1981-07-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tk. Z VABA EESTLANE neljapäeval, IQ. juuliI1981 — Thuršday;, July 16, 1981 Nr. 53
VABADE EESTLASTE HÄÄLEEANDJA
VÄUAANDJA: O/Ü Vaha; Eestlane, 135 Tecumseth S4. Tonmto..
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: PO. Box 70, Stri. C, Toronto Ont M6,J 3M7
i^LEFONTO: toimekus /564-7521, talitus (tellimžsed, kuulutusi,
ekspeditsiooa) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.—^ kiripostiga aastas $61.—, poolaastas |33.—
ja veer^daastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas»
tB& $23— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga ÜSA-s: aastas
/$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
$38 — ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — ülbilmumbri hind EiO c.
by Free Estoniaii Publish^ Ltd., 135 Tecuffis©tb St
Toroatd Ont.M6J2H2
Kpmmenfaär
Paijudes riikides,/mis^ o^^^
Ameerika Ühendriikidega^ on käibel
niõiste,,vastik äm
(iigly American). Lühikese ajaga
suudavad ameeriklased, kas kohalikku
riiki abistavad sõjaväelased
või poliitikud ja ärimehed, selle
tiitli omada.
Nüiid on see ilmselt esile torkamas
ka Lääne-Saksamaal, kus sel
on mitmeid eriaspekte ja põhjusi.
Seal on antbämerikaliklais saanud
moeasjaks ja selle põhjustajaks
võivad olla paljud väil^semaäki asjaolud.
Õila anti-ame^riklaiie on
midagi nibodsatv tänapäevast j koguni
kultuurset.
Lääne-Saksa ärimehed on haka^
nud; aryestaraa seda suunda ja sel-lekohasdt
muudatusi tegema. Hiljuti
avaldati Lääne-Saksa ajal^ir-
, jas, leheküljeline kuulutus (limna-ga
$11,898 IeIieiailg),kUis öelda
Sö> et ,,peaaegn mitte midagi, mis
meie äris müüakse ja niele restoranides!
kasutatakse, ei tule Amiie-rikast*'.
See Oli saksa äri^kiiulutu-ses
rõhutati sakslastele, nende hii-
Stsvised puhlmsedl kutsuvai inimesi loodussfio ülalolev M o pärineb ajast, mU matkati kodumaal jõgedele J-,.^"^ juhtkond,
^ ^ ^ saksa toohsed ja saksa vaništajad.
kalastama. See täis-saksa äri oli McDonald's.
Inglismaal on toimunud juba
poolteise nädala vältel peaaegu
kõigil suuremates Imnades noorte
rahutused. Need on toununud sellistes
mõõtmetes ja selliste hävitavate
tagajärgedega, millede kõrval
1960-nendate aastate kestel toimunud
jalgpallirahutused ja tänava-salkade
omavahelised löömingud
osutuvad lapsemänguks. Demonstratsioonidest
on võtnud osa tu-landed
värvilised ja valged noo-red>
sädü politseinikke on saanud
haavata ja tuhandeid mürgeldajaid
on toimetatud trellide taha. Majanduslikud
kahjud põletatud ja purustatud
hoonete ja sõidukite näol
ulatuvad sadadasse miljonitesse
dollaritesse ning Margaret That^
cheri konservatiivne valitsus seisab
suure probleemi ees — kuidas rahutuste
vastu võidelda, kuidas neid
elimineerida ja kuidas normaalset
olukorda taastada.
Peaminister Margaret Thatcher
tunnistas avameelselt parlamendis,
et inglased ei kujutanud ette sellist
sündmuste arengut konservatiivsel
ja traditsioonidest läbiim-butatud
Inglismaal. Mürgeldajate
ja demonstrantidp hävitustööd iseloomustades
ja kommenteerides
mainis ta, et tsivilisatsiooni võÕp
katab väga hõredalt mõningaid
seltskonnakihte ja teatud momentidel
löövad sellest võõbast sageli
läbi kõige madalamad instinktid.
Rahutused algasid tegelikult L i verpoolis,
kuid kandusid sealt kiiresti
nagu imeväel ja nägematute
organisatsiooniliste niitide kaudu
teistesse suurlinnadesse— pealinna
Londoni, Manchesteri, Birminghami
ja teistesse suurtesse tööstuskeskustesse.
Tänavatel märatsevad
noorte jõugud — värvilised ja valged
— kasutasid oma rünnakutel
bensiinipomme, telliskive, labidaid
ning igasuguseid löögiriistu, purustades
aknaid, põlatades maju ja
autosid, röövides ärisid ning tungides
kallale politseinikele. Mõned
linnaosad said nende rünnakute
tulemusena suurte majanduslike
kahjude osalisteks ja paljudes kohtades
võrreldi põletus- ja purusta-mistöö
tulemusi sõjaaegsete õhu-mnnakute
tagajärgedega.
Inglismaal vaieldakse nende rahutuste
põhjuste üle. Pahempoolsed
ringkonnad ja paljud tööerakonna
liiderid süüdistavad prae-
• gust peaminister Thatcherit Ja te=
ma vaütstist ranges kokkuhoiupoliitikas,
mille Memusena Ingli^^
maal valitseb suur tööpuudes ning
inglaste elustandard on pidevalt
langenud. Yalitsuse ringkonnas ja
peaminister Thatcher vaidlevad
nendele arvamistele vastu^ kinnitades,
et tööpuudus ja tänavatel esinev
vägivald ei ole omavahel kuidagi
seotud. Kuid leidub ka neid
teoreetikuid, kes kindlalt toonita-vad,
et Inglismaa suurlinnade tänavatel
esinevad vägivallaaktsioo-nid
on põhiliselt rassivaenu tulemused.
