1984-05-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,:May 17,1984 Nr. 38
iili
' Toronto Eesti Maleklubi külastas
8. mail Scarborougfis asuvat
West Hill : Maleklubi, kus peeti
ühe-vooruline meeskondade võistlus
künuiel laual. Mäletati vaheldu-^-
vate värvidega jä igal mängijal oli
60 minutit mänguaega. Eestlased
saavutasid viis võitu ja ühe viigi,
tulles sellega turniiri võitjaks 5,5
ha järgmisel TEM maleõhtul, 24.
mail kell 7 õhtul Toronto Eesti
Majas. Sellele maleõhtule on kutsutud
külalisi ja on loota mitmeid
soome maletajaid. Mängijaid palutakse
varakult end registreerida,
Eõik malehuvüised on teretulnud.
Selle malehooaja suursündmu-^
seks, enne ESTO-84 on meeskon-.
navõistlus Austria Maleklubiga,
mis peetakse 6. juunil kell 7.30
õhtul Austrian Club „Edelweiss"
ruumes, 207 Beverley Street. Ka
pealtvaatajad on teretulnud.
• TEM meeskonna laudade järjekord
(sulgudes reiting):
Vi) Jaak friefeWt (1775), 2.
Andrus Eõresaar (1534), 3) Olav
Randoja (1624), 4) George Orgu-saar
(-^), 5) Aiidres Loorits (—),
6) Lembit Joseim (1499), 7) Val-dekö
Pikkand (1466), 8) Valter
Puna (—), 9) Jaak Järve
Peter Smeelen (1351).
West HiH^ M mängijad:
1): E; Mucigant. (1833), 2) R.
Buchan (1747), 3) V. Bhäpkar
(1632), 4) E. Sinkõ (1585), 5) M.
Szilagyi (1512), 6) J. Puusa (1493),
7) G. Armstrong (1312), 8) G.
Bugg (1217), 9) P. Kosir (-),
K.Howes (-—).,
Aprillis peeti Toronto linna
1984; aasta lahtine malevõistlus
seitsmes vöörus. Kõik ,,reitidega"
maletajäf, .114 osavõtjat mängisid
ühes klassis ja „reitideta" 24 maletajat
võistlesid j omavahei. Turniirist
võtsid osa kaks eestiast, Ingvar
Oitoja, kes saavutas 4,5'punkti ja
y. Pikkand, kes sai 3 punkti. Esikohta
jagasid kolm maletajat kõik
5,5 punktiga.
Lembit Joseliri on korraldanud
Toronto Eesti Majas meie algkooli
noortele male treeningut igal teisipäeva
õhtul jä osavõtjaid OE alati
olnud 10—15 Vaiiel.
ESTO-84 malevõistlustele on
Austraaliast registreerinud 'Karl
Raynard ja Urmas Aavelaid. Kohalikkude
maletajate registreerimi-jae
on käsil ja seda on võimalik te-
Austraälia meistrivõistlustel" jook=
sis B. Frayne 400 m ajaga; 45,965
M. Hillardt 1500: m — 3.36,26,
G. Honey hüppas kaubust 8.15;
naistest saavutas S. Cook 5 km
käimises aja 22.04,42, mis on parem
ametiikust maailmarekordist.
Lääne-Saksamaal peetud rahvusvahelistel
võistlustel tõukas ameeriklane
A. Wolf kuuli 21.73.
Kanada Kergejõustiku ühingu
lOO-äästane juubel toimus 11. ap-rillÜ
š.a. Selle tähistamiseks korraldatakse
,,Run Canada" nädal ajavahemikus
13. kuni 21. maini.
ILMUS:
S. EKBAUMI
LUULETUSKOGU
OHUMARGI ALL
Hind $10.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eestlase talituses
Tähelepaneknid ® Otsinguid noornsaastaiM
237Ik.$15.—
Müügli.„VABA EESTLASE** telitsises
FõiScread? 1. Eesti kirjanik-ajakirja-nik
Ameerikas, 6. linn Eestis, lö.
Mitte koos, 11. Geomeetriline keha,
12. Paleus, 13. Abitu, 14, Vahend
ukse või akna sulgemiseks^
16. Parem, 18. Pragu, 19. Rüüstama,
22.'Maatükk meres, 24, Lühikese
toruga suurtükk, 25. PisiKene,
27. .tasane, "võrdne ingl.: keeles,
29. ,>Kana",'kes pole lind, 32.
