1981-07-16-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 53 ^ VABA , EESTLANE -. fleljapäeval,. 16. - Thursday, Jüly 16,1981
B(y aiiii.iiii«ia
Lk. S
Änfs Kersoü]
IN MEMORIÄM [
Ants Eric Kersoni süda-lakkas
tuksumast 1. juulil; 4. juulil saadeti
ta Peetri kirikust oma viimsele
teekonnale suure leinajate kogu
poolt. \
Ants Kerson sündis Valgamaal
1918. a. Lõpetas H. Treffneri güm--
naasiumi 1^36. a., oli valitud kooli
Õpilaskonna vanemaks" kuigi ise oli
üks nooremaid lõpetajaid.
Astus 1936. a sügisel Tartu ülikooli
õigusteaduskonda ja samal
ajal EÜS-i, kus hiljem oli valitud,
eestseisuse ja Tartu üliõpilaskonna
. esinduse liikmeks. Vahepeal 1937—.
38 teenis sõjaväe sundaega kahurväes,
lõpetades aspirantide kursuse
Tondil lipnikuna. Lõpetas ülikooli
cum laude 1942. a. kevadel.
A;K-i alati korrektne käitumine,
solidaarsus sõpruses tasakaalukus,
mitmekülgne huvi ja erakordne
enesedistsip|iin^ ell jäänud märka-m^
ata ka juba ta kooli ja ülikooli
kaaslastele. Allakirjutanud oli üks
selle lähemaks tunnistajaks, eriti
mülise süstemaatsusega ta õppis
nn võõrkeeli kui ka laiendas oma
mitmekülgset silmaringi iseõppimise
teek Selle tulemusena ei olnud
temal kunagi vaja ennast pakkuda,
teda otsiti ja Ivajati — olgu
mitmete keelte tõlgina sõjarindel
või ettevalmistamaks teaduslikule
tööle õigusteaduskonnas. Aga po-liitüine
olukord sunais ta 1943. a.
suvel Soome, kus ta ühines soome-poiste
rügemendiga, JR 200 ja võttis
ohvitserina osa kõige raskematest
heitlustest Karjalas. Koos teiste
soomepoistega tuli ta 1944. a.
hilissuvel tagasi Eestisse kodumaa
viimasele kaitsele. Tema oli see,
kelle kätesse tagasltulles oli usaldatud
Eestist mõni nädal varem-saadetud
sini-must-valge lipp, sümboolselt
eesti ema |)oolt oma Soomes
võitlevale pojale, mis kandis
loosungit ,,Eesti auks, tuleviku pandiks".
Tem a ' kätes s e
ka öörahu seadns, mille järgi
öörahu algah just enne päikse
tõusu; pilvise ilmaga jälgida kui
naahrid hakkavad üles tõusma.
Ka järgmisel aastal, ilmus üks
i ^eedrioni Suvihari '81 kontsertaktusel esinesid sopran LMna Pui^e
I |a Amdires Raudsepp, MaveriE saatis Hillar Liitoja. • . •
I - Foto: Vaba Eestlane
Hiljuti toimus San Francisco piirkonna eesti organisatsioonide ja
hoidmiseks EELK koguduse esindajate koosolek. SeOest võtsid osa ka EOLL ja
see sobis kõige õiglasemalt. Jätku- ERKU kohapealsed esindajad ning EOLL Vanematekogu liikmeid. Koos- ^^^^j^g^ huviringid, kuid käsitöö-tegevu
Ainylcscscine ühiskond sšpriss©, k©®sföö |ci abivcalmidusega ,
Läinud laupäeval tähistasid Barrie ja Orillia linnade vahel Simcoe järve rannas oleva eestlaste suvi-äuskeskuse
elanikud oma maakodude asutamise 25. aastapäeva. 150 inimese ümber elasid kaasa ja mee-/
Wasld aega kui noortena asuti mahajäetud ranna-ala korrstama ja maju ehitama, esialgul suvilaiÖ, aga siis
eäaninid, mis miutusld juba talveMndlafe mStmekomisellseks,
Juubelipeo: puhul. pidas Oro vai- Juubeli puhul katsuti korrata va tööd saaks venitada kahe või
|a»sekretär" J.' Vihma ülevaatliku aastakümnete tagust tava — päik- kolme päeva peale, et saaks roh-kõne,
viies kuulajad läbi veerand- setõusuni lõbutsemist. Ametlikult kem jooki ja rikkalikku toitu. Ja
sajandi, peamiselt rõõmsamal poo- peeti vastu. selle juures ilmnes siiski, et kui
M ja ühistööga. Ta tõi näiteid Oro Heites pilgu" valla ajalehele mehed otse hinge eest rabasid töö-k
vallas kunagi ilmunud ajalehest ORO UUDISED" mille esimene tada, siis leidsid ometi naissooli-
^ ..ORO UUDISED", kus peegeldub number ilmus 4. nov. 1961, siis sed, et liiga vähe tehakse.
Ühe grupi eestlaste visadus, töökus avaneb kohe pilk aktiivsele selts-. : 15. juulil 1962 pandi maksma
ja kuna, asutajate hulgas oli roh- kondlikule tööle. Spordivõistlused
kesti hiiu sugu, siis ka nende väsi- olid täis hoos. Võrkpallivõistlused
niatu huumorimeel. Viimane ongi peeti Kui^isoo külaga ja võistlus
omane kogu selle eestlaste kesku- oli nii tasavägine, et kumbki pool
se elanikele. ei kaotanud, Järgmisel korral Oro
J. Vihma katsus võrrelda seda, võit oli täielik, sest vastasmees- number. Kuid siis ilmus järgmine
mis oli enne ja mis on nüüd. Seda kond polnud kohale tulnud. 10, okt.. 1969. Öeldakse, et uudi-võinuks
teha mõni vastava etteval- Laulukoori harjutused olid süs- sedi katkesid siis, kui valda tuli
teipaatiliselt igal laupäeva õhtul kutseline ajakirjanik (Ilmar Kül.
ja koori motoks oli: „Ta ela- vet)jä valla uudised hakati topma
gffl!" suuremas ajalehes (V^ba Eestla-
Käsitööring tegi töid isegi Oro ses). Selles numbris esineb uus
Algaastail oli palju tööd, aga ka valla „ekspordiks". Kalandusring tööjärk suvilate juures, milleks õh
laulu, nalja ja trallimist. töötas ülejäägiga, aiandusringi te.-.majade tõstmine. Esialgsed suvilad
Enamus algas oma elu, ehitas gevus seisis peamiselt tagamaadel hakati muutma soojuskindlamakš.