Mainitakse, et valged noored
vihkavad värvilisi uustulnukaid,
kes on nende eest ära võtnud
paljud töökohad, mis eriti annab
end tunda praegusel majandusliku
kitsikute perioodil.
Inglismaa valitsusel ja politseivõimudel
ei ole veel selge, kuidas
nende rahutuste ja võimudele vastuhakkude
vastu reageerida. Samuti
ei ole veel teada — vähemalt
avalikkusele serveeritud informatsiooni
kohaselt — kas need massilised
ülesastumised on spontaansed
või kusagilt tsentraalsest kesku^
sest osavalt organiseeritud ja õhutatud.
Esimeste vastuabinõude raamides
keelas valitsus kuuks ajaks
tänava rongkäigud ning rahutuste
ajal arreteeritud mürgeldajate süütegude
arutamiseks kavatsetakse
rakendada erikohtud. Peaminister
Thatcher on lubanud kasutamisele
võtta ka erilisi vahendeid politsef-jÕudude
tugevdamiseks, kuld keeldus
esialgu sõjaväeüksuste kasutamisest
politseile toetuse andmiseks.
Tundub, et rahutuste juured viivad
teatud määral Inglismaa liiga
liberaalse immigratsioonipoliitika
juurde, mis avas endistelt asumaadelt
saabuvatele värvilistele immi-grantidele
laialt Inglismaa väravad.
Sel ajal vajati odavat tööjõudu
ja keegi ei mõelnud sellele,
millised kurvad tagajärjed võivad
sellel poliitikal olla tulevikus. Samade
raskuste küüsi võib sattuda
tulevikus ka Kanadas, kus rassi-vaen
ajab juba oma esimesi juuri
ning kus vastuolud mustade ja valgete
vahel pidevalt kasvavad. Ka^
nada on kahtlemata veel kaugel
Inglismaal toimuvatest sündmustest
kuid seemned selleks o i juba kül-israi
^ "Arvatavasti on M e kasulik rohu-tada,
et jpeale iüme on kõik kodu-ittääse
laad^^
et neile on kastillk, kni nad rohu^.
tavad oma kodumaist ja aineeri-
Kuningös HysseiHi!© meeldib lisrcieli ©sa tema valvekoerana , l^^id pai*^vTprS^^^^^ a^e^ri"
JERUUSALEMM — Jordaania kuningas Hussem kinnitab veelgi araablaste 1974. aastal Rabatis peetud toitu, ^mis tekitavat U S A hege-tippkongressi
põhimõtete kohaselt, et PLO on palestiüüaste ainus seadusIUc esindaja. Kunmgas teab häs- mooniat ja gastronoomflist konser-ti,
et Jordani läänekalda asiikad on tema palestünlastest elanikud ja jäävad sem
ei ütle seda teistele kuuldavalt. Kuningas võib rahuliku meelega oodata muudatust praegusesse olukorda, i^^^^i^ p^ig üksnes. limane
ta on heas vahekorras kõigiga, kuni tal tuleb aeg oma viimase sõna ütlemiseks. Praegusel hetkel ta ei soo- Saksan,aaie yald leyib ka Poiija-vigi
läänekaUast tagasi, kui seda kas.või kandikul pakutakse. Talle sobib suurepäraselt, et lisra^el on tema Euroopale, kus on tekkinud mingi
valvekoerüks. eelarvamine Ameerika Ühendriiki-
Palestiinlaste küsimus pole sugu- kalda elanikud Ütleksid, et AUah gusastmest, ei taju mida s^dur ^.^ ^õikjal on mõisted pat-gi
nii ainuõige, kui väüsmaailmas on suur ja PLO sureks seal iseene- mõtleb: tuleb pidada meeles kahu- 5.*^Jf"'' neutraalsus ja anti-anieeri-seda
tavaliselt kujutatakse. Osa - sest", väidab Iisraeli kindral Bar- rimürsu ulatust ja tankide kesk- ^«^""^ aktuaalseks, mis
Gaza elanikud - on tegelikult Lev. Kindral lisas veel juurde, et mist kiii'ust, mis asja muudab «aujustab ameeriklaste mainet Eu-egiptlased.
Neile 170-000-le pole ku- ta ei usu, et selles asjas saaks olla teistsuguseks. Kui kuningas Hussei- ^^^^^ '
nagi täielikke kodanikuõigusi an- mingisugust äärmuslikku lähen- ni vbeduiiniarmee kahurid • oleksid . Mõne nädala eest oli Hambiir-tud,
veel vähem onneid 258.000-1 dust. Selles on kolm osalist: lisra- uuesti Tel Avivist ida pool asetseva: gis protestantide konverentSj mii-põgenikul.
Gaza rahvas, kes omab ei, ^Jordaania ja palestiinlased. Kalkili araabialinna taga oleval lest võttis osa 100.000 noort. Sel-selle
piirkonna maa, on teravas
vastuolus uustulnukatega, kes ehitavad
sinna alalise asumise otstarbel
oma majasid lis^-aeli abil nagu
iganes jõuavad.
