1981-12-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1X6 VABA "EESTLANE
91 lllU.I^H|^'pry'TtTft*mTT"'^"
, 10. detsembril 1981 — Tuesday, Becember lÖ, 1981 Nr. 88 i
Spordliiydeseid Eesti paaditiiüp
Vabamaadluse võistlusel „Päniu
Kotka": olmelisele auhinnale olid
alates helveskaalust võidukad vil-jandlane
T. Tamm, Tallinna kalev-lana
E. Varvas ja Oleshivov, vil-jandlane
N . Udrus, tallinlane T.
Kaid, pärnulane H. Koosapoeg,
tallinlased N. Roosimägi ja J. Liimand^
pärnulased A. Tiido ja K!
Lõõbas.
Tallinans peeti N . Liidu ulatusega
vehklemise meistrivõistlused.
Kahekümne nelja tugevama hulka
kuulusid viis eesti sportlast Kaido
Kuur, Boris Joffe, Toomas Hint,
Mati Tätte ja Viktor Zuikov. Esi-võistlusele
järgnevas finaalis tuli
kolmandaks Tallinna Pedagoogilise
Instituudi üliõpilane T. Hint.
Eestis tähistas oma 70. sünnipäeva
Eesti sporditegelane ja Tallinna
Pedagopgilise Instituudi instruktor
Eduai-d Voitra. Ta kasvas
üles Võrus, harrastades uisutamist,
suusatamist ja ujumist. Tallinna
elama asudes täienes huvide ring
jalgrattasõidu, mäesuusatamise,
suusahüpete ja- purilennuga. Kui
1936. a. korraldati Mustamäel esimesed
slaalomivõistlused Eestis,
siis oli osalejate hulgas ka E.
Voitra. Eriti meelde on jäänud
1938. ^asta, mil ta Eesti kuuenda
suursiõidu lõpetas 500 kuupcenti-meetriliste
mootorrataste klassis
teisena. Purilennus õnnestus tal
esimesena Eestis püsida- lahtise
plaaneriga õhus tervelt 2 tundi ja
20 minutit. Kuid 1939. a. juhtus
purilennukiga „Sinilind'* raske
avarii, mispani mehe pikaks ajaks
kipsimähistesse. Tugev tahe ja
meelekindlus aitasid siiski, meest^
spordi juurde tagasi ja 1947. a. oli
ta Eesti meistrivõistlustel, võites
250-liste mootorrataste klassis esi^
koha. Hilisemas elus on olnud
spordiinstruktor.
Kohtla-^ärvel peeti kahe spordiühingu
vahelised laskevõistlused.
Esimeseks tuli „Jõud" 163 punktiga
„Kalevi" .120 punkti vastu. 40
lasuga õhupüssist laskmises saavutas
Ave Nigul 388 silma, mis on
suurmeistrinorm. Teiseks jäänud
Erika Aas jäi maha 12 silmaga —
386. õhupüstolis laskis Enn Rohu-mets
385, väikqpüssi standardis lasi
Karl Kontus 572 ja lamades
«asendis 597 silma.
STOKHOLM — Stokholmis
Skeppsholmeni juures näidati laupäeval,
7. novembril uut treening- |/3
sõudepaati. Selle nimeks on «Las-se-
Maja" (kuulsa varga järgi möödunud
sajandist), see on joonistatud
Lars Lin(|strömi poolt."
— Paaditüüp pärineb mu kodumaalt
Eestist, ütleb paadi konst-ruktor.
Seal kasutatakse kergelt ae-rutatavaid
paate kalapüügiks ja
transpordiks. 12;aastane poiss või
tüdruk suudab neid aerutada sama
kiirusega kui täiskasvaniid aeru-sportlane.
Lars Lindström loodab mõne
aasta pärast korraldada aerutamise
„Vasaloppi" stardiga Södertäl-jes
ja sihiga Riddarfjärdenile.
Grupp mereväe ohvitsere hüppas
kohe paatidesse, tehti väike
sõit merel, paaditüüp ;neeldis neile
väga.
ILMUS —1078. a. k&imeim eestikeelne jhmletaskogp
var Ivask
LUKOGU
LIvasSi\pö§lb oma kules tugevate sidemetega^^^^
aemate süimimnllas. Tema nägeninslik luole Soomest, selle sjia-manliknst
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka omm ^
ümbruskonnast majaB maailmas on tnndeiikas Ja tahe|epanaerL
Ekkogusse on valitad paremik ta yarem ilninnnd kogudest
320 lk. Hind $10.00 — saatekniu 50 centi
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Hmn^ Kompus'e
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JMELE ..
Hsnd $11.—, saatekulu 85 6 .
Müü^ „Vaba Eestlase" taUtuses
Põikread: L Nädalapäev, 7. ütleb sefe, kel kiire, 23, Töö-
Ujuma ühes võõrkeeles, 9. riist 24. Qn söömata inimene, 27.
