0038a |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lfck4 Tänuavaldus Südamlik tänu kolgile sugulastele Ja sõpradele kes nll rohkearvuliselt osa võtsid meie kalli isa Jthannes Tertsi puusärk! panekust matusetalitusest ja meie raskest leinast Täname õpetaja O Pellot trööstiva jutluse eest ja hr A Sepat järelhüüde eest Veel kord südamest tänu rohkete kaunite lillede eest milledega kadunu hauaküngas ehiti LESK JA LAPSED -- 10% HINNAALANDUST KUULUTUSE ETTENÄITAMISEL— ISABElS Leathergoods & Gift Shop 530 St CLAIR W (Bathursti j) LE 7-52- 91 Eksklusiivsed daamide käekotid õhtukäekotid Nahkesemed: Rahataskud Kindad jne Imporditud KINKEESEMED iga sündmuse puhuks Daamide käekottide parandus HANDCUT CRYSTALWARE CO 21C Adelaide St W„ Toronto 1 Ont Tel: 361-567- 8 kodus — 532-811- 6 Oman suures valikus ilusat kristalli Sobiv kink Igasugusteks tähtpäevadeks Müük otse tööstusest hulgimüügi hindadega Lugupidamisega V Hanikat # ärf ttwm) fIa OjifAl TRPMEIa Tuka 714 85 ST CLAIR E Yonge —St Clair allmaaraud-teejaama juures 169 Danforlli Ave Toionto IIO 5-6- 25 1 Arstltühtede täitmine Koha peal silmade proovimine Suurim valik moodsaid raame Zelss' Punktal klaasid Soome suurkirjanik Aleksis Ki-- i pühendas oma romaani Seitse vend?" kirjutamiseks vähemalt kuus aastat (mõnede kirjandus-looliste arvamusel veelgi roh-kem) ja töötas selle enne trükki-andmist kolmel korral põhjalikult ümber Sellise süstemaatilise löö ja talendi sünteesina sa! meie ven-nasrahv- as teose mille väärtus pü-si- li läbi aegade ja millest peege-ldub ürgsonmelik hing ja nägu nii-sain- ? loomutruult nagu Sibeliuse muusikast ja Gallen-Kallel- a kuns-tist Kuiu romaan on kirjutatud suures ulatuses dialoogis hõlbus-tab see teose pääsemist raamatu-kaante vahelt teatrilavale ehkki see e i ole põhilaadilt eriti lavali-ne Selleks et panna Seitsme vcniu' võrdlemisi flegmaatiliselt kulgevat tegevustikku laval elama ja anda edasi osagi romaani eepi-lisest suurusest on tarvis väga viimistletud ja põhjalikult etteva-lmistatud lavastust Seetõttu tundus uskumatu jul gusetükina võibolla koguni res pektipuudusena oma ülesande vastu kui Eesti Rahvusteater Ka-nadas otsustas selle dramtiseerin-g- u lavale tuua ainult mõni nädal kestnud ettevalmistusega Ainult ime oleks võinud siin anda rahul-davad kunstilise resultaadi kuid imed on visad juhtuma — eriti olukordades kus lavastus hõlmab massistseene ja ilmastik takistab liiklust ninc soodustab külmetus-haigust Tulemusena jättis eten-dus laupäeva õhtul Toronto Ka-tor- ti auditooriumis kunstilise pet-tumuse Rudolf lipp oli annud teosest üheksa pildi näol päris os-kusliku läbilõike ja Riina Reinik lavastajana tegi oma parima et kasutada maksimaalselt situatsi-oonikoomikat ning tuua mitme-sugust- e efektidega vaheldust tihti staatilisusesse kalduvasse tege-vusse kuid viimistluse puudus ja ettevalmistuse pealiskaudsus and-sid end kõikjal silmatorkavalt tunda Osalised peale mõne üksiku erandi ei valitsenud küllaldase kindlusega oma teksti diktsioon jättis soovida ja külapoisid rah-vatantsijad ning teised massi-stseenide täitjad ei sulanud kül-laldaselt ühte põhiansambliga et luua veenvat ja tõetruud üldmul-jet Seitsme venna kehastajaist ei olnud kaugeltki kõik oma rolli ÜKSIKISIKU-J- A GRUPIREISID KOHALIKUD JA VÄLISMAISED WA 4-95- 38 OPTIK „SEITSE VENDA" VAJAB VIIMISTLUST desse vajaliku süvenemisega sis-seelanud ehkki need pakuvad suurepäraseid loomingulisi või-malusi ja me teame varasematest kogemustest et nende kehastajad on võimelised rohkemaks Kõik see viitab taaskordselt pigem üle-liigsele kiirustamisele kui võime-te puudumisele Etendus kaldus liialt venima ja paaris kohas ol-nuks soovitav teksti kärpida — 'I näiteks köstri kõnet