Eraldatud linnaosa, 35; Võõrapärane
mehenimi, 36. Neli ühesugust
konsonanti, 37. Silituse, 39.. Koha
määrsõna, 40. Sõiduk kolme hobusega,
41. Jordaania pealinn, 42.
Pidavat tooma õnne, 43. Karistus-asutus.
PüMreads 1. Mütsimärk, 2. Lohakil,
laiali, 3. Mitte surnud^ 4.
Vaikselt, 5. Maht, 7. Meheõde, 8.
Linnriik muistses Kreekas, 9. Kel-legi
alla kuuluma, 12. Ida poole,
15. Omaaegne vapside ajaleht, 16.
Teatud kindlad käitumisreeglid, 17.
Mängukäart, 20. Tuleb tasuda, 21.
Masininimene, 23. Paguluses surnud
eesti maalikunstnik, 26. Hingeliselt
rõhuv, 28. Sihnitsema, 29j.
Ajaviitmise- ja kohtumisekoht, 30.
Mootori mk, 31. Tegi lahti, 33.
Otsimine, 34. Lõputa, 37. Põgenemine,
38. Naisenimi.
EISTSÕNANM.
LAHENDUS
Fõikread: 1. Markus, 6. Joossep,
10. Baars, 11. Hunnik, 12. Kukkel,
13. Ninakas, 14. Alus, 16. Clot,
1^. Susi, 19. Ekstrakt, 22. Nora,
24. Partner, 25, Laemaal, 27.'
Loks, 29. Marinaad, 32. Pink, 35.-
Uluk, 36. Aare, 37. Vaivara, 39.
Taamal, 40. Aimdus, 41. Tsink,
42. Ridala, 43. Tihnik:
Püstread: 1 .Mühkam, 2. Rangus,
3. Ubin, 4^ Sakiline, 5. Kraater,
7. Orus, 8. Sakala, 9. Palett
12. Kaks, 15. Suutlik 16. Cremo-na,
17. Oksad, 20. Kalk, 21. Kaval,
23. Orla, 26. Aspurant, 28.
MAARJAMAA kirifistusel ilmunud
miiiigii Vaba Eestlase talituses
Ittri Ulnotea „ £ ® s t ^ lepingiid TMrasteea XM
keeld
katse
Uka Maasing »,Uda Tooneia ]5elt" ...
Ukn Maasing JPBridde Pyydei^ ....
^poely estoni** eest! famle anUdoogia iterila
EaiiD Lepik beatli^ a Chfld's Eyes . . . ...
Saiasoo ]^ Salo — VäliahEesti perioodika ......
V. Salo — Ri& ja kirikud . . J.
Anfühnmg zo der Etnischeo Spradi (Eflimciie
eelsti keele grammatüca ja gSnaraamata
H. StaMi sidest aastal 1637) . . . . . . .
Reedik WOIeiii WUmaimi ^Yafanid^ . ...
Blaise Pascal— Mõtted . . . . . . . . .
Antoido Posseviiio — Kiri Mantova h^lfeogliuials
Arno yihalemiii — Kunstnik eesti kirjanduses .........
Aarand Roos Joutide kuningas TaOfamas
nona Laaman ^ Üks iisna kerge haigus (tesäetnsed)
Kangrer -—40 küünalt
R. Tagore —• PmiyOjapõmi
A. Roos Jranalaga, Kans ja Enoram
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
6^
6.-
l®
<5^
6^
6.—
ANDRESKÜNG
Viljar
Frat. Estica valis oma uutes ruumides Stokhohni Eesti M a ^
aasta ee§seisuse.PüdMvasakMt laekura ^H^^ lir, subseenior QdavSg* 29. l^\Sbrr3o"'^^^
Nairis,: seehibr Henri Malvet |a vanamees Tõnis Varbu. Pü- 31. Aval, 33. Kardan, 34. Teisik! •
puudub kirjatoimetaja Heigo Laas. Foto; Rein Liiv 37. Vall, 38. Aiki.