„Kui siin saaks korraldatud vabad
valimised," ütles Gazas tee-Ükski
..neist ei ole küllalt, tugev,
oma lahenduseks, aga igaühel on
küllalt tugevust lahenduse takistamiseks,
mis oleks sajaprotsendiliselt
kõigile edukas.
Jeruusalemm on kartmatu linn.
lSc'Ao
künkal, iega koos korraldat^^
oleks neülaskeulatuse^^^
ainus rahvusvaheline Ben G u r i o - ^ ^ relvastu^oist-
• 1 ^ - 1 . , 1 .... V luse põhjustajat. Ajakirja ..Stern"
nr Jemiuv^i, kolme
vat-elektrij^ma, 90%^^^^^
tustest ja 60% riigi elanikest. demokraatide noorte tiib kritisee-niv
lisrafeli' sõja väe valitsuse kolo- Selle valgus kõrbe tühimaa serval Selletõttu iisraellased austavad partei j'uhtkonda, partei ,^anic-nel,
„siis algne elanikkond on ohus; väreleb kirkusest, kus on midagi Husseini armeed sama palju, kui ^^käniseeriniise" pärast. LÕuna-neid
on ainult 40%." päris erisugust. SeUe koltunud pit- nad jälestavad Palestiina vabastus- Saksamaa liberaalne ajaleht ütles,
Jordani läänekaldal on samal vii- si värvilistes kivimajades on arhi- organisatsiooni PLO partisane. ^* anti-ameerikalisus on saanud
sil organiseeritud feodaalne süs- tektuurilist harmooniat, millist ei Oma. kogemuste põhjal ütlevad .mic^a . viljeletakse. rahu-teem;
See on seotud Jordaaniaga. usuks tänapäeva maailmas enam iisraellased, et mitte kunagi enam '''"g^ondades, iil-
T- n ^ ^,o^ . . n . . olevatki. - ei taanduta 1948. a. relvarahu pii- f a r r o g a n t s u s e s ja enese-õigus-
Iisraellased on kindlad selles, et . ,. j • .fvi. i T. ^ ^. ,tamlses.
Hussein ia läänekalda elanilmd '^^^'''^'^ P''''^^''- "^'^ ^^'^^^^ «"'^
ei soovi kunagi sinna teisi pales' TV-antennid. Need tee- mas kohas ainult 15 km lai. Lääne- Mõned läänesakslased, kes on
tiinlasi, isegi mitte PLO riiki, ' '''^l ^"^f' '^"^^^^^^^ okupeerimine 1967. a. laieli- teadlikud sellest probleemist, aga
' tuks.lCoigelehsaks pole need vahe- dasseUe, 50-le: k^^ mis eelistavad teha järeldusKiUlevad,
mis ähvardaks suruda Husseini ja nõudlikud vahendid, vaid mõne- iseenesest pole ju mingi laius, et see pole eriti sü«3v lifktimine',
tema riikliku korra kahju tundma- meetrilised koletised, millega võiks Lõpliku kokkuleppe võinialikuks kui president Ronald Reagan oleks
ta üle parda. teha maailmarekorde teivashüp-' tegija saab järelikult olla ainult veidi sõbralikuni Kolmandale
Olukorra traagilisus seisneb sel- pes. ; Jordaania. Maailmale ja oleks rangem Lõu-les,
et Liibanonis ja mujal olevad ^^^^ kõrged sellepärast ei ^^^^^^^st sõjavahekorrast hoo- na-Aafrika vastu, alandaks laenu-nendega
pidavat näha saama'vii^- ..f Jordaania peavad de protsente, ei teeks nU souri ku-maseid
ingleid, mis veel Püha " ' t " ' '^
maa kohalleiduvad ^^^^ ^'""^^^ Tegelikult sejiiknmised«;:^^^r^^^^^^^^
maa Konai lemuvaa. ^^^^ valitsevad koos lisraeH oku- sõbralikult N. Liidu presrdendi
de riigile. Kui Yasscr Arafat rää- Need on Charlie inglid (tuntud TV- peeritud läänekallast, ,mille elani- Leonid Brezhneviga.
gib tagasiminekust Palestiinasse, programmist). kud liiguvad nii Jordaania kui ka^^^^ .^^
siis ta ei mõtle sellega läänekal- Need tulevad Jordaania televisi.- Iisraeli poolel nii tööl kui ka ärit- *^!?^? analüüsijad arvavad,
last, vaid otseselt Iisraeli. See tin- oonisaatest kuninglikus värvirikku- semises. - | f P^J^3"s süonvamal ja;
gimus on juba PLO põhikirjas. Sel- ses kui samal ajal Iisraeli oma te- Kuid oh hoopis teine asi saada P"^*^*'»*"^ iseloomuga.^ On neid,
lepärast ongi ta pidanud eemale levisioon pakub must-valgena teist Jordaania kaval kuningas Hussein ^^^Y^T . anti-ameerikalisuse
jääma igasugustest nõupidamistest osa 19-osalisest dokumentaalseeri- sama nõupidamise laua äärde lää- "®"**'^^'^"se ja patsifismiga: Nad
Iisraeliga. ast siianismist ja juutide asumise nekalda küsimuse lahendamiseks, ^^'"^^^f tuumaenergiat, mis on
USA presidendi ametisseastumi- ajaloost Iisraelis. Kuid miUest tea- nagu lisraeü töölispartei on loot- kT?^"'!" ^"^"'l'^^''
se ajal välispoliitüist initsiatiivi vad iisraellased, miUal Charhe mg- nud. Hussein on osav poliitik, ütleb tehnolnnairvn^r
näidanud endine välismmister Hen- M naeratavad Palestüna taeva kindral Bar-Lev, kes oh oodanud anairsZi Zfl * vTiZ T
ry Kissinger tegi veelgi kaugemale all? Nad loevad seda oma ajalehte- lubatud kaitseministri kohta järg- maVaädPt n^prnr
palestiinlased on enamuses need,
kes pagesid Iisraeli sünni ajal 1948..