vendade ja Toukola poiste lepitamiseks ehk-ki see manitsus oli allegooriliselt suunatud ka meie siinsele ühis-konnale kuhu on hakanud tekki- - ma lõhed niisama tühistel põhjus-- 1 1 tel 1i Lavastuse tugevaimaks küljeks'I oli lavapilt Artur Mihkelsoolt ja i Riho Randeselt mis aitas luua Soome tagamaade atmosfääri ja pakkus eriti põhjamaise maasti-ku osas silmale palju nauditavat Samuti oli tore ja ajastukohane riietus Marta Tiidolt Seitse ven-da olid oma õnnestunud grimmi ja parukatega väliselt väga huvi-- 1 tavad kujud ja lõid kohe eesriide kerkides paljulubava mulje Need ' ootused aga haihtusid peatselt kui algasid tekstilised komistu-sed mis just esimeses pildis eriti silma paistsid Laulud ja muusika oli soome ainetel loonud Roman Toi ja laul kõlas päris hoogsalt sest vendade ansamblis oli head häälelist materjali Robert Liini kandlcmäng aitas piltide valul säilitada meeleolu Seitsmest vennast olid mängu-liselt parimad Edgar Kink mõist-liku Aapona ja Rudolf Lipp im-pulsiivse ja vägivaldse Juhanina Mõlemil juhul oli aga rohkem te-gemist oma rutiiniliste kogemus-te rakendamisega kui millegi uue loomisega milleks on tanis kau-gelt rohkem tööd ja sisseelamist August Tomband terase Eerona oli parim väikeses unenäole rea-geerimise stseenis Jaan Lents oli vastuvõetav erakliku Laurina ja Heino Vellner Timona Rudolf Viinamägi oli kujult kõigiti sobiv turjaka Tuomana ja Jaan Kivisild mängis vagatsejat Simeoni Alfons Kammn oli käbe ja ener-giline köster ning Paul Kristal ra-hulik kohtumees Mäkelä Jüri Lipp Kissala Aapelina oli parajalt bravuurne ehkki ta ei annud väl-ja rüukuke tüüpi samuti nagu ei VABA EESTLANE kolnupSevaL 3 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 3 1965 Nr Moenäituse eel Moelooja kes esitanud oma kollektsioone Christian Dior'i ja Jaques FatrViga aaaaaaaaaaaaaaaaaar "" l KfaiSlaaaaaaaaaaaaaaa 77 f' I l W V WEiJäL'-- WF S taVaaraBa▼laam?r-?- Hi '- - ' ?a- - VA a '- -- iBBBBBBBBBBBi ]]]]]]]]]]HlA#w HiiiiiiHl jp jBaBBBBBBBBBBBBBBBJjJJJ] I L 1 F ? HiiiiiH h -- :I 1 tks modellidest Helve Susi Maja Põhja-Toronto- s kus elab ja töötab nimekas moelooja Ellen Peterson Jätab külastajale sisse astumisel kohe mulje et siin on tegemist kunstniku kauni koduga Ellen Peterson elav ja energiline daam on abielus lätlasena ninz nende kaks last õpivad praegu To-ronto ülikoolis Rõivastuskunst-- j nik annab mulle lühidalt ülevaate oma tegevuse käigust 1947 a ta alustas moejoonista-- misega töötades Juba a 1949 tipp couturieride all Saksamaal Sa-mal aastal võitis esimese auhinna õhtukleidiga „Dianr" 1930 a esitas onu modelle koos Jauues Fathi ja Christian Dio-rig- a Ellen Petersoni teine esimene auhind tuli edukale daamile 1950 a reisimantliga mida ta nimetab Muuseumi-esemeks- " — seepä-rast et stiil loodi 1949 a Ja võt-tis kaks aastat aega kuni looming sai patendi Ja võidi välja lasta 1950 a moenäitusele kus teda kohe haruldasena auhinnati Olles praegu kibedas etteval mistuses eelseisva moenäituse jaoks kus külalised saavad näha varasemat kuni kõige värskemate uudisteni näib Ellen Petersoni kodune elu täiesti segi lööduna Proovid modellide kelledeks osu-tuvad noored ja väga ilusad neiud õpetamine fotografeerimi-se- d tegeliku töö uute moodide valmistamise kõrval — pole ime et eraeluks ei jää palju aega üle Ellen Petersonile kui tunnustatud moeloojale varutakse kõige harul-dasemat materjali tööstustelt Seetõttu leidub ka moenäitusel koguni kleit millist riiet ainult mõjunud tõeliste külariiukukke dena teised Toukola küla poisid! hnitla Komi andis lavastuse üld-pilti erksa karakterilaigu Kaisa-na kuid Oss Riisma mustlase Mikkon3 mõjus pisut linnamehe-Ukun- a Vendade suure armastu-se Männiku Venla väikeses osas esines