|a rajas oma kodu, perekonnad Ja produktiks olid õunad. Kurdetakse, et taigu tööd on läi-lasvasid
ja kõigil oli siht mille Vaba aega nauditi nädalalõppu- nud viimasel ajal väga kulukaks,
heaks töötada ja keie eest hoo- ^el, ka pühapäevadel hädavajalike Söök, viinad ja joogid^ lõpuks oli
litseda. töödega, talgul käimisega ja mit- nõudma J hakatud juba viinamarju-
Vahepeal on kasvanud uus ge^ mesuguste korrastustöödega mis gi! . .:
neratsioon ja selleaegseil lastel on ^^^^g^ ..°^f,.^^ f"^ märgitakse juba tulevi,
omakorda lapsed Nüüd on \|allas nädalalõpust' oh saunaskaik, ku projektma koigi majade uuesti
palju vanaemasid, vanaisasid, kes juurdelisatud pildil on näha üles tõstmist, et neile kelder alla
kunagi olid selles rannas veel noo- "^^^^ õllekastiga sauna minemas, teha, sest majas peab olema koht.
r-ed, kes peale väsitavat tööpäeva lõpupoolel aga mehed, kes arva- kuhu paigutada tühjad pudelid,
lõbutsesid hommikuni Nüüd on ^^^^ P^^^ ^^^^^ Vestle^ saab keldri ehitusega sis-perekonnad
rohkem omaette, vaik- ^õtta, mõni on ikka toonud! Hoo- se tuua nüsi pidi^stusi; nagu
selt hoiatatakse vähegi tugevama l^P"^ korraldati simman „Mar- keldri avamine,
hääle puhul: olge tasa, lapsed ma- ^^^"s. ; Kuid selle kõrval antakse väga
oavad! Eriti aktiivseks muutus ajakir- tarka nõuannet: kõik asjad lähe-
* Vallas on vahepeal palju alalisi janduslik tegevus järgmisel aastal, vad halvaks, raha nulliks, aga ost-elanikke,
kes elavad,seal aasta- ^^^^s kolm numbrit. Spördivai- ke ainult maad!
ringi oma ilusais kodudes. Esi- "^"^^"^ 1^^^ veelgi suuremaks, ka- Selles numbris on juba pere-mestena
said püsivaiks Oro ran- tenniseväljaku tegemine, kondlikke : teateid noorema põlve
na elanikeks Miina |a Juhan Soovitati juba hakata muretsema abiellumisist'. .
Lihlik. valget riietust. Ka kõik teised nn- jälle kulub kolm aastat järgmi-
Kunagi oli suvel tegevad mitmö- gid töötasid täiehooga. se numbri ilmumiseni. Siinai on
mistusega sotsioloog, saades väga
huvitavaid andmeid eestlaste pealehakkamisest
Kanadas oma kodu
ja maalapi järele püüdmisel.
sid võitlused ohvitserina veel väi- olek leidis üksmeelselt, et rahvusgrupp on valmis korraldama 1983. a.
jaspool ködumaadki, milles AK. Lääneranniku Eesti Päevi Ja tehakse vastav ettepanek EOLL üldkogu-teenis
kõrgema tunnustuse,.' mis le, mis tuleb kokku Seattles XV Lääneranniku Eesti Päevade -ajal.
ametlikult jäi aga tal saamata, ku- j „ ., . , ^ • .. .. , , „ j - v v i - / r i . Vi M . , : ' 1 ^ . 1 . na soda oh labi ]a kaotatud. 'Sam, al aial ^o^t^s^us tati •e siuta dai UiJd-- fordi u^h •k'o oh, kus oule ks rohkem kogule uue EOLL esimehe kandi- avarust ja parem ümbrus
Saksamaad A.K. ei olnud kaua. ^^^^^^ ^^^. ^^^^^^ Francisco
juba 1947. a. leiame teda Kanadas g^^^^. ^^-^^^^^ p^^^^^,
^ metsatöölisena,.vaatamata tema .
varasematele ettevalmistustele ja , koosoleku arvates tuleks iätkata
saavutustele. Aga juba noü esime- p^^iandis 1973. a. alustatud ideed
sü päevil on tal ot^us tehtud lope- j _ p^^^^^ ^^.^^^g^
nngi, kangakudumise, spordiringi
tegevus on soikunud. Juurde on
tulnud pensionäride klubi.
Kunagi tõmmati joon järveäärsete
ja maanteetaguste suvilate vahele,
viimast nimetati Karbikülaks.
Suuremaks sündmuseks, oli 9. teateid abiellumisist. Elu vallas
juunil vallavanema valimised, käib edasi, üldistest talgutöödest
Iga partei esitas oma kanditaa- enam lugu ei peeta, töötatakse
di ja algas kibe valimiskampaa- enam omaette. Ajalehes on näha
nia, mille aja jooksul saunas oli vaimsemat poolt, avaldatakse luu-õlu
ja viin kogu aeg saadaval, let ja üks „Suvine nädalalõpp
sööki kõigil laudadeL Ofol" lõpebki sõnadega: ,.Aga sõ-dutfo
raTaSmLTe t ä L t t s;e"'on'sa"anud'ör;" vana"all-lin: Valituks osutus eraettevõtjate par- ber, ela täna / Varsti oled päris
n ta LsrPäerde tete"^^^^^^^^ ^una järveäärses linnaosas 'e- esmdaja Martm Re.gam, kes vana / ei siis partid huvita / vaik-mku
lüesti Faevade teokssaami- , kõrcehifuspd ia äianud '"^suv ta."
sest, mulised toimusid SaB Fra„. ^^^f^l^t^.ig^'''*"^ '^^""^ ja lubadusi täita. ' See ajajärk näibki olevat saabu-ciscos.