Maasoleja, 10. Peale, külge; 11. Lõunamere saar, 28; Eesti kõrge-
Linn Saksamaal, 12. Lõputu aeg, miaid sõjaväelasi, 30, Kohal, pai-
13. Nägemata, vaatamata, 15; Au- gial • 31. Jõgi v;enemäal, 32. Läk^^^
gus, koopas, 16. Halvustava var- rooste.
• ovGixibsTil toimus X^* Flonds
iundiga sõna vana inimese kohta, _.,v ^ , . • • • ^ im-i
E. Koondise korraldusel hooaja 19. Vajalik trükitööde, 21. Pole... , ]' ^TTT\1/A
flvflnidii Ku\0\ n^vpmhrk ciin VP^T k^v kirjandusteos, 3. Laks lahti, 4.
• - •— Nahkkiridamehed võistlevad, 5,
Hoaafa avapldi
Fbridas
avapidu. Kuigi novembris siin veel
turiste mmetamisväärses arvus ei
Johais Pitl^
lÄJUSOLMED
bajd immcbe.
m ^ ^ • JV ^-11 TÄ—N A—B du, 43. Populaarsed jalanõud Hol-
Teadustaja Alfred Lmeom osa- ^ - , . , landis, 14. Hobueesel, 17. Kevad-val
juhtimisel loodi peosaahs peat- Toronto Eesti õngitsejate ja Ja- ^.^^ ^^^^ mehenimi 20 Elab
selt hubane ja kodune meeleolu, himeeste seltsi juhatus tänab lugu- ^^^^^^^21. Lennul põhjana-
Peo avas esimees Harald Hmno, peetud peokuiahsi ning meie lah- ^^^^ ^^^^^^^^ polaarmaade uuri-järgnes
segalaulukoorilt „Tervitus- keid varustajaid — Lati ari Broad- . ^2 Saksa naisenimi 25 Tooli
laul". Lehari „Lõbusa lese" vnsi- view Delicatessen, Ilmar Tihane ge^tugi, 26. Eesti kultuuritegelane
del, juhatas temperamentselt Heating (gaasi- ja õlikütete paran- j^^^^^^^^ 29. Küsimus.
Erich Allik, sooloosa laulis Bern- dus, puhastus, müük ja installatsi- ' \'
hard Suik. Anadie Allik laulis me- oon), plastikatööstus Scepter Ltd. j ^ g j g ^ j ^ ^ Nf 1084
loodiüse, kuid hoogsa laulu „Ilus ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa *
Ohio*S klaverü saatis E. AUik. peo heaks kordaminekulis. LAHENDUS
Järgnes Veleida Totsas klaverisoo- ' ^ Põikread: 1. Kõrgus, 6. Paneel,
loga „Kodukotus'e" teemal. Jo- TsiW±, 12. Ungari,
hannes PuUerits, andis ülevaate 15. Navesti, 14. Agar, 16. Odav,
„Kodukotus'e" sõnade looja A. Meie ajalehe 3. detsembri nümb- 18. Dora, 19. Roheline, 22. Erak,
Rennit^i elust ja loomingust. See- ri viimasel küljel oleva Eesti Ma- 24.1 Lasalle, 25. Summima, 27,
järgi kogu saal laulis klaveri saan jandusklubi laudkonnavestluse fo- Aser, 29. Veesport, 32. Jäik, 35.
tel- ,(,Mu meelen kuldne koduko- to alla on eksikombel sattunud Ares, 36. Aada, 37. Teerada, 39.
tus . . o l i saavutatud rahvusliku prof. Olev Trassi eesnimeks:Oskar, Kaamel, 40. Niilus, 41. Begin, 42.
meeleolu kõrgpunkt. mida palume vabandada. > Reeder, 43. Keiser.
• Järgnes õhtusöök, milline oli valminud
Koondise majandusjuhi Me-
Eoheselt pärast Eesti Vabadussõda Urjatatad mSlestosraamal
„ värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võittemJsest aastafl
lai^-^md. Raamat Ilmus 1972. a. admM J. Pitfca llf. süml-aastakt.
237 lk. — Hind $889 pluss 50 centi saatekula
K I N K i G E
oma Toõrrafavusest sõpradele Eesti YÕiütasektfiBl&aitff^
Evald Unstala
EDOM ONLY
Hind $7.oe pluss 51 e saatekulu
MÜÜGH. VABA EESTLASE TAUTUSBg
Füstreadj 1. Kotkas, 2. Relvad,
3. Urin, 4. Sukapael, 5, Algebra,
ta Lembitu korraldusel. Tantsu va- Järgmine eestlaste kokkutulek ^j^j^-g- Eraldi, 9. Laikve, 12:
heajal toimus esemeterikas lote- toimub 20. detsembril Rotary Kiu- xjtah, 15. Romanss, 16. Olümpia,
rii. Esemete hulgas oli ka väärtus- bis, Hollywoodis. Seal korraldab Andma, 20. Okse, 21. Vaher,
lik õlimaal maalikunstnikult Mag- L.F.E. Koondis jõuluõhtu nii noor- 23. Rear, 26. ürjädnik, 28. Star-da
Pihla-Eaton'ilt, kelle maalide tele kui ka vanadele! Kõik on tere- ter, 29. Vanker^ 30. Eemale, 31.
näitus toimus üheaegselt avapeoga tulnud! Jõuluvana ootab, verivors- Orel, 33. KaUis; 34. Caesar, 37.
samades ruumides. tid ja hapukapsad on valmis! Teie, 38, Aine.