kindlalt Lya Alang Väikse-mates osades mängisid kaasa: Tiina Kaigas Ann-Mar- i Tamm Helle-Ma-e Jõgi IIo-M- ai Soots Kita Soots Anne Raun Heli Ottas Hel-le Naerismaa Marju Komi Piret Komi Allan Liik Silvia Reiman Jüri Laansoo Viktor Libe Heino Koll Rein Pajo Jaak Purje Kui-n- o Veskoja Mati Matsoo Ain Mi-chels- on ja Hans Orav Kaastege-vad olid ka Toronto Eesti Rahva-tantsijate Rühm 16-lükmeli-ses koosseisus ja pillimehed Robert Liin Hugo Elviku ja Jüri Jürnas Vahejutustused olid Riina Ilmar Külv et äBMBMaMl k ''H — kahes kleidis terves Kanadas Rohkelt vaeva Ja hiliseid töö-tunde seisab moenäituste taga ta korraldajaile ja eriti loomingu de-monstreerij-aile Ellen Peterson i avaldab et vanadekodu mõte oli tõukejõuks ta ohvrimeele liikvele panemisel et tõmmata hiiglaslik-ku töökoormat kui seda on moe-näituse tegemine taas oma õlga-dele Esinenud korduvalt hiilga vate tunnustustega varem on see arvatavasti 23-e- s moenäitus Ees-tist pärinevale ja elus kaugele jõudnud daamile Eesti Maja ruu-mides 7 veebr kl 4 pl saab ta looming kinnitama öeldut Ellen Petersoni näituste ajalugu Kanadas piirdub Järgnevaga: 1953 a moenäitus lätlastele kus ka eestlasi oli külalisteks 1957 a El-len Petersoni Intervjueeriti Tab-loidi- s teda tutvustati ainsa moe-kunstnikuna Kanadas 1959 a oli ta esimene näitus Cancer Society heaks millele järgnes 1960 ja 1961 a näitus sama organisatsi-ooni huvides Ellen Peterson loodab et ta töö ja seni võidetud tähelepanu tõt tu kaaseestlasi tuleb rohkearvu-liselt vaatama ta panust välis-maiselt tunnustatud moekunst-nikuna Tehkem nii ühe oma väärtusliku tütre pärast ja ka selleks et ta pole unustanud me vaeseid ega vanu VANCOUVERI EESTLASTE SELTSKONDLIKU TEGEVUSE KALENDER VEEBRUARIS Dr W G Black ja pr Nora Black — Reisimuljete õhtu 6 veebr Eesti kiriku aulas 6520 Oak St kl 8 õhtul Noorte Klubi — Koosolek kl 7 õhtul pühapäeval 7 veebr Eesti kiriku aulas Kell 8 õ Ene Falken- - berg: Portreemaali demonstratsi-oon Müüme maha Mäeotsa? Koos-olek talusse puutuvate küsimuste arutamiseks 9 veebr kl 8 õhtul Eesti kiriku aulas Eesti Seltsi peakoosolek — pü-ha- p 14 veebr 1965 kl 7 õ Eesti kiriku aulas E V 47 aastapäeva aktus — pühap 28 veebr kl 3 pi Eesti kiriku aulas Aktusekõne — Ervin Sööt New Yorki asus meie tunlnH Stokholmis elunev tsiviilinsener Enno Penno koos perekonnaga E Penno sai läinud aastal Rootsi-Ameerik- a Sihtasutuselt stipendiu-mi tutvumiseks USA-- s ehitusalas-t- e uurimistöödega Ta valis sel-leks tööks Universlty of Illinois Urbana linnas Iil Sinna jääb ta töötama pooleks aastaks Ottawa raport Kanada põllumajan-dus ummikus NORMAN CAMPBELL (Canadian Seene) — Madalad toiduhinnad ja vaesus põlluma-janduse piirkondades käivad Ka-nadas käsikäes mis valmistab va-litsusele palju muret Samal ajal kui põllumajanduse minister Hon Harrys Hays katsub põllu-- majandussaaduste hindasid tõsta et saavutada tasakaalu nende kaupade hindadega mis farmer I peab ostma — samal ajal muret-seb finantsminister Hon Walter Gordon tarbekaupade hindade in- - ucn31 iuiuu parast naiiaua met-sade minister Hon Maurice Sau-v-e kelle kompetentsi kuulub ka põllumajanduse üldine areng ajab eelmainitule lisaks asju oma liini kaudu ja kasub tõsta elustan-dardit vaesemates põllumajandu-se piirkondades mida ta nimetab maa läpasteks aguliteks Ja ei ole mingisugust kahtlust et Kanada maa piirkondades leidub räpaseid aguleid kus hariduslikud küsimu-sed ja teised elulised probleemid on lahendamata Minister Sauve märkis hiljuti et Kanada maapiirkondades elab 700000 kooliealist poissi ja tüdru-kut (üle viie aasta vanad) kes ei ole lõpetanud rohkem kui algkoo-li neli klassi ning ei ole pärast se-da jätkanud enam oma õpinguid See arv on paljudele rabavaks ül latuseks kuna need 700000 õpilast moodustavad ligemale 20% Kana-da kogu õpilaskonnast Allpool on esitatud mõningad faktid mis kõnelevad selget keelt farmide probleemidest Kanada farmid produtseerivad nüüd lige-male poole rohkem kui 15 aastat tagasi kuid samal ajal elab far-mides sadu tuhandeid inimesi vä-hem kui 15 aasta eest 1949 aastal kulus igal kanadlasel keskmiselt 244% sissetulekust toidu ostmi-- j seks 1963 aastal kulus selleks ai-Inu- lt 21% sissetulekust kuigi sis-- ( setulek oli ajavahemikul peaaegu I kahekordistunud Ajavahemikul ! 