a. just neilt aladelt, mis LRO ja-gamisplaanide
kohaselt jäid juuti-minevikku
mineva seisukoha : sel- ^^st. mises Iisraeli valitsuses,, kui prae- osa ida ja lääne vahel ont omaette
-TEISED LEHED
Doktoritööde
keeleküsimus
Kanada Eesti ajakirjas väidab
üks muusikamees, et polevat 'eriti
oluline, mis keeles on kirjutatud
eestlaste doktoritööd — enamik
olevat praegu nagunii kirjutatud
saksa, inglise ja vene keeles.
Seal on muidugi vahe. Kui pagulane
kirjutab oma asukohamaa
keeles, siis on see paratamatu. E i
saa ju nõuda, et Harvardi ülikoolis
saaks kaitsta doktoritööd eesti
keeles.
Kui aga eestlaste omal -kodumaal
sunnitakse eestlasi kirjutama
ja kaitsma teaduslikke töid vtne
keeles, siis on see üks. järk järje-
Aidake kaasa
99
>0D
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
kindlast venestamise protsessist.
Keelekasutamise kvaliteetseid -..tip-pe"
ära lõigates tahetakse suruda
meie keel teisejärgulise nn. sub-keele,
„köögikeele" tasemele kus
see oli kuni möödunud sajandi
teise pooleni.
Ja' seal pole see enam sugugi
ükskõik, mis keeles kirjutatakse ja
kaitstakse.
geks, öeldes et PLO ei kõlba nõu- AmeÜikult sõjavahekorras oleva- ^^^^^^^ valimistagajärgedest suu- olukord, mil pole vaimset seost
pidamistest osavõtjaks sellelgi ju- te vaenlastena Iisrael ja Jordaania aetakse töölispartei võit välja lu- Ameerika Ühendriikidega. Üks
hui, kui. ta nõustuks lisraeü ole- on tähelepa^^^ - '
masolu õigusega. kud. Ajalooliselt need kuuluvad
Kissinger arvas, et pole vaja mandaatpiir^onda,
Kesk-Idasse mit N. Liidu poolt ^""^ taustateguriks. BCuueS ffia
relva^tatavat radikaalset rüki. Kumbki soovib enesele seda maa-
1 1 - 1 . . i. V 1 A . ilmaajaloolist tiUiipaljast Jorda-
Nendel põhjustel jaavad Arafati
PLO ja Süüria, kellelt Iisrael vallutas
Gola kõrgendiku, veel pikemaks
ajaks oma probleemide lahendamatuse
juurde.
iäljastreegi
pidaja suri Iirimaa!
osa arvavad, et Saksamaa, s.t. Euroopa
peab end kaitsma USA tsivilisatsiooni
vastu ja peab selle
asemel euroopastama N . LiidUj nii
et see pääseks amerikanlseerirni-sest.
ni läänekaUast, kus on harva asu- BELFAST
„Eestn PäevaleSat" viis
" ' — Marfin Hnr.nn ''^^^^^^
laid, arvestamata erosiooni tõt- ^ ^ , «ned ^
tu viljatut maad Jeruusalemmast ^^i^S iS v i Ä k^^^^^^
Iisraeli töölispartei on veendunud Kui seista Jeruusalemma idascr- kuues iiri rahvuslane, kes sureb avaldas Washmgtoni-selles.
et kui Gaza piirkonna üle, vai ja vaadata ees olevat lohuta- vanglas IRA vangide poolt peeta-. 1^ ] tegemiseks survet,
mis-on Iisraelile lähim julgeoleku- matult tühja maastikku, siis Jor- va aktsiooni eesmärgil, poliitilise ri^^^^ '
küsimus, suudetakse arusaamisele daania mägestikurajoon üle Jorda- vangi staatuse saamiseks. Ta oli oi- ^ k M ^
jõuda koostöös Egiptusega, süs ni jõe oru on otse käeulatuses. nud söömata 45 päeva. Surmauu- "«aKuks Moskva vastu. ,
hargneks umbsõlm ka Jordaania- ' f'^ ^teadlikuks saades noored kee- Enamus USA diplomaate usuga.
S^^^^s probleem on^i. Läikivalt justatud Iin Republikaanide Ar- vad et rakettide knntmvPrdniUn.