ILMUS
EDUARD RÜGA, graafik ia määrija
Toimet^nd ]E2NDEL KOKS. ERIC PEHAQ» ja ARNO VIHALEMM
Monograafia ^Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õplngnlst ja tööst, kelle elutod Taatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool „PallaS'' õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka ialemt-ie
Ingejaskoiinaile.
Hind $10.00 (postiga t^llimis^ lisa^ SOc)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
Aga soomlased olid oma arvamuse
kohaselt juba küllaldaselt
saanud ,õpetust. Neid hakkas alaline
treening juba küUastama.
Oleks vaja pääseda jälle tegevusse,
õnneks oli linn lähedal ja viski
odav. Linnas liikumine ei olnud
siiski päris lihtne asi, sest kaks
„varju" olici alati sabas kuhu nad
läksidki, „yarjud" olid meestele
tundmatud ja nad puutusid asjadesse
ainult teatud olukordades.
Ville tõdes seda minnes ühel päe-
' vai linna oma vabal ajal. Villel oli
tahtmine vähe vaadata tüdrukuidM
ja suunas oma mineku Kuuenda ja
Seitsmenda tänava piirkonda, kus
oli kuulnud linna parimaid tütar-lastemaju
olevat. Ville oli osav
mees ja halvast keeleoskusest hoolimata
ta leidiski õige kaunitari.
Tüdruku tuppa jõudes ja maitsedes
tüdruku pakutud viskiklaasi
Viile lai naeratus vahetus ehtsaks
jaeedmiseks, kui uksele koputati ja
„varjüd" viipasid käskivalt sangari
välja. Head kavatsused olid sel
korral rikutud.
Need kohad on ohtlikud paigad^
seletati Villele. — Siin võib
juhtuda mis tahes. Läheme.
Washingtoni osariik oli talvel
külm piirkond ja sellepärast viidi
mehed Golorado osariiki^ kus oli
soojem. Majutuskohaks oli nüüd
motell päris lennuvälja lähedal.
Nüüd ei peetudki väga tihedas
taktis harjutusi, vaid mehed said
tutvuda linnaga ja muude nägemis-väärsustega.
Neile anti auto juhiga
kasutada. Kui linnas tundus liiga
kuumana, sõideti mägedesse, kus
õhk oli Jahedam. Soomlased tundsid
oma elu riigi härradena lääne
kullamaal
Uus õppemeetod
Siin see elu nüüd alles naib
väljendas end Jussi rahulolevana.
— Sõidetakse autoga, vaadeldakse
maastikku, elatakse kui
turistid keda peetakse härradeks!
Mida see peaks õige tähendama?
— Imelikuna tundub jah, oleks
nagu toibumispuhkusel, nõustus
Vüle. — 'Võibolla nad arvavad juba,
et väljaõppest on küllalt? Et
ollakse juba valmis õppinud kasvõi
väikese luurematkä tegemiseks
Kremlisse? Selline on väga mugavaks
tegev amet, pole vaja homse
eest hoolt kanda.
~ Vana kordamine on seni siiski
ikka olnud, vähendas asja Jussi.
— Neid oskusi osati juba talvesõjas
ja jätkusõjas õpiti neile lisa,
aga mis meil sellest, ollakse kui
heaks arvatakse. Mis häda siin selle
poolest ongi; kui kord kõik sillad
on seljataga põletatud.
•—Selles see asi on. Ei n^eil pole
enam asja Soome, nõustus Ville.
Eks olegi julgem olla suurriigi
kaitse all, pole vähemalt venelase
eest kartust.-
— Küll see vennas meile veel
tüli teeb, kui läheme jälle piiri taha,
naeris Jussi. — Kiiret see tegi
mulle viimase käigu ajal, saatana
kiiret isegi.
Peagi selgus siiski, miks neid
oli toodud Colorado kõrbe lähedale.
Küsimuses oli uus õppemeetod
— lendamine. Neid tahetakse õpetada
osavaiks lendureiks, kuna
järgmine matk idapiiri taha sünniks
õhtiteel. Ülemad olid ilmselt
tulnud sellisele arvamusele; et püri
ületamine, kuigi see oli harjutuste
ajal sujunud ka praktikas
hästi, oli rahuaegseis oludes ohtlik
ja võibolla päris võimatu. Nad
tahtsid säästa inimelusid ja katsusid
kavandada sellise piiri ületamise
viisi, mis oli võimalikult julges-tatudp
et mehed pääseksid sihtkohta
kellegi poolt nägemata. ,
Mõne loengu järel, kus selgitati
piiri ületamist sellel uuel menetlusel,
mis oleks julge ja lisaks hääletu,
oli meeste hämmastus üldine,
kui nad mõistsid, et neid mõeldi
õpetada õhupallilendureiks. Nad
olid juba kujutlenud mingisugust
Zeppelini-tüüpi õhulaeva, mida
nad teadsid lendavat hääletult, aga
õhupall — sellist nad olid poiste^
na lugenud vaid Jules Veirne raa-matjuist.
