Vaba Eestlane, February 17, 1965

              £
r
y
taat- -
Lhk 4 VABA EESTLANE kolmapäeval 17 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 17 1965
Amewlka ieairiklrju
KANGELASDRAAMA JA INIMENE
Koomiline mõõgavõltluse
stseen kõrtsis on muudetud vi-imistletud
koreograafiaks See on
Uks dr Cuthrie lavastusstlili sll-mapaistv-usl
samasuguselt olid
liikumine — zhestld-kehahoia- k
viimistletud ka Hamletis" Ja
„Kolmes ões" Sealjuures on aga
saavutatud ka näitlejate tõlgitsu-- i
ses täielik vabaolek Ja lahtisus
kramplik püüdlemine on täiesti I
kadunud Robert Pastene esines1
oma dopeltrollls ka Charles VI-dan- a
tema Jõuetuses Ja lapselik
närvilises värisemises Henry ul-timaatumi
pergament temale õlil
nii suur Ja pikk et kattis kogu'
Charlesi sinises rüüs keha Draa-ma
kõrgpunktiks on tuulepööris-- 1
lik lahingustseen kõrvulukustava
suurtükipauguga
George Bernard Joan" Tyrone Guthrie Joan
Geer) käskjala (Torn Slater vasakul) võitluskaaslase
I)unois'ga taga) nägemas oma la-hingu
Suurtükk eetakse lavale sõda-lastest
temast tulev suits täi-- 1
ilab kogu teatri ja suurtükil
seistes peab Ilrnry oma kuul- -
sat kõnet: „Oncc more unto thc j hrrach "
i See on ainulaadsemaid ja reaalse-maid
lahingustseene mida kuna-gi
olen näinud kus piiratud areen
projekteerub suureks lahingtand-rik- s
ja poolteisttuhat vaatajat
tunnevad end otse kübemetena
Triumfile järgneb sageli eneseot-sing
ja argipäev ning inimene
koorub välja kangelasest oma
kahtlustega vahel koomiliste nõr-kustega
See on põhiidee Tyrone
Guthrie lavastustes peaaegu
— näidata Inimest Jällegi on
Guthrie aga sealjuures suure
show" käsitades kõiki
tehnilisi efekte: näitlejate koori-laul
kandub märkamatult helilin-dile
ja jätkub sealt paazhidest
keerlev kandetool jällegi
suured tseremoniaalsed küünlaja-lad
hiilgus kahe kuninga kohtu-misel
distsiplineeritult liikuvad
massid Aga näitleja peab olema
elav inimene lihtne loomulik Ja
— Stseenis kus Henry ko-sib
printsess Katherine on näida-tud
see kõrgpunkt uuesti et ka
kuningas on vaid lihtne inimene
See ou mänglevalt esitatud ka-he
noore cidi häbeliku armas-taja
stseen nii nagu ic elus ra-hel
tahtmatult juhtub küünla-valgel
Suur finaal on laulatuse stseen
Uks ajajärk on lõpule jõudnud
Aamen aamen " laulab võimas
Tuba 714 ST E
Yonge— St
koor Üksteise Järele hääbuvad
küünalde leegid viimane kustub
koos viimase Aameni" haihtumi-seg- a
pimedusse
George Bernard Shaw Saint
Joan" on sellevastu filosoofiline
draama vähem ajalooline drama-tiseeritud
reportaazh Shaw ar-vab
et maatüdruku usk Ja näge-mused
olid tugevamad kui Joani
