1984-05-17-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I ' V M . > I ' - ' ; ....aa nei „Eesti Lipu" maailmalaägri üsua kõrge laagrimaksu . tõttu on ^Lembitu vimpli" laagrimaks kavandatud erakordselt madal, luurdemaksugai üksuse kassasto SkfflutükSsus Lembitu ÄIaleva juhtide kogu pida^ koosoleku, kus planeeriti iiksikasjälikult skaatifci^se ^ ^ ^ ^ ^ ^ P ^ ^ S " * 26./27,V mail Woodland TraiTs püsilaagris. j^ädalal^wJaag^r, nimega „Lembitu vimpel" on treeninguks ja eeRaagriks juÄ^^ „Eesti Dpu" maa-ilmalaagrile ning talvSse skaaditö^^^j^^^ Lembitu Malevas on ilmunud I^ks |jiaisidija perekondadele maaihnalaagri asjas — - laagrivarssstuse Mimestik ja vormMe korrastamine laagriks. Ködumajandusteadlane j - j^äsi- Toronto kanada skautidele, töö-õpetaja Hilja Aun on ü^^^ disi Lembitu skaudiemasid. ValiriiiS" tades naisteajakirja „Triinu" jaoks V v Eesti vapi tikkimise^ kirjutist, oli Lembitu juKtidel võimalus appi tulla Eesti vapi täpsete jooniste ja heraldiliste kirjeldustega. Põbimõt- üks osavõtja perekonnast maksab tel — kirjutada amult sellest, mida nädalalõpu ees $10.—, kaks mak-on proovitud — valmis Hiija Au- savad $17.— ja kplm $20.—. See nai peen ja nägus tikand Eesti va- on oluline, kuna kahe ja kolme ; pist. õpetus ja pilt sellest läheb osavõtjaga perekonnad ei ole ha- „Triinusse", tikand aga pandi pi- ruldased. dulikult üles Peetri kiriku tiöoite- . i i • ,u i ' , i - ruumi seinale. ^ M ^ ^ lõppes truudüsekinnitusega Eestile, ^ ' f ' ' ' ' ^ laagns trakse ^astase V • . sisetegevuse kokkuvõte ja hmnan- ^ 'L on märtsis ja; gud. Laagrimärgiks on väike smi-aprillis ilmunud kaks„Laagiikir" must-valge vimpel Lembitu sõle Ja", mis informeerivad perekordi külge ja laägrilauluks „Meie võit-maaihnalaagri ja Lembitu eel-laagri luslipp sini-must-A^alge". küsimustes. Woodland TraiFs Juunikuu nädalalõpul 2. ja 3. Gaimp, kus eel-laager toimub, on juunil on Kotkajä^^^^ Lembitu pe- Torontost mõnekümne minuti sõi- re talgud lellede ja vanemate, osa-miahmna ülikool austas kooli- väljendab ajakirja missioonirSamü- du kaugusel York ^ 1 5 ja 6. eo^ aasta lõputseremoonial laupäeval, ti alustas ta kahe selle ajakirjaga sessioninstumisel. Laager kuulub ^^^^^^^ 12, mail,, viit isikut,'andes neile seotud programmi loomisega, mil- —• • ; ' ' ' . - . ' • , . ' .' . ' j£!OTgeimatunnustuse, midaOklaho- 1^^^ ' • r''^.^':'.^ ma ülikool saab yälja anda — Dis^ rahvusvahelist tunnustust. Nen-tinguished Ser\4ce Citation'i. Ku- deks on $25:000 surune Neustadti na osariigi põhiseadus keelab au- Rahvusvaheline Kirjandusauhind ja dol^tori tiitlite andmise, siis on Ok- Puterbaugh Kirjanike Konverentsid lahoma ülikpoU (OÜ) poolt antav prantsuse ja hispaania keelt köne- Dištinguished Service Citation si- levale maailmale;" suliselt võrdne audoktori tiitliga teistes üükoolides. Professor Ivar . Nende programmide läbi, ösl- AustraaUa eestlase, näitlejatar Louise Pajo^^s^^^ J[yask pii tänavu>.üks neist, viiest, dakse, ülikooli mformatsiooni^^^ on Eestisse muutus ebameeldivaks, krai .Meie ülikooU poolt anti see kõrge ™ aidanud, tuua külalistena gg.™ ulikooh palju ;* ^^.uqiq ^^^^^^^^ Ontario kultuuri- ja kodakondsuse minister Susan Fish korraldas ES-TO- 84 korraldajaile vastuvõtu ministeeriumi ruumides, kuhu seinale paigutati ESTO-84 reklaamplakat. Pildil mmister Susan Fish ja ESTO- 84 peakomitee esimees Toomas Metsala tSõstmas klaasi eestlaste suur-pidustuse õmiestumiseks. Foto: Vaba Eestlane Emadepäeva, seda kevadist tänutähtpäeva, püMtseti Vana ^ A^^ ffese Mnkusvastavasteulise noorte jumalateenistuse j^ sellele, järgnenud aktuse ning kohvilauaga. A j ^ l t oli see kavandatud hilisele pärastlõunale, et vältida