Vaba Eestlane, February 17, 1965

              As
I
W
te
fm§
Lhk2 VABA EESTLANE kolmapäeval 17 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 17 1965 Nr tj
Seal kus töö jätkub
Viimase nädala kestel Toronto
Kesti Maja külastanud inimesed
on seisnud rõõmsa üllatuse ees:
keldrikorrale rajatud uut ja vana
maja ühendav koridor on valmis
ehitatud kohvikuesine fuajee on
krohvitud ja fuajee seintele on
tekkinud värviküllased eesti
kunstnike maalid Samal ajal kui
paljud Toronto eestlased on oma
aega viitnud politiseerimisega
üksteise materdamisega ja tühja
tuule tallamisega on üks grupp
inimesi vaikselt ja kohusetruult
jätkanud seda dünaamilist üles-ehitustööd
mis on viinud Toron-to
eestlased kogu vaba maailma
eestlaste esirinda ja kujundanud
Torontost eestluse ühe tugevama
kantsi
Eesti Maja ei ole enam vana
mahajäetud koolihoone mille
Eesti Maja juhatus ostis pärast
pikemaid kaalutlusi viis aastat ta-gasi
Juurdeehituse ja paljude
ümberehituste tulemusena on en-disest
koolimajast vormitud so-liidne
ja esinduslik eestlaste ko-du
mille nägusaid ruume ja saale
meie võime uhkusega näidata iga-le
võõrale ja kaugemalt Torontos-se
saabunud kaaseestlasele Kui
vaadelda Eesti Maja saale jalu
tada ruumikates fuajeedes külas
tada kohvikut ja tutvuneda panga
esinduslikkude ruumidega siis
tunneme endid ühe tugeva rah- -
vusgrupi liikmena kes on suute--
Ime ja % olmeline saavutama suuri
asju ning andma järgmisele gene- -
ratsioonile resu viaja naoi uie
võimsa mälestussamba mis kõne--
leb eesti meeste ja naiste algatus- -
Ekstremism ja loogika
Estremism ehk nn Sellele äi tele saaks vaevalt kee-raskes- ti
defineeritav mõiste Kui gi vastu vaielda
näiteks kellegi kohta öeldakse et "Millegi pärast on aga ekstremis-t- a
on äärmuslik ' mil õrdlemisi halb kõla ja ekst- -
võib seda võtta kui tõsist süüdis-tust
Kui aga nimetada kedagi
äärmuslikuks kommunismivasta-seks
on see kahtlemata kompli-ment
sest see näitab et tegemist
on ekstremistiga inimlike vaba-duste
kaitsemisel Seega on ekst-remism
suhteline mõiste mille
tähendus oleneb mõtteseosest
James Michener kirjutab oma
raamatus The ltridge at Andau"
noorest üliõpilasest kes
ti tänavatel organiseerib vastu-panu
punaarmee tankidele ji üt-leb
onu kaaslastele: Me läheme
täna kõik astu oma surmale"
See on kujukas näide ekstremis-mist
vabaduse kaitsemisel millist
hoiakut saab ainult imetleda
Mõõdukas" õl parasmeelne"
oleks vaevalt astunud orjastajaile
relvaga vastu valmis vabaduse
eest surema 1'igem oleks ta kõne-lenud
vajadusest paremaks vas-tastikuseks
arusaamiseks" ja apel-leerinud
paremal juhul UNO-l- e
nagu tegi seda Ungari kodusõja
puhul USA
Viimastel USA presidendivali-mistel
sai enesele ekstremisti
kuulsuse vabariiklaste kandidaat
Karry Goldwatcr kes ise ütles
selle kohta: Ekstremism vabadu-se
kaitsemisel ei ole mingi pahe"
TEOREETILINE JA PRAKTILINE
KO-EKSISTE-NTS
Sõna — „ko-cksistent- s" on
ühenduses poliitilise tõhkumis-kampaaniag- a
saanud palju tarvi-tatavaks
sõnaks eestlaste seas
Sealjuures suur osa selle sõna tar- -
vitajatest ei tea mida sõna tähen- -
dab või teavad seda puudulikult
Halvustava väljendusega Jvo-ck-sisten- tsi
mees" püütakse vihjata
et mees on „pool-puiunc- " või
roosa" Niisuguses seoses on sõ-na
valesti kasutatud ja sisuliselt
mõistetav ainult nendele kes eel-õppuse- na
on lugenud nn ETA
bülletääni või saanud suulist val-gustust
mõnelt ässitajalt
Ko-ekslstcn- ts tähendab tegeli-kult
propagandalist mõttekäiku
mille lendu laskis nüüd kõrvalda
tud Hrushtshov ja mis püüab kin- -
nitada et kapitalism ja kommu-nism