enese füüsiline isik See oli vald
tööriist usu Ja veendunud näge-muste
käes mis suunasid isiku
olgugi võitja katastroofile Maa-ilm
peaks võibolla Järgnema esi-tatud
põhimõtetele mitte ainult
inimesele kuid selle asemel me
purustame suuri nägemusi ja us-ku
nimetame nende kand-jaid
halvustavalt Idealistideks
Selles mõttes oli lavastaja Doug- -
Shaw „Salnt Teatris:
(Kiiru koos ja
(Claude Wooltnan õnne sinilimlu
eel
alati
meister
Tcantud
ehtne
luure
las Campbell pannud draama mot-tok- s
Joani repliigi: „Kui sa ci usu
hääli mis mind on juhtinud siis
ütlen ma sulle et nägematud hää-led
ja nägemused mu silmade ees
JOANN SAARNIIT ol p-- '"
liiani
mmm
m mu
Uil Mi
567 ROEHAMPTON AVEm-„- ii '" 488 5895 488 0428
tulid esimestena — alles nende Jä-rele
ma pidin leidma põhjused "
lihtne külatüdruk organisee-ris
armee inglased Prant-susmaalt
pani kohtlase kunin-gapoja
troonile et siis ise saa-da
väljaantud vaenlastele ket-serina
esitab Joani tõelise elujõu
pühakuni kes nägi imesid sünd-mustes
mis loovad usku ja sealt
edasi ta näitab Joani kui pühakut
ajaloo iroonilises valguses
Joani tõlgitses Ellen Geer Ja te-ma
esituses oli enamuses peaaegu
poisilik Kuningapoja Dauphini
kes hiljem sai Charles Vll-dak- s
andis George Grizzard — see oli
tahtetuse lodevuse ükskõiksuse
meistritöö Ta oli veel ka meister-lik
näide sellest kuivõrd kontrast-seid
osi Uks tõeline talent võib
esitada — kui siin vaid mõtelda
Hamletile Ja Henry V-dal- el Ellen
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
66 Gough Ave (Pape— Dinforth) Toronto
Meie eriala — kõikldt liikide kllgukaitidt parandamin
Vea kindlakstegemine ja lculude eelarve tasuta
Ttl: HO M155 õhtuti — 247-694- 4 Jun Sikk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE
??=!?JMiM
TRfWIEIs
85 CLAIR
Clair allmaaraud-teejaama
ning
fönstiStodio
MUUGILõlimaali
Ja
ajas
Shaw
ÜKSIKISIKU JA
GRUPIREISID
KOHALIKUD JA
VÄLISMAISED
WA 4-95- 38
Geeri Joani tagant tuli aga ka
nähtavale lihtsa maatüdruku usk
ja veendumus tõe ja õiguse näge-musse
sest ka Jumala Üksindus
on tema tugevus!" Lavastus esi-tas
enam dekoratsioone mööblit
rekvisiite Shaw on Shakespeare'!
ajastuga võrreldes vaid ikkagi
kaasaegne filosoof kes arutab pi-kalt
ja laialt mida teha Joaniga
selle kummalise tüdrukuga Selle
taustal ta filosofeerib tohutu sõ-naderohkus-ega
kirikust usust
põhimõtetest ühiskonnast riigist
inimsusest ja muust
Vahel jääb mulje et Shaw ei
ole veelgi ise veendunud kas ta
kõik vaatevinklid on ära kasu-tanud
et kas ta ikka on suut-nud
veenda publikut või mitte
ja alustab siis uut variatsiooni