Kirjastas VäliB-EesU & EMP
m lk. Hind $14JO br. + saateks SOe
aJaMrjaniko teos põhineb laialdasele allikmatei^alie. Ta
analüüsib Soome 8i8^ Ja TfiB^pMMot, riigi t&iivieTBit eli-k
«rda Ja saondä, Nõokognde LMn Swme^iatik&t, Soeme valit-
" parteieloni Ja palja maad, raues Soome sBato-sest
huvltatad logejafle palja mudaiteeiC^^^ ^
Vdba Eestlase tafituses
f>^p^7>a^^i^^ , Eeva on teil siinsamas. Ainult — kas sadas vihma vöi paistis päike.
õuna asemel pakub tä teile—mi> Nad tegid edasi cmia ajalehte —
raka!" Ning asetudes mehe juurde vaja oli ju levitada raadiost kuul-pani
talle naeratades kaks mura- dud maailmauudiseid; aga nad jät-kat
suhu. kasid ka õppüriist ,nad jõudsid
„Piret!" peaaegu karjatas mees, edasi — ja pidasid juba pisikesi
„seda ei saa ju teisiti mõista kui dialooge ladina keeles,
selget vastust?!" „Mis meist saab?" küsis Toomas
„Härra Aadäm^ jmis on patumu- udüvihmasajuses tundras Piretilt,
rakas?" ; „Mina igatahes enam ilma teieta
„Minu vaimustus ulatub taeva- elada ei saa." \
ni," ütles Toomas ja ulatas Pire- ,,Toomas, Toomas!" ütles Piret
tile äsjanopitud kidura tundranelgi. ja püüdis seda teha naljatoonil,
: ,,Läheb ja laulab ja lill on tal aga see kostis nagu. ohe. „Tundra
käes!" ütles Piret ja lisas pisikese kattub varsti paksu lumega. Eeva
pausi järele: ,,Friedebert Tüglas." ja Aadam aetakse Paradiisist väitja
ees on meri ja taga on met- j a . . . Aga, aga —-veel pole aeg
sad," lisas õnnelik ja hoopis šega° ohata!" ^
duses Toomas. ^ ;
Laagi:ite ühendatud koltuurbri-
ICell viis, hommikul helises ära- gaade ähvardas tööpuudus. Ena-tuskell.
Piret tõusis istukile ja vaa-mik poliitvange olid saanud vaba-tas
kinnisilmv lamavat Toomast. Ta käiguload — ja keegi ei jäänud ju
tõmbas, peopesaga üle mehe juus- ometi traatide vahele mingit eten-te.
Siis silitas ta sõrmega Toonia dust vaatama või kontserti kuula-
, nägu ütlema peab? Miks üht ja Pärastlõuna polaarj C€- vaatas te, ei teist kulmu. Toomas naera° ina, kui mõnes teises rajoonis oli
kaM kõndijat tundras ^obja pugu- te tas läbi une. Aga Piret kõneles ta- sõbramehi, kellega sündis kogu
ga. Nad olid paberikotti murakaid ^ Tüdruk pani oma ninaotsavas- sasel häälel: „Niiud joonistan ni- maailma suuri asju arutada. ,,Kult-korjaniid.
Nüüd noppisid nad mär- tu mehe ninaõtsa ja sulges oma na, nüüd suu. Nüüd teeme silina° brigaad" mõties ennast sellega vee
ju suhu. Mji&estseUest neid aas-^ h^^ mehe suu. Siis tõmbus de alla ripsmed. Oi-oi, nbäsõõr- peal hoida, et igisel endale tühjalt
tatuhandeid on ohiudki, kui sauru- ta järsku tagas ja küsis: „Kes siis med jäid, joonistamata!'' Ta pistis seisva linnateatri hoone üürib ja
sedsöllesamä päikese all marju lahtise suuga suudleks?'' , oma väikse sõrme ühte ja teise seal etendusi andma bakkab. Kut^
sõid? Ah, itlitte saurused, vaid me- Nüüd ei saanud Toomas enam Tooma sõõrmesse ja miüd kargas selisi näitlejaid ^ oli selles vabakäi-tasaürused.
