Vaba eestlane , April 29, 1980

              Nr.-33
Id ei ole viimas-läänes
miiutia-
£s ja oluliseks
Ikriminaalkurja-
|ul vaid seda OE
kasutama ka
titilised grupee-hikud
riihmitu-jiempoölsed
ele-linaalfcm-
jategi-küüditaväd
Ja
isiklil^es huvi-mdusliku
kasu-
Jjressimise ees-
(ised iterroristid
Ivalt suuremas
^liste eesmärki-jsageli
ka valit-
Imade hõudmi-mud
kaaslaste
med aastad ta-je
tähelepanu
Itsele lennukite
;'nüüd on tak-idetud
ja min-saatkonnahoo-is
terroristide
mgevad sageli
laadid, kellede
lju suuremad
:ssimiste soori»
te lennui'eisija=
[rimisel. Viima-jungid
saatkon-
-Ameerikäs la­on
tegemist
listatud ja de-algatustega/
on selle ala
tüb eriti Domi-
)öne vallutami-
[olunibia pea­tus
l^andiitide
juba pil^ema
16 .diplomaati,
Il kaubeldakse
[t välja lubadu- .
Itud bandiitide
s. Umbes
lulub ka USA
utamine terro-
S-Saksamaal
on
pahempoolsed
on spetsialisee-tikute
ja toos­te
ning nende
punabrigaadi
Baader-Mein-oma
terrori-
Lääne-Euroo-ist
ning nende
ärmise. julmu-iditamised
ja
sageli mulje,
võimetud ter-emiseks.
ai ju rääkida,
ööda faktist,
teks pole lää-
N. Liidu ega
gttste rükide
pahempoolsed
maailma juh­id
ja teadla-raudeesriide-
Dominikaani
nunud vastu-mbel
veerand
terroristid
tasid. Sellest
ed diplomaa-kallaletungist
|a on, kuid pa-stide
operat-
|d nagu üheks
läänemaailma
[f liitüistel ban-md
oma jul-ja
inimeste
>riseerimisega
|da, et valitsu»
nendega läbi-isugustega
ja
rgide vabasta-
Bandiidid ja
kõiki seadusi
hüljates min-
,,tavaõiguse"
wordade sunnil
võrdseid lä-
^ -
vastu võitle-
I abinõuks ole-läärade
suil-iiiuhtluse
keh-cides
kus seda
^.eadustega ön
ja seda kasu^
^he ära endi
näitavad, et
Saksamaal ja
vastu range-sele
võeti, om­ist
piirata Ja
(Järg lk. 3V
V.f
I
! -
r. 33 VABA EESTLANE- teisipäeval, 29. aprillil Iw,-- Tuesday, April 29,1980
3. Ja 1 mail dr. J . Mariey, M
921-7777.. • : 1 - .
10. ja 11. mall dr.
481-6834
Kaksteist aastat tagasi määrati
filmitähele Liia ^ Kedrovale tema
osa eest filmis „Zorba the Greek"
Oscar-auhind, misjärel filmitäht
asus elama Bellevillesse, Ont. ja
abiellus kanada teatridü:ektori
Bichard Howardiga. Ta o i Esine­nud
Shaw Festival lavastusis.
Vaxsti äga asus abielupaar Euroo-
.passe/v'.; '.]
Nüüd tuleb Liia Kedrova f on>n-tosse
tagasi, et mängida Playhouse
Theatre. poolt lavastatava näiden­dis
„The Locomotive". Näidend
kirjeldab ühe vene emigrandi seik­lusi
ja on olnud edukaks lavatü-kiks
Parüsis. Torontos on lavasta­jaks
eestlane Ain SÖödör, CBC-TV
lavastaja. Etendused toimuvad 13.
maist kesk-jmmini.
