1982-02-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, ii, yeebruarH 19'!B2 — Thursday, Febmary 11, 1982
Robert ¥@Blend nelf^s gus 40 km juures juhtis R; Vel-lend
kogu võistlust poolteist minutit.
üldkokkuvõttes tüli Robert Vel-lend
iieljandaks kogu Kanada
murdmaasuusatajate hulgas.
meistriks masterite
Robert • Vellend suusarajal MÕEU
aasta tagasi.
Kanada murdmaasuusatamise
meistrivõistlused peeti Edmontonis
28. jaanuarist 2. veebruarini, osa
võistlifsi eriti tugeva pakasega.
Neljapäeval, 25. jaan. peetud 30
km suusatamises tuli 49 võistleja
hulgast esimeseks Quebeci suusataja
P. Haryey ajaga 1.37,11, seitsmendaks
Robert Vellend 1.42,11.
Allan Mägi katkestas võistluse
poolel distantsil.
Laupäeval, 30. jaan. 15 km suusatamises
tuli 67 osavõtjast jälle
esimeseks P. Harvey ajaga 47,09,
jälle seitsmendaks ka R. Vellend
50,18.
Pühapäeval suusatas R. Vellend
Ontario teatesuusatamise meeskonnas.
'
Teisipäeval, 2. veebr, toimus 50
km murdmaasuusatamine. Võistlus
pidi algama kell 10 homm., kuid
lükati tugeva pakase tõttu keskpäevale.
Võistluse- kestel langes
temperatuur jälle kümne kraadi
YÕrra ja päeva hämardudes oli
külma —30'C. Esimeseks tuli R.
Weber ajaga 2.54,34, neljandaks
R. VeUend 3.01,49. Võistluse käi-
Möödunud nädalalõpul peeti
Oshawa lähedal asuvas Dagmar
suusäkuurordi maa-alal Canadian
Masters murdmaasuusatamise
meistrivõistlused, millest osavõtjad
alates 30-st aastast jagunesid iga
viie aasta järele klassidesse^
Laupäeval, 6. veebr, peeti meestele
15 km võistlus, kus 55—59-
aastaste klassis oli esimene Eero
Uusimäki ajaga 54,36, neljas lätlane
Otta Strazts 60,47, 5) Ülo
Vastopä 1.06,18, 6) Valden Sadul
1.12,37. 60-^64-aastaste klassis 1)
A. Stuart, B.C. 1.03,29, 2} Uno
Limit 1.10,45 ja 3) Theo Vellend
1.12,57.
Pühapäeval, 7. veebr, oli ilm väga
külm, temperatuur —12'C ja
tugev tuul, mis muutis ilma väga
viluks. 30 km suusatamises oli 5*5
—59-aastaste klassis 3) Ülo Vastopä
2,25,44. 60—64-aastaste klassis
esimene ja Kanada meister
Uno Limit 2.32,21, teine; Theo
Vellend 2,42,20.
Võistlusest võttis;'osa endisi Kanada
murdmaasuusatamise rahvus-meeskonna
liikmeid soomlased Rii-hiaho
ja Kinnunen.
Kivile perelconncB
hädctIalSpu suusa
summa 200 km
iiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
MÜÜGIL ,„VABA EESTl^ASE" TALITUSES
Hind.Saate-
$ klllD0
15.—
7.50
11.—
3.50
Kawarthas, Ont. toimusid laupäeval,
6. ja pühapäeval, 7. veebr,
murdmaasuusatamise võistlused,
mis oma iseloomult oli suusaloppet
mass-stardiga, kus võistlesid mitmesugustes
klassides 800 suusatajat.
/ '
Mehis Kivilo võttis, osa kahepäevasest,
kokku 75 km suusatamisest,
esimesel päeval suusatades
25 ja järgmisel päeval 50 km, kus
sai kahe päeva köguajaks 4.55,17.
Võistluste tagajärjed pole veel
lõplikult selgunud, kuid ön teada,
et ainult ühel 21-aastasel võistlejal
oli tagajärg 4.50^02, sellega oleks
Mehisel üldtagajärgede hulgas 2—
3 koht; oma vanusegrupis, 17--19-
aastased aga pn ta esimene.
Fõio-eais 4. Kunstlik veetee, 7.
Osa: veevarustusest, 9. Äike, 11.
Üha, pidevalt, 12. Kaunistad, 13.
Tuntud saksa filmilavastaja, 14.
Kurikuulus kuju 20. sajandil, 16.
Nõrk, jõuetu, 17. Kaks, 18. Tähtkuju,
20. Omaaegne eesti suur-llse
Leetaru töö
Egiptuses näitusel
Ameerika ühendriikide Egiptuse
saatkonna kultuurikeskuse poolt
avati Kairos 21. jaanuaril ühendriikide
Naiskunstnike ülemaailmse
Ühingu valikkunstinäitus, mis
kestab 4. veebruarini. Kairost
viiakse näitus pärast seda paariks
nädalaks Aleksandriasse.
