakse teed ja kee
detakse maitsevat keedist. Kibu
vitsade tihe okastik ei meelita Jä­neseid
ja need talvituvad katma
tult suvilate külmemates piirkon­dades.-
Linna iluaias saame kasvatada
kõike erinevaid roose, kui valime
sobiva kasvukoha, väetame korra­likult,
teostame kahjurite ja hai
guste tõrjet ja hooUtseme, et roo
sid oleks talveks hä^ti mullaga
kaetud. •
Istutamiseks mulla ettevahnista
mkel eraldatakse pealmine vilja
Kas mullakilit (umbes 6 kuni 10
oUi), järgnev vähemviljakas või
segi vüjatu mullakiht eemalda­takse
(umbes 8 itoUi sügavuselt).
Kõlbmatu muld asendatakse hea
toitainerikka aia- või komposti-muilaga.
Väga raske ohutu savi-mulla
korral lisatakse liiva ja tur­vast,
üldiselt roosid kasvavad edu­kalt
ra^emätel muldadel. Lii{
cergetele Jüvamuldadele lisatakse
savikat mulda. Muld segatakse
kõigi lisanditega hästi läbi ja täi­detakse
kaevamisel tekkinud aule
kuhu hiljem siis roosipõõsas istu­tatakse.
Rooside isttitamisd: . . .
1. Lõikame need kuue tolli kõr­guseks.
Erandiks on vää,nroosid
iüvikroösid ja pargiroosid.
2. Paneme juured avarasse auku
(vähemalt 12 tolli siigav ja 12 toll
lai). Asetame need augus laiali.
3; Augud täidame mulaga ja
mulla vajutame tugevasti roosi-põõsa
ümber kinni.
4. Torontos ja põhjapool istuta­me
nü, et silmamispunkt (Bud
Union) jääb üks toll allapoole mul­lapinda.
Lõunapoolsetes pürkonda-des
jäetakse isegi silmamispunkt
maapinna peale ja väga karmis
kliimas pannakse see isegi sügava­male
kui üks toU.
5. Pärast istutamist kastame tu­gevasti
ja hiljem kordame seda
kord nädalas.
Esimesed kirjalikud andmed
rooside kohta on Manist, hiljem
Babülöoniast. Juutidel oli Jeruusa­lemma/
juures Talmudis roosiaed,
kreeklased kasvatasid roose iluju-malanna
Afdorite auks, roomlased
autasustasid teenekaid kodanikke
roosidega, võitjate päid ehiti roo-sipärgadega,
nendega kaunistati
elamuid jne. Hiljem esinesid roosid
aadlivapil. Eestis esinesid esime­sed
roosid kloostrite ja mõisate
aedades. VaJial-kodumaal kannist
kliimast hoolimata sammus roosi­de
kasvatus tõusuteed, neid kasva­tati
aedades ja ka parkides jm.
Tänapäeva uute rooside kaunite
värvide kombinätsioonidj küllaltki
sobiv sünse maa kliima ja rooside
meeldiv lõhn kindlasti tiivustavad
meid katsetama mõne uue roosiga.
y JUMALATEENISTUS icm
päjevai, 24. apririÜ kell 5 p. 1. Jut­lustab
Londoni Pauluse koguduse
õjietaja Enist Lootsma.
Büiiapäeval, 1. mail on BBiADiE-FÄEVA
JUMALATEENISTUS kell
1.30. JäiTgneb koosvübimine. .
õpetaja kõnetunnid õn iga kuu
teisel esmaspäeval kella 6—8 ki­riku
kantseleis, telefon 921-9417.
ESIMENE EELK KOGUDUS
HAMILTONIS
18 Victoria Avenue South
Hooldaja õpetaja: T. Nõmmik
501 Davisvüle Ave, Toronto, Ont.
M4S1J2: Tel. (1) 483-2478
Bühap., 24. apr. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS.
nõuavad kahti Eesti
Päevade peakamitees
Stokholmis tegutseva Eesti Ko-.
mitee Nai^sektsiooni peakoosolekul^
tõsteti üles küsimus, miks naisi
põle valitud 1980. a. Stokholmis toi­muvate
E. Päevade peakomiteesse.
Seal on ainult üliõpilaskonna esin­dajana
Maria Kiisk, kes korraldab
üliõpilaskonna osa.