• puhas diplomaat, kes ei taha oma mee liikmed loopisid iull^eoleku L «^^^^^^ f%f«"^^^^ff
„Kui elu püsiks Gaza pnrkonnas kingi tolmuseks teha ja ei saa aru jõudusid T e l h s k i v I [a p Ä g a ' f
iis aastat rahulikult, siis lääne- ees oleva kaardi mõõdust või kõr- ning tulistasid briti sõdureid. f Järg lk. 3) ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810716 |
Description
| Title | 1981-07-16-02 |
| OCR text | tk. Z VABA EESTLANE neljapäeval, IQ. juuliI1981 — Thuršday;, July 16, 1981 Nr. 53 VABADE EESTLASTE HÄÄLEEANDJA VÄUAANDJA: O/Ü Vaha; Eestlane, 135 Tecumseth S4. Tonmto.. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: PO. Box 70, Stri. C, Toronto Ont M6,J 3M7 i^LEFONTO: toimekus /564-7521, talitus (tellimžsed, kuulutusi, ekspeditsiooa) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $21.- ja veerandaastas $11.—^ kiripostiga aastas $61.—, poolaastas |33.— ja veer^daastas $17.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas» tB& $23— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga ÜSA-s: aastas /$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50 LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas $38 — ja veerandaastas $20.— Aadressi muudatus 50 c. — ülbilmumbri hind EiO c. by Free Estoniaii Publish^ Ltd., 135 Tecuffis©tb St Toroatd Ont.M6J2H2 Kpmmenfaär Paijudes riikides,/mis^ o^^^ Ameerika Ühendriikidega^ on käibel niõiste,,vastik äm (iigly American). Lühikese ajaga suudavad ameeriklased, kas kohalikku riiki abistavad sõjaväelased või poliitikud ja ärimehed, selle tiitli omada. Nüiid on see ilmselt esile torkamas ka Lääne-Saksamaal, kus sel on mitmeid eriaspekte ja põhjusi. Seal on antbämerikaliklais saanud moeasjaks ja selle põhjustajaks võivad olla paljud väil^semaäki asjaolud. Õila anti-ame^riklaiie on midagi nibodsatv tänapäevast j koguni kultuurset. Lääne-Saksa ärimehed on haka^ nud; aryestaraa seda suunda ja sel-lekohasdt muudatusi tegema. Hiljuti avaldati Lääne-Saksa ajal^ir- , jas, leheküljeline kuulutus (limna-ga $11,898 IeIieiailg),kUis öelda Sö> et ,,peaaegn mitte midagi, mis meie äris müüakse ja niele restoranides! kasutatakse, ei tule Amiie-rikast*'. See Oli saksa äri^kiiulutu-ses rõhutati sakslastele, nende hii- Stsvised puhlmsedl kutsuvai inimesi loodussfio ülalolev M o pärineb ajast, mU matkati kodumaal jõgedele J-,.^"^ juhtkond, ^ ^ ^ saksa toohsed ja saksa vaništajad. kalastama. See täis-saksa äri oli McDonald's. Inglismaal on toimunud juba poolteise nädala vältel peaaegu kõigil suuremates Imnades noorte rahutused. Need on toununud sellistes mõõtmetes ja selliste hävitavate tagajärgedega, millede kõrval 1960-nendate aastate kestel toimunud jalgpallirahutused ja tänava-salkade omavahelised löömingud osutuvad lapsemänguks. Demonstratsioonidest on võtnud osa tu-landed värvilised ja valged noo-red> sädü politseinikke on saanud haavata ja tuhandeid mürgeldajaid on toimetatud trellide taha. Majanduslikud kahjud põletatud ja purustatud hoonete ja sõidukite näol ulatuvad sadadasse miljonitesse dollaritesse ning Margaret That^ cheri konservatiivne valitsus seisab suure probleemi ees — kuidas rahutuste vastu võidelda, kuidas neid elimineerida ja kuidas normaalset olukorda taastada. Peaminister Margaret Thatcher tunnistas avameelselt parlamendis, et inglased ei kujutanud ette sellist sündmuste arengut konservatiivsel ja traditsioonidest läbiim-butatud Inglismaal. Mürgeldajate ja demonstrantidp hävitustööd iseloomustades ja kommenteerides mainis ta, et tsivilisatsiooni võÕp katab väga hõredalt mõningaid seltskonnakihte ja teatud momentidel löövad sellest võõbast sageli läbi kõige madalamad instinktid. Rahutused algasid tegelikult L i verpoolis, kuid kandusid sealt kiiresti nagu imeväel ja nägematute organisatsiooniliste niitide kaudu teistesse suurlinnadesse— pealinna Londoni, Manchesteri, Birminghami ja teistesse suurtesse tööstuskeskustesse. Tänavatel märatsevad noorte jõugud — värvilised ja valged — kasutasid oma rünnakutel bensiinipomme, telliskive, labidaid ning igasuguseid löögiriistu, purustades aknaid, põlatades maju ja autosid, röövides ärisid ning tungides kallale