samaaegsust E. Täienduskooli aktusega ja võimffll-dada lahedalt osavõttu mõlemast^ , kes on jaganud oma arusaamisi, Loüiset, kes mängib^^^^M ^Asjk selgitamise^^^^ Distinguishe^ SÖrVice Citati©n'e teadmisi ja talenti üliõpilastega. Carsoni >!rtGarson's' Law'' s ^ ^ § , saata enne Eestisšg^ öÖnekut^^ k^^ oik'"Okla3ioma* ülikool ja tema Oklsshoma ülikool ja „WorldXite- hoiti kinni ja Jküsitieti tund; a^^^ AlimimÄociation välja ^^^^^^ rature Today" on leidnud laialdast Moskva lennujaamas. Talle;*Iät, seal selgitateksfr|^ 1948. aastast alates, kusjuures aas- tunnustust kirjandusringkondades et ta ^ei saa lahkudaLiidust, suslt^ - v , •: tas võib välja anda mitte mhkem ülemaaihnses ulatuses ja see aja. emie kui ta dokumendid pole kor--^^ et ta saaks Austraaliasse tagasi VIIS seUast tunnustust kas mo- kiri n ^ loo- ras. * leööMžft* üieleOÜTS õppinule,, lõpetanule v^^ nud huvitavaid sidemeid Jtuulsa iutustas i Qklähomk praegusele ehlc endisele Nobeli kirjandusauhmnaga. On j^^^^^^^^ ipst tind AUH väira »Kuid Mmselt hotelli teenistuja elanikulel ,, . . 1 dayT oli suur. osa ;;SeUe kõrge tunnustuse andmise tise NobeU laureaadiks' if.^r niinrin^ nit.at mind x.o. x.a.xu. ua uu. xcm^iu ^:^u^i juures võetakse arvesse isiku pa- kaasaaitamisel 1979. aastal. Ivar f ^^'^"^^Pf^^^^^^^ nust kogukonna, osarii^ või kogu ly^^k ja tema abikaasa olid palu- seai Kmm luna aegd. \ ^ ^ nudki Briti saatkonda, mis- asus .!rahyahda'ks. Arvesse Aetakse isi- osa võtm auhinna väi- Esimene junetnik^^^^^^^^^^ ' ku humanitaarset, kultuurilist, in--jäandmise eksklusiivsest tseremoo-' see omakorda ühe ülemuse jüe., Sel päeval, kui Louise pidi alus-tellektuaalstet või teaduslikku pa- niast Rootsis, nüst-või ka tema teedrajavat tege- ; vust uutel aladel — kõige seda te- Ivask on seitsme eestikeelse, ja. gevust aastate jooksul. ' ühe saksakeelse luuletuskogu autoriks, jätkatakse ülikooli infonnat- ..,.11 11 r Prof. Ivar Ivaskile anti see kõr- sioonis, olles ka kunstnik, keUe Nendele . meestele ei tähendanud . ge tunnustus, Distmguished Service joonistusi ja kollaazhe on näidatud midagi mu sarmikus, mis mind^ ' ^^l!^^,^^^^ Citation, rahvusyaheüse, kirjandus- kahel ühe-mehe näitusel OÜ kuns- muidu nii mõneski olukorras on ^ l ^ ! ' ^ / 1"^^^^ jalutades ja ajakirja „World.literäture Today" timuuseumis. Tema joonistusi ja aidanud," üÜes Louise naerdes. P^iaR fam^^^^ toimetajana nipg Neustadti Rah- fotosid on kasutatud ka tema abi- See kõik juhtus kui Louise oli ^eU 4.30! yusivähelise Kirjandusauhinna raja- kaasa, läti luuletaja Astrid Ivaski teel Tallinna, kuhu: tal oü 10-päe- Kogu loo iroonia seisnei selles, jana. • luuletuskogude illustreerimisel. Sel- vane luba, et külastada oma sugu- et Louisel, ta isa' rahvuse tõttu, I P U vnirr^ip An Tva«t i„.,v olcks võinUd olla 3-kordne koda^ ja mulle selgitati väga kuhnalt, tarna tagasilendu Austraaliasse, j a et ma ei tohi kuhugi nunna, en- läks juba hommikul saatkonda ja ne kui miB dokumendlid põle jättis sinna oma passi kops vaja-körras. ' liku informatsiooniga. • lele kõigele lisaks on^ Ivask ka jasiv Ivar Ivaskile Distinguished Ser- ^^.^j^ publitseeritud kriitk;- vice Citationi ^ndimse amethkus ;i motiveeringus öeldakse muuseas, Lõpuks mamitakse 'ülikooli in- ©t ,,1967 ollustas ta karjääri, mis formatsioonis, et Ivar Ivask on on kindlustanud talle koha kirjan- saahud mitmeid auhindu, kaasa ar-duse ajaloos ja mis on rajanud Ok- vatud ka Oklahoma ülikooli Re-iähoma ülikooli rahvusvaheliseks gents Award for Superior Accom-signaalituleks kirjanduslikule saa- plishment in University and Pro-vutusele. Toimetajana on ta muut- fessional Service (1981) ja Soome nud „World- Literature Today" ai- lõvi orden komandöri auastmes. nulaadseks respdcteeritud kirjan- ^ . ^ , ^ , . , ^. ^."