võivad teineteist segamata
maailmas kõrvuti eksisteerida
(ko-eksisteerid- a) Mõttekäik käib
seega eranditult ühiskonnavormi-de
ja riikide kohta kus pagulas-grupid- e
ja eriti veel üksikute isi-kute
osa pole mingil moel mää--
võimest visadusest kokkuhoiu-tundes- t
ja pioneerivaimust
Eesti Maja viimistlemise ja üm-berehitamise
tööd ei ole veel täie-likult
lõpetatud kuna keldrikor-ral
asuvad klassiruumid on eel
krohvimata ja värvimata samuti
on kohvikuruumi taga asuv seltv
äärmuslus
neegrivastane
Kudapes-- '
mõõdukas
kondllk ruum väljaehitamata
Need tööd kavatsetakse lõpetada
eeloleval suvel ja tulevaks sügi-seks
peaks Eesti Maja olema täies
esinduslikus rüüs ja kujunema j
oma kodu kõrval teiseks koduks
igale Toronto eestlasele
Nende suurte tööde ja ülesan-nete
läbiviimisel peaks Toronto
eestlaskond andma oma igakülg-se
toetuse Eesti Maja juhatusele
ja aitama kõigiti kaasa et Eesti
Maja vabaneks 510O0-dollariIise- st
võlakoormast millede protsendid
kurnavad meie ühist kodu Suur
aktsioon „Eesti Maja võlavabaks"
mille alusel müüakse aktsiaid viie
aastase järelmaksuga ei ole seni
andnud loodetud tulemusi Orga-nisatsioonid
võtsid endile kohus-tuse
levitda aktsiooni raamides
1000 aktsiat kuid seni ulatub lev-itatud
aktsiate arv ainult 143-l-e
Arvestades tagasihoidliku aktsia-te
levitamisega oleks meie igaühe
kohustuseks meie organisatsioo- -
nidcie aktsiooni läbiviimiseks
kaasa aidata aktsiate muretsemi--
sega ja nende levitamisega Keegi
ei kahtle vist selles et see too on
eestluse säilitamise seisukohast
paiju limuseni kui praegune uma- -
vaheline nääklemine ja üksteisele
jalr ettu panemine
rrmist on inimene keda läbilõike
kodanik ci võta sageli tõsiselt
1'õhjuseks on siin ühelt poolt see
et mugavustega harjunud inime-sed
ci taha midagi teada pingu-tustest
mida ekstremistid kom-munismivastases
võitluses tarvili-kuks
peavad
Teiseks põhjuseks ekstremisti- -
tlc suhtelisele ebapopulaarsusele
on asjaolu et äärmuslaste hulgas
leidub rohkearvuliselt neid kes
ei ole ekstremistid mitte üksnes
oma positiivsete eesmärkide taot-lemisel
vaid lasevad seejuures
minna ka oma mõtlemisviisil nii-võrd
kaugele äärmusse et see kal-dub
kõrvale igasuguse realiteedi
tasapinnalt Siia kuuluvad näiteks
USA-- s tegutseva John Hirch So
ciety liikmed ja nende mõttekaas--
lased kes viitavad isegi sellele et
endine USA president Eisenhower
oli kommunistide tööriist jj väi-davad
et joogivee fluorideerimi-n- e
on kommunistide vandenõu
inimeste ajude pehmendamiseks
Vaba maailm vajab tungivalt
ekstremistlikku suunda kommu-nismivastases
võitluses kuid see
peab olema juhitud loogilisest
mõtlemisest Vastasel korral te-kib
tõsine oht et see teenib vaid
vaenlase huvisid
rav Ka on selge et Hrushtshov
laskis ko-cksisten- tsi linnu lahti
selleks et läänemailma kommu-nismivastast
valvsust uinutada
Kui me nüüd siiski lepime et
sõna on eesti pagulaskeeles saa
nud uue tähenduse siis on huvi-tav
vaadelda keda nn Jto-cksis-tent- si meesteks" nimetatakse Sel-le
tiitliga on seni austatud" isi-kuid
kes kõnedes ettekannetes
või vaidlustes on esitanud väljen-dusi:
„ccstl rahva tuumik asub
okupeeritud kodumaal" kodu--
maale jäid maha meie Kultuuriva- -
luse
võimalusi kodueestlaste erapoole-tu
loomingu kasutamiseks valis
maal — aladel kus meil on puu-dujääke
Kõik - praegu
kaalumise ja arutlemise pinnal
kus keed pole julgenud otsust
tv 402?'" TBMV aaaaaaWaafcr J ~c --pr- w 4iV l™r
MZ & aStai£r % JKe M
daks see et ühe meistertõstja Ühendriikide astronaudid saavad igakülgse ja põhjaliku sed omavad suure väljavaate sün- - cuevaimisiuse eeioievaiexs maaiimaruumiiendudeks Pildil näeme