Naissebtsiocn leidis, et see ole-külastas
I TÄtaia eOJiikmeline •""^^ f^^}- / ^ ^ ^ väärtuslikku
t „ - ; ^ : J i ^ ,™ T sa^a iwm.^!c* panust. Olukorda ei parandanud ka
nt ja mnfcmete kirikukoonde liik-'
med. Nad tutvusid linnaga ja võt­sid
osa jumaiateenistustesit Nevs-ki
(katedraalis ja Toomikirikus.
Viimases mti jutlustamise võima­lus
lÄe-Berliini ZeMendorfi
kiriku superintendent M. Kar-netskile.
Jutlust jtõlkis koguduse
iiifcmeile! Taäinna praositikonna
praost, konsistooriumi assessor,
Toomkiriku %etaja E. Hiisjärv.
TaMinnaiSt sõitsid Mr jkutegeäased
edasi Rüga ja sealt jäide ikoju ta^ STOKHOLM - „Teataja" aasta-gasi,
levitades kogemuste varal koosolek 21. märtsü s,a. valis uue
kimiitatud veine pKjpagaindaväi- 3^^^ Juhatus koosneb hari-det,
let usulisel tegevusel pole ^ ^ ' ^ Mi-, kultuuri- ja majandus-okupeeritud
Baltikumis mingit ^ " tegelastest. Samaaegselt on ju-iatooii
galeriisse
;Montreališ Eatoni süurkaubama-a
ehituses asuvasse kunstigale-isse
võeti kohn eesti kunstnüoi
Indel Rubergi tööd. Rubergi töid
bn ka seal väljas olnud ja need on
oma uudSe külmütustehnikaga
suurt tähelepanu leidnud. ^ '
nud E. Komitee ja REE poolt va
rem koostatud ja esitamisel pole­vat
olnud aega nende arutamiseks.
Naissektsioon võttis vastu seisuko­ha,
et nemad protestivad avalikult,
neile antagu üks abijuhataja kont
esindaja juurdevalimisega.
kitsemdust ega kontrolli.
ÖiewdMs
Jumalateenistus Hamiltonis pü­hapäeval,
24. aprülil leiab aset
kell l i hommikul, mitte muul ajal
nagu telikult eelmises lehes mär­gitud.;
hatüses es|indatud kõik eesti polii-tüised
demokraatlikud parteid
Esimeheks valiti dr. Joh. Unger-son
(moderäat), dipl. ins. M. Mat-hiesen
ja Joh. Mihkelson (sotsia
list) abiesimeesteks. Kirjatoimeta
jaks Adelaide Lemberg, vastutav-toimetajaks
agr. Ervin J. Nõmme-ra.
Juhatuse liikmeteks: Renate
Kaasik (vabariiklane), Kalju
.Nr. 30
fWIWIIIIHII I P
Nr. n
malefajad asyvad
treeningMSse
Nüüd, kus on saanud üldiseüit
teatavaks, et järgmised Ülemaa­ilmsed
Eesti Päevad toimuvad
Rootsis 1980. aastal, on Toronto
eesti maletajad otsustanud alus­tada
Eesti Päevadeiks treeaiing-tumüridega.
Esimene selline tur­niir
toimub Toronto Eesti Majas
neljapäeval, 5. maE algusega kell
7 õhtul ning see on ette näihtud
ainult eesti maletajaile. Korralda­jad
paluvad maletajail kaasa
võtta maJekellad ja - malendid
Teine iturniir toimub koos soom­lastega
neljapäeval, 19. miail kel
7 õlitul Toronto Eesti Majas
Osavõtjaile on ette näJiitud viis
15 minutilist mängu. Tumüridest
osavõtumaks on 18 aastastele ja
vanematele 1 dollar, noortele ta­suta.
Kõik maleihuvilised teretul
pud! .
TORONTO EESTI M A L E K L U B:
Monfeeali läSiedali I^itteimä©l. toimisad. äsja. skautide ja. gaidade
tälipäevad. Fildžl näeme ülilte gmppa osawtjaid tegevusrito
päeva lõpul.