1949 aastast kuni 1963 aastani tõusid tarbekaupade hinnad üldi- - I selt 299% kuna koduloomadest ' I saadud produktid (liha või jne) j tõusid ainult 76% ja juurviljad! 196% j Need arvud ci anna esile kerki-nud probleemidest siiski veel täie-likku ülevaadet Toiduainete hin-dad on kerkinud peamiselt kül-mutamise pakkimise ja valmis 1 tehtud toiduainete tulemusena mis ei suurenda ühegi cendi võr-ra farmeri sissetulekut Oma tu-lusid on suutnud teataval määral il: j suurendada suured ja efektünea majandatud farmid kes jagavad j oma produktsiooni kulud paljude i üksuste vaheL Väikesed perekon- - naiarnuu seevastu on hädas ja kannatavad puuduse all Minister Sauve tõi esile ka veti teisi mõtlemapanevaid fakte 195L aastal elas Kanada maapürkonda des rohkem farmereid kui põnB majandusega mittetegelevaid is-ikuid Tänapäeval on aga olukord vastupidine Väljaarvatud kolm preeriaprovintsi leidub teistes provintsides maapiirkondade rohkem farmindusega mittetege-levaid piirkondi kui põllumajan-duses- t elavaid inimesi Maal elab üle 700000 põllumajandusega rait-tetegelev-at perekonda kes kuulu-vad madala sissetulekuga pere- kondade klassi ja ei teeni üle 3000 dollari aastas Paljud neist elavad linnade ümbruses asuvates farmi-de- s mis on pooleldi mahajäetud ning millede maad on jäänud teis-tele farmidele karjamaaks Minister Sauve on veendunud et hariduse andmine on tähtsa maks võitlusvahendiks vaesuse vastu Madal sissetulek ja vähene haridus on üksteisega tihedalt seotud Minister Sauve kriipsutab oma väiteid esitades teravalt alla et hariduse eest hoolitsemine kuu lub provintside kompetentsi Parlamendi istungjärgu kestel räägiti väga vähe farmide prob-leemidest Kanada farmides elab ainult väike osa Kanada valijatest ja need ei huvita eriti parlamen-diliikmeid Ja kui enne järgmisi parlamendivalimisi teostatakse uus valimispiirkondade jaotus siis jääb veelgi vähem valünispür-kond- i kus farmerite hääled pää-sevad maksvusele Eeltoodust tin-gituna ongi mõistetav miks Ka-nada valitsus on hakanud alla kriipsutama põllumajanduse täht-sust Kanadale Melbournels suri Fred Strand-ma- n jättes leinama kaks tütart kuna abikaasa oli surnud vare malt Kadunu isa Ernst Strand- - man endise riigivanema Otto Strandmani lellepoeg oli omal ajal tsaari armees orkestrijuhiks Asudes elama Kuresaarde rajas ta seal veinitööstuse Ta moodus-tas oma kodulinnas ka keelpillide orketri mida juhatas ning mis saavutas kohapeal laialdase po-pulaarsuse Kihelkonnale rajas ta mudaravila N Liidu okupatsioo-ni ajal rööviti temalt kogu varan-dus Ernst Strandman viibib praegu 90 aastasena Rootsis va-nadekodus kuna abikaasa asub Lääne-Saksama-al DE B0ERS AASTA VÄLJAMÜÜK Eksklusiivne skandinaavia mööbel 10—33 '3% hinnaalandusega NAIDISVALJAPANEKUD STIILID MILLE VALMISTA-MINE ON LÕPETATUD JNE PRAEGU ON TEIL HEA VÕIMALUS valida head Imporditud kvaliteetmööblit väljamüügi-hinnag- a DE BOEVS FÜRNITÜRE IMPORT LTD 5051 YONGE STn WILLOWDALE TEL 2221109 IMPORTERS OF EXCLUSIVE FURNITURE" Avatud: esmaspäevast reedeni 9— 9-- ni laupäeval 9—6--ni
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, February 03, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-02-03 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000009 |