Näitusel esindatud loomingu seas
on välja pandud ka kunstnik Ilse
Leetaru etsing „Rocky Landscape".
Ilse Leetaru loomingut on ka varemalt
valitudVlinnade vahelistele
valikrändnäitustele, kus esinevad
USA paremad naiskunstnikud. Pääs
taolistele näitustele läheb läbi range
valikkomisjoni, mis enesest dn
kunstnikule kõrgeks hinnanguks.
Sama võistluse tegi kaasa ka ta
isa Harri Kivilo ajaga 5.33,14 ja
tema abikaasa Maimu Kivilo distantsidega
25 pluss 25 km, ajaga
umbes 6,5 tundi. Nii et perekond
suusatas kahe päevaga kokku 200
km.
tööstur ja majandustsgelane, 23.
Vees liikuma, 26. End. kihelkond
Pärnumaal, 29. Kitsas tee, 30. Vanaisa,
31. Ajaline mõiste, 32. Sirgu,
suurene, 33. VõÕrpärane naisenimi,
34. Eesti luuletaja ning kir-jandustegelane
Ameerikas.
Pilstreads 1. Kasulik lind, 2.
Prantsuse kuningate perekonnanimi,
3. Küpsetatud toit, 4. Eesti
kirjanik ja kirjastaja Rootsis, 5.
Toiduaine, 6. Riik Aasias, 8. Mateeria,
' 10. Kuulus muistse sõduri
varustusse, 13. Lustakas, 14. Pariisi
läbiv jõgi, 15. Naist võtma, 19.,
Piimapütt, lännik, 21. Brantsuse
teadeteagentuur, :^2. Katab karpi,
24. Loba, 25. Efjaselgej ähmane
27; Terviseparanius, 28. Doonau
lisajõgi, 31. Niisiis — saksa keeles.
RISTSÕNA Nr. 1089
LAHENDUS
Põikreai: 1. Are, 4. Ajend, 7.
Oja, 10. Mont, IL Ilus, 12. Bcd,
13. Hämar, 16. Ige, 17. Klee, 18.
Ohoo, 19. Hea, 20. Ligem, 23.
NSU, 25. Jf, 26. Iil, 27. Sai, 28.
LI, 29. Ten, 31. Kohin, 33. Sam,
34. Loto, 35. Sõna, 36. Alk, 37.
Nerts, 40. Ove, 42. Leib, 43. Sõin,
44. Ara, 45. Tartu, 46. Bad.
, IPüstreads 1. Amb, 2. Rockefel-ler,
3. Endla, 5. Jää, 6. Noa, 7.
Olion, 8. Jugoslaavia, 9. Ase, 13.
Helikon, 14. Mig, 15. Romanss,
19..Hit, 21. Ilo, 22. Esi, 24. Ulm,
30. Nokia, 32. Hur^ 33. Snoob,
36.. Ala, 38. Eha, 39. Ttt, 41. End.
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONIAN SCOUTING 3-—
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja maaMja 10.—
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD ,
piibüteoloogilisl vaatlusi . . . ...^..^^.^ 7.50
Heino Jõe — L U G U KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— 35
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
- (kolmas valimik vaimulikke vaatlosi) .. i 8.— «50
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Ralivatantsijate Rühm)
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI^JÄRELE
Anna Alimätova—Marie Under — REEKVIEM
Herbert MIchelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL ... 3.—
Herbert Michelson--- NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9^
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.-
Paul Laan —MÕTTELEND —pUte ]a peegelM 5,-
Eduard Krants — LUMELUTLASED
(luuletuskogu) 3.'
August Knbja — KADUNUD KODUD •=«
mälestused' ...........i. ^
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
lona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(InuletüslH>gu) S.—
Aarand Roos — JUMALAGA, EARS JA
ERZURUM 4.—
Ants Vomm — VARJUD Omüetuskogu) 8.—
Salme Ekbanm — AJATAR Omdetuskogcn) 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD t 2.50
Ants Vomm — RISTSÕNAD U 2.25
Ants Vomm — RISTSÕNAD ffl 2.25
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2JS
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogiia) . 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS 5.-4
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80
Urve Karuks — KODAKONDUR (innletu^ogu) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu) j 1.50
Hadnes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) 2.75
Andres Künj — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20
VARRAKU JUTUI^HT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? , S.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
VARRAKU JUTULEHT — hilissügis 1981 5.-
IRAAMATUID LASTELE»
KALEVIPOEG (õppe- la tööraamat lastele) 3.--» .50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- Ja tööraamat
eelkooliealistde lastele vänitrükis) 4.-» M
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele yäii1(ri^ 5.— .40
EESTI KEELE KARJUTUSTEK I 3.— M
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 .50
$1.—
.35
.70
.50
.70
.50
.85
.35
.50
M
M
\50
M
JO
JO
M
M
30
.50
30
30
30
30
30
.40
.40
.40
.30
30
30
.50
.50
JO
.70
30
nRnmHiiimimiBnnfinfliniiinM
liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiii^
BerfGRuck
SÜDÄMEVALLUT/ÜAD
„Rumal tüdruk! P^an sind kjiW
paluma taltsutada oma head tuju,
mis läheb sul juba liiale," ütles
Evelyn; kui kuulis neid minu rõõ-mupuhanguid
teise korra magamistoas
päev pärast uudiste teadasaamist.