..Kajaleidjate" lipr
lkoinn«a 22. aastapäev
,yRajaiteidjaite*' lipkom^ aasta­päev
ja ühtlasi ka Vänematepäev
toimusid 16. apr. Peetri kiriku
ruumes. Toodi lipud sisse ja süü-daiti
küünlad Südamliku, poorte-le
anisaadam ja .pühaliku palvu­se
pidas lipkonna hingekarjane
õp. Oskar Puhm. Lipk. vaineni
gdr. Ene Ruhge andis noortele
tulevikuks Icaasä mõtte: hooli
oma ligemisest armastusega.
Aasta tubÜDna hellakese ränd-auhimm
omandas seflilel aastal
Tiina Seimat, gaidide oma —
Linda Kivi. Parimalos salgaks osu­tus
„Päikesekürte" salk, juhiks
Kai Tüll. Parhna riiluna kohta ja­gasid
^Virvatuled" juht Vivian
Mägi ja „Linnutee" — Juht Ester
Mihkelson.: ; > ;
Hellakese kiitusekirja said: Tii­na
Sennalt ja Marina Van der
Veen. Gaidide jlditiistoja Vivian
Birk, Kaari Eistrat, Piret Jõge-da,
Kristina Kingisepp, Linda
Kolli, Linda Malsk ja Vivian Oder.
Parimaks õnnetaalri müüjaks
osutus TÜna Pämj^ii H3 õrnie-taalriga.
;•••;-:>
Juba teist aastat võistlevad lip­konna
üksused omavahed laulmi­sega
lipkonna auvanema Meeli-
Ann Tannerl poolt anineite.tud
rändauhinnale. Võistlus oli pinge­line
ja võitjaks tuli sellel aastal
helldcestepeie,,Sädemed'-.1^
auhind anti oile Vanematepäövaä. ^
Hediatote III j ä i ^ õiendasid:
Lisa Kaid, Rüna Kindlam, Anite
Kivi, Pia Kori, Ingrid Kängsepp,
Mari-Ann Kängsepp, Marina Van
der Veen. Hellakese l i järgu:
Tiina Jjomax. I järgu: Marika
Tamm ja Kristi Lüdig. Gaidide II
järgu: TÜna Tigane, Ghristine
Kingisepp, Vivian Oder, Piret Jõ-geda,
Vivian Birk.
Lipkonna tänu ja lugupidamise­ga
alatise abivalmiduse eest anne­tati
gaidide sõprusmärk pr. Ma­rie
Valgele.
,^Rajaleidjad'^tahistasid ka õp.
Oskar Puhmi 65. a. sünnjQpäeva
ja kinkisid temale kauni, eesti­pärase
nahkeseme ning ipT; M©&-
Palmipuude piihal, 3. apr. kont-sertjfumiailateenistušel
New Yorgi
Eesti Ev. Luteri Usu Kirikus
Lexington Ave. tähistati koguduse
õpetaja praost Rudolf Kiviranna
65. sünnipäeva, iniille puhul juma-lat£^
stusele oli kogunenud^
enam kui kolmsada /kogudušelii-get
ja külalist.
; Jumalateenistusel jutlustas
praost R. Kiviranna, altarit^ms-tiises
assisteerisid fcülalisõpetajad
Rudolf Troost Marylandist, Wal-ter
Koppermann Pem^ylvaniast
ja Elmar Kuusler; Kontsertosas
esinesid sopranid Lydia Keerd ja
Helmi Mändsalu ning tenor Hil­lar
Saareste. Koguduse segakoor
laulis helikunstnik Meta Noonku-ke
juhatusel.
Jumalateenistusele järgnes ak­tus
ja koosviibimine kohvilauas
kiriku saalis. Aktusefcooies andis
Alfred Skonberg linntiiennuilise
ülevaate E;udolf Kiviranna elukäi­gust
ja tööst koguduse ülesehita­misel:
Järgnesid paljud tervitu­sed.
. , ,
Aktusel esinesid ettekannetega
noored klaverüiunstnilsud Katrin
Kuuskne^V^i ja Erik Veski. Ko­guduse
segakoor laulis, koosvübi-ate
kaasiaulmisel, sünnipäeva;
laulu.