— Missugune elukas see peaks
olema, imestas Ville. Mehed vaatasid
teineteisele: Tundus kui aja^
rattad oleksid keeratud tagurpidi
käima ja nad oleksid läinud tagasi
poisiaastate fantastiliste seikluste
Mis sest muretseda, lendame
kui kajakad ' taeva all, innustus
Jussi. — Pole vaja käia ega jooksta
võidu .piirivalvuritega, ei liigfielt
ohtu, et ioerad kannul nuusiksid,
ei karta alarmitraate. Minnakse
pilvede taha peidetuna. Aga ma ei
saa' aru missugune see riistapuu
võib õigesti olla.
Küll seda peagi näeme, ütles
Ville.
Ei kulunudki mõnda päeva, kui
mehed viidi tutvuma tõelise kau-geluuremeeste
liiklusvahendiga.
Nad pidid enne pärale jõudmist
tunde autoga toitma. Nad leidsid
end kohale saabununa päris kõrbes.
Ühtki ehitust ei olnud, kuid
kõrb oli ümberringi silmaringi ulatuses.
Polnud taimestikku, ei metsa,
põõsaid, vaid koltunud rohtu ja
siin-seal kasvavat tarnatupse. Nende
eest hoiatati, kuna sellises kohas
asuvat mürgiseid usse. Autoga
liikudes polnud neid vaja karta,
aga sellisele mürgisele ussile mõtleminegi
pani naha kanalihasse.
Kõrb oli kõva põhjaga maapind ja
seal võis sõita autoga kuigi teed
puudusid. Kuivavad jõesängid olid
suurepärased sõiduteed. Maapind
oli kuiv ja vihmade ajal täitusid
jõesängid kiiresti voolava veega.
öö oli veel pime, kui mehed lõpuks
jõudsid harjutusalale. Seal
olid juba vastuvõtjad- valmis ootamas.
Suur veoauto äratas meeste
tähelepanu. Selle kastis oli suur
hulk gaasipudeleid. Pudelid olid
kinnitatud üksteise külge vasktoru-ga
ja torude otsas olid ventiilid.
Äsja,d hakkasid vähehaaval meeltele
selguma, kuigi nad imestasid
gaasipudelite rohkust. Veelgi kogunes
inimesi kohale. Maastikuautosid
ja tavalisi sõiduautosid sõitis
piki kõrbe veoauto juurde. Soomlasi
vaadeldi uudistades: ^ Need
pn siis need mehed?
Elav jutuvadin käis veoauto ümber
kui palli hakati täitma. Pall
oli veel pakitud ja esiteks see tuli
asetada liivale. Tühjana oli palli
pikkus vähemalt 20, ehk koguni 25
meetrit, kuigi laiust palju ei olnudki.
~ See võib paari meest kanda,
arvestas Jussi. — Ehk võib kanda
rohkemgi?
— Noh on ikka põrgulik riistapuu,
imestas Ville. — Kui vaid ei
rebeneks lõhki, seal ülailmastikus,
siis pidurdamine palju ei aitaks.
— Egä see muidu ei purune, aga
kui naabrimehed juhtuvad nägema
ja hakkavad auke sisse laskma, siis
võidakse olla juba viletsuse poolel.
Kuule, see võib oKa päris samasugune,
kui olid talvesõja ajal
Soomes need vanka vaatluspallid.
Siis võis mitmel korral näha, jkui
soome hävitajad lasid sarja kuuli-pildujatuld
palli ja mees tüli alla
ml, et sinelihõlmad lehvisid kui rä-balanukul..
— Eks ka meil võib siis sellega
samuti juhtuda, kui hävitaja satub
kohale, kyi oleme Murmanski
aladel.
— Või hakkavad tulistama õhu-tõrjekahuritega,
sest eks nii suurt
märklauda suudab venelanegi tabada.
Mehed jälgisid huviga palli täitmist.
Palli keskel oli n.ö.täitev^ü-kas,
mille pikkus oli ehk 10 meetrit,,
mis ühendati gaasiventiiliga.
Alus, mille peale pall oli pakitud
oli vaid poolteist ruutmeetrit suur.
Selle' aluse seinad olid paksust pul-daftriidest,
umbes 60—70 sentimeetrit
kõrged.
— See on kindlasti see korv,
kus mehed istuvad lennu ajal, ar- -
vas Jussi.
— See võib teda pea uimaseks,
kui kiigutakse mõne kilomeetri
kõrgusel, kartis Ville.
— Ei meie päid miski uirhasta,
kõige rohkem viski, kui seda on
küllalt, naeris Jussi.
Ega nad siis meile viskit
anna kui lendama läheme?
— Aga kui pistame salaja pudeli
taskusse.
Korvi igal küljel oli liivakotte
mille abiga reguleeriti lennukõr-gust.