Teate, et Evelyn on meist vanim.
Arvab, et peab meile olema
eeskujuks, vaene, korralik tuvike.
Ütles mulle: „Vahel sa muutud
tõeliselt labaseks."
„Labaseks?" küsisin haavunult.
„Kas see on labane, kui väljendan
oma rõõmu sel puhul, et viimaks
ometi tuleb muutust meie elusse?
Mõlemad Nancyga ojete sama
rõõmsadj et viimaks ayaneb võimalus
pääseda praegusest olukorrast
siin neljaliikmelises kanakarjas.
Ja kuigi olukord kestab ainult
mõned kuud, kindlasti saame näha
veidi nalja. Saame vähemalt veidi
noorust ja tubakasuitsu siia õhk-
Nancy nägu aina tõmbles püüdest
jääda tõsiseks. Ma arvan, ta
on meist kõigist kõige ilusam. Oleme
kõik kohn päris kenad, mu enda
arvärnise järgi, pikad, blondid
kreeka jumalannade tüübid. Pole
kunagi pooldanud võltsi, tagasid
hoidlikkust ja kui olen tõesti ilus^
et siis peaksin end hernehirmutiseks
lugema, nagu seda tehti tädi
Viktooria aegu. Kas see on õige,
et ma ei peaks olema teadlik sellest,
et mul on sametpehme valge
nahk, et mu silmad on kui rukkililled
kastetilkadega, et juuksed on
nagu tihe kollane siid?
Kui need omadused oleksid kellelgi
teisel, siis peab seda küll tähele
panema. Jah, ja kui sa seda ei
teeks, siis peetaks sind rumalaks
ja tähelepanematuks.
Kui teeskleksin, siis see oleks
vale, ja seda ma ei poolda. Ütlesin
Evelynilegi sedasama. ArvaEj et ta
ühinebki mu vaatega, kuid kardab
seda tmmlstaida. Ta aimelt^ leiab,
et vanema õe kohus on olla sho-keeritud
nooremate jutust ^
,,Kuigi terve küla oleks täis sõdureid,
ei muudaks see põrmugi
meie elu," jätkas Evelyn, valades
külma vett mu rõõmule. „Me ei
tutvu ühegagi neist, elades siin
öni^aette."
,^Kas. tõesti mitte?" ütles Nan-qr,
proovides peegli ees oma läinudaastast
kevadkübarat, ' mida
oli uuesti kohendanud jä seadnud
korda. „Kas tõesti ei tutvu? Tahan
sulle avaldada viimast uudist, mida
kuulsin postil. Sõdurid ja ohvitser
rid pannakse — mis te arvate, kuhu
nad elama pannakse? Pole neil
ühtegi kasarmut, ühtegi telki. Ei
kavatse nad ka elada onnides. Ei,"
lõpetas ta mõjuvalt, „kõik asuvad
elama erakortereisse."^
„KüIl siis meilegi mõni tuleb,
küll te näete," ütlesin võidurõõmsalt.
,,Meie maja on suurimaid külas,
jah, õieti/suurim, välja arvatud
admirali. Õpetaja ja tohtri omad.
Vaba on näiteks too avarruum, kus
keegi kunagi ei maga. Saali võib
tarvitada elutoana ja tüdrukute
koobas lihtsalt igatseb, muutuda
meeste suitsetamistoaks, ja —
„ S a m a hästi võiksid ka kohe ärgata
neist roosilisist unenägudest"
ütles Evelyn summutavalt, „sest
meil on ju põhjus, miks meile ei
tule elama ühtegi sõjaväelast."
„Miks siis?" küsisin avarheelselt
ja Nancygi pöördus peeglist.
Ta käed olid veel tõstetud kübara
juurde, millega ta kujutles võluvat
sõjaväge. Ja .vastukajana tuli
temalti:„Aga miks siis mitte?"
„Sest et keegi ei saa meid sundida,
kui keeldume. Võime keelduda.
See on lubatud. juhtil kui majas
elab ainult naispere. Sama hästi
teate> et tädi Viktoorial ei oleks
see sugugi meeltmööda, kui ta hästi
hoitud trepivaibad rikutakse
suurtest sõdurisaabastest. Kas pole
nii?"
Tundsin, kuis mu nägu venis
meetripikkuseks. Polnud tõesti kujuteldav,
et tädi Viktooria salliks
ühtegi meest omä väärt majas!
Advokaadid sundisid teda võtma
meid, Nancyt, Evelyni ja mind, enda
juurde, kui isa ja ema surid.