Peagu po<>lsada.: aastat _ Toron­tos
Soome: aukonsuliks olnud
Sven Stadivs siiri 6.. aprillil 77n
aastasena. Ta oli oma tegevusaja
jooksul ka sageli eestlaste üritus­tel
soomlaste esindajana.
Ta on sündinud 22. juulil 1899
Hämeenlinnas, sooritas oma
õpingud Soomes^ asus mõneks
aastaks Prantsusmaale ja sealt
1923. a. Kanadasse. Siin ta alus­tas
farmitöölisena Quebecis ja
Saskatchewanis, sellejärgi Gene­ral
Motors tööstuses. Kriisiajal
asus Montreali kus ta alustas
importäriga, (mis toimis ka
soomlastele garantiiandmišega
nende Kanadasse asudes. 1933: a.
ta asus Torontosse ja sai samal
ajal ka aukofisufli nimetuse. Sel­les
ametis ta' püsis üle 40 aas|a.
Tal on ohiud oskus eri soom­laste
gruppide organiseerimiseks
ühiseks tööks nagu Sooime abi
korraldamine II maailmasõja
ajal, mil Soomesse saadeti vilja,
ambulants ja hädavajalikke kau^
pu. Teenete eest Soomele, on talle
annetatud Vallgeroosi auanargi I
klassi rüiüMimärk.
Hanno Kompuse mälestusraamat
„Kustumata nälg kunsti järele..
on teoks saanud. Tänan kõiki or­ganisatsioone
ja üksikisikuid, kes
oma abi või
Jutlustab külalisena õp. Leo rik (liberaal), jur. Aleksander Sa
Leiv, Thunder Bay ja Sault Ste. gim, agr. lic. Kaarel Vahtras ja
Marie ,koguduste hingekarjane. | peatoimetajale agr. Aksel ~
(Eesti Demokraatliku Uniooni esi­mees).
Teataja, eesti kultuuri- ja polii­tika
ajaleht, iünub Stokholmis
kaks korda kuus.
väljaandmist toetasid. Nende pa­nus
võimaldas mitte ainult raama
tu ihnumist vaid ka Hanno Kom­puse
mälestusfondi loomist Eesti
Sihtkapital Kanadas juures meie
kujutavtaide vüjelemiše toetuseks.
Veelkordne tänu!
RAHEL OLBREI KOMPUS
ta Puhmilekjmbü nelke.
Möödunud aasitaJl loodi vaMii-gaididele
uus aste ^rändurid'',
keda kutsuti varemalt pika nime­ga
— „nooremad vanemgaidid".
EeÄkavalis^ osas esines^^
rite ,,Lmnut^" xaihjn toreda, To.
rontcs äinulaa<^ nukuteatriga,
mis on ^«Rajaleidjates'• t^uitše-nud
juba palju ažistaid. Samav
näidendiga oli esinetud ka Toron­to
Eesiti Lasteaias.
Gaidr1%n ,.TiüMnniid'' esteid
loo, kuidas gaidte Aafrikas; al­gas.
Gaida:ülma.,Virvat^
sid kaks 'laulu. Vanemgaidiä
„Virmsaais8d" esinesid naljaga:
lugu".
Tänu virkadele pereemadeile,
eesoteas pr. Niina Kivi'ga. toreda
kohvilaua eest. tJks edukas (töö­periood
on lipkoünal peaaegu sel­jataga.
Ees on veel jüiripäefv jä
siis — Suiirl€^grisse Kotkajärve­le
16.-^: juulini; ^^^^^^^^^^^
,,RAJAIJE3IDJAD''
TOETi
oma p
EKN-ule
95S Brpal
Torod
ESTO
Aktsia hind n
18 King S.
Torontij
Telefoni
õhti
©üSTi
endine
Otsib
Palutakse
YAJl
APSI
2 päeva m
septej
1. Ja 4. a. lä|
Koyal York
' noori
Mefistada
telJ
" ' l i T f*
GAASI
. TIHAN
PENS
tasuta sõit mj
randadesse j£
Glatharines, Oj
B.
Sobiv LEERI]
EES"
E K K „KUDI
MUtta
KRUNT
Lähem infol
PON^
; GMC
Suur väUl
BUl
PUFFI
(YorkdaleM
TELl
Teen
üle 20