Description
Title | 0038a |
OCR text | Lfck4 Tänuavaldus Südamlik tänu kolgile sugulastele Ja sõpradele kes nll rohkearvuliselt osa võtsid meie kalli isa Jthannes Tertsi puusärk! panekust matusetalitusest ja meie raskest leinast Täname õpetaja O Pellot trööstiva jutluse eest ja hr A Sepat järelhüüde eest Veel kord südamest tänu rohkete kaunite lillede eest milledega kadunu hauaküngas ehiti LESK JA LAPSED -- 10% HINNAALANDUST KUULUTUSE ETTENÄITAMISEL— ISABElS Leathergoods & Gift Shop 530 St CLAIR W (Bathursti j) LE 7-52- 91 Eksklusiivsed daamide käekotid õhtukäekotid Nahkesemed: Rahataskud Kindad jne Imporditud KINKEESEMED iga sündmuse puhuks Daamide käekottide parandus HANDCUT CRYSTALWARE CO 21C Adelaide St W„ Toronto 1 Ont Tel: 361-567- 8 kodus — 532-811- 6 Oman suures valikus ilusat kristalli Sobiv kink Igasugusteks tähtpäevadeks Müük otse tööstusest hulgimüügi hindadega Lugupidamisega V Hanikat # ärf ttwm) fIa OjifAl TRPMEIa Tuka 714 85 ST CLAIR E Yonge —St Clair allmaaraud-teejaama juures 169 Danforlli Ave Toionto IIO 5-6- 25 1 Arstltühtede täitmine Koha peal silmade proovimine Suurim valik moodsaid raame Zelss' Punktal klaasid Soome suurkirjanik Aleksis Ki-- i pühendas oma romaani Seitse vend?" kirjutamiseks vähemalt kuus aastat (mõnede kirjandus-looliste arvamusel veelgi roh-kem) ja töötas selle enne trükki-andmist kolmel korral põhjalikult ümber Sellise süstemaatilise löö ja talendi sünteesina sa! meie ven-nasrahv- as teose mille väärtus pü-si- li läbi aegade ja millest peege-ldub ürgsonmelik hing ja nägu nii-sain- ? loomutruult nagu Sibeliuse muusikast ja Gallen-Kallel- a kuns-tist Kuiu romaan on kirjutatud suures ulatuses dialoogis hõlbus-tab see teose pääsemist raamatu-kaante vahelt teatrilavale ehkki see e i ole põhilaadilt eriti lavali-ne Selleks et panna Seitsme vcniu' võrdlemisi flegmaatiliselt kulgevat tegevustikku laval elama ja anda edasi osagi romaani eepi-lisest suurusest on tarvis väga viimistletud ja põhjalikult etteva-lmistatud lavastust Seetõttu tundus uskumatu jul gusetükina võibolla koguni res pektipuudusena oma ülesande vastu kui Eesti Rahvusteater Ka-nadas otsustas selle dramtiseerin-g- u lavale tuua ainult mõni nädal kestnud ettevalmistusega Ainult ime oleks võinud siin anda rahul-davad kunstilise resultaadi kuid imed on visad juhtuma — eriti olukordades kus lavastus hõlmab massistseene ja ilmastik takistab liiklust ninc soodustab külmetus-haigust Tulemusena jättis eten-dus laupäeva õhtul Toronto Ka-tor- ti auditooriumis kunstilise pet-tumuse Rudolf lipp oli annud teosest üheksa pildi näol päris os-kusliku läbilõike ja Riina Reinik lavastajana tegi oma parima et kasutada maksimaalselt situatsi-oonikoomikat ning tuua mitme-sugust- e efektidega vaheldust tihti staatilisusesse kalduvasse tege-vusse kuid viimistluse puudus ja ettevalmistuse pealiskaudsus and-sid end kõikjal silmatorkavalt tunda Osalised peale mõne üksiku erandi ei valitsenud küllaldase kindlusega oma teksti diktsioon jättis soovida ja külapoisid rah-vatantsijad ning teised massi-stseenide täitjad ei sulanud kül-laldaselt ühte põhiansambliga et luua veenvat ja tõetruud üldmul-jet Seitsme venna kehastajaist ei olnud kaugeltki kõik oma rolli ÜKSIKISIKU-J- A GRUPIREISID KOHALIKUD JA VÄLISMAISED WA 4-95- 38 OPTIK „SEITSE VENDA" VAJAB VIIMISTLUST desse vajaliku süvenemisega sis-seelanud ehkki need pakuvad suurepäraseid loomingulisi või-malusi ja me teame varasematest kogemustest et nende kehastajad on võimelised rohkemaks Kõik see viitab taaskordselt pigem üle-liigsele kiirustamisele kui võime-te puudumisele Etendus kaldus liialt venima ja paaris