•:
' o n tõusnud kõrgehitused ja ajanud l"^as täie energiaga oma kohustusi selt Orol suvita.^*
' maa väga kaUiks. hibadusi taita. ^ ^ näi
Tnapv QnnrfhvainV hnmmikiis^-d ^^g^^Stail käis ^^^W^^^
LpÄc c v^. ^^-^-r^-- rZ :;r; -ü likoEoelsi tim aPaä-eavlaadl jat oiomsauvgõut jadm eolnae- guNnüeüdda ojuleukbse lni agtäuh'.ipsõthamjuiss etkasa s kkook-- C'^ko^mn^oo'rt^ega^ o^n k^idu^- e h-it1u stek evraklims isMtametisnaek.ü U19a6 2.k oalm. s uu- ut vokiit.m a1n97e9 . (nSr.e e 8o) n Vilmalulass evkereelt är1i . .1.
kordselt Kanacias, see «^laa^oigub^ gu nädalapäevad koos uhkooh uhis- kutuleku sunmpaika s.o. Pohja-Ka- ^^da lööb jne. Need kelle "^^ja. Vahepeal oli olnud kartus, Vihma jumalagajätu number, kui
liforniasse. kohta öeldi et tööd sa ei jaksa vmajad tehakse liiga kiiresti vai- ta Oro lossi ära müüs ja Torontos-
Ajaliselt pooldati 4. juuli ümb- ^^j^^ aga kuidas sa juua jaksad--Ä^j^^^
süsteemide erinevuse ja vajaliku ^igmutes.
keeleoskuse tõttu pea keegi teine
selleaegne eesti jurist vaevalt söandas
mõeldagi. Kanada metsadest
saatis ta kirja Hamburgi Balti ülikoolile,
paludes tõendit Tartu ülikooli
õigusteaduskonna õppekava
kohta, Kanadas ülikoolile esitamiseks.
Iseloomustavalt A.K-le, kir-
See on erit*i 1ü he•n davalt mõ•ji/m mud ^"s^- 19^3. a, langeb Ameenka Ise- . .^^ ^^^^^ VP« teha. Uhe taigu puhul olid Oro ela-meie
noortele ja silmapaistvalt , .«.^.^x^, 'i.^^ oo enam. .loovad veel need. Kes . . . ^. r j •. ,
tost. nudJ TE.e*st-i PTTäC"e vadJ est/ osavo-it-- seisvus,pae-v 'esm^ aspäevale, • im is enne kvu„„naagmi emi jionnonnnurdi . AAgana ttoöon nikud juba mi .k aaMsa egsed, x eit - tek- . . ^ . . . võimaldab suuremaid üritusi kor- „: i^ar. Vnnaoi Om ^^"^ lühiajaline streik, kus nouti palate,
arvu noorema generatsioom n , c J . KesiaD eoasi, see ei Kao Kunagi uro . . y , .y , 8 raldada nädalalõpus. Seda ei Pee- ^^j^j^^g^ ja Oro vald ei saa kunagi ^^"^^^^^^°^^"Sim^^^
tud aga eriti tähtsaks, ' valmis ga õhujahutust,V pikeniat t^^
Selles saatesõnas ta nendib, et
Oro vald on täielikult muutunud,
sellest ajast kni siia asusime.
Uus generatsioon on peale
keske^r kasvanud. i
Enamus leidis, et tuleks tagas! k^^na viimasel ajal on Eesti Päe- "Kokkuvõttes ^5 aasta järele tihedamat ja pikemat õllejoo- Need, kes kunagi k^^ rajasid,
minna Müls College Campusse, mü-^ vade raames laulupeod ja mmid ygj^g praegu öelda et elu läbgb'"^^^^ "^"S^^P^"^^- Kuna kuuma il- peret kasvatasid ja suvilaid ehitajale
lisatud mälu järgi üleskirjutus lest 1975. a. kujunes hubane eesti suuremad rahvapeod toimiimud g^asi ainuft erineva elustiiliga kui ^^^^ streikijatel raske plakati- sid, on muutunud yälisclt ja sise-oli
mi täppis, et sbe sai tõendiks linn looduslikult nauditavas omaette nädala keskel aina'kasvava osa- ^li algaastail Oro vallas on tehtud ^"^"S' ^iis sõlmiti üsna kii- miselt. Edasi kestab veel sünnipäe-miljöös.
Enne lõppotsuse langeta- võtjate arvuga. pajju tööd armastusega nälja saa-^^^^^ kokkulepe-ja pudelid toodi vade ja perekondlike/tähtpäevade
mist soovitati snski veel ringi vaa- Tehti ka ettepanekuid Eesti Päe- tel ja see töö ei olnud'kunagi ras- ^^^i'^- Vahepeal kerkis talgutööHs- pühitsemine, kui ;ka mim
data uute võimaluste leidmiseks, vade kava lühendamiseks, milliseid ke. Alati on olnud lõbusaid^ kuid poolt ka nõudeid, kas ühe päe- on soikunud.: ; ^^^/^
eriti mainiti maailmakuulsat Stan-^ ^^^^^^^ ei pooldanud. Vastupidi nende kõrval ka kurbi hetki. — : ^ ; • ' l - r - v .
• • •• • •, —.—• • • •• leiti, et näiteks teatri- ja filmieten-. Aga sellist ei^stlaste gruppi ei lei-
Balti ülikoolile 'selle kohta, mis
Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppekava:
oli olnud Eesti Vabariigi
viimasel aastal. Iseloomustav on
A.K-le, et enesele majanduslikult
ülikoolis õppimist võimaldada, Õppis
ta ära keevitamise, kuid peagi
sai temast see, kes teistele keevitamist
õpetas. Ta^;lõpetas Osgoode
Hall Law Schooli 1957. a., olles esimene
eesti jurist kes seda tegi ning
Kanadas esimene eestlasest täieõiguslik
advokaat Torontos. Kanada
eestlaste v,pealinnas", kus oma:
eesti advokaadi järgi oli absoluutselt
asendamatu- vajadus. Ta oU ka
esimene eestlasist, kellele anti
Q.C, (Queen's Councel) tiitel, 1971.
a. jaanuailis. \
A.K-ni osa Toronto eesti ühiskonnas
op tästi tuntud. Vähe on suuremaid
eesti organisatsioone, mülis-tele
poleks ta põhikirja koostanud
või miUedele poleks ta andnud- ju-
,riidilist nõu või .olnud juriskonsul-diks
kuni oma vnmaste elupäevadeni.
Olgu nim^etada vaid Toronto
E. ühispank, E. Kirjastus Kanadas,
Tartu College, E. Kunstide
Keskus — ja Seedrioru. Ta oli ELK
esimeses juhatuses, esimees A.