Pall ise oli tehtud õhukesest
plastikust ja kohe kui gaas hakkas
palli, voolama, hakkas ülaosa
ümarduma ja üles kerkima. Kui
pall oli gaasi täis. nägid mehed seda
kõiges toreduses. Seda oli uhke
vaadata.
— Kuidas seda saab õieti, kasu-'
tada ja juhtida? imestas. Ville. -
— Selle jaoks nad meid siia siõi-dutasid,
et õpetavad, ütles Jussi.
(järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 10, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-12-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811210 |
Description
| Title | 1981-12-10-06 |
| OCR text | 1X6 VABA "EESTLANE 91 lllU.I^H|^'pry'TtTft*mTT"'^" , 10. detsembril 1981 — Tuesday, Becember lÖ, 1981 Nr. 88 i Spordliiydeseid Eesti paaditiiüp Vabamaadluse võistlusel „Päniu Kotka": olmelisele auhinnale olid alates helveskaalust võidukad vil-jandlane T. Tamm, Tallinna kalev-lana E. Varvas ja Oleshivov, vil-jandlane N . Udrus, tallinlane T. Kaid, pärnulane H. Koosapoeg, tallinlased N. Roosimägi ja J. Liimand^ pärnulased A. Tiido ja K! Lõõbas. Tallinans peeti N . Liidu ulatusega vehklemise meistrivõistlused. Kahekümne nelja tugevama hulka kuulusid viis eesti sportlast Kaido Kuur, Boris Joffe, Toomas Hint, Mati Tätte ja Viktor Zuikov. Esi-võistlusele järgnevas finaalis tuli kolmandaks Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilane T. Hint. Eestis tähistas oma 70. sünnipäeva Eesti sporditegelane ja Tallinna Pedagopgilise Instituudi instruktor Eduai-d Voitra. Ta kasvas üles Võrus, harrastades uisutamist, suusatamist ja ujumist. Tallinna elama asudes täienes huvide ring jalgrattasõidu, mäesuusatamise, suusahüpete ja- purilennuga. Kui 1936. a. korraldati Mustamäel esimesed slaalomivõistlused Eestis, siis oli osalejate hulgas ka E. Voitra. Eriti meelde on jäänud 1938. ^asta, mil ta Eesti kuuenda suursiõidu lõpetas 500 kuupcenti-meetriliste mootorrataste klassis teisena. Purilennus õnnestus tal esimesena Eestis püsida- lahtise plaaneriga õhus tervelt 2 tundi ja 20 minutit. Kuid 1939. a. juhtus purilennukiga „Sinilind'* raske avarii, mispani mehe pikaks ajaks kipsimähistesse. Tugev tahe ja meelekindlus aitasid siiski, meest^ spordi juurde tagasi ja 1947. a. oli ta Eesti meistrivõistlustel, võites 250-liste mootorrataste klassis esi^ koha. Hilisemas elus on olnud spordiinstruktor. Kohtla-^ärvel peeti kahe spordiühingu vahelised laskevõistlused. Esimeseks tuli „Jõud" 163 punktiga „Kalevi" .120 punkti vastu. 40 lasuga õhupüssist laskmises saavutas Ave Nigul 388 silma, mis on suurmeistrinorm. Teiseks jäänud Erika Aas jäi maha 12 silmaga — 386. õhupüstolis laskis Enn Rohu-mets 385, väikqpüssi standardis lasi Karl Kontus 572 ja lamades «asendis 597 silma. STOKHOLM — Stokholmis Skeppsholmeni juures näidati laupäeval, 7. novembril uut treening- |/3 sõudepaati. Selle nimeks on «Las-se- Maja" (kuulsa varga järgi möödunud sajandist), see on joonistatud Lars Lin(|strömi poolt." — Paaditüüp pärineb mu kodumaalt Eestist, ütleb paadi konst-ruktor. Seal kasutatakse kergelt ae-rutatavaid paate kalapüügiks ja transpordiks. 12;aastane poiss või tüdruk suudab neid aerutada sama kiirusega kui täiskasvaniid aeru-sportlane. Lars Lindström loodab mõne aasta pärast korraldada aerutamise „Vasaloppi" stardiga Södertäl-jes ja sihiga Riddarfjärdenile. Grupp mereväe ohvitsere hüppas kohe paatidesse, tehti väike sõit merel, paaditüüp ;neeldis neile väga. ILMUS —1078. a. k&imeim eestikeelne jhmletaskogp var Ivask LUKOGU LIvasSi\pö§lb oma kules tugevate sidemetega^^^^ aemate süimimnllas. Tema nägeninslik luole Soomest, selle sjia-manliknst soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka omm ^ ümbruskonnast majaB maailmas on tnndeiikas Ja tahe|epanaerL Ekkogusse on valitad paremik ta yarem ilninnnd kogudest 320 lk. Hind $10.00 — saatekniu 50 centi SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES Hmn^ Kompus'e KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JMELE .. Hsnd $11.