kohas ol-nuks soovitav teksti kärpida — 'I näiteks köstri kõnet vendade ja Toukola poiste lepitamiseks ehk-ki see manitsus oli allegooriliselt suunatud ka meie siinsele ühis-konnale kuhu on hakanud tekki- - ma lõhed niisama tühistel põhjus-- 1 1 tel 1i Lavastuse tugevaimaks küljeks'I oli lavapilt Artur Mihkelsoolt ja i Riho Randeselt mis aitas luua Soome tagamaade atmosfääri ja pakkus eriti põhjamaise maasti-ku osas silmale palju nauditavat Samuti oli tore ja ajastukohane riietus Marta Tiidolt Seitse ven-da olid oma õnnestunud grimmi ja parukatega väliselt väga huvi-- 1 tavad kujud ja lõid kohe eesriide kerkides paljulubava mulje Need ' ootused aga haihtusid peatselt kui algasid tekstilised komistu-sed mis just esimeses pildis eriti silma paistsid Laulud ja muusika oli soome ainetel loonud Roman Toi ja laul kõlas päris hoogsalt sest vendade ansamblis oli head häälelist materjali Robert Liini kandlcmäng aitas piltide valul säilitada meeleolu Seitsmest vennast olid mängu-liselt parimad Edgar Kink mõist-liku Aapona ja Rudolf Lipp im-pulsiivse ja vägivaldse Juhanina Mõlemil juhul oli aga rohkem te-gemist oma rutiiniliste kogemus-te rakendamisega kui millegi uue loomisega milleks on tanis kau-gelt rohkem tööd ja sisseelamist August Tomband terase Eerona oli parim väikeses unenäole rea-geerimise stseenis Jaan Lents oli vastuvõetav erakliku Laurina ja Heino Vellner Timona Rudolf Viinamägi oli kujult kõigiti sobiv turjaka Tuomana ja Jaan Kivisild mängis vagatsejat Simeoni Alfons Kammn oli käbe ja ener-giline köster ning Paul Kristal ra-hulik kohtumees Mäkelä Jüri Lipp Kissala Aapelina oli parajalt bravuurne ehkki ta ei annud väl-ja rüukuke tüüpi samuti nagu ei VABA EESTLANE kolnupSevaL 3 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 3 1965 Nr Moenäituse eel Moelooja kes esitanud oma kollektsioone Christian Dior'i ja Jaques FatrViga aaaaaaaaaaaaaaaaaar "" l KfaiSlaaaaaaaaaaaaaaa 77 f' I l W V WEiJäL'-- WF S taVaaraBa▼laam?r-?- Hi '- - ' ?a- - VA a '- -- iBBBBBBBBBBBi ]]]]]]]]]]HlA#w HiiiiiiHl jp jBaBBBBBBBBBBBBBBBJjJJJ] I L 1 F ? HiiiiiH h -- :I 1 tks modellidest Helve Susi Maja Põhja-Toronto- s kus elab ja töötab nimekas moelooja Ellen Peterson Jätab külastajale sisse astumisel kohe mulje et siin on tegemist kunstniku kauni koduga Ellen Peterson elav ja energiline daam on abielus lätlasena ninz nende kaks last õpivad praegu To-ronto ülikoolis Rõivastuskunst-- j nik annab mulle lühidalt ülevaate oma tegevuse käigust 1947 a ta alustas moejoonista-- misega töötades Juba a 1949 tipp couturieride all Saksamaal Sa-mal aastal võitis esimese auhinna õhtukleidiga „Dianr" 1930 a esitas onu modelle koos Jauues Fathi ja Christian Dio-rig- a Ellen Petersoni teine esimene auhind tuli edukale daamile 1950 a reisimantliga mida ta nimetab Muuseumi-esemeks- " — seepä-rast et stiil loodi 1949 a Ja võt-tis kaks aastat aega kuni looming sai patendi Ja võidi välja lasta 1950 a moenäitusele kus teda kohe haruldasena auhinnati Olles praegu kibedas etteval mistuses eelseisva moenäituse jaoks kus külalised saavad näha varasemat kuni kõige värskemate uudisteni näib Ellen Petersoni kodune elu täiesti segi lööduna Proovid modellide kelledeks osu-tuvad noored ja väga ilusad neiud õpetamine fotografeerimi-se- d tegeliku töö uute moodide valmistamise kõrval — pole ime et eraeluks ei jää palju aega üle Ellen Petersonile kui tunnustatud moeloojale varutakse kõige harul-dasemat materjali tööstustelt Seetõttu leidub ka moenäitusel koguni kleit millist riiet ainult mõjunud tõeliste külariiukukke dena teised Toukola küla poisid! hnitla Komi andis lavastuse üld-pilti erksa karakterilaigu Kaisa-na kuid Oss Riisma mustlase Mikkon3 mõjus pisut linnamehe-Ukun- a