F3
n
mi
STOKHOLM III ülemaailmne Eesti Rahvuskongress toimub
tteisipäeval, 8. jä kolmapäeval, 9. luulil 1980. a. Stokholmis. Rah-vuskongress
on organiseeritud vaba eestlaskonna avalik foorum,
kus käsitletakse kongressi päevakorda võetud aktuaalseid rahvus­poliitilisi
Ja rahvuskultuurilisi kusimusi. Rahvuskongress astub kok­ku
eesmärgiga hinnata tehtud töö tulemusi ja leida uusi võimalusi
vabadusvõitlusliku tegevuse tõhusamaks JatkamisekSv
III Ülemaailmse Eesti Rahvus- Rahvuskongressi üldkoosolek
kongressi teemadeks on: v,Kodu- peetakse kolmapäeval, 9. juulil ai-maa
olukord ja meie", „Välis- ja gusega kell 9.00 Kultuurimajas
vabadusvõitlus"? „Eesti rahvus- Sergeis Torg 3. tjldkoosolek kuulab
kultuuri viljelemine" ja „Noorte- ära • ülemaailmse Eesti Kesknõu-alased
töoülesandedV'. kogu ja erim aade liikmesorgani^
Vastavalt kongressi päevakorras satsioonide aruanded ning päeva-.
olevatele teemadele moodustatakse korras olevate teemade referentide
erialased töökomisjonid. TöÖko- ettekanded. ettepane-misjonides
töötatakse läbi teema- kuid ja sooviavaldusi vabadusvõit-de
autorite poolt esitatud ettekan- luslike põhialuste ühtlustamiseks,
ded.
,19. aprillilt peeti St. Gatharkesis EELK Kanada Praostkonia sinod.
kile, vasakult ettekannet pidams St. Catharines*! koguduse õpetaja
vasakult Ä. Roost, T. Tralla, praost 0." Pialim, St Catharines'! ko
vaade sinodi
Gnadenteich, sinodi juhatus,
A. Aasma ja piiskop
Foto: Vaba Eestlane
Voetakse vastu resolutšioonM,
ettepanekud Ja sooviayalduseö,
mis esitatakse Rahvuskongressi
üldkoosolekule vastuvõtmiseks.
Töökomisjonide tööst võivad osa
Yotta Rahvuskongressi delegaadid
kes on end registreerinud vastavas
Insurance
Agency
KINPiUSTüSID
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
TeL 745-4622
Kolmapäeval, 23. märtsil toimias Torontos Mljuti organiseeritud and Communications^
Rahvuskongressi poolt
võetud deklaratsioonid, resoluts!»
oonid ja sooviavaldused moodus»
tavad vaba eestlaskonna poliitili-'
se Ja rahvusliku tegevuskava.
Rahvuskongressi vabadusapelli-eriala
toökomisjonis. Töökomisjo- ga kinnitatakse oma saatusühisust
nide koosolekud toimuvad teisipäe- okupeeritud kodumaal asuya rah­val,
8. juulil algusega kell 15.00 vaga. Kinnitatakse oma ülimat
Medborgarskola ruumes Sveävä- ülesannet jätkata võitlust Eesti
gen 84. vabaduse taastamiseks.
Tallinna Muusikakooli tööd pi- violi tootmisel, mida pn juba aas-neid
(Algus lk. 2)
taha karistmst toi-tee
of Advisory CouncÜ pl Multicultnralism and Citizenship kohtumme Ontario etnilise pressiga. Pä^
rast uue komitee tutvustamist, M s üikmeiks on B. Fr V. Mauko, J. Hayman, M. Ziniak Ja R.
; Combo, pidas pikema kõra© Ymi Shymko, kes on Ontario' Mvisory Coincil ;OH Multiciütiaralism aad' r
Citizenship esimees. :
Kõneleja jTÕhutas suurt vastutus- Teise probleemina puudutas Y. vältel kahekiütuüriline ühiskond,
tunnet, mida omavad etnilised Shymko eesoleval aastail ettenäh- mis. all^^
ajalehed oma ühiskondades, kus tavat pöihiseaduse reformi ja Ka- rüiseks. Ometi on etnüistest ühis- durdab juba pikemat aegaf asja- ta algusest fcäevatud 100.000 tonni
nad on seUetõttu respekteeritud, n a d a ü i b t ^ kondadest pärit kunstnükud sageU olu, et koolihoonet köetakse hai- rdikem, kusjuures Virumaa maas- •
Samal ajal juhtis ta t ä h e l ^ n u ras, kus ühe riigi tulevik on ohus, sa^^ Ontario Art CouncUi yasti, mistõttu temperatuur ruu-tikmiw^
mõnele probleemile mUIeks kuV^^^^ etnilised grupid jää- iKK>lt Ontario Folksart Councüi mides ulatub vaid lO-le kraadile tikyle omasefcs. i
tmiriisedväbeonusgrupid peaksid . ning õpüased peay^
olema ettevalmistatud neü raskeil Pro^^^ Nüüd on alamid nõuptdlamihe
' aegadel, mis Kanadal võivad tule­väli
aastakümneil ees olla.
