Vaba eestlane , May 17, 1984

              Nr. 38
BEOT-ÄNE neljapäeval,17. , May 1 7 , 1 9 84 Lk. 7
^eku(u$1J5
ise talituses
lid üoornsaastaM
^fi"* talituses
isel tliiiunud
itlase talituses
xn
lyes
(Efiimcpe fcstse
koostamiselDi
iecfbc^lfaiiiaie
Inses .....
8^
6w-
6 ^
6^
6^
(fanäetosed) 6 ^
6.—
6 ^
.T RAAMATULT
JOOMES
&EMP
Ituwtekiilii SOc
allikBdaterjalJle. T»
riigi tfioapie^
|n^fiBd, Rmes Soome saatn-irasi
asteeU.
ise talituses
«NUHHiHliUHHHyitgsmwM
[ike ja poolilmalike kommete»
p i viis. Sedagi meest Toomas
ndnud. Aga pasunakoor oma
>uhkpillipuhujaga mängis aeg-ja
kurvalt „Jumal sul lige-
[anetatud kirst seisis haua ko-cahel
põiklaual. Selle juurde
umbes neljakümnene mees,
rohelistest okstest pärg sini-j-
valge lindiga. „Kallis sõber,"*
I mees, „lahkusid liiga vara, 6l-et
vapralt võitlesid oma ras-laigusega.
Mis sinna parata,
sai otsa ja kodumaa jäigi
lägemata,.
shed seisid, tõsiste nägude ja
^s peadega. Sõber jutustas El-
I Rahe elust: Kadunu oli 22-
lEeha sõdurina arreteeritud,
be aastat vangipõlve vastu pi-
Icl, raske tuberkuloosihaigena
lienud ja kustunud. Lootus
pda puhkama. koduniaa mulda
ps nõndasamuti;
>neieja tõstis häält:
..Tahame teile, siin Võrku-bngenud
ebainimliku vägivalla
Itele, püstitada mälestussam-
Jnimedeta samba, nägu tõelis-
[tundmata sõduritele." Meil on
kivi ja on "ka kiviraiuja, kes
raiub:
I E E E D , T E LMSIIE V A 1 L \
(Järgneb)
pSTOnSkMGtÖN, FALLIg
Eesti Majja sisenevaid kültuuri-päevalasi
võttis yastü' tohutu värvi-küUus:
kõik saali seinad õlid kae­tud
Lembit Sootsi suuremõõtmelis­te
maalidega. Ruum vajanuks pal­ju
suuremat pindala^ kuna kaugu­sed
maalide nautimiseks jäid na­is
m
li
f
Advoka&did-noMd
3(55 Say St., Snite 401. 363-
Ö6tuti 447-2017 või 929-3425
INN ALLAN
KUUSKNi
B.M.LL.B.
1 Fkst Canadiam Place, Ste,
TeL kontoris 363-0073
todus 360-8776
IGAL ALAL '
9lr^9
ADVOKAAT — NOTAM
¥orkdale Place, 1 Yorkdale
Sõite 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
I Telefon 789-7579
I Ikodiis 762-2367
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
2NSURANCE BROKERS
1482 Bäthui^ St., 4 kord
(Bathurst—St, Clair)
Tdefon koiitoifis 653-7815 ]a
653-7816
Pärast väikest sissejuhatust tea-dustaja
Valdar Oinase poolt, kuu­lutas
üks Kultuuripäevade ;peakor-raidajaid,
Evi Velienurme,! ürituse
avatuks. Viimane kõneles „tuleviku
ja tema kandjate poolt", kasutades
avasõnaks mõttekat lõiku Jaan
Krossi romaanist «Taevakivi", niü-les
autor seab vastamisi (muidugi
ilukirjanduslikus vormis) Kristjan
Jaak Petersoni ja Äksi pastori Ot­to
Wilhelm Masingi. Viimane tege­leb
oma kustunud taevakivi kah-makatega
ega märka meteoori, mis
talle otse sülle sadas, Puhtaleeva
kõrtsist pärit õllehõng juures. Ma­sing
heidab Petersonile ette ta
noorust j a ta Mr j andusliku panuse
vähesust, võrreldes «nda omaga.