politseinikele. Mõned linnaosad said nende rünnakute tulemusena suurte majanduslike kahjude osalisteks ja paljudes kohtades võrreldi põletus- ja purusta-mistöö tulemusi sõjaaegsete õhu-mnnakute tagajärgedega. Inglismaal vaieldakse nende rahutuste põhjuste üle. Pahempoolsed ringkonnad ja paljud tööerakonna liiderid süüdistavad prae- • gust peaminister Thatcherit Ja te= ma vaütstist ranges kokkuhoiupoliitikas, mille Memusena Ingli^^ maal valitseb suur tööpuudes ning inglaste elustandard on pidevalt langenud. Yalitsuse ringkonnas ja peaminister Thatcher vaidlevad nendele arvamistele vastu^ kinnitades, et tööpuudus ja tänavatel esinev vägivald ei ole omavahel kuidagi seotud. Kuid leidub ka neid teoreetikuid, kes kindlalt toonita-vad, et Inglismaa suurlinnade tänavatel esinevad vägivallaaktsioo-nid on põhiliselt rassivaenu tulemused. Mainitakse, et valged noored vihkavad värvilisi uustulnukaid, kes on nende eest ära võtnud paljud töökohad, mis eriti annab end tunda praegusel majandusliku kitsikute perioodil. Inglismaa valitsusel ja politseivõimudel ei ole veel selge, kuidas nende rahutuste ja võimudele vastuhakkude vastu reageerida. Samuti ei ole veel teada — vähemalt avalikkusele serveeritud informatsiooni kohaselt — kas need massilised ülesastumised on spontaansed või kusagilt tsentraalsest kesku^ sest osavalt organiseeritud ja õhutatud. Esimeste vastuabinõude raamides keelas valitsus kuuks ajaks tänava rongkäigud ning rahutuste ajal arreteeritud mürgeldajate süütegude arutamiseks kavatsetakse rakendada erikohtud. Peaminister Thatcher on lubanud kasutamisele võtta ka erilisi vahendeid politsef-jÕudude tugevdamiseks, kuld keeldus esialgu sõjaväeüksuste kasutamisest politseile toetuse andmiseks. Tundub, et rahutuste juured viivad teatud määral Inglismaa liiga liberaalse immigratsioonipoliitika juurde, mis avas endistelt asumaadelt saabuvatele värvilistele immi-grantidele laialt Inglismaa väravad. Sel ajal vajati odavat tööjõudu ja keegi ei mõelnud sellele, millised kurvad tagajärjed võivad sellel poliitikal olla tulevikus. Samade raskuste küüsi võib sattuda tulevikus ka Kanadas, kus rassi-vaen ajab juba oma esimesi juuri ning kus vastuolud mustade ja valgete vahel pidevalt kasvavad. Ka^ nada on kahtlemata veel kaugel Inglismaal toimuvatest sündmustest kuid seemned selleks o i juba kül-israi ^ "Arvatavasti on M e kasulik rohu-tada, et jpeale iüme on kõik kodu-ittääse laad^^ et neile on kastillk, kni nad rohu^. tavad oma kodumaist ja aineeri- Kuningös HysseiHi!© meeldib lisrcieli ©sa tema valvekoerana , l^^id pai*^vTprS^^^^^ a^e^ri" JERUUSALEMM — Jordaania kuningas Hussem kinnitab veelgi araablaste 1974. aastal Rabatis peetud toitu, ^mis tekitavat U S A hege-tippkongressi põhimõtete kohaselt, et PLO on palestiüüaste ainus seadusIUc esindaja. Kunmgas teab häs- mooniat ja gastronoomflist konser-ti, et Jordani läänekalda asiikad on tema palestünlastest elanikud ja jäävad sem ei ütle seda teistele kuuldavalt. Kuningas võib rahuliku meelega oodata muudatust praegusesse olukorda, i^^^^i^ p^ig üksnes. limane ta on heas vahekorras kõigiga, kuni tal tuleb aeg oma viimase sõna ütlemiseks. Praegusel hetkel ta ei soo- Saksan,aaie yald leyib ka Poiija-vigi läänekaUast tagasi, kui seda kas.või kandikul pakutakse. Talle sobib suurepäraselt, et lisra^el on tema Euroopale, kus on tekkinud mingi valvekoerüks. eelarvamine Ameerika Ühendriiki- Palestiinlaste küsimus pole sugu- kalda elanikud Ütleksid, et AUah gusastmest, ei taju mida s^dur ^.^ ^õikjal on mõisted pat-gi nii ainuõige, kui väüsmaailmas on suur ja PLO sureks seal iseene- mõtleb: tuleb pidada meeles kahu- 5.