Vendade suure armastu-se Männiku Venla väikeses osas esines kindlalt Lya Alang Väikse-mates osades mängisid kaasa: Tiina Kaigas Ann-Mar- i Tamm Helle-Ma-e Jõgi IIo-M- ai Soots Kita Soots Anne Raun Heli Ottas Hel-le Naerismaa Marju Komi Piret Komi Allan Liik Silvia Reiman Jüri Laansoo Viktor Libe Heino Koll Rein Pajo Jaak Purje Kui-n- o Veskoja Mati Matsoo Ain Mi-chels- on ja Hans Orav Kaastege-vad olid ka Toronto Eesti Rahva-tantsijate Rühm 16-lükmeli-ses koosseisus ja pillimehed Robert Liin Hugo Elviku ja Jüri Jürnas Vahejutustused olid Riina Ilmar Külv et äBMBMaMl k ''H — kahes kleidis terves Kanadas Rohkelt vaeva Ja hiliseid töö-tunde seisab moenäituste taga ta korraldajaile ja eriti loomingu de-monstreerij-aile Ellen Peterson i avaldab et vanadekodu mõte oli tõukejõuks ta ohvrimeele liikvele panemisel et tõmmata hiiglaslik-ku töökoormat kui seda on moe-näituse tegemine taas oma õlga-dele Esinenud korduvalt hiilga vate tunnustustega varem on see arvatavasti 23-e- s moenäitus Ees-tist pärinevale ja elus kaugele jõudnud daamile Eesti Maja ruu-mides 7 veebr kl 4 pl saab ta looming kinnitama öeldut Ellen Petersoni näituste ajalugu Kanadas piirdub Järgnevaga: 1953 a moenäitus lätlastele kus ka eestlasi oli külalisteks 1957 a El-len Petersoni Intervjueeriti Tab-loidi- s teda tutvustati ainsa moe-kunstnikuna Kanadas 1959 a oli ta esimene näitus Cancer Society heaks millele järgnes 1960 ja 1961 a näitus sama organisatsi-ooni huvides Ellen Peterson loodab et ta töö ja seni võidetud tähelepanu tõt tu kaaseestlasi tuleb rohkearvu-liselt vaatama ta panust välis-maiselt tunnustatud moekunst-nikuna Tehkem nii ühe oma väärtusliku tütre pärast ja ka selleks et ta pole unustanud me vaeseid ega vanu VANCOUVERI EESTLASTE SELTSKONDLIKU TEGEVUSE KALENDER VEEBRUARIS Dr W G Black ja pr Nora Black — Reisimuljete õhtu 6 veebr Eesti kiriku aulas 6520 Oak St kl 8 õhtul Noorte Klubi — Koosolek kl 7 õhtul pühapäeval 7 veebr Eesti kiriku aulas Kell 8 õ Ene Falken- - berg: Portreemaali demonstratsi-oon Müüme maha Mäeotsa? Koos-olek talusse puutuvate küsimuste arutamiseks 9 veebr kl 8 õhtul Eesti kiriku aulas Eesti Seltsi peakoosolek — pü-ha- p 14 veebr 1965 kl 7 õ Eesti kiriku aulas E V 47 aastapäeva aktus — pühap 28 veebr kl 3 pi Eesti kiriku aulas Aktusekõne — Ervin Sööt New Yorki asus meie tunlnH Stokholmis elunev tsiviilinsener Enno Penno koos perekonnaga E Penno sai läinud aastal Rootsi-Ameerik- a Sihtasutuselt stipendiu-mi tutvumiseks USA-- s ehitusalas-t- e uurimistöödega Ta valis sel-leks tööks Universlty of Illinois Urbana linnas Iil Sinna jääb ta töötama pooleks aastaks Ottawa raport Kanada põllumajan-dus ummikus NORMAN CAMPBELL (Canadian Seene) — Madalad toiduhinnad ja vaesus põlluma-janduse piirkondades käivad Ka-nadas käsikäes mis valmistab va-litsusele palju muret Samal ajal kui põllumajanduse minister Hon Harrys Hays katsub põllu-- majandussaaduste hindasid tõsta et saavutada tasakaalu nende kaupade hindadega mis farmer I peab ostma — samal ajal muret-seb finantsminister Hon Walter Gordon tarbekaupade hindade in- - ucn31 iuiuu parast naiiaua met-sade minister Hon Maurice Sau-v-e kelle kompetentsi kuulub ka põllumajanduse üldine areng ajab eelmainitule lisaks asju oma liini kaudu ja kasub tõsta elustan-dardit vaesemates põllumajandu-se piirkondades mida ta nimetab maa läpasteks aguliteks Ja ei ole mingisugust kahtlust et Kanada maa piirkondades leidub räpaseid aguleid kus hariduslikud küsimu-sed ja teised elulised probleemid on lahendamata Minister Sauve märkis hiljuti et Kanada maapiirkondades elab 700000 kooliealist poissi ja tüdru-kut (üle viie aasta vanad) kes ei ole lõpetanud rohkem kui algkoo-li neli klassi ning ei ole pärast