Samase stseeni kordust võib mär­gata
ka tänapäeval, kui panna tä­hele
meie ümber kõlavaid kõnelusi
või lugeda uut ajaknja „Esto
Americat". Kõneleja meenutab ka
esimesi Kultuuripäevi, mü Mardi
Valgemäe oma avasõnas mainis, ei
kui „Kultuuripäevadel Õnnestub
äratada üksikugi inimese huvi ees­ti
vaimuvara vastu, siis on nende
päevade areenile astumine õigusta­tud".
Evi Velienurme lisab, et
raske on otsustada, kuipalju sellest,
mis siin täna ja. homme toimub^
on otseselt Kultuuripäevade tiivus-tus.
Tuleb aga siiski tervitada To­rontost
saabunud teatrit,. *,beebi-buumlaste"
häälekandjat Esto
Americat, kunstnik Lembit Sootsi,
kes on köhale toonud hiigehnõõtu-dega
näituse jne.
Avaõhtut sisustasid Katrin ja
Erik Veski neljakäeliste klaveripa­ladega
Brahmsilt ja Poulenc'üt.
LEMBIT SOOTSI
KUNSTINÄITUS
Lembit Sootsi- kunsti tutvustav
sõnavõtt oli Kanadast saabunud
kunstiloolaselt Eda Sepalt. Viimane
kõneles kunstivoolude nihkumisest
pärast sõda Euroopast Ameerikas­se
ja siis, 80-Hdail aastail, tagasi
Euroopasse. Praegu on maid Vallu­tamas
neoekspressionism, mis mur­rab
kõik reeglid. See on „dionüü-suslik
meelte maal"; dünaamiline ja
suurte pindadega. Edasi tutvustab
kõneleja sellesse koolkonda kuulu­va
Lembit Sootsi kunsti, milles on
vastandatud fantaasia ja intellekt.
Kriitik lahtiinõtestab taiduri maale
üksikult. Käsitlust leiavad kurioo­sumid
nagu nn. loomade seeria:
„Ahvid kuusikus", „Kaamelid kaa­sikus"
— võimatud olukorrad, mis
kajastavad lootusetust. ErUise tä­helduse
omab polütüine „Don't
blow üp my country" oma ilmse
sümbolismiga. Pärast • Eda Sepa
selgitusi sai Lembit Sootsi kunst
vaatajaile märksa mõistetavamaks.
Lisaks 17-nele suurvormile oli Ees­ti
Maja alakorrusel eksponeeritud
ka 25 Sootsi tindijoonistust. Seüe-ga
oli Kultuuripäevadele meeldiv,
kunstipärane atmosfäär loodud.
LAUDKONNAVEOTX[§ •
Ürituse avatalituse päevakawa
kuulus ka „vahuyein maasikatega"
— nagu ikka. Ja mitte just pikalt
— nagu ikka. Paljud siirdusid ni-Äelt'
Ehnar Maripuu näidendi
«Esivanemate hääled" ingliskeelse­le
etendusele.
veel nläinimist enne
Kultuuripäevade avamist, väljas­pool
kava toimunud mgliskeehie
sümpoosion, mille korraldajaks oli
ajakiri Esto America ja moderaa-tpriks
Juta Ristsoo. Panelistideks
olid Ameerikas sündinud Liz Der-rick
(nn. vana-eestlaste järeltulija);
Henno Parkš, les on elanud viiel
maal — Ameerikas vaid neli aas^
tat, ja kanadalaiie Paul Taylor Ro-bertson.
Kõigi arvamine oli, et nen­de
jaoks, kes eesli keelt ei oska
või seda puudulikult valdavad,
peaksid olema koolid. Kursused
üksikute ülikoolide juures pole
küllaldased. Avaldatakse ka arva­mist,
et eesti keele õppimisel võiks
kasuks tulla Soomes elamine, ku­na
kodumaa seda ei võimalda.
Kõik panelistid on aga eesü, kee­lest
hüvitatud ja õpiksid seda, kui
oleks aega ja kui see ei oleks —
nii raske.