Tädi Viktooria on tõepoolest lootusetumaid
vanatüdruku tüüpe. -
„Mingi vägivald ei sunni tädi
Viktooriat võtma kas või ühtegi
ohvitseri tema enda majja," ütles
Evelyn.
„Vägivalläga ei viida kunagi midagi
läbi,^' vastasin mina uue loo-tussädemega.
„0n aga palju kindlam
tee panna tädi Viktooria taolisi
inimesi tegema asju, mida nad
ei poolda."
Ja mingi hinna eest ma ei reet-nud
neile oma salamõtteid. Et
säästa aega, tahan teile siiski öelda^
milles asi seisab: tuleb nimelt mängida
vastasosa ja panna teist uskuma,
et ei tah^ kuidagi teha seda,
toida tõepoolest tahad. Lõunalauas
ajasin nimelt kogu aeg umbes järgmist
juttu:
„Tädi Viktooria, eks ole kole
mõelda, et varsti pea igas majas
tolkneb mõni sõdur. Kujutle ainult,
võõras inimene majas, kas tahad
teda või ei j istub sinuga söögilauas,
kõnnib su koridore mööda.
Ma an^an, see on tõeline nuhtlus."
Teadsin nimelt, et need olidki
tädi enda mõtted. Nagu tavaliselt,
ta pöördus minu vastu.
„Armas aeg, Eliisabet! Mida sa
ütlesid? Nuhtlus? No tõepoolest!"
kordas ta, vaadates metsikult minule
oma mustas auväärses siidpluusis.
„Pead teadma, et paljudele
inimestele see oleks suureks auks
võida teha niigi palju isamaa
heaks. Isiklikult ma arvan, et iga
inglise naine, kes seda nime väärib,
peaks tegema kõik, mis ta võimuses,
nende vahvate poiste heaks.
Tuleta ^meelde, et kui neid ei
oleks, meil poleks Jcodusid tänapäev,
ei katust pea kohal ja vaipu
ammugi mitte. Tuleta aga Belgiat
meelde!"
Samalaadset kõnet järgnes veelgi
palju.
Kuulasin ja seesmiselt aina kiikasin
rõõmust, tagudes kogu aeg
Nancy jalga laua all.
Muidugi, tõeliselt ma pooldasin
iga sõna, mis tuli tädi suust. See,
mida ta kõneles, kuidas iga inglise
naine peaks tupdma, ongi just
Nancy, Evelyni ja mu enda tõekspidamine,
ainult et veel suuremal
määral.
Ei oleks aga olnud mingit kasu
sellest, kui • tädi Viktooria ' oleks
teadnud neist mõtteist. See vastandlik
vanaeit oleks ju kindlasti
võtnud kohe teise noodi ja öelnud:
,,Liiga palju kisa-kära tühipaljaste
sõdurite pärast täiiiapäeval. Lõppude
lõpuks täidav£ .d nad ju ainult
oma kohust. Tee^ ad seda ju tasu
eestj mida saavad meilt kaudselt
maksude näol Ma. ei taipa, miks
peaksime kõigi koormiste lisaks
veel andma korterit ja toitu neile
elukaile,".
Nii siis jätkasin hea seemne külvamist:
„Jah, võib-olla nii peaks
tundma. Olen aga siiski rõõm^us^ et
admiralile ja tohtrile see mure kaela
langeb ja et Higginsitel, Eltoni-tel
ja kõigil teistel väikesis majus
tuleb kanda hoolt sõdurite eest.
Nende ustele tehakse süs kriidi-inärke
rügementide ja kompaniide
numbritega. Ükskõik, meid vähemalt
jäetakse rahule ega tule meile
ühtegi sõdurit või ohvitseri siia
majja.
„Kuidas sa selles mi kindel oled,
Eliisabet?" ägetses tädi Viktooria
oma. uhkeimal kontraalto häälel
„Kuidas oled sa selles nii kindel,
et meid ei paluta samuti võtta
mõnd neist vahvaist poistest?"
Pannes käest lusika, vaatasin tädile
otsa üpris imestunult, enne
aga vahetades pilgu Nancvea, kes
suutis hoida naeru ainult seeläbi, et
luges taldrikul olevaid ploomikive.
„Aga tädi, kellelegi ei tule pähegi
paluda üksikut daami, kes elab
kolme vallalise õelapsega, et ta võtaks
enda majja kedagi meest. Sul
on Õigus keelduda."
„Keelduda?!. Ei. uneski ei ole
ma nii ebaisamaalik," vastas tädi
liialdatud ärritusega, kuna mina ei
jyigenud enam vaadata otsa Nan-cyle.
„Kui keegi peaks min^ paluma,
et võtaksin oma majja sõjaväelase,
siis teen seda kindlasti ja
võtan teda vastu nii hästi kui
saan."
See asi oli siis lahendatud. Samal
pärastlõunal korraldati kõik.