—, saatekulu 85 6 . Müü^ „Vaba Eestlase" taUtuses Põikread: L Nädalapäev, 7. ütleb sefe, kel kiire, 23, Töö- Ujuma ühes võõrkeeles, 9. riist 24. Qn söömata inimene, 27. Maasoleja, 10. Peale, külge; 11. Lõunamere saar, 28; Eesti kõrge- Linn Saksamaal, 12. Lõputu aeg, miaid sõjaväelasi, 30, Kohal, pai- 13. Nägemata, vaatamata, 15; Au- gial • 31. Jõgi v;enemäal, 32. Läk^^^ gus, koopas, 16. Halvustava var- rooste. • ovGixibsTil toimus X^* Flonds iundiga sõna vana inimese kohta, _.,v ^ , . • • • ^ im-i E. Koondise korraldusel hooaja 19. Vajalik trükitööde, 21. Pole... , ]' ^TTT\1/A flvflnidii Ku\0\ n^vpmhrk ciin VP^T k^v kirjandusteos, 3. Laks lahti, 4. • - •— Nahkkiridamehed võistlevad, 5, Hoaafa avapldi Fbridas avapidu. Kuigi novembris siin veel turiste mmetamisväärses arvus ei Johais Pitl^ lÄJUSOLMED bajd immcbe. m ^ ^ • JV ^-11 TÄ—N A—B du, 43. Populaarsed jalanõud Hol- Teadustaja Alfred Lmeom osa- ^ - , . , landis, 14. Hobueesel, 17. Kevad-val juhtimisel loodi peosaahs peat- Toronto Eesti õngitsejate ja Ja- ^.^^ ^^^^ mehenimi 20 Elab selt hubane ja kodune meeleolu, himeeste seltsi juhatus tänab lugu- ^^^^^^^21. Lennul põhjana- Peo avas esimees Harald Hmno, peetud peokuiahsi ning meie lah- ^^^^ ^^^^^^^^ polaarmaade uuri-järgnes segalaulukoorilt „Tervitus- keid varustajaid — Lati ari Broad- . ^2 Saksa naisenimi 25 Tooli laul". Lehari „Lõbusa lese" vnsi- view Delicatessen, Ilmar Tihane ge^tugi, 26. Eesti kultuuritegelane del, juhatas temperamentselt Heating (gaasi- ja õlikütete paran- j^^^^^^^^ 29. Küsimus. Erich Allik, sooloosa laulis Bern- dus, puhastus, müük ja installatsi- ' \' hard Suik. Anadie Allik laulis me- oon), plastikatööstus Scepter Ltd. j ^ g j g ^ j ^ ^ Nf 1084 loodiüse, kuid hoogsa laulu „Ilus ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa * Ohio*S klaverü saatis E. AUik. peo heaks kordaminekulis. LAHENDUS Järgnes Veleida Totsas klaverisoo- ' ^ Põikread: 1. Kõrgus, 6. Paneel, loga „Kodukotus'e" teemal. Jo- TsiW±, 12. Ungari, hannes PuUerits, andis ülevaate 15. Navesti, 14. Agar, 16. Odav, „Kodukotus'e" sõnade looja A. Meie ajalehe 3. detsembri nümb- 18. Dora, 19. Roheline, 22. Erak, Rennit^i elust ja loomingust. See- ri viimasel küljel oleva Eesti Ma- 24.1 Lasalle, 25. Summima, 27, järgi kogu saal laulis klaveri saan jandusklubi laudkonnavestluse fo- Aser, 29. Veesport, 32. Jäik, 35. tel- ,(,Mu meelen kuldne koduko- to alla on eksikombel sattunud Ares, 36. Aada, 37. Teerada, 39. tus . . o l i saavutatud rahvusliku prof. Olev Trassi eesnimeks:Oskar, Kaamel, 40. Niilus, 41. Begin, 42. meeleolu kõrgpunkt. mida palume vabandada. > Reeder, 43. Keiser. • Järgnes õhtusöök, milline oli valminud Koondise majandusjuhi Me- Eoheselt pärast Eesti Vabadussõda Urjatatad mSlestosraamal „ värskete" elamustega Eesti vabaduse eest võittemJsest aastafl lai^-^md. Raamat Ilmus 1972. a. admM J. Pitfca llf. süml-aastakt. 237 lk. — Hind $889 pluss 50 centi saatekula K I N K i G E oma Toõrrafavusest sõpradele Eesti YÕiütasektfiBl&aitff^ Evald Unstala EDOM ONLY Hind $7.oe pluss 51 e saatekulu MÜÜGH. VABA EESTLASE TAUTUSBg Füstreadj 1. Kotkas, 2. Relvad, 3. Urin, 4. Sukapael, 5, Algebra, ta Lembitu korraldusel. Tantsu va- Järgmine eestlaste kokkutulek ^j^j^-g- Eraldi, 9. Laikve, 12: heajal toimus esemeterikas lote- toimub 20. detsembril Rotary Kiu- xjtah, 15. Romanss, 16. Olümpia, rii. Esemete hulgas oli ka väärtus- bis, Hollywoodis. Seal korraldab Andma, 20. Okse, 21. Vaher, lik õlimaal maalikunstnikult Mag- L.F.E. Koondis jõuluõhtu nii noor- 23. Rear, 26. ürjädnik, 28. Star-da Pihla-Eaton'ilt, kelle maalide tele kui ka vanadele! Kõik on tere- ter, 29. Vanker^ 30. Eemale, 31. näitus toimus üheaegselt avapeoga tulnud! Jõuluvana ootab, verivors- Orel, 33. KaUis; 34. Caesar, 37. samades ruumides. tid ja hapukapsad on valmis! Teie, 38, Aine. ILMUS EDUARD RÜGA, graafik ia