*^Jf"'' neutraalsus ja anti-anieeri-seda tavaliselt kujutatakse. Osa - sest", väidab Iisraeli kindral Bar- rimürsu ulatust ja tankide kesk- ^«^""^ aktuaalseks, mis Gaza elanikud - on tegelikult Lev. Kindral lisas veel juurde, et mist kiii'ust, mis asja muudab «aujustab ameeriklaste mainet Eu-egiptlased. Neile 170-000-le pole ku- ta ei usu, et selles asjas saaks olla teistsuguseks. Kui kuningas Hussei- ^^^^^ ' nagi täielikke kodanikuõigusi an- mingisugust äärmuslikku lähen- ni vbeduiiniarmee kahurid • oleksid . Mõne nädala eest oli Hambiir-tud, veel vähem onneid 258.000-1 dust. Selles on kolm osalist: lisra- uuesti Tel Avivist ida pool asetseva: gis protestantide konverentSj mii-põgenikul. Gaza rahvas, kes omab ei, ^Jordaania ja palestiinlased. Kalkili araabialinna taga oleval lest võttis osa 100.000 noort. Sel-selle piirkonna maa, on teravas vastuolus uustulnukatega, kes ehitavad sinna alalise asumise otstarbel oma majasid lis^-aeli abil nagu iganes jõuavad. „Kui siin saaks korraldatud vabad valimised," ütles Gazas tee-Ükski ..neist ei ole küllalt, tugev, oma lahenduseks, aga igaühel on küllalt tugevust lahenduse takistamiseks, mis oleks sajaprotsendiliselt kõigile edukas. Jeruusalemm on kartmatu linn. lSc'Ao künkal, iega koos korraldat^^ oleks neülaskeulatuse^^^ ainus rahvusvaheline Ben G u r i o - ^ ^ relvastu^oist- • 1 ^ - 1 . , 1 .... V luse põhjustajat. Ajakirja ..Stern" nr Jemiuv^i, kolme vat-elektrij^ma, 90%^^^^^ tustest ja 60% riigi elanikest. demokraatide noorte tiib kritisee-niv lisrafeli' sõja väe valitsuse kolo- Selle valgus kõrbe tühimaa serval Selletõttu iisraellased austavad partei j'uhtkonda, partei ,^anic-nel, „siis algne elanikkond on ohus; väreleb kirkusest, kus on midagi Husseini armeed sama palju, kui ^^käniseeriniise" pärast. LÕuna-neid on ainult 40%." päris erisugust. SeUe koltunud pit- nad jälestavad Palestiina vabastus- Saksamaa liberaalne ajaleht ütles, Jordani läänekaldal on samal vii- si värvilistes kivimajades on arhi- organisatsiooni PLO partisane. ^* anti-ameerikalisus on saanud sil organiseeritud feodaalne süs- tektuurilist harmooniat, millist ei Oma. kogemuste põhjal ütlevad .mic^a . viljeletakse. rahu-teem; See on seotud Jordaaniaga. usuks tänapäeva maailmas enam iisraellased, et mitte kunagi enam '''"g^ondades, iil- T- n ^ ^,o^ . . n . . olevatki. - ei taanduta 1948. a. relvarahu pii- f a r r o g a n t s u s e s ja enese-õigus- Iisraellased on kindlad selles, et . ,. j • .fvi. i T. ^ ^. ,tamlses. Hussein ia läänekalda elanilmd '^^^'''^'^ P''''^^''- "^'^ ^^'^^^^ «"'^ ei soovi kunagi sinna teisi pales' TV-antennid. Need tee- mas kohas ainult 15 km lai. Lääne- Mõned läänesakslased, kes on tiinlasi, isegi mitte PLO riiki, ' '''^l ^"^f' '^"^^^^^^^ okupeerimine 1967. a. laieli- teadlikud sellest probleemist, aga ' tuks.lCoigelehsaks pole need vahe- dasseUe, 50-le: k^^ mis eelistavad teha järeldusKiUlevad, mis ähvardaks suruda Husseini ja nõudlikud vahendid, vaid mõne- iseenesest pole ju mingi laius, et see pole eriti sü«3v lifktimine', tema riikliku korra kahju tundma- meetrilised koletised, millega võiks Lõpliku kokkuleppe võinialikuks kui president Ronald Reagan oleks ta üle parda. teha maailmarekorde teivashüp-' tegija saab järelikult olla ainult veidi sõbralikuni Kolmandale Olukorra traagilisus seisneb sel- pes. ; Jordaania. Maailmale ja oleks rangem Lõu-les, et Liibanonis ja mujal olevad ^^^^ kõrged sellepärast ei ^^^^^^^st sõjavahekorrast hoo- na-Aafrika vastu, alandaks laenu-nendega pidavat näha saama'vii^- ..f Jordaania peavad de protsente, ei teeks nU souri ku-maseid ingleid, mis veel Püha " ' t " ' '^ maa kohalleiduvad ^^^^ ^'""^^^ Tegelikult sejiiknmised«;:^^^r^^^^^^^^ maa Konai lemuvaa. ^^^^ valitsevad koos lisraeH oku- sõbralikult N. Liidu presrdendi de riigile. Kui Yasscr Arafat rää- Need on Charlie inglid (tuntud TV- peeritud läänekallast, ,mille elani- Leonid Brezhneviga. gib tagasiminekust Palestiinasse, programmist). kud liiguvad nii Jordaania kui ka^^^^ .^^ siis ta ei mõtle sellega läänekal- Need tulevad Jordaania televisi.- Iisraeli poolel nii tööl kui ka ärit- *^!?^? analüüsijad arvavad, last, vaid otseselt Iisraeli. See tin- oonisaatest kuninglikus värvirikku- semises. - | f P^J^3"s süonvamal ja; gimus on juba PLO põhikirjas. Sel- ses kui samal ajal Iisraeli oma te- Kuid oh hoopis teine asi saada P"^*^*'»*"^ iseloomuga.