/ teisiti kui nii, et surus tüdruku k õ - ' s ^ istukile: ,,Jumal appi/ tere guvangide teatrirühmas küll ainult
41o
Toomas patos Piretile peotäie vasti oma sülelusse. Aga selle nai-marju,
kes neid vastu Võttes Ütles: se vastu dl^^^ või-
„Aitäh!" ja iküsis: „Kas need ön metu. Tüdtuk pii juba teisel mu-tuudamimarjad?"
rakamättal ja naeris: „Uskumatu
Mees baatasndü oma embusse: Toomas! Näeb, aga ei usu!" Ta Juba bakkasid päevad lähene-i^
ksikuid, aga amatööride innukus
koi-vas kõik puuduvad teadmised
ja oskused. ^ ./
Teise rajooni eestiased olid kustki
leidnud Eduard Vilde „Pisuhäh-
„Teie olete mulle iaagu õhk — jä te^ süs väikse pausi ja ütles vaik- ma, aga Tooma ja Pireti õnn aiEana"' venekeelse tõlke „Domavoi" ja
toina ei ole anaeroobl Ma armas- selt: „Algas ju üks Imiletus aii- suurenes. Sadas vahest väoa küi- scavitasid selle võ
taa teid, Piret! Armastaii ja igat- viisi:
Piret tõmbas pea tagasi ja öae- Tundra pii tühi Ja
,3:atas./Aga inoomas,: •'enne
võtmist repertuaari.
ma vibma, millest hoolimata Toi>Na^^ lubasid garanteerida kaks
mas igal õhtypoolikul noppis pi- teatritait eesti publikut. Näidendit
retile kimbu kummeliõisi. Nad ja- halvati õppima ja harjutama nii
u.^.oiA iga päev, hoolimata sellesl^to^^^ oktoobris lubati esietenduseni
jõuda.
«Las ukrainlased ja venelased
mängivad eesti rahvale, tühja sellest,
et vene keeles! Ikkagi terve
teater meie päralt ja meie näidend
. . . noh, poisid, see on ikka
juba omaette number sün Siberi
ääre peal!"
Needsamad Teise rajooni poisid
alustasid juba aegsasti teatrireklaa-miga;
küllap minnakse, mis süs
veel ja kuidas süs muidu!
Lõbusate ja lustiliste ühisürituste
hulka tuli Vahetevahel tõsiseid ja
kürbigi asju.
Toomas astus üksi vabade surnuaia
poole käes tundrakasekestest
punutud pärg. Oli nii, et tuli matta
Ehnar Rahe. Tapupere, Pöök,
Sammal, ja hulk teisigi olid tööl —
nemad tulla ei saanud, ka Piret
mitte, kuigi ta oma vahetust muuta
oli katsunud.
Toomas Rahet ei. tundnud, aga
matusele tuli minna, ikkagi omamaa
mees. „Sünge. siin mulda minna!"
mõtles Toomas, aga korrigeeris,
ennast ise:„Mis mulda, savi on
see siinj selge savi."
Ta jõudis järele teistele matusele
minejatele. Sadas lörtsi ja puhus
kõva tuul — kõik see kuulutas
peatset pakast. Surnuaed oli savi-porine
tara, vedel ja näotu —
hauakünkad hooldamata, mahajäetud.
Rahe lahtisesse hauda nirises
sogast vett. Haua äärele pii kpgu-nenud
oma kuus-seitsekümmend
meest, nad ootasid surnu kohale
tppmist. Tervitati ja vaikiti. :
Kirst veoautol jäi hauast kaugele.
Mehed kandsid selle kätel kohale.
Pastorit Vorkutas eestlaste
hulgas enam ei olnud. Matmine jäi
talituse popi-kiriklike
ja poPlihnalike kpmmete-ga
läbi viis. Sedagi meest Tppmas
ei tundnud. Aga pasunakoor oma
viie puhkpillipuhujaga mängis aeglaselt
ja kurvalt „Jumal sul ligemal".
Kaanetatud kirst seisis haua kohal
kahel põiklaual. Selle juurde
astus umbes neljakümnene mees,
käes rohelistest pkstest pärg sini-must-
valge lindiga. „Kallis sõber,"
üties mees, „lähkusid liiga vara, oi-
^ g i ^et vapralt võitlesid oma raske
haigusega. Mis sinna parata,
jõud sai otsa ja kodumaa jäigi
taas nägemata. 4<
Mehed seisid tõsiste "nägude ja
longus peadega. Sõber jutustas Elmar
Rahe elust. Kadunu oli 22-
aastasena sõdurina arreteeritud,
kümme aastat vangipõlve vastu pidanud,
raske tuberkuloosihaigena
vabanenud ja kustunud. Loptus
pääseda puhkama, kpdumaa mulda
kustus nõndasamuti.