0
. Olmnpiffl boikott m viimaste
päevade kestel Kanada ja Läane-
Saksamaa ühinemisega '_Kremli
vastase rindega saanud uiit tuult
purjedesse ning nüüd ei ole enam
Võib tekkida Snajanduslik olu­kord
kus valitsuselt nõutakse
suuremat kokkuhoidu, mistõttu
võidakse piirata kultuuriseid ja
tsi, mis prae-
Edasi kirjeldas ta Oatario Advi-
^ sory Council of Multiculturalism
Smui^et
gusid tuleb lugeda e b a õ m i e s t u . ^ ^ jmirde^k^^
nuiks - kui isegi mitte täielikult ^ majandusliku teede tood nmg eelolevat k^^^^
olukorra ohvriks suurtoate ja välist konveren
pakilisemate vajaduste puhul. et Kanada on olnud oma ajaloo
likvideerituks.
Kuid Rahviašvahelise Olümpia­komitee
mehed ja lääneriikide
olümpiakomiteede liikmed koos
paljude sportlastega ei ole veel
oma võitlusest Moskva kasuks loo­bunud.
Vägikaikavedamine — kui-*
gi Moskva toetajatele lootusetuna
— käib endiselt edasi Ralivusva-lielise
Oimnpiakomitee esimees
lord Klllamn lubab isegi iiritada
Brezhneviga ja Carteriga kohtu-m
Ist, et olümpiamängusid päästa.
Ning üks grupp ameerika sportla­si
lubab
kõigi kunstnike koondamiseks Pad. Kohmetunud » e g a on aga Mõni aasta tagasi surnud eesti
Baske vastutus lasHb etnilisel Q^^^^^ CouncUl luürde raske klaverit või muud pilli laulja Georg Otsa 60. sünnipäeva
meedial, et Kanada elulisi prob- ^ i. A w • J ^ - mäiigidä. Külmetumise tõttu on puhul oli suuri pidustusi Eestis
leeme, mi majanduslikke, s o t - ^ i a i ^ ^ ^ koolist pmidiijate arv suur. Kuid aga ka väJjaspool. 21. märtsil an-siaalseid
ja põhiseaduslikke, va- musi ja, s(K>VEas, uau^a ;«yam^j^^^^^^^^^^^^ liidu postivalitsus väijaie^
Jalikul määral etnilistes üMskon- ett^anefcmd kaauda, -kusjmires on korrast ära tua- ma portreega p o s t m a r g i t a
dislaissioon^ tann^^ sest torud on ummist^^ ka
peaksid lahtuma föderaalse Kana- KatMsel^se kaudu tügub k-SaksamaT^
vihmade ja himesulamise aegu ^
vett läbi kolmanda korruse lagede
koridori, võimlasse ja saali. Mit- g^^j Riiklik Etnograafiamuti-^
M d H ^ ^ seum tähistas ^.märtsil^^^T^^^
kes OSI Jäänud sün maal võõ-^^^^^^^ s ^ t i M k t i ^ mu^ on
da aspektist. ;
Ta Söövitas, et etnUised ajalehed
neist küsimusist rohkem kirju­taksid,
nagu ka indiaanlaste. Kä­ra:
Marie iHdeir
HELSMGI^^^—^ rahulikuks peetud Põhja-Euroopa hakkab
muutuma rahutuks, ütles N. liiidu Soome saatkonna sõjaline ja me­reväe
atashee õhujõudude kindral A. M. Konstantinov, kes kõneles
aprillil alul Savonlinna reservohvitseride kluM poolt korraldaM
STÕKHOLM — Poetess Marie
Under, kes Rootsis Värbergi pika-ravi-
haiglas sai. 27. märtsil 97-aas-taseks,
Iriihitses oma sünnipäeva
heas meeleolus, paljude külaliste
ja õnnesoovi-lilledega kaks päeva
vaja kasutada tundides heüplaati- Esitamisel o viis ettekannet:
de kuulamiseks. Kooli saalis, kus g vahire ;,Vanim kirjalik teade
demonstreeritakse fihne. ei saa T. Linnuse „Tartu aines
pimendusfcatteid ette tõmmata, ^^^g^^ H. Pardi ,,Tar-'
sest vastav mehhanism on korrast ^uajj^^ etnograafiamuuseumi kö-
'^^^ ' gudes", A. Heulmetsa „Tartu loo-
0 deosa elamute ja nende sisustuiste
arjaioost" ja K. Tammun y,Tartu
Lea Kahara kurdab, et ta ostis elanikkonna etnüine ki(K)ss8isl920--
oma 4-aastasele pojale N,Komnm- 1940'v
naaris" valmistatud talvesaapad,
mis maksid 10 rubla 40 kopikat.