onwunduic trei „ius4iiuunuse irremngui
New
koputada vaid ka
Eesti ühendrii- -
kides tegevuse aluseks ja sihiks
on olnud algusest peale kaks põ--j
hilist ülesannet: rahvuslik valis
võitlus ja eestluse viljelemine
Need ülesanded on olnud ka põ
hiliseks teemadeks igal Rahvus
tkwongirMessili ja -- ♦ -- ™-™- ik ~i"„ I "" "n fhkü
pidi pilku tulevikku suunates
tu CHvn ♦ idfVorric0vc
neile
Eesti Vaba- -
vajalik umbes kolm korda suu- -
seisvatena püsida lausa
rem kandepind kui se peale iseseisvust Ja samal ajal
seda omanud eelmistel aas- - meie vana kultuurrahva pojad Ja
tatel i tütred iseseisvas Eesti Vabariigis
See oleks ka enamvähem pro- - teovõimsad inimesed
portsioonis Läti rahvusliku leVlme aastast aastasse vaid polii- -
sissetuleku I Uste almustega dek- -
ja nende rahvaarvuga võrrel- -
laratsioonlde siis Peab utle-lC- Si
ma et meie ei ole mitte
VÄHsvAHlusft osns nenh Rahvus-- !
komitee koos aluse
muutma senist
sündmustele reageerimise Inee-todit- "
drastiliselt Meie peame al-gatama
enam iseseisvaid
kandma oma võitlust laiemale
foorumile ja sealjuures muutuma
See ei ole mitte
arusaama küsimus sellest milline
taktika on õigem vaid see on kar--
liiv nnrntnmntii Hncrittirt poctln
sp nidpvnst hävitnmit lf ivlti !
maal Statistilised andmed ja muu
Informatsioon kõnelevad väga tõ-sist
keelt sellest kuidas venelaste
pideva ja sama-aegselt
eestlaste juhtimisega Ees-tist
Venemaa aladele koos noor-soo
sihikindla
lammutatakse eestlust kodu-maal
On avaldatud tõsist kartust
et kui asjad nii segamatult edasi
arenevad siis võibolla juba 20 a
pärast võiks vabade valimiste lä-biviimine
Eestis anda venelastele
soovitud tulemusi Selle eesti rah--
va mõrvamise vastu peab hakka
ma võitlema va-henditega
Praegu saaks seda rah-vusmõrv- a
pidurdada intensiivse
selgitustöö varal maailma avalik-ku
arvamist üles kütta nagu näi-teks
seda teevad Juudid
Meie peame hoolitsema selle
eest et eestlaste hädakisa kos-taks
üle kogu vaba maailma
nii et hakatakse rõhujatele esi- -
Ko-eksistcnt- s" on
täiesti teoreetiline
Samal ajal teostatakse vaikselt
ja märkamatult ka praktilist ko-eksistentsi"
Inimesed reisivad
kodumaad külastama sealt kutsu-takse
läände omakseid turistide
na ja Väga har '
va aetakse asju otseselt nõukogu
de saatkonnaga Ottawas või amet- -
asutustega Venemaal Asjaajami
ne loimuu i-nani-asu
auvoKaaai
kaudu kellel on vene keele tõlpid
ja kes klientide huvides peab
tihedaid kontak- -
müümine tellimis
te vastuvõtmine ja
okupeeritud kodumaaga
ning maade-ga
kui sellega kord alustatakse
Kõige imelikum on kui mõni
praktilise ko-eksisten-tsi teostaja
tahab valvata et teised seda teo-reetiliselt
ei teeks
rad" „mcie vajame sidemeid ko- - te Niisugust võib
durahvaga ilma nimetada või
vahenduseta" jne ellesse gruppi äriks Samasse kuu-arvatak- se ka neid kes välis-eest- - lub aga siis nõukogude raamatute
säilimise huvides arutlevad
eelmainitu asub
igal
NeS
tarna küsimusi
ja sellega poliitilist survet
avaldama
Ent mitte Uksi eestlaste rah- -
vusmõrva takistamiseks ei tule
meil maailma
surutak--
oleme
kasvanud
tühipaljaste
näo1- - teeninud
aktsioo-ne
uigi eiuuiguve nuiiei ja eesi iu- - kb meil senisest palju rohkem
teha- - Maailma ]™ mil -
Po sageli ühist rahvust ? Ja
poliitilisi ega muid eeldusi ise
u'"a "auü "laau ausa ega vaari
neid ametikohti milliseid me
praegu täidame Meie peame seni-se
palumise asemel hakkama
nõudma ja neid nõudmisi enam
forsseerima seniste
asemel mis ei too
muud kui viisakaid
vastuseid Meie rahvas ja
tema eluõigused on tõsises häda-- !