Kõneleja tõstis häält:
„ . . .Tahame teile, siin Vprku-tas
langenud ebainimliku vägivalla
ohvritele, püstitada mälestussamba,
nimedeta samba, nagu tõelistele
tundmata sõduritele. Meü pn
juba kivi ja on ka kiviraiuja, kes
sinna raiub:
MEHED, TE LÄKSITE VARA
ÄRA...
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840517 |
Description
| Title | 1984-05-17-06 |
| OCR text | ,:May 17,1984 Nr. 38 iili ' Toronto Eesti Maleklubi külastas 8. mail Scarborougfis asuvat West Hill : Maleklubi, kus peeti ühe-vooruline meeskondade võistlus künuiel laual. Mäletati vaheldu-^- vate värvidega jä igal mängijal oli 60 minutit mänguaega. Eestlased saavutasid viis võitu ja ühe viigi, tulles sellega turniiri võitjaks 5,5 ha järgmisel TEM maleõhtul, 24. mail kell 7 õhtul Toronto Eesti Majas. Sellele maleõhtule on kutsutud külalisi ja on loota mitmeid soome maletajaid. Mängijaid palutakse varakult end registreerida, Eõik malehuvüised on teretulnud. Selle malehooaja suursündmu-^ seks, enne ESTO-84 on meeskon-. navõistlus Austria Maleklubiga, mis peetakse 6. juunil kell 7.30 õhtul Austrian Club „Edelweiss" ruumes, 207 Beverley Street. Ka pealtvaatajad on teretulnud. • TEM meeskonna laudade järjekord (sulgudes reiting): Vi) Jaak friefeWt (1775), 2. Andrus Eõresaar (1534), 3) Olav Randoja (1624), 4) George Orgu-saar (-^), 5) Aiidres Loorits (—), 6) Lembit Joseim (1499), 7) Val-dekö Pikkand (1466), 8) Valter Puna (—), 9) Jaak Järve Peter Smeelen (1351). West HiH^ M mängijad: 1): E; Mucigant. (1833), 2) R. Buchan (1747), 3) V. Bhäpkar (1632), 4) E. Sinkõ (1585), 5) M. Szilagyi (1512), 6) J. Puusa (1493), 7) G. Armstrong (1312), 8) G. Bugg (1217), 9) P. Kosir (-), K.Howes (-—)., Aprillis peeti Toronto linna 1984; aasta lahtine malevõistlus seitsmes vöörus. Kõik ,,reitidega" maletajäf, .114 osavõtjat mängisid ühes klassis ja „reitideta" 24 maletajat võistlesid j omavahei. Turniirist võtsid osa kaks eestiast, Ingvar Oitoja, kes saavutas 4,5'punkti ja y. Pikkand, kes sai 3 punkti. Esikohta jagasid kolm maletajat kõik 5,5 punktiga. Lembit Joseliri on korraldanud Toronto Eesti Majas meie algkooli noortele male treeningut igal teisipäeva õhtul jä osavõtjaid OE alati olnud 10—15 Vaiiel. ESTO-84 malevõistlustele on Austraaliast registreerinud 'Karl Raynard ja Urmas Aavelaid. Kohalikkude maletajate registreerimi-jae on käsil ja seda on võimalik te- Austraälia meistrivõistlustel" jook= sis B. Frayne 400 m ajaga; 45,965 M. Hillardt 1500: m — 3.36,26, G. Honey hüppas kaubust 8.15; naistest saavutas S. Cook 5 km käimises aja 22.04,42, mis on parem ametiikust maailmarekordist. Lääne-Saksamaal peetud rahvusvahelistel võistlustel tõukas ameeriklane A. Wolf kuuli 21.73. Kanada Kergejõustiku ühingu lOO-äästane juubel toimus 11. ap-rillÜ š.a. Selle tähistamiseks korraldatakse ,,Run Canada" nädal ajavahemikus 13. kuni 21. maini. ILMUS: S. EKBAUMI LUULETUSKOGU OHUMARGI ALL Hind $10.- pluss saatekulu $1.75 Saadaval Vaba Eestlase talituses Tähelepaneknid ® Otsinguid noornsaastaiM 237Ik.$15.— Müügli.„VABA EESTLASE** telitsises FõiScread? 