Vaba eestlane , November 20, 1984

              V^BA fflSHANE teisäp^val, 20, n|»embril 1984 - Tuesday, November 20,;984 Nr. 86
luuiriii
ESTLANB
Vaba Eestlane, 1955 Le^lie St
Ont.M3B 2M3
: ; : - T O I M E I ^ A : Hannes
T O I M E T Ü ^ K O O Ä
T Ö Ä W f l D : toimetus 444-4823, talitus (tellimised
iitsiüon) 444-4832
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas
ja veerandaastas $16.—
as
TOLLIMSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
1 aastas $37.-^ ja veerandaastas $19.-^;
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 öo
^ KUULUTUSTE -fflNNA^ ,; /
tiks toU ühel veerul: $5.00, esitoiUjel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
miiie toimub valjamilieMiite
iEesti maa ja armsa eesti rahva
kõigist väbadusist vabastamise 40.
aastapäeva pühitsetakse siigise lä­bi
näiva hoo ja aplombiga. Paraa­dide,
pidude, aktuste ja koosolekute
pearõhk ön viienurgalisel kroonu-käsul
pandud ideoloogilisele „ se"
tustööle", sest eesti rahvas ise
tunne pühitsetavast vabaštamiš|/.
mingit rÕõmu. Viie-kuukümne-;
tased eestlased mäletavad is
kust kogemusest neid vabastE^dtf
ja nende vägevaid kängelasteffksid
küllalt hästi, veelgi vanemad ori ise
vabas Eestis elanud ja teavadpi-
>^däs vabadus välja näeb" Nooltele
vn nad sellest jõudumööda Jutusta­nud,
aga kui peaks leidumagi pois­se
või tüdrukuid, kes kuulnud ei
ole, siis näevad need vabastp.jate
järeltulijad oma silmaga: nad jää­vad
igapäevases elus igale eestla­sele
aina jalgu, häirivad kõigi elu
ja ajavad kõik vihale. Aga nende
järelpõlv, praegused valitsejad, üle •
mad ja. nende lapsed, nooi-ed vene­lased
--see on raha teine külg ja
selle naljad on sedavõrd slaavli-kiid,
et naerma ei aja.
Mihkiipäeva ajal sai viie-aasta-seks
Tartu üliõpilaste ametlikult
registreeritud organisatsioon NOOR
. Färast Kanada^^ e. TARTU, kuhu kuulub peale ajaloo-
Istungjärgu avamisel peetud trooni- NIB vähendatakse €BC-Ie antavaid tudengite, keda õpetatakse inark-kõnet
ja sellele järgnenud finants- toetuni 85 miljoni, õlitööstustelesismi leninlikult hämaras küünla-ministri
Michael Wilspni^^^^^^^^^m Usandeid 250 miljoni valguses, ka juura, bioloogia ja ise-duslikku
amaririet on paljudel ka- ja VIA summa- gl füosoofia üliõpilasi. Nagu vana-nadalastel
tunne, et uus valitsus on sid 93 miljoni dollari võrra. Isegi vanemad tsaari seadustes auke
hakanud kiiresti hõrgutilsi ära vii- riigikaitselised kulutused saavad avastasid, kust läbi pugedes said
ma nende ees olevalt peojaualt Suure aadrilaskmise osalisteks, kn- legaalselt tegutseda sisult lausa
ning püüab kalleid toite asfendada na valitsus kavatseb neid vähenda- riigivastased grupid, nii ön ka po-lihtsate
ja odavate roogadega/ Va- da 154 miljoni doUmu^ See japojad nõukogude vene shovinist-lifsusel
ja finantsministril ÖES oma kärpimine tundub teataval määral ^ dekreetides osanud leida sel-teguvüsi
õigustamiselö ka kaaluv kontroversiaalsenä, kuna peaminis- liseid nõrku kohti, mis võimaMa-põhjendus
-r- kõik kallid toidud terMuIroney toonitas valimiskam- vad 1) Õppida rohkem kui õpeta-on
ostetud vQlgu ning viimane aeg paania kestel pidevalt, et Kanada takse ja 2) teha vastupidi kui käs-on
hakata Ifokku hoidma mng lei- riigikaitse on jäetud liberaalide va- takse. Noor-Tartu klubiõhtud Püs-da