Ilmus ohvitser, kes pidi korraldama
kortereid esimesele sõjaväegrü-pile.
Olime vaim astatud, kui kuulsime
ta belistamist. Maryle^ toatüdrukule,
ta andis oma kaardi nimega
major Lawless. Kena nimi,
mõtlesin.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 11, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820211 |
Description
| Title | 1982-02-11-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, ii, yeebruarH 19'!B2 — Thursday, Febmary 11, 1982 Robert ¥@Blend nelf^s gus 40 km juures juhtis R; Vel-lend kogu võistlust poolteist minutit. üldkokkuvõttes tüli Robert Vel-lend iieljandaks kogu Kanada murdmaasuusatajate hulgas. meistriks masterite Robert • Vellend suusarajal MÕEU aasta tagasi. Kanada murdmaasuusatamise meistrivõistlused peeti Edmontonis 28. jaanuarist 2. veebruarini, osa võistlifsi eriti tugeva pakasega. Neljapäeval, 25. jaan. peetud 30 km suusatamises tuli 49 võistleja hulgast esimeseks Quebeci suusataja P. Haryey ajaga 1.37,11, seitsmendaks Robert Vellend 1.42,11. Allan Mägi katkestas võistluse poolel distantsil. Laupäeval, 30. jaan. 15 km suusatamises tuli 67 osavõtjast jälle esimeseks P. Harvey ajaga 47,09, jälle seitsmendaks ka R. Vellend 50,18. Pühapäeval suusatas R. Vellend Ontario teatesuusatamise meeskonnas. ' Teisipäeval, 2. veebr, toimus 50 km murdmaasuusatamine. Võistlus pidi algama kell 10 homm., kuid lükati tugeva pakase tõttu keskpäevale. Võistluse- kestel langes temperatuur jälle kümne kraadi YÕrra ja päeva hämardudes oli külma —30'C. Esimeseks tuli R. Weber ajaga 2.54,34, neljandaks R. VeUend 3.01,49. Võistluse käi- Möödunud nädalalõpul peeti Oshawa lähedal asuvas Dagmar suusäkuurordi maa-alal Canadian Masters murdmaasuusatamise meistrivõistlused, millest osavõtjad alates 30-st aastast jagunesid iga viie aasta järele klassidesse^ Laupäeval, 6. veebr, peeti meestele 15 km võistlus, kus 55—59- aastaste klassis oli esimene Eero Uusimäki ajaga 54,36, neljas lätlane Otta Strazts 60,47, 5) Ülo Vastopä 1.06,18, 6) Valden Sadul 1.12,37. 60-^64-aastaste klassis 1) A. Stuart, B.C. 1.03,29, 2} Uno Limit 1.10,45 ja 3) Theo Vellend 1.12,57. Pühapäeval, 7. veebr, oli ilm väga külm, temperatuur —12'C ja tugev tuul, mis muutis ilma väga viluks. 30 km suusatamises oli 5*5 —59-aastaste klassis 3) Ülo Vastopä 2,25,44. 60—64-aastaste klassis esimene ja Kanada meister Uno Limit 2.32,21, teine; Theo Vellend 2,42,20. Võistlusest võttis;'osa endisi Kanada murdmaasuusatamise rahvus-meeskonna liikmeid soomlased Rii-hiaho ja Kinnunen. Kivile perelconncB hädctIalSpu suusa summa 200 km iiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii MÜÜGIL ,„VABA EESTl^ASE" TALITUSES Hind.Saate- $ klllD0 15.— 7.50 11.— 3.50 Kawarthas, Ont. toimusid laupäeval, 6. ja pühapäeval, 7. veebr, murdmaasuusatamise võistlused, mis oma iseloomult oli suusaloppet mass-stardiga, kus võistlesid mitmesugustes klassides 800 suusatajat. / ' Mehis Kivilo võttis, osa kahepäevasest, kokku 75 km suusatamisest, esimesel päeval suusatades 25 ja järgmisel päeval 50 km, kus sai kahe päeva köguajaks 4.55,17. Võistluste tagajärjed pole veel lõplikult selgunud, kuid ön teada, et ainult ühel 21-aastasel võistlejal oli tagajärg 4.50^02, sellega oleks Mehisel üldtagajärgede hulgas 2— 3 koht; oma vanusegrupis, 17--19- aastased aga pn ta esimene. Fõio-eais 4. Kunstlik veetee, 7. Osa: veevarustusest, 9. Äike, 11. Üha, pidevalt, 12. Kaunistad, 13. Tuntud saksa filmilavastaja, 14. Kurikuulus kuju 20. sajandil, 16. Nõrk, jõuetu, 17. Kaks, 18. Tähtkuju, 20. Omaaegne eesti suur-llse Leetaru töö Egiptuses näitusel Ameerika ühendriikide Egiptuse saatkonna kultuurikeskuse poolt avati Kairos 21. jaanuaril ühendriikide Naiskunstnike ülemaailmse Ühingu valikkunstinäitus, mis kestab 4. veebruarini. Kairost viiakse näitus pärast seda paariks nädalaks Aleksandriasse. Näitusel esindatud loomingu seas on välja pandud ka