^ On neid, lepärast ongi ta pidanud eemale levisioon pakub must-valgena teist Jordaania kaval kuningas Hussein ^^^Y^T . anti-ameerikalisuse jääma igasugustest nõupidamistest osa 19-osalisest dokumentaalseeri- sama nõupidamise laua äärde lää- "®"**'^^'^"se ja patsifismiga: Nad Iisraeliga. ast siianismist ja juutide asumise nekalda küsimuse lahendamiseks, ^^'"^^^f tuumaenergiat, mis on USA presidendi ametisseastumi- ajaloost Iisraelis. Kuid miUest tea- nagu lisraeü töölispartei on loot- kT?^"'!" ^"^"'l'^^'' se ajal välispoliitüist initsiatiivi vad iisraellased, miUal Charhe mg- nud. Hussein on osav poliitik, ütleb tehnolnnairvn^r näidanud endine välismmister Hen- M naeratavad Palestüna taeva kindral Bar-Lev, kes oh oodanud anairsZi Zfl * vTiZ T ry Kissinger tegi veelgi kaugemale all? Nad loevad seda oma ajalehte- lubatud kaitseministri kohta järg- maVaädPt n^prnr palestiinlased on enamuses need, kes pagesid Iisraeli sünni ajal 1948.. a. just neilt aladelt, mis LRO ja-gamisplaanide kohaselt jäid juuti-minevikku mineva seisukoha : sel- ^^st. mises Iisraeli valitsuses,, kui prae- osa ida ja lääne vahel ont omaette -TEISED LEHED Doktoritööde keeleküsimus Kanada Eesti ajakirjas väidab üks muusikamees, et polevat 'eriti oluline, mis keeles on kirjutatud eestlaste doktoritööd — enamik olevat praegu nagunii kirjutatud saksa, inglise ja vene keeles. Seal on muidugi vahe. Kui pagulane kirjutab oma asukohamaa keeles, siis on see paratamatu. E i saa ju nõuda, et Harvardi ülikoolis saaks kaitsta doktoritööd eesti keeles. Kui aga eestlaste omal -kodumaal sunnitakse eestlasi kirjutama ja kaitsma teaduslikke töid vtne keeles, siis on see üks. järk järje- Aidake kaasa 99 >0D levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! kindlast venestamise protsessist. Keelekasutamise kvaliteetseid -..tip-pe" ära lõigates tahetakse suruda meie keel teisejärgulise nn. sub-keele, „köögikeele" tasemele kus see oli kuni möödunud sajandi teise pooleni. Ja' seal pole see enam sugugi ükskõik, mis keeles kirjutatakse ja kaitstakse. geks, öeldes et PLO ei kõlba nõu- AmeÜikult sõjavahekorras oleva- ^^^^^^^ valimistagajärgedest suu- olukord, mil pole vaimset seost pidamistest osavõtjaks sellelgi ju- te vaenlastena Iisrael ja Jordaania aetakse töölispartei võit välja lu- Ameerika Ühendriikidega. Üks hui, kui. ta nõustuks lisraeü ole- on tähelepa^^^ - ' masolu õigusega. kud. Ajalooliselt need kuuluvad Kissinger arvas, et pole vaja mandaatpiir^onda, Kesk-Idasse mit N. Liidu poolt ^""^ taustateguriks. BCuueS ffia relva^tatavat radikaalset rüki. Kumbki soovib enesele seda maa- 1 1 - 1 . . i. V 1 A . ilmaajaloolist tiUiipaljast Jorda- Nendel põhjustel jaavad Arafati PLO ja Süüria, kellelt Iisrael vallutas Gola kõrgendiku, veel pikemaks ajaks oma probleemide lahendamatuse juurde. iäljastreegi pidaja suri Iirimaa! osa arvavad, et Saksamaa, s.t. Euroopa peab end kaitsma USA tsivilisatsiooni vastu ja peab selle asemel euroopastama N . LiidUj nii et see pääseks amerikanlseerirni-sest. ni läänekaUast, kus on harva asu- BELFAST „Eestn PäevaleSat" viis " ' — Marfin Hnr.nn ''^^^^^^ laid, arvestamata erosiooni tõt- ^ ^ , «ned ^ tu viljatut maad Jeruusalemmast ^^i^S iS v i Ä k^^^^^^ Iisraeli töölispartei on veendunud Kui seista Jeruusalemma idascr- kuues iiri rahvuslane, kes sureb avaldas Washmgtoni-selles. et kui Gaza piirkonna üle, vai ja vaadata ees olevat lohuta- vanglas IRA vangide poolt peeta-. 1^ ] tegemiseks survet, mis-on Iisraelile lähim julgeoleku- matult tühja maastikku, siis Jor- va aktsiooni eesmärgil, poliitilise ri^^^^ ' küsimus, suudetakse arusaamisele daania mägestikurajoon üle Jorda- vangi staatuse saamiseks. Ta oli oi- ^ k M ^ jõuda koostöös Egiptusega, süs ni jõe oru on otse käeulatuses. nud söömata 45 päeva. Surmauu- "«aKuks Moskva vastu. , hargneks umbsõlm ka Jordaania- ' f'^ ^teadlikuks saades noored kee- Enamus USA diplomaate usuga. S^^^^s probleem on^i. Läikivalt justatud Iin Republikaanide Ar- vad et rakettide knntmvPrdniUn. • puhas diplomaat, kes ei taha oma mee liikmed loopisid iull^eoleku L «^^^^^^ f%f«"^^^^ff „Kui elu püsiks Gaza pnrkonnas kingi tolmuseks teha ja ei saa aru jõudusid T e l h s k i v I [a p Ä g a ' f iis aastat rahulikult, siis lääne- ees oleva kaardi mõõdust või kõr- ning tulistasid briti sõdureid. f Järg lk. 3) ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-16-02