võimalusi Iseniste kergekäeliste IfitSemise ajal unarusse ning et tema sirohukeldris on ammugi keelatud,
lällutuste drastiliseks piiramiseks. eelsmärgiks ,6n Kanada, sõjaväe aga põhikirja järgi võivad nad ot-
^. , - . , ; , «... . löögijõu ja relvastuse tõstmSne aja-' sida ja korrastada või korras pida-
. F m a n t s m m i s t e r . ; • ;:da progressiivsete kultuuritegelas-rikkalikult
andmetega ja statistilis- ^ ,te haudu, kaunistada kodulinna ja
te arvudega varustatud kõne, mis Ruheks- kõige põletavamaks Icüsi- selle muistiseid jms. Sümboolse
kuulutas kadu Kanada senisele Jah- museks valimiskampaania ajal oli superväärtusegakinnismuistiseks qn
tise käe finantspoliitikale, toob teatavasti tööpuudus ning konser- kujunenud^ ^^1^^^ Kuperja-kahtlemata
kaasa suure pöörde- vatiivid lubasid võtta võimule tui- novi haud Raadi kalmistul. Küüigal^
punkti Kanada majanduselu kor- les tarvitüisele erakorralased vahen- de süütamine sellel pole muidugi
raldamisel ja sellele uute suundade did tuhandete uiite töökohtade loo- võimalik „orgamseeritult" — selle
|a eesmärkide andmisel. Kui kon- miseks.Finantsmlnistri kõnest näh- vastu on teise poole, vabajtajate
servatiivide luht, praegune peami- tubj et valitsus ei kavatse Täken-^^ppganid" liiga yalvsad ja väge-mister
Brian Mufroney, valimis- dada uute töökohtade loomiseks -yad. Aga Selle vaimu alal Mdmi-kampaania
ajal pidevalt toonitas, et laialdasi laüukaid eriprogramm ja seks, mis neid küünlaid süüdata
konservatiivide eesmärgiks on või- piirdub ainult 1 miljardi dollari käsib, ei ole ükski „organ" ega
muie tuUes hakata piirama Kan^^^^^ reserveerimisega ;^aparaat" võimeline. Tänavu mihk-väljaminekuid
ning vähendada uute töökohtade loomiseks ja tree- jipäeväl pii Kuperjanovi 90. a sün-praegüst
suurt defitsiiti; mis ulatub ninguksi Tööpuuduse likyideerimi- nipäev Et see juhtus olema just
34—35 miljardi dollari piiridesse, ne jääb eraalgatuse hooW ning 40. a. vabastamispidustuste kõrg-süs
jättis ta lähemalt selgitama- oma majandusfllosoofia selgitami- päevil, siis kutsuti kahtlased ajaloo­ta,
kuidas kavatseb ta oma suure seks mamis Wilson, et riigi defit- Õpilased enne mihklipäeva kokku
ülesa^db ja eesmärgi juurde asuda. Siidi vähendamine tekitab usalduse , ideoloogile profülaktika" mõt-
Isjane troönikõne ja finantsmiiiist- ning usaldus omakorda on sellets tes; Politrukid esitasid neile p^ale
n läkitus tõid siin teatava selguse peamiseks teguriks, mis loob eel- muu ka sehistie Kuperjanovi haual
Ja määritlesidpoWlised sihtjooned düs^
— uus valitsus leiab, et Kanada on J , ,
Tundub, et moneüebapopulaar
ne
kokkuhoiupoliitika on ainsaks või
maiuseks praegusest majanduslikust
Vaib^olta huvitab?
AJAST MAHAJÄÄNUB
AMEERIKA!
Ameerika ühendriikides on prae­gugi
veel kehtiv omaaegne „miist
nimestik" kommunistide kohta, ke­da
piirilt tagasi kihutatakse. Selli­seid
on Kanadas 3000! Nende hul­gas
oli ka Tõeline Auväärsns P. E.
Trudeau. Ta kanti nimestikku 1952
Ja kustutati 1954. a. Põhjused pole
teada.
See operatsioon oli äärmiselt
erandlik, tavaliselt on nimestikust
kustutamine keerukas protsess. Isik
peab avaldama, et ta on põgenik
kommunismist. Ta peab tegiulega
n ä i t a m a, e t ta on
kommunistliku ideoloogia vastane.