kunstnik Ilse Leetaru etsing „Rocky Landscape". Ilse Leetaru loomingut on ka varemalt valitudVlinnade vahelistele valikrändnäitustele, kus esinevad USA paremad naiskunstnikud. Pääs taolistele näitustele läheb läbi range valikkomisjoni, mis enesest dn kunstnikule kõrgeks hinnanguks. Sama võistluse tegi kaasa ka ta isa Harri Kivilo ajaga 5.33,14 ja tema abikaasa Maimu Kivilo distantsidega 25 pluss 25 km, ajaga umbes 6,5 tundi. Nii et perekond suusatas kahe päevaga kokku 200 km. tööstur ja majandustsgelane, 23. Vees liikuma, 26. End. kihelkond Pärnumaal, 29. Kitsas tee, 30. Vanaisa, 31. Ajaline mõiste, 32. Sirgu, suurene, 33. VõÕrpärane naisenimi, 34. Eesti luuletaja ning kir-jandustegelane Ameerikas. Pilstreads 1. Kasulik lind, 2. Prantsuse kuningate perekonnanimi, 3. Küpsetatud toit, 4. Eesti kirjanik ja kirjastaja Rootsis, 5. Toiduaine, 6. Riik Aasias, 8. Mateeria, ' 10. Kuulus muistse sõduri varustusse, 13. Lustakas, 14. Pariisi läbiv jõgi, 15. Naist võtma, 19., Piimapütt, lännik, 21. Brantsuse teadeteagentuur, :^2. Katab karpi, 24. Loba, 25. Efjaselgej ähmane 27; Terviseparanius, 28. Doonau lisajõgi, 31. Niisiis — saksa keeles. RISTSÕNA Nr. 1089 LAHENDUS Põikreai: 1. Are, 4. Ajend, 7. Oja, 10. Mont, IL Ilus, 12. Bcd, 13. Hämar, 16. Ige, 17. Klee, 18. Ohoo, 19. Hea, 20. Ligem, 23. NSU, 25. Jf, 26. Iil, 27. Sai, 28. LI, 29. Ten, 31. Kohin, 33. Sam, 34. Loto, 35. Sõna, 36. Alk, 37. Nerts, 40. Ove, 42. Leib, 43. Sõin, 44. Ara, 45. Tartu, 46. Bad. , IPüstreads 1. Amb, 2. Rockefel-ler, 3. Endla, 5. Jää, 6. Noa, 7. Olion, 8. Jugoslaavia, 9. Ase, 13. Helikon, 14. Mig, 15. Romanss, 19..Hit, 21. Ilo, 22. Esi, 24. Ulm, 30. Nokia, 32. Hur^ 33. Snoob, 36.. Ala, 38. Eha, 39. Ttt, 41. End. EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.— ESTONIAN SCOUTING 3-— Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.— EDUARD RÜGA graafik ja maaMja 10.— A. Käbin — VAIM JA MULD 5.— Ivar Ivask — ELUKOGU 10.— L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD , piibüteoloogilisl vaatlusi . . . ...^..^^.^ 7.50 Heino Jõe — L U G U KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— 35 Evald Mänd — AASTATE PÄRAND - (kolmas valimik vaimulikke vaatlosi) .. i 8.— «50 TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. E. Ralivatantsijate Rühm) Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG KUNSTI^JÄRELE Anna Alimätova—Marie Under — REEKVIEM Herbert MIchelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL ... 3.— Herbert Michelson--- NOORSOOTÖÖ RADADEL 3. Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9^ ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.- Paul Laan —MÕTTELEND —pUte ]a peegelM 5,- Eduard Krants — LUMELUTLASED (luuletuskogu) 3.' August Knbja — KADUNUD KODUD •=« mälestused' ...........i. ^ August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.— lona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (InuletüslH>gu) S.— Aarand Roos — JUMALAGA, EARS JA ERZURUM 4.— Ants Vomm — VARJUD Omüetuskogu) 8.— Salme Ekbanm — AJATAR Omdetuskogcn) 4.— Ants Vomm — RISTSÕNAD t 2.50 Ants Vomm — RISTSÕNAD U 2.25 Ants Vomm — RISTSÕNAD ffl 2.25 Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2JS Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogiia) . 20.— Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 5.-4 Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80 Urve Karuks — KODAKONDUR (innletu^ogu) 6.— Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) j 1.50 Hadnes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Künj — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 16.20 VARRAKU JUTUI^HT — KUS ON NEEME VANAVAARA? , S.— V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— VARRAKU JUTULEHT — hilissügis 1981 5.- IRAAMATUID LASTELE» KALEVIPOEG (õppe- la tööraamat lastele) 3.--» .50 ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- Ja tööraamat eelkooliealistde lastele vänitrükis) 4.