See sõnaderohkus asetab lavasta-ja
näitlejad raske ülesande ette
Seda püüti võita stseenide dra-maatika
ja intensiivsuse tõstmi-sega
Lipud laulud muusika
Näitlejad kraamisid kokku ühe
stseeni ladusid kõik vankrile ja
sõitsid „mäest alla" uued tulid ja
asetasid tegevustikuliselt Üles
järgneva stseeni Tuli moodsa aja
ristilöömise — Pontsiuse-Pilatus- e
stseen ja ka moodsa Juudase va-pustav
kahetsus mis Joani tule-riidale
ajas Ja tühjale areenile
Jääb lõpuks inimene Uksi kirikust
võetud ristiga mida ta kannab
vastamatute kUsimuste koorma
all Ristiga mida ta ise on enesele
loonud uskumatuna juhtivatesse
häältesse nägemustesse
Endel Kuik
abikaasat
TAKSOAUTOD
TAXI
1-1-
111
6-11- 11
HAUAKIVID
NVIRRO
S
Associates Ltd
Telefonid:
488-117- 5 või
Kui Torontos ei olnud eestlasi
Väliseestlus enne Maailmasõda
(VES) — Väliscestluse maakaart 25 aastat tagasi oli sootu hõ-redam
kui praegu Sirvides tolleaegsete kuukirjade „Meie Tee"
ja Välis-Eesti- " numbreid selgub et mitmed praegused eestlaste
suurkeskused USA-- s või Kanadas olid eestlastest peagu tühjad
Torontos mis praegu on üheks suuremaks eesti keskuseks vabas
maailmas oli eestlasi vähem kui seal on praegu organisatsioone
teatatakse „Valis-Eestile- " et seal eluneb ainult Uks
resti perekond — Harry Kuuse oma abikaasa ja tütrega Praegu
on Hamiltonis eestlastel ainuüksi maju üle 250 Perekam eesti
keskus oli New York ilmus oma kuukiri oli mitmeid selt-se
ja tegutses ka täienduskool 1940 aasta algul hakati siin plaa-nitsema
koguni oma maja ehitamist milleks kutsuti ellu koope-ratiiv
kava järele taheti püstitada hoonet kus oleks
ulualuse Eesti konsulaat organisatsioonid jne Nagu
ei saanud ehitamisplaanist siiski asja ja selle asemel osteti
aasta hiljem praegune Eesti Maja 1939 a valmistati Amee-rika
eestlaste clut ja tcgcusest film mida det-sembris
ka Tallinnas Filmi almistajaks oli end peakonsul K
Kuusik
New Yorgi kõrval oli pereka-mak- s
eesti keskuseks veel Syd-ney
kus 1939 a arvati elunevat
Ule 700 eestlase Nendest paari-saja
ümber olid liitunud sealse
eesti seltsiga Ka seal olid tollal
käimas eeltööd oma eesti maja
ehitamiseks
TAHTIS ASUTADA VOOR-LEEGION- I
Uus-Merema- al oli tollal ainult
mõni üksik eestlane Kuid sellest
maanurgast andis palju kõneai-net
ka kodumaa ajalehtedele üks
omapärane eestlane kes mõtles
välja kõige eriskummalisemaid
sensatsioone Selleks tegelaseks
oli Jakob Lukats Aucklandist
Näiteks pani ta sealse maa aja-kirjanduse
endast kõnelema sel-lega
et hakkas asutama võõrlee-gion- i
võitluseks demokraatliku
usutunnistuse eest Ja rahvussot-- !