Seda kõike peab tõendama viis au­väärset
tunnistajat. Protsess võib
kesta aastaid ja maksta mitu tu-elanud
üle jõu ning viimane aeg on
hakata kokku hoidma jä rihma
pingutama, et vähendada riigi eel-sirves
eksisteerinud kroonilisi suuri
jääke.
käimiste jä muude fashistlUce huli­gaansuste
ajaloo, tuletasid meelde
kKoonnsseerrvvaatmüvvimdee kKaammee jiaa ^rraann^g^e^ tustundetuJiõdu leulleamupeänetvea"s eijda ^vnaesntUde-rkurba
saatust(lÖ eksmatrikulatsioo-
.«^•1 4. 'Al' 'Ati • 1 1 ni); 1982. a. sündmused pidid Rek-umimkust
ya^apiU«eii.>seH^^ taa i,^^^^, olema viimased
Kui paljud kanadalased lootsid
viimastel parlamendivalimistel suu­re
häälteenamusega vÕimüle tul­nud
konservatiividelt senitundma-senine
laiakäeline kulutuste tegemi
ne ja ülejõu elamine oleks riigi
viinud iränkrotti. Valitsusel on
ja jääma selleks, see ön temale vä­ga
tähtis, sest näitab, et tema KGB
, . , . ^ . on ,,mässajad" likvideerinud. Ette-vedgi^
tavas:snui-ep.irte;k^ aga mitte rektor
, „ . ., ^ ^ egem-ne, kusjuures tuleb kone a- graafiku järele, soovitasid
UnAv^^mfäKm^pae^ la ka semse "mvereaalse sotsiaal- ^^j^^^^^ p^^^ õppejõudude seast
majanduslAu kriB. ja^ hulgale tudengitele mihldipäevaks
l|hepdamisefo, ais saayad nad saalsed toeteed hotoavad teatavas- kartust hoopis ära kaduda. Kuulda
nuudjandlasü^peöim^^^
teks. Konservatuvidel ei ole taga- laste abiraha, mida Saavad Kana
taskus Joodetud võluvormelit ning das võrdselt kõik rikkad miljo-selle
asemel hakatakse rakendama närid ja vaesed lasterikkad pere- Kogu selle NOOR-TARTU jutuga
vanu klassikalisi võtteid, mis taot- konnad. Esialgsete kavatsuste ko- taheti ainult taust maalida teisele
levad riigi väljaminekute kärpimi- haselt jääb šüsM puutumatuks ül- ja tõsisemale jutule vene poiste jä
seks raudset kokkuhoidu, tulude dine tervishoiukindlustus. • üliõpilaste ^'"gevusest organisatsioo-
(tõstmiseks. maksude tõstmist, ja VaÜtSÜše uus majanduspc^itika^ ^ ad ise NOOR-TARTÜ
tööpuuduse vastu võitlemiseks era- on saanud kibeda kriitika osaliseks nime imiteerides kutsuvad NOOR-algatusele
vabamate käte andmist sotsialistide ja liberaalide parteide VENEMAAKS, nende keelemurdes
Ja selle tiivustamist. esindajatelt, kes süüdistavad 1 ^ Melodaaja Rossj. Peale ähvardus-
Fi„anf«r«inkt*.r Minhc.^ wit.^i šervatifve valimiskampaania ajal ^^^jade ja mõnede eestlaste peks-
Finantsmimster ^ hibäduste m^amatmises, nin^ tapmise (ikka kambaga
eesmai^ks on uute abinõude m- ^ ^ööpmiduSe vastu võitlemisel ühe üksiku kaUal) panevad nad en-
Kuid konservatiivid ei lase endid kontosse hulga süutamisi. Aga
ilmselt nendest arvestustest mõjuta- süüta küünlaid kangelas-da.
Leitakse, et teist teed praegu- kultuuritegelaste haudadel,
ses olukorras ei ole, kuna Kanada ^aid süütayad kirüoitome, muuseu-kendamisega
kärpida riigi järgmise
aasta eelarves puudujääki 4,2 mü-
Jardi dollari võrra. See on suur
summa ning loodetud kokkuhoiu
Saavutamiseks ja riigi tulude tõst­miseks
nõutakse igalt kanadalaselt
* f t l l ^ H ^ i ^ ^ ^ ^ kättemaksuks eestlastele kui-ieti
Kanadas kohesett bensumhm- • • -y.^,^.^. tuur pest: m da me 1 on nari r,oii
saavuiamiscKs ja rugi raiuae lusi- ^ , , . miesemeid teatreid Om-?rion
Miseks nõutakse igalt kauadalaselt riigi sissetulekutest läheb võlaprot-dasid
2,4 centi liitrilt, samas pro
portsioonis tõusid ka jkütteõli hin­nad.