-» M ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat eelkooUealistele lastele yäii1(ri^ 5.— .40 EESTI KEELE KARJUTUSTEK I 3.— M PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 .50 $1.— .35 .70 .50 .70 .50 .85 .35 .50 M M \50 M JO JO M M 30 .50 30 30 30 30 30 .40 .40 .40 .30 30 30 .50 .50 JO .70 30 nRnmHiiimimiBnnfinfliniiinM liiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiii^ BerfGRuck SÜDÄMEVALLUT/ÜAD „Rumal tüdruk! P^an sind kjiW paluma taltsutada oma head tuju, mis läheb sul juba liiale," ütles Evelyn; kui kuulis neid minu rõõ-mupuhanguid teise korra magamistoas päev pärast uudiste teadasaamist. Teate, et Evelyn on meist vanim. Arvab, et peab meile olema eeskujuks, vaene, korralik tuvike. Ütles mulle: „Vahel sa muutud tõeliselt labaseks." „Labaseks?" küsisin haavunult. „Kas see on labane, kui väljendan oma rõõmu sel puhul, et viimaks ometi tuleb muutust meie elusse? Mõlemad Nancyga ojete sama rõõmsadj et viimaks ayaneb võimalus pääseda praegusest olukorrast siin neljaliikmelises kanakarjas. Ja kuigi olukord kestab ainult mõned kuud, kindlasti saame näha veidi nalja. Saame vähemalt veidi noorust ja tubakasuitsu siia õhk- Nancy nägu aina tõmbles püüdest jääda tõsiseks. Ma arvan, ta on meist kõigist kõige ilusam. Oleme kõik kohn päris kenad, mu enda arvärnise järgi, pikad, blondid kreeka jumalannade tüübid. Pole kunagi pooldanud võltsi, tagasid hoidlikkust ja kui olen tõesti ilus^ et siis peaksin end hernehirmutiseks lugema, nagu seda tehti tädi Viktooria aegu. Kas see on õige, et ma ei peaks olema teadlik sellest, et mul on sametpehme valge nahk, et mu silmad on kui rukkililled kastetilkadega, et juuksed on nagu tihe kollane siid? Kui need omadused oleksid kellelgi teisel, siis peab seda küll tähele panema. Jah, ja kui sa seda ei teeks, siis peetaks sind rumalaks ja tähelepanematuks. Kui teeskleksin, siis see oleks vale, ja seda ma ei poolda. Ütlesin Evelynilegi sedasama. ArvaEj et ta ühinebki mu vaatega, kuid kardab seda tmmlstaida. Ta aimelt^ leiab, et vanema õe kohus on olla sho-keeritud nooremate jutust ^ ,,Kuigi terve küla oleks täis sõdureid, ei muudaks see põrmugi meie elu," jätkas Evelyn, valades külma vett mu rõõmule. „Me ei tutvu ühegagi neist, elades siin öni^aette." ,^Kas. tõesti mitte?" ütles Nan-qr, proovides peegli ees oma läinudaastast kevadkübarat, ' mida oli uuesti kohendanud jä seadnud korda. „Kas tõesti ei tutvu? Tahan sulle avaldada viimast uudist, mida kuulsin postil. Sõdurid ja ohvitser rid pannakse — mis te arvate, kuhu nad elama pannakse? Pole neil ühtegi kasarmut, ühtegi telki. Ei kavatse nad ka elada onnides. Ei," lõpetas ta mõjuvalt, „kõik asuvad elama erakortereisse."^ „KüIl siis meilegi mõni tuleb, küll te näete," ütlesin võidurõõmsalt. ,,Meie maja on suurimaid külas, jah, õieti/suurim, välja arvatud admirali. Õpetaja ja tohtri omad. Vaba on näiteks too avarruum, kus keegi kunagi ei maga. Saali võib tarvitada elutoana ja tüdrukute koobas lihtsalt igatseb, muutuda meeste suitsetamistoaks, ja — „ S a m a hästi võiksid ka kohe ärgata neist roosilisist unenägudest" ütles Evelyn summutavalt, „sest meil on ju põhjus, miks meile ei tule elama ühtegi sõjaväelast." „Miks siis?" küsisin avarheelselt ja Nancygi pöördus peeglist. Ta käed olid veel tõstetud kübara juurde, millega ta kujutles võluvat sõjaväge. Ja .vastukajana tuli temalti:„Aga miks siis mitte?" „Sest et keegi ei saa meid sundida, kui keeldume. Võime keelduda. See on lubatud. juhtil kui majas elab ainult naispere. Sama hästi teate> et tädi Viktoorial ei oleks see sugugi meeltmööda, kui ta hästi hoitud trepivaibad rikutakse suurtest sõdurisaabastest. Kas pole nii?" Tundsin, kuis mu nägu venis meetripikkuseks. Polnud tõesti kujuteldav, et tädi Viktooria salliks ühtegi meest omä väärt majas! Advokaadid sundisid teda