•lOJNSllAlÄG ' '
SAJANDIALGUSE: EESTIS;
Kultuuripäevade teine päev al­gas
taas kunstiloolase Eda Sepa
loenguga. Sedapuhku teemal:
„Kunstiäreng sajandialguse Eestis"
ja Ants Laik­maa
. Ettekanne oli kõigiti teretul­nud
meenutamaks vanemale kuula-jaskonnaie
ja tutvustamaks noore- .
male Eesti kunsti algaegu. Kõnele­ja
alustas väikese tagasivaatega
eesti eeLiiise sajandi lõpu kultuu­riloole,
rõhutades et' 20-nda sajan­di
esimest kümnendit võib lugeda
meie l:öfgkultuuri alguseks. Järg­nes
animendav analüüs meie esi-mestest
kujutavkunstnikest. Ela­vaks
sai KÖleri, Weizenbergi ja
Adamsoni looming. Edasi käsitles
ta kaksikvendi Paul ja Kristjan
Rauda ja Ants Laikmaad. Ettekan­dele
lisas palju huvitavust kahe
ekraani kasutamine, mis võimaldas
näidata eehnainitud kunstnike loo- ^
mingut käsikäes teistest rahvustest
kunstnike taidetööga, neist .para^
leela ja mõjutusi avastades. Krist­jan
Raua puhul on ümsed vene
suure realisti Ilja Repini mõjutu­sed.
Samuti tulid tõiiked rahva­kunsti
harrastamiseks esmajoones
Venemaalt. Kui Raud ja Laikmaa,
kes OÜd seotud sõprussidemetega,
Düsseldorf ist pettununa Müncheni
edasi õppima siirduvad, saab
uueks inspiratsiooni-allikaks süm­bolism,.
Võib täheldada mõjutusi
Gauguin'ilt ja Munch'ilt; hiljem ka
Kandinsky varasemaist jugendstii-lis
töist. Eriti suureks inspiratsioo­niks
kogu eesti tolleaegsele kunst­nikkonnale
osutub Gallen-Kallela
ürgsoomelik stiil, kelle ,,Kalevalä"
illustratsioone eksponeeriü 1900.
a. maaihnanäituse Soome paviljo­nis.
Hiljem tutvus Raud Münche­nis
ka paljude juhtivate kunstnike­ga,
kelle mõjul tema loometöösse
tekkis palju römantüist meeleolu.
Kodumaale naasnuna asus Raud
esmalt Tartusse, kus end rahva­kunsti
kogumisele pühendas. Laik­maa
seevastu pani eesti kunstielu­le
aluse Tallinnas oma 1903. a.
loodud stuudioga. Tema tõekspida­mised
põhinesid realismile. Seda
võiks nimetada rahvusrealismiks.
Ka teda on suunanud-Gallen-Kal-lela
looming. Laikmaa parimaid
töid on Marie Underi portree, kel­lega
teda sidus kestev sõprus.
Raua ületamatuiks suurteoseiks
jääyad „Kalevipoja" illustratsiop-
Vastsel ii na fyfer
Peale sangarlikku Eesti Vaba­dussõja
lõppu püstitati kõikjal mo­numente
selles sõjas langenute
mälestuseks. Need mälestusmärgid
hävitati idast sissetunginud bar­barite
käsüaste ja punasõdurite
poolt. Vastseliina (Võrumaal) sam­mas
aga pidas vastu, sest see oli
tugevam kohapealsest kommunisti­de
jõugust-ja seisis sellisena Vähe­malt
esimesel punaste okupatsioo­niajal.
Küll katsetati sedagi hävitada,
ühel süvisel hilisõhtul kogunesid
Vastsoliina kommunistid kohapeal­se
poodniku Sõgla (punategelase
Endel Šõgeli isa) juhtimisel mä­lestussamba
juurde, paaril neist jä­medad
köied käes. Köied asetati
mälestussamba ümber ja siis üks
kamandas: ,,üks-kaks-kolm korra­ga!".-
•••• >• •v--,-
Seda hõikamist kuulsid ausamba
läheduses asuvas restoranis viibijad.
ja tulid vaatama, mis seal lahti on.