Riigimaksn suurendatakse ka
õhu- ja raudteesõidupiletitelt ning
samuti tõusevad tõötaolekm kind­lustuse
preemiad.
/.Kõrvuti tulude suure
I" konservatüvide partermkmed,v^^^
iga kainelt mõtlev kanadalane saab °^^V
lõpukS: aru, et.alternatiivi ei-ole ^ Kui 40 aastat tagasi „vaprad:sta-läiutamihe
ja ülejõu elamine ei vii linlikud kotkad" NiguHste kiriku
mitte ainult üksikisikuid raskustes- (3» palju muud) puruks pommita­se,
vad see võib viia riigid pank- sid ja maha põletasid,; siis ajasid
nad. selle fashistide kaela; alles
hiljem hakati kasutama vormelit
,,hävis sõjategevuse käigus". Algul
nõudis venelaste SÕjakahjude Hin­damise
Komisjon sakslastelt Nigu­liste
torni asemele Rübecki Maria
; kiriku torni, aga kui selgus, et see-rotti.
K. A.
Niguliste kirik pärast põlemist.
gi oli ,,sõjategevuše käigus hävi­nud",
nõuti dollareid. Kas nende­ga
või mine tea millega ehitati Ni-gulistele
tõesti ^uus torn ja — oh
tehnika imet! -— tõsteti terves tükis
leningradi ehitus meistrite poolt va­nale
kivijaole peale. Mitte kauaks!
Aasta pärast Moskva olümpiaadi
kummardus venelaste tehtud torn
üle van'a kivialuse päris kõveraks
— põlemise tagajärjel. See süüta­mine
oli. Noor-Venemaa esimene
suur mehetegu. Võimudki olid ülla­tatud^
ja lubasid kärmesti uue tor­ni
ehitada. Juurdluse tulemusi ei
avaldatud; vandaalideks olevat
osutunud võimumeeste eneste yõ-süd.
Rahvale seletati segaseid lu­gusid
mingist keevitamisest all ki­rikus
(see oli juba süs muuseumiks
tehtud) ja sädemeist, mis sealt
üles torni „kukkunud". Aga torni-ehitus
algas kohe — ja 40 aastase
vabastamise pidude taustal kadu­sid
viimased tellin-gud uue, tõepoo­lest
ilusa torni ümbert. Taastami­ne
sündis nieie oma eesti kunstiloo-laste
juhatusel. Tonü kiviosagi lub-jati
valgeks ja on tõesti ilus. Et sa­mal
ajal jõudis lõpule Tallinna te­levisioonimasti
demonteerimine,
siis on Tallinna siuett taas hea ja
korras, välja arvatud see väike üu-viga,
mis tal juba sajandi algusest
saadik on -^Aleksander Nevski ka­tedraali
sibulad. Kahjuks olid meie
Vaba Eesti juhid liiga pikaldased,
Peeter Suure kuju võeti küll Vaba­duse
platsüt maha (seda tegid koo­lipoisid),
aga Toompea ,,sibulate"
mahavõtmise üla ainult vaieldi 1 . .
Noor-Venemaa ähvardab olla kär­mem:;
uue Niguliste torni on ta lu­banud
inaha põletada kaks päeva
enne ,,pidulikku" avamist. Nüsugu-seid
(terroristidele tüüpilisi) kirju
on saanud meie Tallinna ajalehtede
toimetused, kultuuriministeerium ja
muinsuskaitse valitsus. Elame,
näenie, kes peale jääb, kas isad
satraabid või pojad vandaalid. Ju­ba
restaureerimistööde ajal püüd-'
sid noorvenemaalased ähvardus­tele
reaalsust lisada sellega, et aas­ta
tagasi üht ehitusmeistrit jahi-
,püssist tulistasid, kui see oma töö­kohale
oli miriemas. Pauk oli kuul­da,
jutt levis, juurdlus tehti. Pro­pagandistid
seletasid, et laskja oli
hull, aga Noor-Venemaa võttis teo
heal meelel omaks. Kui eelmisel
talvel Draamateater põlema püüti
panna just enne kauakestnud re­mondi
lõpetamist, siis võttis Noor-
Veriemaä sellegi rõõmuga oma
, kangelasteoks — olevat, olnud hoia­tus,
et ärgu =ikka eestlane tehku
teatrit. Ja ärgu käigu ka kultuuri­looliselt
mi tähtsas kohvikus kui se­da
oli Tartu „Werner" — ka selle
põletamine mineval aastal lanssee­ris
Melodaaja Rossj enda teenena.