1. Eesti kirjanik-ajakirja-nik Ameerikas, 6. linn Eestis, lö. Mitte koos, 11. Geomeetriline keha, 12. Paleus, 13. Abitu, 14, Vahend ukse või akna sulgemiseks^ 16. Parem, 18. Pragu, 19. Rüüstama, 22.'Maatükk meres, 24, Lühikese toruga suurtükk, 25. PisiKene, 27. .tasane, "võrdne ingl.: keeles, 29. ,>Kana",'kes pole lind, 32. Eraldatud linnaosa, 35; Võõrapärane mehenimi, 36. Neli ühesugust konsonanti, 37. Silituse, 39.. Koha määrsõna, 40. Sõiduk kolme hobusega, 41. Jordaania pealinn, 42. Pidavat tooma õnne, 43. Karistus-asutus. PüMreads 1. Mütsimärk, 2. Lohakil, laiali, 3. Mitte surnud^ 4. Vaikselt, 5. Maht, 7. Meheõde, 8. Linnriik muistses Kreekas, 9. Kel-legi alla kuuluma, 12. Ida poole, 15. Omaaegne vapside ajaleht, 16. Teatud kindlad käitumisreeglid, 17. Mängukäart, 20. Tuleb tasuda, 21. Masininimene, 23. Paguluses surnud eesti maalikunstnik, 26. Hingeliselt rõhuv, 28. Sihnitsema, 29j. Ajaviitmise- ja kohtumisekoht, 30. Mootori mk, 31. Tegi lahti, 33. Otsimine, 34. Lõputa, 37. Põgenemine, 38. Naisenimi. EISTSÕNANM. LAHENDUS Fõikread: 1. Markus, 6. Joossep, 10. Baars, 11. Hunnik, 12. Kukkel, 13. Ninakas, 14. Alus, 16. Clot, 1^. Susi, 19. Ekstrakt, 22. Nora, 24. Partner, 25, Laemaal, 27.' Loks, 29. Marinaad, 32. Pink, 35.- Uluk, 36. Aare, 37. Vaivara, 39. Taamal, 40. Aimdus, 41. Tsink, 42. Ridala, 43. Tihnik: Püstread: 1 .Mühkam, 2. Rangus, 3. Ubin, 4^ Sakiline, 5. Kraater, 7. Orus, 8. Sakala, 9. Palett 12. Kaks, 15. Suutlik 16. Cremo-na, 17. Oksad, 20. Kalk, 21. Kaval, 23. Orla, 26. Aspurant, 28. MAARJAMAA kirifistusel ilmunud miiiigii Vaba Eestlase talituses Ittri Ulnotea „ £ ® s t ^ lepingiid TMrasteea XM keeld katse Uka Maasing »,Uda Tooneia ]5elt" ... Ukn Maasing JPBridde Pyydei^ .... ^poely estoni** eest! famle anUdoogia iterila EaiiD Lepik beatli^ a Chfld's Eyes . . . ... Saiasoo ]^ Salo — VäliahEesti perioodika ...... V. Salo — Ri& ja kirikud . . J. Anfühnmg zo der Etnischeo Spradi (Eflimciie eelsti keele grammatüca ja gSnaraamata H. StaMi sidest aastal 1637) . . . . . . . Reedik WOIeiii WUmaimi ^Yafanid^ . ... Blaise Pascal— Mõtted . . . . . . . . . Antoido Posseviiio — Kiri Mantova h^lfeogliuials Arno yihalemiii — Kunstnik eesti kirjanduses ......... Aarand Roos Joutide kuningas TaOfamas nona Laaman ^ Üks iisna kerge haigus (tesäetnsed) Kangrer -—40 küünalt R. Tagore —• PmiyOjapõmi A. Roos Jranalaga, Kans ja Enoram PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT 6^ 6.- l® <5^ 6^ 6.— ANDRESKÜNG Viljar Frat. Estica valis oma uutes ruumides Stokhohni Eesti M a ^ aasta ee§seisuse.PüdMvasakMt laekura ^H^^ lir, subseenior QdavSg* 29. l^\Sbrr3o"'^^^ Nairis,: seehibr Henri Malvet |a vanamees Tõnis Varbu. Pü- 31. Aval, 33. Kardan, 34. Teisik! • puudub kirjatoimetaja Heigo Laas. Foto; Rein Liiv 37. Vall, 38. Aiki. Kirjastas VäliB-EesU & EMP m lk. Hind $14JO br. + saateks SOe aJaMrjaniko teos põhineb laialdasele allikmatei^alie. Ta analüüsib Soome 8i8^ Ja TfiB^pMMot, riigi t&iivieTBit eli-k «rda Ja saondä, Nõokognde LMn Swme^iatik&t, Soeme valit- " parteieloni Ja palja maad, raues Soome sBato-sest huvltatad logejafle palja mudaiteeiC^^^ ^ Vdba Eestlase tafituses f>^p^7>a^^i^^ , Eeva on teil siinsamas. Ainult — kas sadas vihma vöi paistis päike. õuna asemel pakub tä teile—mi> Nad tegid edasi cmia ajalehte — raka!" Ning asetudes mehe juurde vaja oli ju levitada raadiost kuul-pani talle naeratades kaks mura- dud maailmauudiseid; aga nad jät-kat suhu. kasid ka õppüriist ,nad jõudsid „Piret!" peaaegu karjatas mees, edasi — ja pidasid juba pisikesi „seda ei saa ju teisiti mõista kui dialooge ladina keeles, selget vastust?!" „Mis meist saab?" küsis Toomas „Härra Aadäm^ jmis on patumu- udüvihmasajuses tundras Piretilt, rakas?" ; „Mina igatahes enam ilma teieta „Minu vaimustus ulatub taeva- elada ei saa." \ ni," ütles Toomas ja ulatas Pire- ,,Toomas, Toomas!" ütles Piret tile äsjanopitud kidura tundranelgi. ja püüdis seda teha naljatoonil, : ,,Läheb ja laulab ja lill on tal aga see kostis nagu. ohe. „Tundra käes!" ütles Piret ja lisas pisikese kattub varsti paksu lumega. Eeva pausi järele: ,,Friedebert Tüglas." ja Aadam aetakse Paradiisist väitja ees on meri ja taga on met- j a . . . Aga, aga —-veel pole aeg sad," lisas õnnelik ja hoopis šega° ohata!" ^ duses Toomas. ^ ; Laagi:ite ühendatud koltuurbri- ICell viis, hommikul helises ära- gaade ähvardas tööpuudus. Ena-tuskell. Piret tõusis istukile ja vaa-mik poliitvange olid saanud vaba-tas kinnisilmv lamavat Toomast. Ta käiguload — ja keegi ei jäänud ju tõmbas, peopesaga üle mehe juus- ometi traatide vahele mingit eten-te. Siis silitas ta sõrmega Toonia dust vaatama või kontserti kuula- , nägu ütlema peab? Miks üht ja Pärastlõuna polaarj C€- vaatas te, ei teist kulmu. Toomas naera° ina, kui mõnes teises rajoonis oli kaM kõndijat tundras ^obja pugu- te tas läbi une. Aga Piret kõneles ta- sõbramehi, kellega sündis kogu ga. Nad olid paberikotti murakaid ^ Tüdruk pani oma ninaotsavas- sasel häälel: „Niiud joonistan ni- maailma suuri asju arutada. ,,Kult-korjaniid. Nüüd noppisid nad mär- tu mehe ninaõtsa ja sulges oma na, nüüd suu. Nüüd teeme silina° brigaad" mõties ennast sellega vee ju suhu. Mji&estseUest neid aas-^ h^^ mehe suu. Siis tõmbus de alla ripsmed. Oi-oi, nbäsõõr- peal hoida, et igisel endale tühjalt tatuhandeid on ohiudki, kui sauru- ta järsku tagas ja küsis: „Kes siis med jäid, joonistamata!'' Ta pistis seisva linnateatri hoone üürib ja sedsöllesamä päikese all marju lahtise suuga suudleks?'' , oma väikse sõrme ühte ja teise seal etendusi andma bakkab. Kut^ sõid? Ah, itlitte saurused, vaid me- Nüüd ei saanud Toomas enam Tooma sõõrmesse ja miüd kargas selisi näitlejaid ^ oli selles vabakäi-tasaürused. / teisiti kui nii, et surus tüdruku k õ - ' s ^ istukile: ,,Jumal appi/ tere guvangide teatrirühmas küll ainult 41o Toomas patos Piretile peotäie vasti oma sülelusse. Aga selle nai-marju, kes neid vastu Võttes Ütles: se vastu dl^^^ või- „Aitäh!" ja iküsis: „Kas need ön metu. Tüdtuk pii juba teisel mu-tuudamimarjad?" rakamättal ja naeris: „Uskumatu Mees baatasndü oma embusse: Toomas! Näeb, aga ei usu!" Ta Juba bakkasid päevad lähene-i^ ksikuid, aga amatööride innukus koi-vas kõik puuduvad teadmised ja oskused. ^ ./ Teise rajooni eestiased olid kustki leidnud Eduard Vilde „Pisuhäh- „Teie olete mulle