ohus Ja neile on abi ning kaitset
vaja Just nüüd ja ei mitte kunagi
edaspidi
muutumist
tingib ka asjaolu
et kommunistid on püüdnud
lõhkuma hakata meie rahvus-likku
terviklust vabas maa-ilma
Meie teame hiljutisi sündmusi
Kanada eestlaskonnas mis kom-- j
munistide poolt tekitatutena vii- -
sid vastastikusele
ja vastastikustele süüdistustele
tekitades tõsist kahju sealsele
ja kogu
Ka mitmetes teistes
eesti rahvuslikes
suutma aidata
nt: eieessa"akrsaind- - j "U"U4U umd jama- -
ta
Lõpuks näen ma ühe
hakata töötama aja kahjus
tavale toimele mis avaldub sel- - les meie Ja arusaa- -
oludest ja sealsete
inimeste käitumise motiividest on
sageli tõeoludele Ja
mulje ja aru- - saamine meist puuduiik nine
v „- -
henciiks seiieš töös on
ta Madriidis tegutsev
Hääle raadio mille USA eestlas- - konda puutuva osa
Juba aasta
õlul Kuid veel teisigi
hendeid leida rahvuskaas
kodumaal teaksid selgelt
mida teeme poole
püüdleme Ja meie suhtu-me
neisse
On et nemad seal
teaksid et pea igat
ametalaselt eest-last
kodumaal ega
Välisajakirjanduse
Vdlisvõitlus agressiivsemaks
Kokkuvõte Rahvuskomitee esimehe Heikki Leesmenti ettekandest
Rahvusorganisatsioonide Kongressil Yorgis
Rahvuskomitee
Esinduskogule
"'"_"£"„
värunen-sihtjoon-i
keskorganisatsiooni
majandusliku
tugevdamisega
agressiivsemaks
sissetoomisega
ümberkasvatamise-ga
kõikmõeldavate
[langetada
ümberasujatena
kommunistidega
ajakirjanduse
eksportkau-bandu- s
raudeesriidetaguste
„ko-cksistentv- i" kommunistide kutsetegevuseks
kategooriasse
ebameeldivaid
südametunnistuse- -
majanduslik
ajakirjandusest
Piirkondadele
majandune
tagasihoidlike
märgukirjade
mittemidagi-ütlevaid
Rahvuskomitee ag-ressiivsemaks
umbusaldusele
keskorganisatsioonile rah-vusgrupile
organisatsiooni- -
Seoses Trofim D Lõssenko põ-lu
alla N Liidus ja
tema Teaduste
Akadeemia Geneetika Instituudi
rlirpk-fnr-i „ bnhn„l„t k„ijr„jUutaUti Tnumun to Globe and
õpetas Iseloomu- -
jooned mida oman- - dab oma ümbrusest võivad päri
vuse teel edasi kanduda tema
Kui seda teooriat
äärmusse viia tähen
dimiseks suurte
Ülejäänud maailma pärivus- -
igat praeguse
Samuti peavad nemad kodumaal
ka seda teadma et meie ole
kaugeltki unustanud kõiki valu-sid
vaeva ega ülekohut mille alla
meie knrilimna nn cathinnri "—""" i-- M "
t me osa eesti rah
I vast ka Paguluses Selle osa rah- -
1 JJ-- ™ vairr Ja hääl on
Ja kes on vai--
™'= -e- „e „d revade„a
kasutama oma kodumaa ja sinna- - jäänud vabaduse
neile meie
kunagi punaste
ega eesti rahva
kuid meie kanna
ka mingit vimma
oma kodurahva vastu ega Uldista
üksikute tegusid tervele
Meie ei võitle siin mitte
eest et ühel päeval minna
tagasi vabastatud kodumaad ja
valitsema Meie võit-leme
selle eest et
saaks omale need juhid valida va-badel
valimistel nende meeste
seast keda eesti rahvas usaldab
jp sobivaks peab
Meie oleme ja Jääme eestlas-teks
nii meie siin vabaduses kui
nemad seal sünni-maal
Meie lase mitte vaenlase
talva taguda eestlu
se ühtehoiule ning
seie
New Yorgis asuv Henrik Visna--