võtma meid, Nancyt, Evelyni ja mind, enda juurde, kui isa ja ema surid. Tädi Viktooria on tõepoolest lootusetumaid vanatüdruku tüüpe. - „Mingi vägivald ei sunni tädi Viktooriat võtma kas või ühtegi ohvitseri tema enda majja," ütles Evelyn. „Vägivalläga ei viida kunagi midagi läbi,^' vastasin mina uue loo-tussädemega. „0n aga palju kindlam tee panna tädi Viktooria taolisi inimesi tegema asju, mida nad ei poolda." Ja mingi hinna eest ma ei reet-nud neile oma salamõtteid. Et säästa aega, tahan teile siiski öelda^ milles asi seisab: tuleb nimelt mängida vastasosa ja panna teist uskuma, et ei tah^ kuidagi teha seda, toida tõepoolest tahad. Lõunalauas ajasin nimelt kogu aeg umbes järgmist juttu: „Tädi Viktooria, eks ole kole mõelda, et varsti pea igas majas tolkneb mõni sõdur. Kujutle ainult, võõras inimene majas, kas tahad teda või ei j istub sinuga söögilauas, kõnnib su koridore mööda. Ma an^an, see on tõeline nuhtlus." Teadsin nimelt, et need olidki tädi enda mõtted. Nagu tavaliselt, ta pöördus minu vastu. „Armas aeg, Eliisabet! Mida sa ütlesid? Nuhtlus? No tõepoolest!" kordas ta, vaadates metsikult minule oma mustas auväärses siidpluusis. „Pead teadma, et paljudele inimestele see oleks suureks auks võida teha niigi palju isamaa heaks. Isiklikult ma arvan, et iga inglise naine, kes seda nime väärib, peaks tegema kõik, mis ta võimuses, nende vahvate poiste heaks. Tuleta ^meelde, et kui neid ei oleks, meil poleks Jcodusid tänapäev, ei katust pea kohal ja vaipu ammugi mitte. Tuleta aga Belgiat meelde!" Samalaadset kõnet järgnes veelgi palju. Kuulasin ja seesmiselt aina kiikasin rõõmust, tagudes kogu aeg Nancy jalga laua all. Muidugi, tõeliselt ma pooldasin iga sõna, mis tuli tädi suust. See, mida ta kõneles, kuidas iga inglise naine peaks tupdma, ongi just Nancy, Evelyni ja mu enda tõekspidamine, ainult et veel suuremal määral. Ei oleks aga olnud mingit kasu sellest, kui • tädi Viktooria ' oleks teadnud neist mõtteist. See vastandlik vanaeit oleks ju kindlasti võtnud kohe teise noodi ja öelnud: ,,Liiga palju kisa-kära tühipaljaste sõdurite pärast täiiiapäeval. Lõppude lõpuks täidav£ .d nad ju ainult oma kohust. Tee^ ad seda ju tasu eestj mida saavad meilt kaudselt maksude näol Ma. ei taipa, miks peaksime kõigi koormiste lisaks veel andma korterit ja toitu neile elukaile,". Nii siis jätkasin hea seemne külvamist: „Jah, võib-olla nii peaks tundma. Olen aga siiski rõõm^us^ et admiralile ja tohtrile see mure kaela langeb ja et Higginsitel, Eltoni-tel ja kõigil teistel väikesis majus tuleb kanda hoolt sõdurite eest. Nende ustele tehakse süs kriidi-inärke rügementide ja kompaniide numbritega. Ükskõik, meid vähemalt jäetakse rahule ega tule meile ühtegi sõdurit või ohvitseri siia majja. „Kuidas sa selles mi kindel oled, Eliisabet?" ägetses tädi Viktooria oma. uhkeimal kontraalto häälel „Kuidas oled sa selles nii kindel, et meid ei paluta samuti võtta mõnd neist vahvaist poistest?" Pannes käest lusika, vaatasin tädile otsa üpris imestunult, enne aga vahetades pilgu Nancvea, kes suutis hoida naeru ainult seeläbi, et luges taldrikul olevaid ploomikive. „Aga tädi, kellelegi ei tule pähegi paluda üksikut daami, kes elab kolme vallalise õelapsega, et ta võtaks enda majja kedagi meest. Sul on Õigus keelduda." „Keelduda?!. Ei. uneski ei ole ma nii ebaisamaalik," vastas tädi liialdatud ärritusega, kuna mina ei jyigenud enam vaadata otsa Nan-cyle. „Kui keegi peaks min^ paluma, et võtaksin oma majja sõjaväelase, siis teen seda kindlasti ja võtan teda vastu nii hästi kui saan." See asi oli siis lahendatud. Samal pärastlõunal korraldati kõik. Ilmus ohvitser, kes pidi korraldama kortereid esimesele sõjaväegrü-pile. Olime vaim astatud, kui kuulsime ta belistamist. Maryle^ toatüdrukule, ta andis oma kaardi nimega major Lawless. Kena nimi, mõtlesin. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-11-06