Weileri kõrval, abiesimehcks ja
esimene .abiesimees, õieti esimene
andja ja asjaajaja, tihti tasule f"''^^, '^^^^'''^ Joimuma mitmel
Üldse mitte mõeldeski. korral, andes võimalusi päevadest
A.K.ga pole kaotatud mitte ainult "s^vStJaile sobiva aja valimiseks.
rahvusliku meelega südames ja
tõe ja õiguse eest võitlev eestlane,
vaid ka unustamatu isiksus ja ees- Eesti Sihtkapital Kanadas
du kusagil, kus üks aitab üht,
teine teist. SelBes vallas on eriline
vaim, mis ühendab ja inimesed
tunnevad, et nad kuuluvad
ühte perekonda.
See on ainulaadne eestlaste suvituskoht
oma ürituste; ettevõtmiste
USÄ kardab Lääifie-Eur©©pa v^ne e!i5|y
alla sattumist
kuju. Nagu paljud järelhüüdedki Annetused, testamendi-pärandused iaTr^; j ; ; ; i m i s ; ^ 7 \ u y on Taht- ^ , f
. A l ^^^r^A^niA in^^o VoKoc+i,o • öi / f AA * 1 V organiseerimisega, KUS on vaiitr vahelisse tuuletombesse. Oslos avaldatakse, et USA on katsunud aval-seda
loendasid, temas kehas us ja mälestusfondid on tulumaksu- 5 - ^.^^,^00 ühtekuulu- ^ada Norrale survet oma gaasitoodanffu suurendamiseks Põlamerel et
eeskuju töökusest, hoolsusest, täp- vabad. Suunake oma annetused • .uivoimiHns Selle eeskuiu- ? 1? f suurendamiseks Fojamerel et
. , + T ^ - i 1 ^ A o Vt • . • ja abivalmidus, oeiie eesK^^^^^^ Laane-Euroopa voiks sealt rohkem gaasi saada ja ei muutuks sõltu-susest
ja visadusest. Koik, kes teda noortele ja teistele eesti organisat- ]i],i,usega võivad Oro eestlased uh- ^^ks N Ludust s ^ ^ ""^^
tundsid, on jäänud seUe tunnista- sioonidele ked olla oma tööle ja saavutustele.'
jaiks. Tema iga sõna või lubades EestS SiSitkapital Kanadas Kuid Gro vald on jäänud kõigile Ühendriikide Oslo saadik on tea- ne^Euroopasse ehitatav gaasijuht-oli
kui kaljusse raiutud. Tema oma |^audu tulumaksuvaba kviitungi armsaks, siit on kõigile jäänud ilu- tanud J^orra; õli- ja energiaminist- mestik 80-ndate aastate lõpul
isiksusega tõestas, et ainult tead- g^amišeks. -— Eesti Maja, 958 said mälestusi. n-^ WacVi^r^rrfAn AAIOK i^wrou n^ o i r c Tr^i» . . j , > io
mistcst on vähe. teadmiste õieti ja Broadview Ave. Toronto,' Ont.
õigel vüsü ja kohal rakeiidamine
on, mis on tähtis ja seda ei saa il-iha
enesedistsipliinita: Sellist täpsust
ja ka kõige keerulisem atele
olukordadele lahenduse leidmist
Võib saavutada aiiiültpücäajalise
hoolika ja visa ettevalmistuse, mit-meldilgse
siiniaringl'ja vankuma-tu
tõe otsimise läbi. Sellise isiksusena
elab A.K, edasi meie keskel
— otse legend oma eeskujuga kõigile.
Leinavad abikaasa, tütar, õde,
valitud esimees, RVN-s. üldvali- sugulased, koolivennad, sõjakaas-
M4K 2R6
>aoocc»o«n»o«a»(^a»o«»o«B»o«B>o«a>ooi><><a>*'<>^i*<
Pallmd eestlased majaomamikiid
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
riie, et Washington ootab Norralt peaks valmima,
oma senise õli- ja gaasipoliitika USA suhtub kritiseerivalt ka
muutmist, ühendriikide arvates gaasilepingugaN. Ludule antava-
"1 peaks Norra rakendama Põhjame- tesse majaduslikessa* kasudesse.
krantide ümber.
B. MSTIMÄGI, tel. 759-6424
I-!8?/Bnthnrst St., 4 kord
^Bafhurst-St Clair)
Telefon kontoris 653-7815 jffi
res uusi gaasivälju, kuid sellease-mel
on Norra valitsus pannud rohkem
rõhku õlitoodangule.
õliminister Arvid Johanson on
siiski teinud selgeks, et Norra ei
lase endale sel viisil survet avaldada
mistel Kanadas 1952. a. sai A.K
kõigis kandidaatidest kõige roh-lased,
EÜSri pere,", akadeemilised
tuttavad, kaasjuristid, lugematud
kem h^ääii. Hiljem oli ta palju kor- sõbrad — ja Toronto eesti ühiskond.
Ants, meie kõigi viimane sõna
Suile on — täname! Mälestus
di valimiste peakomitee esimees
tunnustus ta täpsusele, korrektsu
sele ja usaldatavusele. Paljude
eestlaste usaldatav juriidiline nõu
Sinust elab veel väga kaua.
Karl Äun
auruga „steamcleaning"
HEL. ERIK LOKUI^ 447-98S4
majade juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage - J. METUJ?! 225-328^
Washington arvestab, et suured
gaasivarude saatmised Lääne-Eu-rööpasse
tugevdavad märgatavalt
N. Liidu majanduslikku olu-
^korda.-'';-
Kui Norra välisminister Knut
ja et valitsuse plaanid täidetakse Frydenlund äsja külastas Lääne-nagu
on kavatsetud. Norra valit- Saksamaad, siis ka läänesakslased
sus ei kavatse alustada Bergenist avaldasid soovi Põhjamere gaasi
põhjapool asetsevate suurte gaasi- saamiseks võimahkult suurtes ko-varumite
kasutamist enne kui tu- gustes. Bonni arvates on N.Liidu-leval
aastakümnel. ga tehtaval kokkuleppel süski hoo-Üliendnikide
nõudmise taga on pis teine iseloom kui -Wa.shington
otsesed suurriigi huvid. Washin?- seda näeb.