määrija Toimet^nd ]E2NDEL KOKS. ERIC PEHAQ» ja ARNO VIHALEMM Monograafia ^Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard Rüga õplngnlst ja tööst, kelle elutod Taatluse kõrval tuuakse esile ka kunstikool „PallaS'' õppeasutusena ja eesti kunstnike ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka ialemt-ie Ingejaskoiinaile. Hind $10.00 (postiga t^llimis^ lisa^ SOc) SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES Aga soomlased olid oma arvamuse kohaselt juba küllaldaselt saanud ,õpetust. Neid hakkas alaline treening juba küUastama. Oleks vaja pääseda jälle tegevusse, õnneks oli linn lähedal ja viski odav. Linnas liikumine ei olnud siiski päris lihtne asi, sest kaks „varju" olici alati sabas kuhu nad läksidki, „yarjud" olid meestele tundmatud ja nad puutusid asjadesse ainult teatud olukordades. Ville tõdes seda minnes ühel päe- ' vai linna oma vabal ajal. Villel oli tahtmine vähe vaadata tüdrukuidM ja suunas oma mineku Kuuenda ja Seitsmenda tänava piirkonda, kus oli kuulnud linna parimaid tütar-lastemaju olevat. Ville oli osav mees ja halvast keeleoskusest hoolimata ta leidiski õige kaunitari. Tüdruku tuppa jõudes ja maitsedes tüdruku pakutud viskiklaasi Viile lai naeratus vahetus ehtsaks jaeedmiseks, kui uksele koputati ja „varjüd" viipasid käskivalt sangari välja. Head kavatsused olid sel korral rikutud. Need kohad on ohtlikud paigad^ seletati Villele. — Siin võib juhtuda mis tahes. Läheme. Washingtoni osariik oli talvel külm piirkond ja sellepärast viidi mehed Golorado osariiki^ kus oli soojem. Majutuskohaks oli nüüd motell päris lennuvälja lähedal. Nüüd ei peetudki väga tihedas taktis harjutusi, vaid mehed said tutvuda linnaga ja muude nägemis-väärsustega. Neile anti auto juhiga kasutada. Kui linnas tundus liiga kuumana, sõideti mägedesse, kus õhk oli Jahedam. Soomlased tundsid oma elu riigi härradena lääne kullamaal Uus õppemeetod Siin see elu nüüd alles naib väljendas end Jussi rahulolevana. — Sõidetakse autoga, vaadeldakse maastikku, elatakse kui turistid keda peetakse härradeks! Mida see peaks õige tähendama? — Imelikuna tundub jah, oleks nagu toibumispuhkusel, nõustus Vüle. — 'Võibolla nad arvavad juba, et väljaõppest on küllalt? Et ollakse juba valmis õppinud kasvõi väikese luurematkä tegemiseks Kremlisse? Selline on väga mugavaks tegev amet, pole vaja homse eest hoolt kanda. ~ Vana kordamine on seni siiski ikka olnud, vähendas asja Jussi. — Neid oskusi osati juba talvesõjas ja jätkusõjas õpiti neile lisa, aga mis meil sellest, ollakse kui heaks arvatakse. Mis häda siin selle poolest ongi; kui kord kõik sillad on seljataga põletatud. •—Selles see asi on. Ei n^eil pole enam asja Soome, nõustus Ville. Eks olegi julgem olla suurriigi kaitse all, pole vähemalt venelase eest kartust.- — Küll see vennas meile veel tüli teeb, kui läheme jälle piiri taha, naeris Jussi. — Kiiret see tegi mulle viimase käigu ajal, saatana kiiret isegi. Peagi selgus siiski, miks neid oli toodud Colorado kõrbe lähedale. Küsimuses oli uus õppemeetod — lendamine. Neid tahetakse õpetada osavaiks lendureiks, kuna järgmine matk idapiiri taha sünniks õhtiteel. Ülemad olid ilmselt tulnud sellisele arvamusele; et püri ületamine, kuigi see oli harjutuste ajal sujunud ka praktikas hästi, oli rahuaegseis oludes ohtlik ja võibolla päris võimatu. Nad tahtsid säästa inimelusid ja katsusid kavandada sellise piiri ületamise viisi, mis oli võimalikult julges-tatudp et mehed pääseksid sihtkohta kellegi poolt nägemata. , Mõne loengu järel, kus selgitati piiri ületamist sellel uuel menetlusel, mis oleks julge ja lisaks hääletu, oli meeste hämmastus üldine, kui nad mõistsid, et neid mõeldi õpetada õhupallilendureiks. Nad olid juba kujutlenud mingisugust Zeppelini-tüüpi õhulaeva, mida nad teadsid lendavat hääletult, aga õhupall — sellist nad olid poiste^ na lugenud vaid Jules Veirne raa-matjuist. — Missugune elukas