Komandohüüet korraldati mitmel
korral kuni köied kätkesid ja lõh­kujad
üksteise otsa murule lange­sid.
Kõrtsh-ahvas plaksutas käsi ja
rõkkas naerust.-^ ' •
Uut lõhkumise proovi enam ei
korratud ja jõuk läks häbenedes
laiali, mälestussammas jäigi lõhku­mata.
Millal see teisel okupatsioo­niajal
lõhuti, pole teada'. -
Mälestussamba platsile, otse
samba ette oli Sõgel lasknud riigi­metsast
ehitüspalke vedada, ta tah­tis
sinna omale uut maja ehitada.
Ka see jäi. ehitamata. Olukordade
muutiimisel jäi Sõgel ilma suurema
karistuseta, kuid palgid pidi ta
päeva jooksul platsilt koristama ja
ausamba 'Ümbruse korda seadmav
: • J. s-gi;
Ilmub „UsandusD
JOHN E. SOOSAR
Eda Sepa ülevaade Rauast ja
Laikmaast oma huvitava andmesti­kuga
oli seÜe-aastaste sisutihedate
Kultuuripäevade üheks väärtusli­kuks
lõiguks.
CSiasiered Accoimltasiit '
Umversl^ Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont.;M5H 3M7
tel. 864-0099
ELEKTRI
Sisseseaded, miendiised fa pasm-djissed
elumajades või ettevõtet:^
HaUIng7S2~91f§
liiBsa^ nr. M 1044
JAANALMER
Mälestuskilde
. _ - . a . o EEsTäEKALDATI .RAUDSE
VAIPADE & MÖÖBLI P R I I D E GA
PUHASTUS
SSINAST-SEINA 3A lAmJSm
VABA EESTLANE
TOMElijS JA TALITUS
avatud esma^jäevast
rejedeni kella 9—^3-fii
Telefonid: tounetus 4444823
taHtus 444-4832
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdas®
leviku tõtto.
üks toll Ühel veerul:
^uulutuste Ifltiljel ....
tekstis
esiküljel
. $5.~
. $5.50
Kl r(-Jirifi!iiiK?i'
nädala esimesse ajalehte kuni
©masp. h(Mnm. kdla ll-ni ja
niidala teise ajalehte kuni kpl-map.
ihomm. kella 1 l-ni.
te!. 444-4832
: Väljaspool &õÕ8€gas
Aasta 1939 oH vnmane iseseisvu­se
aasta ning kommunistide või­mule
tulekuga mng Eesti okupeeri­misega
N. Lüdu punaarmee poolt
tõmmati kriips peale meie vüjaka-le
muusikaelule ning katkestati ti­hedad
sidemed teiste riikidega ning
sealse. muusücaeluga. 1940. aasta
esimesel poolel näeme Estonia
kontserdisaali kontsertide kavaleh­tedel
veel üksikuid välismaiste
muusikute nimesid, kuid aasta tei­sel
poolel on need kadunud ja esi­nevad
ainult veel meie oma kunst-mkud
— Jenny Siimon, Hugo
Schütz, Vootele Veikat, Olga Toro-koff-
Tiedeberg j.t. Haruldase välis­külalisena
saabus Tallinna 1941.
aasta veebruaris.süski läti bariton
Adolf Kaktm, kes andis Estonia
kontserdisaalis koos tenor Dimitri
Smirnoff'iga kontserdi. Kontserti
saatis klaveril P. P. Lüdig. Kont­serdi
kava oli aga juba siis trü­kitud
kahes keeles, kuna eesti kee­le
kõrval figureeris ka vene keel.
Muide ~ Dimitri Smirnoff oli olnud
varem Petrogradis Maria teatris
tunnustatud solist. Ta lahkus 1919.
aastal Venemaalt ning elas vahel­dumisi
Tallinnas ja Riias, kust soo­ritas
kontsertreise ka Lääne-Eufoo-passe
ja Ameerika mandrile. Pä­rast
Kaktin'i külaskäiku saabus
29„ aprillü Tallinna kontserti and­ma
veel teine lätlane — Läti Rü-giooperi
tenor Leonid Zachodnik.