ton.kardab. et Lääne-Saksa ja tei- Lääne-Ssksamaal hinnatakse > ka
sed Lääne-EurooDa riigid muutu- kokkulepne ooliitilist väärtust, kuvad
oma enerigavajadusega sõltu- na see edendaks ida ja lääne vahe-vaiks
N. Liidust, kui Siberist. Lää-list koostööd. •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810716 |
Description
| Title | 1981-07-16-05 |
| OCR text | . 53 ^ VABA , EESTLANE -. fleljapäeval,. 16. - Thursday, Jüly 16,1981 B(y aiiii.iiii«ia Lk. S Änfs Kersoü] IN MEMORIÄM [ Ants Eric Kersoni süda-lakkas tuksumast 1. juulil; 4. juulil saadeti ta Peetri kirikust oma viimsele teekonnale suure leinajate kogu poolt. \ Ants Kerson sündis Valgamaal 1918. a. Lõpetas H. Treffneri güm-- naasiumi 1^36. a., oli valitud kooli Õpilaskonna vanemaks" kuigi ise oli üks nooremaid lõpetajaid. Astus 1936. a sügisel Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja samal ajal EÜS-i, kus hiljem oli valitud, eestseisuse ja Tartu üliõpilaskonna . esinduse liikmeks. Vahepeal 1937—. 38 teenis sõjaväe sundaega kahurväes, lõpetades aspirantide kursuse Tondil lipnikuna. Lõpetas ülikooli cum laude 1942. a. kevadel. A;K-i alati korrektne käitumine, solidaarsus sõpruses tasakaalukus, mitmekülgne huvi ja erakordne enesedistsip|iin^ ell jäänud märka-m^ ata ka juba ta kooli ja ülikooli kaaslastele. Allakirjutanud oli üks selle lähemaks tunnistajaks, eriti mülise süstemaatsusega ta õppis nn võõrkeeli kui ka laiendas oma mitmekülgset silmaringi iseõppimise teek Selle tulemusena ei olnud temal kunagi vaja ennast pakkuda, teda otsiti ja Ivajati — olgu mitmete keelte tõlgina sõjarindel või ettevalmistamaks teaduslikule tööle õigusteaduskonnas. Aga po-liitüine olukord sunais ta 1943. a. suvel Soome, kus ta ühines soome-poiste rügemendiga, JR 200 ja võttis ohvitserina osa kõige raskematest heitlustest Karjalas. Koos teiste soomepoistega tuli ta 1944. a. hilissuvel tagasi Eestisse kodumaa viimasele kaitsele. Tema oli see, kelle kätesse tagasltulles oli usaldatud Eestist mõni nädal varem-saadetud sini-must-valge lipp, sümboolselt eesti ema |)oolt oma Soomes võitlevale pojale, mis kandis loosungit ,,Eesti auks, tuleviku pandiks". Tem a ' kätes s e ka öörahu seadns, mille järgi öörahu algah just enne päikse tõusu; pilvise ilmaga jälgida kui naahrid hakkavad üles tõusma. Ka järgmisel aastal, ilmus üks i ^eedrioni Suvihari '81 kontsertaktusel esinesid sopran LMna Pui^e I |a Amdires Raudsepp, MaveriE saatis Hillar Liitoja. • . • I - Foto: Vaba Eestlane Hiljuti toimus San Francisco piirkonna eesti organisatsioonide ja hoidmiseks EELK koguduse esindajate koosolek. SeOest võtsid osa ka EOLL ja see sobis kõige õiglasemalt. Jätku- ERKU kohapealsed esindajad ning EOLL Vanematekogu liikmeid. Koos- ^^^^j^g^ huviringid, kuid käsitöö-tegevu Ainylcscscine ühiskond sšpriss©, k©®sföö |ci abivcalmidusega , Läinud laupäeval tähistasid Barrie ja Orillia linnade vahel Simcoe järve rannas oleva eestlaste suvi-äuskeskuse elanikud oma maakodude asutamise 25. aastapäeva. 150 inimese ümber elasid kaasa ja mee-/ Wasld aega kui noortena asuti mahajäetud ranna-ala korrstama ja maju ehitama, esialgul suvilaiÖ, aga siis eäaninid, mis miutusld juba talveMndlafe mStmekomisellseks, Juubelipeo: puhul. pidas Oro vai- Juubeli puhul katsuti korrata va tööd saaks venitada kahe või |a»sekretär" J.' Vihma ülevaatliku aastakümnete tagust tava — päik- kolme päeva peale, et saaks roh-kõne, viies kuulajad läbi veerand- setõusuni lõbutsemist. Ametlikult kem jooki ja rikkalikku toitu. Ja sajandi, peamiselt rõõmsamal poo- peeti vastu. selle juures ilmnes siiski, et kui M ja ühistööga. Ta tõi näiteid Oro Heites pilgu" valla ajalehele mehed otse hinge eest rabasid töö-k vallas kunagi ilmunud ajalehest ORO UUDISED" mille esimene tada, siis leidsid ometi naissooli- ^ ..ORO UUDISED", kus peegeldub number ilmus 4. nov. 1961, siis sed, et liiga vähe tehakse. Ühe grupi eestlaste visadus, töökus avaneb kohe pilk aktiivsele selts-. : 15. juulil 1962 pandi maksma ja kuna, asutajate hulgas oli roh- kondlikule tööle. Spordivõistlused kesti hiiu sugu, siis ka nende väsi- olid täis hoos. Võrkpallivõistlused niatu huumorimeel. Viimane ongi peeti Kui^isoo külaga ja võistlus omane kogu selle eestlaste kesku- oli nii tasavägine, et kumbki pool se elanikele. ei kaotanud, Järgmisel korral Oro J. Vihma katsus võrrelda seda, võit oli täielik, sest vastasmees- number. Kuid siis ilmus järgmine mis oli enne ja mis on nüüd. Seda kond polnud kohale tulnud. 