sialismi ning muude türanniliste
jsüsteemida vastu" Uus võõrlee- -
gion" pidi tema kava kohaselt
saadetama Euroopasse kusjuures
i täpsema kava edasiste võitluste"
kohta J Lukats esitas koguni
Uus-Merema- a sõjaminister F Jo--
nesile
Lukats andis seoses oma kava-- '
ga ajakirjandusele Jutuajamise
j milline suurelt ära toodi kuna ta
oskas end luisata kõige sensat-- '
sioonilisema minevikuga isikuks
käesoleval sajandil Näiteks Ju-tustas
ta seal et ta olevat vaese
taluniku poeg Eestist Taga-Bai-kal- i
esimese eesti sotsialistliku
I vabariigi president rahvusvah-eliselt
kuulus teadlane maamõõt--i
r Ta olevat olnud kohtu all
1? korda kusjuures teda olevat
kuus korda surma mõistetud 31
Armast ja isa
kiireks Ida-Toront- o
teenindamiseks
HOWARD TAXI
DONLANDS
HO 3-11- 11
HO
HO
W Rankin
505 MT PLEASANT RD
õhtuti 417-120- 6
Teist
Hamiltonist
kus
Tolleaegse
leidnud
teada
mõni
demonstreeriti
aastat tagasi olnud ta 22000 ve-ne
kasaka kuulsusrikkaks peali-kuks
kes sooritanud uskumatuid
vägitegusid Kuulsusrikkast mi-nevikust
hoolimata ei kogunenud
Lukatsi võõrleegionl lipu alla ai-nustki
leegionäri
Praegune suur eesti keskus
Stockholm oli 193940 a ainult
pisike eesti küla" Siin tegutses
küll ka Juba eesti selts kuid sel-lel
oli ainult 50 liiget Täpset
eestlaste arvu siin ei teatud see
võis olla maksimaalselt paarisa-ja
piirides Suurematel eestlaste
kokkutulekutel nagu seda olid
vabariigi aastapäev ja väliseest-laste
päev oli osavõtjaid keskmi-selt
100 piirides
Berliini Eesti Seltsil oli samal
ajal 76 liiget kusjuures arvestati
et üldine eestlaste arv Berliinis
võiks olla 150 Umber Eestlased
käisid koos igal kolmapäeval koh-vik
Wienis" Kurfürstendammil
Umbes samavõrra kui praegugi
oli eestlasi Hollandis Belgias ja
Taanis
IIARRIIN — EESTLASTE
SUURKESKUS
üheks suuremaks eesti kesku-- !
seks Hiinas oli tollal Harbiinmis
nIMM nnlilHMct nlnlrnrHoHa ♦♦♦ii
on jäänud eestlastest peagu tüh-jaks
Veel sõja esimestel kuudel
elunes siin veel mõnisada eestlast
kelle seltskondlik elu oli võrdle-misi
aktiivne Siin korraldati
eesti balle" peoõhtuid aktus! Ja
muid kokkutulekuid Välis-Eest- i
päeval 1939 aastal andis kohalik
raadiojaam koguni eesti saate
eesti muusikaga heliplaatidelt
Linna kinoteatris „Asia" korral-dati
26 nov 1939 eesti helifilmi
Karl Rannik'ut
sündinud 30 juunil 1897 Karulas
surnud 11 veebruaril 1965 Torontos
Endist ametikaaslast
Armast
Aiandus
leinavad
abikaasa ja poeg Torontos
õde Eestis
KARL RANNIKUT
sündinud 30 juunil 1897 Karulas
surnud 11 veebruaril 1965 Torontos
KARL RANNIKUT
Sordiaretuse tulemusi
Roosid Käesoleval aastal saab
USA-- s täis 25 aastat ülemaalise
rooside valikvõistluse korralda-mise
algusest Seega pühitsetakse
1965 a nn All America Rose Se
lection'1 veerandsaja aastast juu-belit
kahe uue hästi lõhnava roo-siga
Mõlemad on grandiflora
hübriidid Camelot vanemateks
on roosid Queen Elizabeth (1955
a) ja Circus (1956 a) Sirendav
korall-roos- a Camelot on kõrge
tumerohelise lehestikuga haigus-tele
vastupidav Ja pidevalt õitsev
Mister Lincoln on saadud hästi
lõhnavate rooside Charles Malle-rin- 'i
ja Chrysler Imperiali (1953
a) ristlemisel See on kõrge-var-relin- e
eriti lõikeroosiks sobiv
vastupidav suurte punaste õitega