Leida Marley 223-(
Postiaadress:
9 Parravano Cti
Willowdale, Ont. M2R 3S8
P. P. Lüdigi arhiivi sirvimisel
puutub lõpuks veel silma ühe ha­ruldase
kontserdi kava. Nimelt kä­sitab
see laupäeval, 21; detsembril
1940 Estonia kontserdisaalis toimu-aud
kontserti, mis korraldati N.
Liidu poliitilise politsei organite
VGK, OGFU ja NKVD 23. aasta-päeva
tähistamiseks. Kontserdi ka­va
täitjaiks komandeeriti kõik tol­leaegsed
nimekamad Estonia teat­ri
jõud. Kava on trükitud kahes —
eesti ja vene keeles ning nagu sel­lest
selgub, on see valitud kerge­mas
zhanris, sisaldades operetivii­se,
deklamatsioone, tantsuettekan-deid
ja ka paar ooperipala.
Kava esimene pidulik osa pü pü­hendatud
NKVD 23. aastapäeva sõ­nalisele
osale ning kavast ei sel­gu,
kes sel puhul kõnedega esine­sid.
Muusikalises osas mängis trio
- H. Shütz (viiul), K. Vihermäe
(tshello) ja P. P. Lüdig (klaver)
ühe Grechaninovi pala. Ida ,Aav-
Loo ja M. Taras kandS;id ette due­ti
ooperist „Vikerlased'', A. Lauter
esitas Majakövski „Jutustuse",
Milvi Laid laulis „V]Ija laulu" ope­retist
„Lõbüs lesk'* ja Grothe pa­la
„üus elu algab", T. Kareda ja
N. Hägus esitasid akrobaatilise
tantsu, Tiit Kuusik laulis kavatiini
ooperist „Sevilla habemeajaja" ja
rahvalaulu „Tiideratas-taadera-tas">
H. Shütz esitas viiulil Oja
,,Berceuse" ja Tshaikovski v,Hu-moreski!*,
metsosopran Olga Lund
laulis Kreegi „Tule koju armuke"
ja Kupletski „õnneiikuima rahva
maa", Riia Reüiik ja B. Blinov
esitasid nukutantsu operetist , ,Ba-jadeer",
sopran LMia Aadre Ja ba­riton
V. Veikat laulsid lõpustseeni
ooperist „Eugen Onegin" ning Es­tonia
balletirühm koosseisus Klau-dia
Maldütis, A. Kõit^ T. Karedš
ja B. Blinov tantsisid ühe aiisamb-litantsu
balletist j,Floora ärkami-teises
osas olid välja komandeeri­tud
jällegi kõik Estonia paremad
jõud. Ida Aav-Loo, Olga Lund, M.
Taras ja T, Kuusik laulsid kvarte­ti
ooperist „Rigole.tto", K. Viher­mäe
esitas tshellol Glasunovi; „His-paania
serenaadi" ja Mihkel Lüdi­gi
„Kaer^ Jaani", A. Lauter kan­dis
ette Majakovsld luuletuse
..Nõukogude pass", Lidia A adre
laulis Tshaikovski „Romalnsi*',
Riina Reinik ja A. Lüüdik esitasid
tantsudueti „Black-walk", bariton
V. Veikat laulis aaria Rahmaninovi
ooperist „Aleko", Estoiiia priima­baleriin
Klaudia Maldutis esitas
koos „Estonia" tantsurühmaga
mustlasansambli tantsu. Priit Ve-beli
dzhäss-orkester esitas Vebeli
pala ,,Do-re-mi-fa-sol", populaarne
kvartett „Heli 4", koosseisus I.
Haabjärv, P. Tammeveski, I. Vil-lard
ja B. Padjus laulsid neli laulu
— Blanteri „Katjakene", Carpsio
„Kevad Santa Lucias", Dunajevski
„Lüüriline laul" ja rahvaviisi
„Talgu polka" mng P. Pinna esitas
komponistide imitatsioone^ Kogu
selle rikkaliku kuulde- ja vaate­mängu
lõpuks toimus dzhäss-kont-sert
P. Vebeli juhatusel. Klaveril
esines P. P. Lüdig, konferansjeed
olid A. Lauter ja A. Lüüdik hing
ballettmeistrina tegutses Rahel
Ölbrei.