10, okt.. 1969. Öeldakse, et uudi-võinuks teha mõni vastava etteval- Laulukoori harjutused olid süs- sedi katkesid siis, kui valda tuli teipaatiliselt igal laupäeva õhtul kutseline ajakirjanik (Ilmar Kül. ja koori motoks oli: „Ta ela- vet)jä valla uudised hakati topma gffl!" suuremas ajalehes (V^ba Eestla- Käsitööring tegi töid isegi Oro ses). Selles numbris esineb uus Algaastail oli palju tööd, aga ka valla „ekspordiks". Kalandusring tööjärk suvilate juures, milleks õh laulu, nalja ja trallimist. töötas ülejäägiga, aiandusringi te.-.majade tõstmine. Esialgsed suvilad Enamus algas oma elu, ehitas gevus seisis peamiselt tagamaadel hakati muutma soojuskindlamakš. |a rajas oma kodu, perekonnad Ja produktiks olid õunad. Kurdetakse, et taigu tööd on läi-lasvasid ja kõigil oli siht mille Vaba aega nauditi nädalalõppu- nud viimasel ajal väga kulukaks, heaks töötada ja keie eest hoo- ^el, ka pühapäevadel hädavajalike Söök, viinad ja joogid^ lõpuks oli litseda. töödega, talgul käimisega ja mit- nõudma J hakatud juba viinamarju- Vahepeal on kasvanud uus ge^ mesuguste korrastustöödega mis gi! . .: neratsioon ja selleaegseil lastel on ^^^^g^ ..°^f,.^^ f"^ märgitakse juba tulevi, omakorda lapsed Nüüd on \|allas nädalalõpust' oh saunaskaik, ku projektma koigi majade uuesti palju vanaemasid, vanaisasid, kes juurdelisatud pildil on näha üles tõstmist, et neile kelder alla kunagi olid selles rannas veel noo- "^^^^ õllekastiga sauna minemas, teha, sest majas peab olema koht. r-ed, kes peale väsitavat tööpäeva lõpupoolel aga mehed, kes arva- kuhu paigutada tühjad pudelid, lõbutsesid hommikuni Nüüd on ^^^^ P^^^ ^^^^^ Vestle^ saab keldri ehitusega sis-perekonnad rohkem omaette, vaik- ^õtta, mõni on ikka toonud! Hoo- se tuua nüsi pidi^stusi; nagu selt hoiatatakse vähegi tugevama l^P"^ korraldati simman „Mar- keldri avamine, hääle puhul: olge tasa, lapsed ma- ^^^"s. ; Kuid selle kõrval antakse väga oavad! Eriti aktiivseks muutus ajakir- tarka nõuannet: kõik asjad lähe- * Vallas on vahepeal palju alalisi janduslik tegevus järgmisel aastal, vad halvaks, raha nulliks, aga ost-elanikke, kes elavad,seal aasta- ^^^^s kolm numbrit. Spördivai- ke ainult maad! ringi oma ilusais kodudes. Esi- "^"^^"^ 1^^^ veelgi suuremaks, ka- Selles numbris on juba pere-mestena said püsivaiks Oro ran- tenniseväljaku tegemine, kondlikke : teateid noorema põlve na elanikeks Miina |a Juhan Soovitati juba hakata muretsema abiellumisist'. . Lihlik. valget riietust. Ka kõik teised nn- jälle kulub kolm aastat järgmi- Kunagi oli suvel tegevad mitmö- gid töötasid täiehooga. se numbri ilmumiseni. Siinai on mistusega sotsioloog, saades väga huvitavaid andmeid eestlaste pealehakkamisest Kanadas oma kodu ja maalapi järele püüdmisel. sid võitlused ohvitserina veel väi- olek leidis üksmeelselt, et rahvusgrupp on valmis korraldama 1983. a. jaspool ködumaadki, milles AK. Lääneranniku Eesti Päevi Ja tehakse vastav ettepanek EOLL üldkogu-teenis kõrgema tunnustuse,.' mis le, mis tuleb kokku Seattles XV Lääneranniku Eesti Päevade -ajal. ametlikult jäi aga tal saamata, ku- j „ ., . , ^ • .. .. , , „ j - v v i - / r i . Vi M . , : ' 1 ^ . 1 . na soda oh labi ]a kaotatud. 'Sam, al aial ^o^t^s^us tati •e siuta dai UiJd-- fordi u^h •k'o oh, kus oule ks rohkem kogule uue EOLL esimehe kandi- avarust ja parem ümbrus Saksamaad A.K. ei olnud kaua. ^^^^^^ ^^^. ^^^^^^ Francisco juba 1947. a. leiame teda Kanadas g^^^^. ^^-^^^^^ p^^^^^, ^ metsatöölisena,.vaatamata tema . varasematele ettevalmistustele ja , koosoleku arvates tuleks iätkata saavutustele. Aga juba noü esime- p^^iandis 1973. a. alustatud ideed sü päevil on tal ot^us tehtud lope- j _ p^^^^^ ^^.^^^g^ nngi, kangakudumise, spordiringi tegevus on soikunud. Juurde on tulnud pensionäride klubi. Kunagi tõmmati joon järveäärsete ja maanteetaguste suvilate vahele, viimast nimetati Karbikülaks. Suuremaks sündmuseks, oli 9. teateid abiellumisist. Elu vallas juunil vallavanema valimised, käib edasi, üldistest talgutöödest Iga partei esitas oma kanditaa- enam lugu ei peeta, töötatakse di ja algas kibe valimiskampaa- enam omaette. Ajalehes on näha nia, mille aja jooksul saunas oli vaimsemat poolt, avaldatakse luu-õlu ja viin kogu aeg saadaval, let ja üks „Suvine nädalalõpp sööki kõigil laudadeL Ofol" lõpebki sõnadega: ,.Aga sõ-dutfo raTaSmLTe t ä L t t s;e"'on'sa"anud'ör;" vana"all-lin: Valituks osutus eraettevõtjate par- ber, ela täna / Varsti oled päris n ta LsrPäerde tete"^^^^^^^^ ^una järveäärses linnaosas 'e- esmdaja Martm Re.gam, kes vana / ei siis partid huvita / vaik-mku lüesti Faevade teokssaami- , kõrcehifuspd ia äianud '"^suv ta." sest, mulised toimusid SaB Fra„. ^^^f^l^t^.ig^'''*"^ '^^""^ ja lubadusi täita. ' See ajajärk näibki olevat saabu-ciscos. •: ' o n tõusnud kõrgehitused ja ajanud l"^as täie energiaga oma kohustusi selt Orol suvita.