Niguliste torni põletamisega
võrdväärseks võib see metsaliste
•.organisatsioon" lugeda Rocca ai
Mares, Vabaõhumuuseumis süüda­tud
ja mahapõlenud Sassi-Jaani ta­luhoonete
hävitamist. Need hooned
oM vanimad eesti taluhooned muu­seumis,
pärit XVIII sajandist ja
originaalsed. Teisedki Vabaõhu­muuseumi
hooned-eksponaadid olid
juba bensiiniga üle valatud, aga
neid ei; jõudnud „kültuura-rössjet-sid".
süüdata, sest tuletõrje saabus
luga kiiresti. Sassi-Jaani taluõuel
andis kontserte ja tantsis turistide­le
ansambel „Leegajus". Õhtul,
millal hooned süüdati, andis ,',Lee-gajus"
kontserdi parajasti „Esto-nia"
kontserdisaalis. Kogu loost po­le
avalikku informatsiooni antud, ei
põlemisest, ei põletajaist. Ag^ rah­vas
teab ja räägib ning isegi Le­nin
kinnitavat, et rahvas on sure­matu.
:
Muuhulgas teab rahvas sedagi,
et Estonia teatrisaali remonti ei
• juletavat lõpetada, kuna Noor-Ve­nemaa
ähvardanud saali kohe ma­ha
põletada, kui remont lõpeb.
Noor-venemaalaste tegevus teeb
punastele ametivõimudelegi pisut
ebamugavusi — aga teiselt poolt
sobib see hästi nende eneste sala­jasse,
aga tõeliselt eksisteerivasse
venestusprogrammi. See tundub ve­ne
shovinistidele tõhusa lisandina^
nende Baltikumi ümberrahvustami­se
peameetodüe, eestlaste ja lätlas­te
väljäsuretamisele vene liha mas­silise
pealevajutamise teel. Sellele
lihale enesele, vene mehele ja eri­ti
naisele pole aga ükski tema va­litseja
(nende hulgas bn väga vähe
venelasi) suutnud selgeks teha, mis
on kirjaoskus ja mis on kultuur.
Seetõttu on venelase arusaamised
tööst, laiskusest, vabadusest ja va­bastamisest
hoopis udused ja nii-sugustenagi
hoopis teistsugused,
kui ühelgi teisel rahyal.
Oma 60^ aastat on need punased
shovinistid püüdnud veenda, et Just
venelane teostab„proletariaadi
ajaloolist missiooni*' maailma va­bastamiseks,
aga venelane saab
sellest nii aru, et ta peab kogu
maailma vallutama. Hariduse puu­dulikkuse
ja loomupärase andetuse
tõttu usub tänapäeva vene noor, et
tema kuulub põlvkonda, kes selle
missiooni teostab. Aga kuidas, seda
teha teisiti, kui venelane kogu oma
ajaloo jooksul on teinud? Ikka var­guse
(eriti kõrgtehnika)~, röövimise,
tapmise, põletamise ja hävitamise­ga
. . . Teadvuseni, et kogu nende
käitumise „liikumapanevaks jõuks"
on alateadvuslik alamuskompleks,
ei jõua nad iialgi. Ei isad, ei pojad.
See on eestlasele suureks lohutu­seks,
Noor-Venemaa võib teha pal­ju
pahandusi ja ebameeldivusi, aga
välja suretada meid ei suuda selle
ega muusuguse totra terroriga ei
suur-, väike, valge-, must- ega pu-naveneläsest
vabastajad, mitte näl­gi:
NYT19.2.84
ANTI-ÄPARTHEm ÖN
SUURMOOD!
Rahvusvaheliste Olümpiamängu­de
komitee (lOC) direktor Monique
Berlioux andis enne Los Angelese
mänge televisiooni-intervjuu. Ta
kaebas kibedasti, et riikidevahelise
poliitika sissetoomine mängudesse
hävitab kauni mõtte üldsusest, va­bast
spordist ja vanaaegsest ilusast
traditsioonist. Ta kahetses, et Nõuk.
Lüt jäi eemale 1984. a. mängudest,
Ameerika provokatsiooni pärast
1980. aastal.
Küsimus, miks lOC keelab L.-
Aafrika sportlaste osavõtu, muutis
direktori väga ägedaks: „See on
hoopis teine asi. Seal on apartheid.