roos Mister Lincolni õied on ai-nult
Peace'1 õitega võrreldavad
Ameerikas tuntud rooside areta-ja
E S Boerner on aretanud sur-nud
presidendi John F Kennedy
mälestuseks sama-nimelis- e kauni
valge eriti suureõielise Ja hästi
lõhnava roosi Kennedy roosi loo-detakse
juba saabuval kevadel
müügile lasta
Momendil on vaidlusaineks
milline peaks 1967 a Kanada 100
a juubeliroos olema ja kes selle
aretab üheks soovituseks on et
sajaaasta juubeli roosiks võiks
võtta mõne USAs aretatud flori-bund- a
ja konföderatsiooni roo-siks
Kanadas aretatud teehübrii-d- l
Põõsad ja puud Siin esinevad
teiste hulgas 6 Jalga kõrge roosa-de
õitega uus weigela Majestueux
ja hortensla Hills of Snow'ga kon-kureeriv
uus Annabelle Jt Viima-se
aretas Illinoisi ülikoolis töötav
dr J C McDaniel Seda ei soovi-tata
kasvatada lõunapoolsetes
Võitluses sündinud — rahus
kasvanud" etenduse millest võt-tis
osa 1100 inimest Kohal oli
ka välisriikide konsuleid ja koha-pealseid
juhtivaid tegelasi
Sadakond eestlast oli elanud ka
Shanghais kuid nende kohta kir-jutati
kodumaa ajalehtedes et
nad olevat passiivsemaid välis-eestlasi
keda ükski võim ei suu-da
organiseerida" Konsulaatide
kaudu olevat siinsetele eestlastele
Jagatud millegipärast isegi toetu-si
Nähtavasti pidi siis seal olema
neid kes kuidagi elu rataste alla
jäänud
Nr
leinab
END TOLITSEI AMETNIKE KOGU
mälestab leinas
E RIIK perekonnaga
osariikides Edukas osaliselt var-jatud
kasvukohtades Maksimaal-ne
kõrgus 4 jalga õitseb suve tei-sel
poolel suurte valgete õitega
Puudest on uus läikivate lehtede-ga
igasugusel mullal kiiresti kas-vav
saar Fan-Te- x Paju Fan-Ta- il
kasvab mitmes suunas Oksad
alustavad kasvu teatavas suunas
hiljem aga muudavad suunda mit-mel
korral Marjapõõsastest esi-neb
varajane vaarikas Fallred
Esimese saagi koristamise Järgi
juunis lõigatakse vanad varred
Kohe kasvavatelt uutelt vaarika-telt
saadakse teine saak jälle au-gustis
Viljapuudest väärib madal
12 jalga kõrge kirsipuu Mesabi
nimetamist
Köögiviljad Esinevad uutena
suhkruhernes Sweet Pod uba Ten-derett- e
põhjas soovitatud lima-ub- a
North Pole 1965 a valikkurk
Triumph valikkapsas Savoy King
pipar Perma green tomatid Fire-bal- l
Tom-To- m Kanadas Manito-b- a
katsejaamas aretatud Starfire
Jt
Osa uutest sortidest on esialgul
müügil ainult aretaja aiandus-äri- s
kust hiljem levivad mujale
Käesolevas kirjutises on vaadel-dud
ainult neid uusi lilli põõsaid
puid ja köögivilju millistele võib
loota suuremat levikut Osa uu-test
taimedest saavad oma eriti
heade Ja meeldivate omaduste
tõttu ostjaskonna tunnustuse
saavutavad suure leviku ning Jää-vad
alandusäride hinnakirjadesse
aastateks püsima Samal ajal pal-judele
uutele sortidele ei lange
selline õnn osaks ning pärast esi
algset tutvustamist kaovad nad
peagi müügilt
E Kurn
! Ameerika organisatsioon mi
l taotleb kongressi kaudu Balti rii-- )
kide vabastamist Ja mille
ter asub Los Angelesis on
nud esimehe Juurde viis assisten-ti
Määratute seas on eestlastest
dr vet Ants Pallop kes elab Ne
Jerseys
Miamis tähistas 70 a sünnipäe-va
Eduard Toffer Ta töötas ju-mestajana
Vanemuise Endla 1
Draamateatri teatrites Siirdus
USA-ss- e 1924 a ning töötas luuk
surina New Yorgis kuni pensione-le
minekuni asudes siis