puu nimeline on
jaganud juba enam kui kümme
aastat auhindu
aasta parimaks
teose eest Tänavu
määrati see auhind nrof Ants
des on võidud märgata kunstliku Orasele ta essee eest „Marie Un-ping- e tekkimist umbusalduse J der" See on väikene
levita- - line lugupeetud pro-mi- st Ja muud sarnast konspira- - fessori sulest Ja tü-tiivs- et selt vastteugevaustsut daSeelelestlie tuleb ükhaii---- '' suuremalt jaolt oenssJeueba vkauriegmi sseõ-e
ne meelega Ja nastatud Marie Underi
kaasa seal i miku eessõnana Aga kui zhürii
acVaJa'
yuslikud organisatsioonid
ieKe™5
1
veel
vastu
et kujutlused
mad kodumaa
'
mittevastavad
sealse eestlaskonna
on '
Vabaduse
toimetamine
lasub RahvusfcnmitPo
on vaja va- - et meie
lased
meie mille
kuidas
väga oluline
meie ei
edasijõudnud
äraandjaks
kommentaar
Taganemine
dialektilisest
materialismist
sattumisega
tagandamisega
-
hommikuleht „The
Mail"
Lõssenko et
üksikindiviid
-
järglastele nae-ruväärsess- e
musklitega
okupatsiooniajas-t- u kultuuriloomingut
ei
et moodustame
käed
kammitsatest
vendade-õded- e
taastamiseks
Kinnitagem et ei
kompromissita
võimumeestega
reeturitega ei
umbusalduse
elanik-konnale
selle
kaasmaalasi
Vaba Eesti
okupeeritud
ei
propagandal
kokkukuuluvu- -
kirjutab:
Kirjanduslik auhind
Kirjandusfond
kirjanduslikke
tunnustatud kir-jandusliku
64-lehekülje-kuiv-amist
kuulujuttude raamatukene
vaidlematult
helepanuvääriv
mehe
Rahvuskomitee luulevali-pea- b
võit-lusülesande- na
Rahvuskomiteele
kahtlema"
juhtkirjaliselt:
kommu-nistlikuks
Lugea
10
aaselt määravad mis ei tohiks
kirjandussöpradel vastupidiseid
arvamisi tekitada Mis aga siiski
ponjustao küsimuse juures pea - tumist on see et kirjandusliku
auhinna määraja ei teatanud tä- navu ega ole seda teatanud ka
paariI eelmisel aastal — kui suur
' mäaratud auhind
ianaD aga avakkus teada
see kõiki Auhinna
LlIIIIII—4 suurusest vaikimi ic uu
piinlik küsimus — niinUW mm
auWnna määrajale vaid ka auhin-- 1 na saaJaJe Ja kogu eesti pagulas- -
sest see summa on —
vaike uskumatult väike Eraviisi- - liselt teada olev auhinna summa
on eelikult ainult mingisuguse
yreemia-summ- a
Selles ei ole süüdi mitte Visna- -
puu Kirjandusfond sest tal liht- - sau põie ronxem auhinnaks anda
Et aga kirjanduslik auhind saaks
tõesti olla auhind selleks tuleks '
mitte ainult asjaosalistel auhinna
määraial vaid ka ualiudel tHti
organisatsioonidel võibolla luge- - jaskonnalri tõsiselt kaaluma ha i
teadlased on sellised ideed jaba
ammu kõrvale heitnud kunj
see ei ühtu faktidega
snSeeeldldea NeaersvLtaimikdauuostttaesaaivddalaldsoeamdsaid kkekasohraaagjal k_NLoõigksuosenlaniikoVoamkliõavoigveelumgsauaukrsseiemsstseotlapleoneeenstt -T- - u "?5Uja a_ja_i ö_lbert—or"- -
i J181?8' kuhu ta oU saadetud
j "s"™° JesUüdistuse aluseL
v" se"k? oli oma °Ponenti "tteeVaddausheakSaativonnairmoleanktaasamstaamvatuitituuyet
Lõssenko väljaheitmise ideoloo-giline
tähtsus on aga veelgi suu- rem kui selle teaduslikud konsek- ventsid sest sellega heidetakse
kõrvale dialektiline materialism