iaagu õhk — jä te^ süs väikse pausi ja ütles vaik- ma, aga Tooma ja Pireti õnn aiEana"' venekeelse tõlke „Domavoi" ja toina ei ole anaeroobl Ma armas- selt: „Algas ju üks Imiletus aii- suurenes. Sadas vahest väoa küi- scavitasid selle võ taa teid, Piret! Armastaii ja igat- viisi: Piret tõmbas pea tagasi ja öae- Tundra pii tühi Ja ,3:atas./Aga inoomas,: •'enne võtmist repertuaari. ma vibma, millest hoolimata Toi>Na^^ lubasid garanteerida kaks mas igal õhtypoolikul noppis pi- teatritait eesti publikut. Näidendit retile kimbu kummeliõisi. Nad ja- halvati õppima ja harjutama nii u.^.oiA iga päev, hoolimata sellesl^to^^^ oktoobris lubati esietenduseni jõuda. «Las ukrainlased ja venelased mängivad eesti rahvale, tühja sellest, et vene keeles! Ikkagi terve teater meie päralt ja meie näidend . . . noh, poisid, see on ikka juba omaette number sün Siberi ääre peal!" Needsamad Teise rajooni poisid alustasid juba aegsasti teatrireklaa-miga; küllap minnakse, mis süs veel ja kuidas süs muidu! Lõbusate ja lustiliste ühisürituste hulka tuli Vahetevahel tõsiseid ja kürbigi asju. Toomas astus üksi vabade surnuaia poole käes tundrakasekestest punutud pärg. Oli nii, et tuli matta Ehnar Rahe. Tapupere, Pöök, Sammal, ja hulk teisigi olid tööl — nemad tulla ei saanud, ka Piret mitte, kuigi ta oma vahetust muuta oli katsunud. Toomas Rahet ei. tundnud, aga matusele tuli minna, ikkagi omamaa mees. „Sünge. siin mulda minna!" mõtles Toomas, aga korrigeeris, ennast ise:„Mis mulda, savi on see siinj selge savi." Ta jõudis järele teistele matusele minejatele. Sadas lörtsi ja puhus kõva tuul — kõik see kuulutas peatset pakast. Surnuaed oli savi-porine tara, vedel ja näotu — hauakünkad hooldamata, mahajäetud. Rahe lahtisesse hauda nirises sogast vett. Haua äärele pii kpgu-nenud oma kuus-seitsekümmend meest, nad ootasid surnu kohale tppmist. Tervitati ja vaikiti. : Kirst veoautol jäi hauast kaugele. Mehed kandsid selle kätel kohale. Pastorit Vorkutas eestlaste hulgas enam ei olnud. Matmine jäi talituse popi-kiriklike ja poPlihnalike kpmmete-ga läbi viis. Sedagi meest Tppmas ei tundnud. Aga pasunakoor oma viie puhkpillipuhujaga mängis aeglaselt ja kurvalt „Jumal sul ligemal". Kaanetatud kirst seisis haua kohal kahel põiklaual. Selle juurde astus umbes neljakümnene mees, käes rohelistest pkstest pärg sini-must- valge lindiga. „Kallis sõber," üties mees, „lähkusid liiga vara, oi- ^ g i ^et vapralt võitlesid oma raske haigusega. Mis sinna parata, jõud sai otsa ja kodumaa jäigi taas nägemata. 4< Mehed seisid tõsiste "nägude ja longus peadega. Sõber jutustas Elmar Rahe elust. Kadunu oli 22- aastasena sõdurina arreteeritud, kümme aastat vangipõlve vastu pidanud, raske tuberkuloosihaigena vabanenud ja kustunud. Loptus pääseda puhkama, kpdumaa mulda kustus nõndasamuti. Kõneleja tõstis häält: „ . . .Tahame teile, siin Vprku-tas langenud ebainimliku vägivalla ohvritele, püstitada mälestussamba, nimedeta samba, nagu tõelistele tundmata sõduritele. Meü pn juba kivi ja on ka kiviraiuja, kes sinna raiub: MEHED, TE LÄKSITE VARA ÄRA... |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-17-06