Järjesti. Päev enne sünnipäeva toi L.a.p s^ s ai n• e^id ka.n d,a .v.a.i d_ 3 pä, ev, a, Tarbekeemia tööstus „F-l o^ra "
V . . ^ ; , , V, mus kohvijoomine küünlasära jättis ligi kolmandiku üheksa kuu
, , , .. _ Kmdralmaoor Koiistanünov ar- O kringliga kitsamas ringis Sünni- P^^^^J^^
mitee maadest loobumise para^fc^^v^^
Ajalehed
dest, milledest osa ^toetavad, osa organisatsiooni,
atakeerivad olümpiaboikotti. Eriti
vihased on p^jud atleedid, kes
kurdavad, et nad on teinui pika­ajalisi
ettevalmistusi medalite
võitmiseks nmg nüüd ajab Carter
-eyata. kide valis- ja sõjaväepoliitikat, korraldada mingit Kariibi või tütar HeddaHacker teiste alaliste ^^^^^ ^^^^^^^^^ jus olevat olnud vananenud sead-kubisevad
lugejakirja- president Jimmy Carter it ja NATO Kuuba„minikriisi" taolist, aga me külastajate perest kirianik Helmi ^P^^^^^tegapn^^^^fe^ gage rikki minek, mistakis-
I...* ^ « a w ^ , r a H ^ . ^ cl või 611a ükskõlksod ttonde saffi-^^^^R^^^^
mude üle mida Norra teeb. Me keeleteadlane Paul Laah: Peale ^^^Plüs võtyat selliseid praaktoo-tanud
mtmilišt töötamist.
Nõustuvalt
presidendist U r h o K e k k o s e s t | a ^ ? ^ T l ^ ^ teid/tagasi, küi ön a l l ^ ostu&vii-
^So ome vä"l1i.s po1li.i.^ti.k/a stA . , nõusid ähvardava sõjalise ase-
Euroopa ja maailma rahu ähvar-nisätsiooni
esindajäd.