Nende osavõtt ei tule kõneallagi!"
Ja tõsi. Olümpiaadile ei lubatud
L.-Aafrika Vabarügi sportlasi, ei
ajakirjanikke, ei reportereid ega
televisioonikaameraidki! \
*** Ameerika Ratastooli-Olümpia
ühingu nõudel ei lubatud L.-Aafri­ka
kolleege osavõtta Seitsmenda­test
Ratastooli-OIümpiamängudest.
Ei mõjunud seegij et L.-Aafrika
meeskonnad olid mitmest rassist!
KENNEDY JÄ REAGAN
SALVADORIS!
.. Salvadorlased on tänulikud Bea-ganile,
kes neid toetab. Nad seal on
ka' teadlikud opositsioonist Kong­ressis,
millega Reagan peab heitle­ma,
et salvadorlasi aidata.
Kolonelleitnant Jorge Adalberto
Cruzj sai riigipealt loa, nimetada
oma väeühik Ameerika presidendi
Reagani järgi — Batallon de Infan-teria
Anti-Terrorista Reagan.
Selle pataljoni mehed soovitavad
kommunistidel head eeskuju jälgida
ja oma väeüksusi nimetada neid-toetajäte
nimedega: Chris Dodd,
Teddy Kennedy, Steve Solarz, Jane
SOF, okt. 84
KAS KANNATADA VÕI
KOLIDA?
Üks USA panel on esitanud Kong­ressile
tänavanime muutmise ette­paneku
— anda Nõukogude Ludu
saatkonnale uus aadress: SAHHA-ROVPLAZA.
Senaator Charles Grassley, selle
mõtte algataja arvab, et iga kiri,
mis siis neile tuleb .meenutab
sovjettidele vabaduse nõudjaid dis­sidente!
Kongress on ettepanekuga
nõustuv.
Star, 29. 9. 84
OD
on valvel eestlaskonna,
üldhuvide eest!
UUS KURITEGU-RASSIVARGUS!
Ralph Stebbins, Stocktoni linna­nõunik
ütleb, et ta on valge. Koha­lik
neegrite juht vaidleb ja arvab,
et Stebbins on petis. Ja nüüd neeg­rid
nõuavad, et valimised saaks
tühistatud, kuna väga paljud hääle­tasid
temale arvates, et ta on nee­ger.
.•• '
• . 1 - -•• . • • • • . • • . „ • • •
Stebbinsi sünnitunnistuse järgi te­ma
isa ja ema on valged. Stebbins
ise, heleda nahaga, punaste juuks-tega,
siniste silmadega mees, kin-nitab,
et sünnitunnistus ei tähenda
midagi ja kuigi tema neli õde ja
üks vend on valged, samuti mõle­mapoolsed
vana-vanemad, — siis­ki—
tema ise on erandlikult —
neeger!
Nr. 86
^4. ja 25. lj
dr. jk.
• 1. ja 2. del
dr, M.
• \ Neegrid
arvas, et
mamnia 01
lõvi!
Stebbiny.
kultuurselt I
tUiselfr-
• KAKS TÄI
Ungaris
venda Micl
aastaks vi
Vietnami
nai, tekstit
vad patri(
teksti kahe
kolme kuu)
POLE
El VALI!
Alcksanc
hoopis kari
se agitatsij
mise päral
oma mälejj
mise peall
,,Kui o\i
üks rap(
TÜLI TÜl
Tatjana
marekordl
jooksus.
5000 mcetl
droog-tesl
Tavalisi
histab spj
miiieerib
ajaks.
Kuidas
kahtlus, e|
Kast — ülj
ÜLEKOld
ÕNNELIl
Kolm lj
seda naisi
ga väike,
mehed
meeldis
võit, kuni
gajärjetul|
vara-Seac
dis läbivil
Kuus
muutis e(
kolm hin^
Naised
lu hoone
on nüüd
monstree]
takse se)
Oma õig^
banda. Sel
tuleb vai
The
KÕIK or
,,Mcio,
kõigil oU
halb? M(
getel ja
—• on se JI
soovime
on halb?!
set rahul
halb?"
Vastab I
meenutall
kes ujub
hõrgu t;u'|
ki jõcvf
Kõrge pj
halb?
kauaks
halba? Sj
ras suiiilj
lata —. »l
Mis sel
on ÕU!? s|
tu sees,
mitmet,il
diktatuni
klassid'!