see peaks olema, imestas Ville. Mehed vaatasid teineteisele: Tundus kui aja^ rattad oleksid keeratud tagurpidi käima ja nad oleksid läinud tagasi poisiaastate fantastiliste seikluste Mis sest muretseda, lendame kui kajakad ' taeva all, innustus Jussi. — Pole vaja käia ega jooksta võidu .piirivalvuritega, ei liigfielt ohtu, et ioerad kannul nuusiksid, ei karta alarmitraate. Minnakse pilvede taha peidetuna. Aga ma ei saa' aru missugune see riistapuu võib õigesti olla. Küll seda peagi näeme, ütles Ville. Ei kulunudki mõnda päeva, kui mehed viidi tutvuma tõelise kau-geluuremeeste liiklusvahendiga. Nad pidid enne pärale jõudmist tunde autoga toitma. Nad leidsid end kohale saabununa päris kõrbes. Ühtki ehitust ei olnud, kuid kõrb oli ümberringi silmaringi ulatuses. Polnud taimestikku, ei metsa, põõsaid, vaid koltunud rohtu ja siin-seal kasvavat tarnatupse. Nende eest hoiatati, kuna sellises kohas asuvat mürgiseid usse. Autoga liikudes polnud neid vaja karta, aga sellisele mürgisele ussile mõtleminegi pani naha kanalihasse. Kõrb oli kõva põhjaga maapind ja seal võis sõita autoga kuigi teed puudusid. Kuivavad jõesängid olid suurepärased sõiduteed. Maapind oli kuiv ja vihmade ajal täitusid jõesängid kiiresti voolava veega. öö oli veel pime, kui mehed lõpuks jõudsid harjutusalale. Seal olid juba vastuvõtjad- valmis ootamas. Suur veoauto äratas meeste tähelepanu. Selle kastis oli suur hulk gaasipudeleid. Pudelid olid kinnitatud üksteise külge vasktoru-ga ja torude otsas olid ventiilid. Äsja,d hakkasid vähehaaval meeltele selguma, kuigi nad imestasid gaasipudelite rohkust. Veelgi kogunes inimesi kohale. Maastikuautosid ja tavalisi sõiduautosid sõitis piki kõrbe veoauto juurde. Soomlasi vaadeldi uudistades: ^ Need pn siis need mehed? Elav jutuvadin käis veoauto ümber kui palli hakati täitma. Pall oli veel pakitud ja esiteks see tuli asetada liivale. Tühjana oli palli pikkus vähemalt 20, ehk koguni 25 meetrit, kuigi laiust palju ei olnudki. ~ See võib paari meest kanda, arvestas Jussi. — Ehk võib kanda rohkemgi? — Noh on ikka põrgulik riistapuu, imestas Ville. — Kui vaid ei rebeneks lõhki, seal ülailmastikus, siis pidurdamine palju ei aitaks. — Egä see muidu ei purune, aga kui naabrimehed juhtuvad nägema ja hakkavad auke sisse laskma, siis võidakse olla juba viletsuse poolel. Kuule, see võib oKa päris samasugune, kui olid talvesõja ajal Soomes need vanka vaatluspallid. Siis võis mitmel korral näha, jkui soome hävitajad lasid sarja kuuli-pildujatuld palli ja mees tüli alla ml, et sinelihõlmad lehvisid kui rä-balanukul.. — Eks ka meil võib siis sellega samuti juhtuda, kui hävitaja satub kohale, kyi oleme Murmanski aladel. — Või hakkavad tulistama õhu-tõrjekahuritega, sest eks nii suurt märklauda suudab venelanegi tabada. Mehed jälgisid huviga palli täitmist. Palli keskel oli n.ö.täitev^ü-kas, mille pikkus oli ehk 10 meetrit,, mis ühendati gaasiventiiliga. Alus, mille peale pall oli pakitud oli vaid poolteist ruutmeetrit suur. Selle' aluse seinad olid paksust pul-daftriidest, umbes 60—70 sentimeetrit kõrged. — See on kindlasti see korv, kus mehed istuvad lennu ajal, ar- - vas Jussi. — See võib teda pea uimaseks, kui kiigutakse mõne kilomeetri kõrgusel, kartis Ville. — Ei meie päid miski uirhasta, kõige rohkem viski, kui seda on küllalt, naeris Jussi. Ega nad siis meile viskit anna kui lendama läheme? — Aga kui pistame salaja pudeli taskusse. Korvi igal küljel oli liivakotte mille abiga reguleeriti lennukõr-gust. Pall ise oli tehtud õhukesest plastikust ja kohe kui gaas hakkas palli, voolama, hakkas ülaosa ümarduma ja üles kerkima. Kui pall oli gaasi täis. nägid mehed seda kõiges toreduses. Seda oli uhke vaadata. — Kuidas seda saab õieti, kasu-' tada ja juhtida? imestas. Ville. - — Selle jaoks nad meid siia siõi-dutasid, et õpetavad, ütles Jussi. (järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-10-06