se-da jätkanud enam oma õpinguid See arv on paljudele rabavaks ül latuseks kuna need 700000 õpilast moodustavad ligemale 20% Kana-da kogu õpilaskonnast Allpool on esitatud mõningad faktid mis kõnelevad selget keelt farmide probleemidest Kanada farmid produtseerivad nüüd lige-male poole rohkem kui 15 aastat tagasi kuid samal ajal elab far-mides sadu tuhandeid inimesi vä-hem kui 15 aasta eest 1949 aastal kulus igal kanadlasel keskmiselt 244% sissetulekust toidu ostmi-- j seks 1963 aastal kulus selleks ai-Inu- lt 21% sissetulekust kuigi sis-- ( setulek oli ajavahemikul peaaegu I kahekordistunud Ajavahemikul ! 1949 aastast kuni 1963 aastani tõusid tarbekaupade hinnad üldi- - I selt 299% kuna koduloomadest ' I saadud produktid (liha või jne) j tõusid ainult 76% ja juurviljad! 196% j Need arvud ci anna esile kerki-nud probleemidest siiski veel täie-likku ülevaadet Toiduainete hin-dad on kerkinud peamiselt kül-mutamise pakkimise ja valmis 1 tehtud toiduainete tulemusena mis ei suurenda ühegi cendi võr-ra farmeri sissetulekut Oma tu-lusid on suutnud teataval määral il: j suurendada suured ja efektünea majandatud farmid kes jagavad j oma produktsiooni kulud paljude i üksuste vaheL Väikesed perekon- - naiarnuu seevastu on hädas ja kannatavad puuduse all Minister Sauve tõi esile ka veti teisi mõtlemapanevaid fakte 195L aastal elas Kanada maapürkonda des rohkem farmereid kui põnB majandusega mittetegelevaid is-ikuid Tänapäeval on aga olukord vastupidine Väljaarvatud kolm preeriaprovintsi leidub teistes provintsides maapiirkondade rohkem farmindusega mittetege-levaid piirkondi kui põllumajan-duses- t elavaid inimesi Maal elab üle 700000 põllumajandusega rait-tetegelev-at perekonda kes kuulu-vad madala sissetulekuga pere- kondade klassi ja ei teeni üle 3000 dollari aastas Paljud neist elavad linnade ümbruses asuvates farmi-de- s mis on pooleldi mahajäetud ning millede maad on jäänud teis-tele farmidele karjamaaks Minister Sauve on veendunud et hariduse andmine on tähtsa maks võitlusvahendiks vaesuse vastu Madal sissetulek ja vähene haridus on üksteisega tihedalt seotud Minister Sauve kriipsutab oma väiteid esitades teravalt alla et hariduse eest hoolitsemine kuu lub provintside kompetentsi Parlamendi istungjärgu kestel räägiti väga vähe farmide prob-leemidest Kanada farmides elab ainult väike osa Kanada valijatest ja need ei huvita eriti parlamen-diliikmeid Ja kui enne järgmisi parlamendivalimisi teostatakse uus valimispiirkondade jaotus siis jääb veelgi vähem valünispür-kond- i kus farmerite hääled pää-sevad maksvusele Eeltoodust tin-gituna ongi mõistetav miks Ka-nada valitsus on hakanud alla kriipsutama põllumajanduse täht-sust Kanadale Melbournels suri Fred Strand-ma- n jättes leinama kaks tütart kuna abikaasa oli surnud vare malt Kadunu isa Ernst Strand- - man endise riigivanema Otto Strandmani lellepoeg oli omal ajal tsaari armees orkestrijuhiks Asudes elama Kuresaarde rajas ta seal veinitööstuse Ta moodus-tas oma kodulinnas ka keelpillide orketri mida juhatas ning mis saavutas kohapeal laialdase po-pulaarsuse Kihelkonnale rajas ta mudaravila N Liidu okupatsioo-ni ajal rööviti temalt kogu varan-dus Ernst Strandman viibib praegu 90 aastasena Rootsis va-nadekodus kuna abikaasa asub Lääne-Saksama-al DE B0ERS AASTA VÄLJAMÜÜK Eksklusiivne skandinaavia mööbel 10—33 '3% hinnaalandusega NAIDISVALJAPANEKUD STIILID MILLE VALMISTA-MINE ON LÕPETATUD JNE PRAEGU ON TEIL HEA VÕIMALUS valida head Imporditud kvaliteetmööblit väljamüügi-hinnag- a DE BOEVS FÜRNITÜRE IMPORT LTD 5051 YONGE STn WILLOWDALE TEL 2221109 IMPORTERS OF EXCLUSIVE FURNITURE" Avatud: esmaspäevast reedeni 9— 9-- ni laupäeval 9—6--ni |
Tags
Comments
Post a Comment for 0038a