^* ' maa väga kaUiks. hibadusi taita. ^ ^ näi Tnapv QnnrfhvainV hnmmikiis^-d ^^g^^Stail käis ^^^W^^^ LpÄc c v^. ^^-^-r^-- rZ :;r; -ü likoEoelsi tim aPaä-eavlaadl jat oiomsauvgõut jadm eolnae- guNnüeüdda ojuleukbse lni agtäuh'.ipsõthamjuiss etkasa s kkook-- C'^ko^mn^oo'rt^ega^ o^n k^idu^- e h-it1u stek evraklims isMtametisnaek.ü U19a6 2.k oalm. s uu- ut vokiit.m a1n97e9 . (nSr.e e 8o) n Vilmalulass evkereelt är1i . .1. kordselt Kanacias, see «^laa^oigub^ gu nädalapäevad koos uhkooh uhis- kutuleku sunmpaika s.o. Pohja-Ka- ^^da lööb jne. Need kelle "^^ja. Vahepeal oli olnud kartus, Vihma jumalagajätu number, kui liforniasse. kohta öeldi et tööd sa ei jaksa vmajad tehakse liiga kiiresti vai- ta Oro lossi ära müüs ja Torontos- Ajaliselt pooldati 4. juuli ümb- ^^j^^ aga kuidas sa juua jaksad--Ä^j^^^ süsteemide erinevuse ja vajaliku ^igmutes. keeleoskuse tõttu pea keegi teine selleaegne eesti jurist vaevalt söandas mõeldagi. Kanada metsadest saatis ta kirja Hamburgi Balti ülikoolile, paludes tõendit Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppekava kohta, Kanadas ülikoolile esitamiseks. Iseloomustavalt A.K-le, kir- See on erit*i 1ü he•n davalt mõ•ji/m mud ^"s^- 19^3. a, langeb Ameenka Ise- . .^^ ^^^^^ VP« teha. Uhe taigu puhul olid Oro ela-meie noortele ja silmapaistvalt , .«.^.^x^, 'i.^^ oo enam. .loovad veel need. Kes . . . ^. r j •. , tost. nudJ TE.e*st-i PTTäC"e vadJ est/ osavo-it-- seisvus,pae-v 'esm^ aspäevale, • im is enne kvu„„naagmi emi jionnonnnurdi . AAgana ttoöon nikud juba mi .k aaMsa egsed, x eit - tek- . . ^ . . . võimaldab suuremaid üritusi kor- „: i^ar. Vnnaoi Om ^^"^ lühiajaline streik, kus nouti palate, arvu noorema generatsioom n , c J . KesiaD eoasi, see ei Kao Kunagi uro . . y , .y , 8 raldada nädalalõpus. Seda ei Pee- ^^j^j^^g^ ja Oro vald ei saa kunagi ^^"^^^^^^°^^"Sim^^^ tud aga eriti tähtsaks, ' valmis ga õhujahutust,V pikeniat t^^ Selles saatesõnas ta nendib, et Oro vald on täielikult muutunud, sellest ajast kni siia asusime. Uus generatsioon on peale keske^r kasvanud. i Enamus leidis, et tuleks tagas! k^^na viimasel ajal on Eesti Päe- "Kokkuvõttes ^5 aasta järele tihedamat ja pikemat õllejoo- Need, kes kunagi k^^ rajasid, minna Müls College Campusse, mü-^ vade raames laulupeod ja mmid ygj^g praegu öelda et elu läbgb'"^^^^ "^"S^^P^"^^- Kuna kuuma il- peret kasvatasid ja suvilaid ehitajale lisatud mälu järgi üleskirjutus lest 1975. a. kujunes hubane eesti suuremad rahvapeod toimiimud g^asi ainuft erineva elustiiliga kui ^^^^ streikijatel raske plakati- sid, on muutunud yälisclt ja sise-oli mi täppis, et sbe sai tõendiks linn looduslikult nauditavas omaette nädala keskel aina'kasvava osa- ^li algaastail Oro vallas on tehtud ^"^"S' ^iis sõlmiti üsna kii- miselt. Edasi kestab veel sünnipäe-miljöös. Enne lõppotsuse langeta- võtjate arvuga. pajju tööd armastusega nälja saa-^^^^^ kokkulepe-ja pudelid toodi vade ja perekondlike/tähtpäevade mist soovitati snski veel ringi vaa- Tehti ka ettepanekuid Eesti Päe- tel ja see töö ei olnud'kunagi ras- ^^^i'^- Vahepeal kerkis talgutööHs- pühitsemine, kui ;ka mim data uute võimaluste leidmiseks, vade kava lühendamiseks, milliseid ke. Alati on olnud lõbusaid^ kuid poolt ka nõudeid, kas ühe päe- on soikunud.: ; ^^^/^ eriti mainiti maailmakuulsat Stan-^ ^^^^^^^ ei pooldanud. Vastupidi nende kõrval ka kurbi hetki. — : ^ ; • ' l - r - v . • • •• • •, —.—• • • •• leiti, et näiteks teatri- ja filmieten-. Aga sellist ei^stlaste gruppi ei lei- Balti ülikoolile 'selle kohta, mis Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppekava: oli olnud Eesti Vabariigi viimasel aastal. Iseloomustav on A.K-le, et enesele majanduslikult ülikoolis õppimist võimaldada, Õppis ta ära keevitamise, kuid peagi sai temast see, kes teistele keevitamist õpetas. Ta^;lõpetas Osgoode Hall Law Schooli 1957. a., olles esimene eesti jurist kes seda tegi ning Kanadas esimene eestlasest täieõiguslik advokaat Torontos. Kanada eestlaste v,pealinnas", kus oma: eesti advokaadi järgi oli absoluutselt asendamatu- vajadus. Ta oU ka esimene eestlasist, kellele anti Q.C, (Queen's Councel) tiitel, 1971. a. jaanuailis. \ A.K-ni osa Toronto eesti ühiskonnas op tästi tuntud. Vähe on suuremaid eesti organisatsioone, mülis-tele poleks ta põhikirja koostanud või miUedele poleks ta andnud- ju- ,riidilist nõu või .olnud juriskonsul-diks kuni oma vnmaste elupäevadeni. Olgu nim^etada vaid Toronto E. ühispank, E. Kirjastus Kanadas, Tartu College, E. Kunstide Keskus — ja Seedrioru. Ta oli ELK esimeses juhatuses, esimees A. Weileri kõrval, abiesimehcks ja esimene .abiesimees, õieti esimene andja ja asjaajaja, tihti tasule f"''^^, '^^^^'''^ Joimuma mitmel Üldse mitte mõeldeski. korral, andes