mis on Marxi õpetuse tuumaks'
Dialektilise materialismi eesmär-giks
on klassideta ühiskond kus inimesed on täiuslikud ja kus se- etõttu pole mingit tarvidust vab
suso järele
Seda pidi aga võimalik olema
saavutada ainult generatsioone
kestva indoktrineerimisega
kommunistliku propaganda
poolt
Geneetiline teooria mille koha- selt ühe indiviidi kogemused ja
väljaõpe kanduvad üle tema Jär-glastele
oli seega sellise doktriini
praktiline vajadus
Teised lehed
Stokholmis ilmuv Eesti Pirn- - leht" kirjutab Ameerika knn
nendi eesti ajakirjanduse kohti
järgmist:
Ajakirjanduslik võsa on eest
lastel tekkima hakanud ka Ame-erikas
USAs tekkis Jõulude eel
uus ajakirjanduslik väljaanne
mis omab toimetuse-talitus- e ka
Kanadas ja seega ühel hoobil tä-idab
rcsl kolmanda ja USA-- s teise
ajalehe ülesandeid Nimelt olevat
Kanadas ähvardanud tulla niikui-nii
kolmas leht kuna anonüüa-bülletää- n
ETA vägisi kippunud
välja põlatud põrandaalusest an-onüümsusest
siis aga rutanud Ner
Yorgi lehetegijad kohapeale Ja
leppinud kokku omapoolses abis
Nii ilmus anonüümpamflett ne-ljanda
ja arvatavasti viimase
numbriga visates veel viimast po- ri Ja soovitades uut lehte See ei
olnud just kõige auväärsem sü-nnilugu
ajalehele mis kannab kõ-ige
traditsioonirikkamat ajaki-rjanduslikku
nime: Eesti Posti
mees" Postimeest kandis vaba- - meelsus mitte aga ETA-anonüü- a- bülletääni
kata kuidas seniseid aasta par-imate
raamatute auhindamist
muuta nii et see tõesti viljasta
vait mõjuks meie kirjanduslikule
loomingule — teiste sõnadega et
auhinna saajal oma majanduslik
ke muresid kergendada Ja looma- -
gulist tööd jätkata Samaaegselt
tekitab auhind üldist kirjandus
liku huvi laienemist
Kodumaal olid meil Riigivare : ma Ja mitmesugused teised Icr
janduslikud auhinnad mis jagat
parimatele aasta kestel ilmuvate
le raamatutele Kas seda ei saaks
ka paguluses korraldada õigem-ini
öeldes ümberkorraldada seni
j sest laiemale alusele?
Kui ainult iga eesti organisatsi
oon võtaks oma aasta-eelarvess- e
di käsutusse näH tAhi sum=i
'
mis auhinnana aitaks loojat I
saks sellele võiksid kirjastused
neid on meil paguluses kümz
' kõnd maksustada iga raamars
1 kasvõi ainult 10 cendise lisama
i suga milline summa võiks rmsa
1 fondi tuludesse
Need on ainult paar juhuslik
näidet kuidas kirjandusliku ai
hinna summat saaks tõsta Me
W% M n fr 4 4 1Ü11J I ~ uaauüu iaiiuseti ih i1tkciau1-i-- S-U
priti HimiH „„ ~u noiiuees
Näiteks osutus leedulastel vöd
likuks 1 a jagada 8() kirjast
likku auhinda ä 1000 dollarit ?
rimate aasta kestel ilmunud r
matute eest Eea see midagi c
da et leedulasi on võõrsil rosx
kui meid Ka meie võime propc
sionaalselt summasid kokku F
na mis kirjandusliku auhis3
täidaks oma ülesannet
Küsimus on seda väärt et Wl
üle tõsiselt mõelda Ermek-- M
peaks vaene fond ise teid ot- -
riirtmco imo millest 11
puudu Dole r '
auhinna sellele teosele määrasväikese summakese näiteks kas
siis olid selleks põhjused küllal- - või ainult dollarit laekuks fos
huvitab
konnale