Kirjalikke tervitusi ja Mli oli, tui-nud
Eesti Kultuuri 'koondiselt,
õie Fleigilt Esimestena asusid Hüumaal ke-
Saare- ja Muhumaad iseloomusta­sid
kunagi tüülikiite read. Need on
sõjajärgsete aastatega kõäunenud
ja kadunud. Möödunud aastal aga
N. Liit olevat Konstantinovi üt
oma valimiskampaania reklaami- davate teguritena mainis Konstan- luse koh kindel selles, et g^^^. ""^^'^^^^^
!L!«l SS^^tt!ome ^t^ Sk õr SiI f^n r S se^ ja nabaks a s j a o s Ä d e , et ^ ^^^^^
kujuneb saatuslikuks kogu olum-Mes ja plaane Taani väinad© N ^ d ei ole vomiusuhted maake- ^^jg^, kes meie poetessi kauneid Ja rohumaadele. Hüdlaste talivüja-^^ g ehitasid mehed
sulgemiseks. rai ^ m sellised et M võiks kärsse on lugeda saanud jaapani- P^^^^ olevad talve hästi me da- ^^^^^^
H T . ^ r ^ , . . , . , c^ r t . "^^'^^ põhjatübade sündmuste mmiU^^ nud. Iga päevaga astuvat k ^
PeUidel^ siM)^^^ rääkides Marie Underihaigetuba otse 1^ oli selle maha lõhkunud ja kasuta-j^
tidele ei ole Ikka veel se^ mid materjali perele' maja ehtta-dumpialiilmmin^
on^uba ammu et see on otseselt ähvardava ise- saa asja emie euro-rakettkie pai. sel oli heameel, et kaasmaalased . i miseks. Oma uude veskisse ta
Iiukkimisde määratud mngoliim-^^i^^ ja äratab küsimuse, kas galdamist lähoHÕi^A
pia likvideerijaks ei ole'nreside^^^^^^^ ei ole
pialükumisele — ja mis siis
saab?!:. v :::Vr )
Prillidele sportlastele ja
küU
Carter vaid Kremli pomtbüroo. j ^ i u ^ j^
Ükskord neavad Brezhnev ja tema
kaaslased siiski jõudma arusaami- NATO relvaladude asetamise
sele, et Tiad ei saa taotljeda kahte ^o^ta Norrasse ütles Konsto
eesmärki - vall|rtada jMrate "^v: kas Norrat äh-aktsioonlde<
ra haabnises asuvaid vardab keegi? Sellist ähvardus ei
väüceriike .ning korraldfsda samal ö^^^^ : •
ajal . rahvusvahelise;;sõnt.^e Ja 35 aastat tagasi N. LUdu amee
vendluse sildi all olümpiamänge. aitas norralasi võidelda sakslaste
Yõ\^^}U vafwiab kogu nrobree-mi
käsitamisel õigele nulnnle üks
lähedal ja kaugel teda polnud unus­tanud,
Toronto ülikoolist tervitas
kavatseb koguda jahvatarnisek§ ka-
Lenin 110. sünnipäev toob lisa- sutatud tarbeid, mis sajandite jook^
vastu riig!
kanada sportlane, kes põhjenda­tult
küsib, miks anti N. Ludule
korraldada olümpiamangikd? Seda
küsime ka meie. Kuid see toimus
sügaval rahu- ja äetenteajal, kus
lääne rilgtfuliid ise oma naiivse
Sioiakuga kogu läänemaailma ma­gama
uinutasid ning N. Liidust
Kas hakkaks N. Liit nüüd tõesti
himustama neid maid? Kas see
maa on liidukohustuste tõttu võt­mas
oma kanda ameerika relvade
ohtlikku koormat? Haagitakse tu-gikoha^
oüitikast ja selle usaldar
tavus^t. Sellises olukorras on
siiski sellest^poliitikast "kasu roh­kem
ameerHdasüe kui Norrale ja
sealtie eesti keele lektor Vello Salo koormust eesti töötavaile inimes- sul aitasid saare rahval jteradest
koos oma õpilastega: Montreali tele, kuna nõutakse varem ette- jahu valmistada. Need koik sead-
EestiNaisselts saatis lüled ja pika nähtud normide ületamist, ikka vat ta töökorda, et igaüks nendega
isakese auks. Eriline surve on ki- tutvuda võiks.
lik tervitus oli saabunud ka
tuntud rootsi poeedilt Bo Setter-lindüt.
Nädala algul pühendas Ees­ti
Lähiraadio 10 minutit poetessüe
sõnalis-muusikalises saates.
Aidake kaasa, et
leviks kõikidesse eesti kodudesse!
330
© Stokholmi Eesti Ühing
oma peakoosoleku 25. märtsil, kus
kinnitati'möödunud tegevusaasta
aruanded jä valiti ühel häälel ta­gasi
esimees AlexMilits. Juhatuse
koosseisu valiti Tarmo Sepp, Juhan
Mägiste, Ülo Ignats, Aleksander
Piht, reyidentideks A. Suuma jä G.
(Aasamaa.
iSSWAiaAALSEiy TÕLKED •
m TOLKIMSNE H(HlKEl\i KUI 70 KKE|J)E • ^
SUirC IlOb/b? YONCtSTRbn, rOROWmONT.M5f 1J8
\