võimalusi päevadest A.K.ga pole kaotatud mitte ainult "s^vStJaile sobiva aja valimiseks. rahvusliku meelega südames ja tõe ja õiguse eest võitlev eestlane, vaid ka unustamatu isiksus ja ees- Eesti Sihtkapital Kanadas du kusagil, kus üks aitab üht, teine teist. SelBes vallas on eriline vaim, mis ühendab ja inimesed tunnevad, et nad kuuluvad ühte perekonda. See on ainulaadne eestlaste suvituskoht oma ürituste; ettevõtmiste USÄ kardab Lääifie-Eur©©pa v^ne e!i5|y alla sattumist kuju. Nagu paljud järelhüüdedki Annetused, testamendi-pärandused iaTr^; j ; ; ; i m i s ; ^ 7 \ u y on Taht- ^ , f . A l ^^^r^A^niA in^^o VoKoc+i,o • öi / f AA * 1 V organiseerimisega, KUS on vaiitr vahelisse tuuletombesse. Oslos avaldatakse, et USA on katsunud aval-seda loendasid, temas kehas us ja mälestusfondid on tulumaksu- 5 - ^.^^,^00 ühtekuulu- ^ada Norrale survet oma gaasitoodanffu suurendamiseks Põlamerel et eeskuju töökusest, hoolsusest, täp- vabad. Suunake oma annetused • .uivoimiHns Selle eeskuiu- ? 1? f suurendamiseks Fojamerel et . , + T ^ - i 1 ^ A o Vt • . • ja abivalmidus, oeiie eesK^^^^^^ Laane-Euroopa voiks sealt rohkem gaasi saada ja ei muutuks sõltu-susest ja visadusest. Koik, kes teda noortele ja teistele eesti organisat- ]i],i,usega võivad Oro eestlased uh- ^^ks N Ludust s ^ ^ ""^^ tundsid, on jäänud seUe tunnista- sioonidele ked olla oma tööle ja saavutustele.' jaiks. Tema iga sõna või lubades EestS SiSitkapital Kanadas Kuid Gro vald on jäänud kõigile Ühendriikide Oslo saadik on tea- ne^Euroopasse ehitatav gaasijuht-oli kui kaljusse raiutud. Tema oma |^audu tulumaksuvaba kviitungi armsaks, siit on kõigile jäänud ilu- tanud J^orra; õli- ja energiaminist- mestik 80-ndate aastate lõpul isiksusega tõestas, et ainult tead- g^amišeks. -— Eesti Maja, 958 said mälestusi. n-^ WacVi^r^rrfAn AAIOK i^wrou n^ o i r c Tr^i» . . j , > io mistcst on vähe. teadmiste õieti ja Broadview Ave. Toronto,' Ont. õigel vüsü ja kohal rakeiidamine on, mis on tähtis ja seda ei saa il-iha enesedistsipliinita: Sellist täpsust ja ka kõige keerulisem atele olukordadele lahenduse leidmist Võib saavutada aiiiültpücäajalise hoolika ja visa ettevalmistuse, mit-meldilgse siiniaringl'ja vankuma-tu tõe otsimise läbi. Sellise isiksusena elab A.K, edasi meie keskel — otse legend oma eeskujuga kõigile. Leinavad abikaasa, tütar, õde, valitud esimees, RVN-s. üldvali- sugulased, koolivennad, sõjakaas- M4K 2R6 >aoocc»o«n»o«a»(^a»o«»o«B»o«B>o«a>ooi><>*'<>^i*< Pallmd eestlased majaomamikiid KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS riie, et Washington ootab Norralt peaks valmima, oma senise õli- ja gaasipoliitika USA suhtub kritiseerivalt ka muutmist, ühendriikide arvates gaasilepingugaN. Ludule antava- "1 peaks Norra rakendama Põhjame- tesse majaduslikessa* kasudesse. krantide ümber. B. MSTIMÄGI, tel. 759-6424 I-!8?/Bnthnrst St., 4 kord ^Bafhurst-St Clair) Telefon kontoris 653-7815 jffi res uusi gaasivälju, kuid sellease-mel on Norra valitsus pannud rohkem rõhku õlitoodangule. õliminister Arvid Johanson on siiski teinud selgeks, et Norra ei lase endale sel viisil survet avaldada mistel Kanadas 1952. a. sai A.K kõigis kandidaatidest kõige roh-lased, EÜSri pere,", akadeemilised tuttavad, kaasjuristid, lugematud kem h^ääii. Hiljem oli ta palju kor- sõbrad — ja Toronto eesti ühiskond. Ants, meie kõigi viimane sõna Suile on — täname! Mälestus di valimiste peakomitee esimees tunnustus ta täpsusele, korrektsu sele ja usaldatavusele. Paljude eestlaste usaldatav juriidiline nõu Sinust elab veel väga kaua. Karl Äun auruga „steamcleaning" HEL. ERIK LOKUI^ 447-98S4 majade juures: elekter, torud, puutööd jne. Helistage - J. METUJ?! 225-328^ Washington arvestab, et suured gaasivarude saatmised Lääne-Eu-rööpasse tugevdavad märgatavalt N. Liidu majanduslikku olu- ^korda.-'';- Kui Norra välisminister Knut ja et valitsuse plaanid täidetakse Frydenlund äsja külastas Lääne-nagu on kavatsetud. Norra valit- Saksamaad, siis ka läänesakslased sus ei kavatse alustada Bergenist avaldasid soovi Põhjamere gaasi põhjapool asetsevate suurte gaasi- saamiseks võimahkult suurtes ko-varumite kasutamist enne kui tu- gustes. Bonni arvates on N.Liidu-leval aastakümnel. ga tehtaval kokkuleppel süski hoo-Üliendnikide nõudmise taga on pis teine iseloom kui -Wa.shington otsesed suurriigi huvid. Washin?- seda näeb. ton.kardab. et Lääne-Saksa ja tei- Lääne-Ssksamaal hinnatakse > ka sed Lääne-EurooDa riigid muutu- kokkulepne ooliitilist väärtust, kuvad oma enerigavajadusega sõltu- na see edendaks ida ja lääne vahe-vaiks N. Liidust, kui Siberist. Lää-list koostööd. • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-16-05