Ei ole kahthist, et, suuremale
osalcj esinejatele toimus nende la­vale
tulek läbi pisarate.
P. P. iiidigi arhiivis^^^^^^^l^
veel mõningaid kohalike jõududega
teostatud kontserdikavasid saksa
okupatsiooni ajast, kuid pärast se-
. 293-2128
773.2014
mm |a parandame vana nü
Unnas k d ka snyilates.
Paljud eestlased — majaomanikss
@t teeii igosuguseici
Iknmtlde ümbefo
®.. mSTMÄGI, tel. 759-6424
Eesti Sibtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
: lEesti: Sihtkapital Kasnate ''
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. .4- Eesti Maja, ^ 958
Broadview Ave., Toronto^ Ont
M4K 2R6
Eesti VangistäLtül Vabadusvõitle­jate
Abistami^keškusä välja'andel
ILMUB EESTI jVÄS^rUPANÜLH-KUMISE
PÕRANDAALUSE! KROO­NIKA
„LISANDUSI MÕTETE JA
UUDISTE/ VABALE; LEVIKULE
EESTIS" okupeeritud; kodumaal
väljaantud K kogu.6?5 originaaUe-hekülge
ulatuses kolmes köites.
Esimene köide (ilmub juuli alguses
1984) sildab kroonika kogud I—VII
(originaalyäljaandes 251 lk), teine
köide (ilmub varasügisel 1984) si­saldab
kroonika kogud VIII—XIII
(originaalväljaandes 225 lk) ning
kolmas köide (ilmub hilissügisel
1984) sisaldab kroonika kogud
XIV—XVII (originaalväljaandes
149 lk.). Kroonikate trükitud kujul
väljaandmine Läänes toimub kodu­maise
vastupanuliikumise ülesan­del.
Kroonikate müügist ülejääv
summa läheb Eesti vastupanuliiku­mise
vajaliku dokumentatsiooniga,
informatsiooniga, raamatutega jne.
varustainiseks.
Kolm^ köite, s.t. kõigi 17 kogu
eeltellimishitmad koos saatekulude­ga
on kuni 30. juunini 1984 järgmi­sed.-
Kanadas $45.00, USA-s $35.00
Austraalias $40.00. Muudes maades
vastavalt USA hinnale.
Eeltellimisi võtavad vastu EW
Abistamistoimkonnad, Eesti poliit­vangide
hdoldusgrupid ja hooldajad
ning eesti ajalehtede talitused. Ka­nadas
saata eelteUimishind koos
tellija nime ja aad^ressi teatamise­ga
järgmiselt:
Idaranniku osas: E W Abistami­se
Toimkond, Estonian House, 958
Broadvievir Avenue, No. 208, To­ronto,
Ont. M4K 2R6.
: Lääneranniku osas: E W Abista-,
mise Toimkond, c/o Albert Krug,
303-5560 Areadia Road, Richmond,
B.G.V6X2G9.
Muude maadel osas tasuda eeltel-.
limishind E W Abistamiskeskusele
"aadressil: Box^4018, S-100 26
Stockholm, Svi^eden. i
BON Am APPU ANCE SERVICE
PÄRANDAME
da maigutavad arhiiviraamatu järg- ilma vahele laskus taas raudne Srülmntuslcappe ja plüte — igat ]UM
nevad leheküljed tühjusest. Vene- eesriie ning ,,väUsmaaHma" esin-laste
taassaabumisel põgenesid dajatena tulevad Eestisse nüüd ai-
.^paljudmeie nimekad muusikaini- mult Peipsi järve ja Narva jõe ta-
^mesed, nende seas ka P. P. Lüdig gantsaabunud^^-^^
Kuid see pohiud veel kõik. Kava läände. Eesti ja lääne kultuurimaa- tuuritegelased.
ne."
^ 31 aastat tööpraktikat •
Tel. 533-9334