«""f. -icjo^aiL. rea- ^ • duslikuks ajakirjaks ja tema püüd- ^. ^'^f' Tt^wf^^^ ^^^^.^l^^^ luste tulemusena on mõned maail- f"^^^?^^ Service C m saaja- eud ülejäänud^ ve^^^^ ma parimatest, kirjanikest külasta-' f ^ ohd: Chns1.me I^oUa^^ sed j m N . Lnt ^on o^^^^^ nud Oklahoma ülikooli... Nende ^«^^ ^-f^Ä 1. ^Q7Q "I^J^g^d ? p o^^^^^^^^ eest,^ kultuuriliste ja hariduslike võima- ^'^^""^''^^^^^^ makstes venust 5 cent, p i n V Ä luste eest, mida ta on pakkunud ja ^^^f ^^^f^ ^^^If^ centi ja voi ^ ..11. ,.ul..„..u.i;.. ^L.'Ar.ui meks; Kenneth H. Cooper, autor $l.OÖ nael. See on ainult pool sel •LONDON — N.Liltoii-muutlfl-nud peamiseks Euroopa Üi >tmn-rükide toiduainete ülejääkiL*: rea-kondsus (praegu tal on 2-kordne —^ austraalia ja inglise) ning olla seega N. Liidu: kodanik Moskvasse saabudes. • „See pani loole tipu peale," üt- ^ies Louise. i . „Meie Kodla"/Jenny. Gooiey : surma afgaanid© Emadepäeva kirikuteenistus^ oli korraldatud noorteteenistusena; Kohe alguses- sammusid pühapäevakooli õpilased ja leerieelsed koos oma õpetajatega pikas reas "kui-kusse ja neist said tihedalt täis pühakoja esirea pingid. õpetaja U. Petersoö algliturgia järele asetusid noored altari ette, lugesid sorava järele palve, pühakirja taaveti laulust ja Johannese evangeeliumist ning see^ järele üheskoos usutunnistuse. Järgnes jutius, mille aluseks õp, U. Petersoö oli valinud pühakirja Jesaja raamatust 66; 12—14 . . . otse kui trööstis emä^ nõnÜa, trööstih mina teid;. .".^ Neecl nad on soojust, lubadust ja lootiist pakkuvad. Ema ori kui armastuse jä lohutuse võim, seda jõudu pole muutnud ^ei aastad ega ajastud ja lõpuks viib emaarmastus meid Jumala armastuseni välja. Seejäreie esinesid kirikunoored veel kahel kprrkl, üks n^ist luges selgelt-kõlavält, eestpalve kodumaa eest ja kordamööda loeti kiriku-palved, millele kogudus vastas va-helauludega. ,,Meie Isa" palve aga loeti jäUegi ühiselt. Orelil saatis laule Georg lital.' Jumalateenistuse lõppedes siir-duti aktuseks teise korruse saali koguduse naisringi poolt korraldatud kohvilauda. Emadele kinnitasid pühapäevakooli lapsed rinda ke-vadlilljl, rõõmsalt kevadüllelised olid ka aktuse kavakaaned ja lava tagapõhjana emadepäeva tähis koos suure libükaga. AKTUS KIRIKU SAALIS • .Aktuse alguseks pidas palve pastor U. Petersoö. Kiriku nõukogu esimees T. Orava avasõna järele lauldi ühislauluna „Ema Süda". Aktusekõneks anti sõna" rahvarõivais Eesti peagaid Hilja Kuut-male, kes emadepäeva tekkelugu ajaloolisest küljest selgitades tõi ette, et selle tähtpäeva pühitsemine sai alguse Ameerikas a. 1908, Eestisse toodi see mõte Hehni Põllu poolt Soonie kaudu ja tähistati esmakordselt 1922. a. Kindlasti oleks see Eesti Vabariigis kujunenud teiseks suureks tähtpäevaks EV aastapäeva kõrv; 1 ja kõikjal oleksid seal tänasel ; >äeval lehvi nud sini-must-valge lipud. Eesti ema on endisest tänaseni seisnud vapralt eesti isa kõrval, edasi kandes oma laste kaudu meie kombeid, traditsioone, rahvalaulu, käsitööd ja kunsti. Nii emade kui ka vanaemade kohustused on samad: kasvatada noortes uhkust oma päritolu üle ja juhtida nende teed eestluse vaimus. Kõnelejat tänati punaste roosidega ja algas kavaline osa -püää^ päevakooli õpilaste poolt. Ingrid Laar luges sissejuhatuse emadepäevaks, kus ta nimetas, et suurim kink emale on abivalmis laps. Loo „Kadajkas^V B^UÖS see • puu lõpuks leiab, et ,jOmad okkad parimad", esitasid rahvarõivais Ingrid Laar ja Taimi Petersoö ning Kalju Kurm. x •Edasi vlatilis pjihapäevakooli koor tõsiselt ja ihna klaverisaateta lastelaulu ,,Emakene", millele pidanuks järgnema väikese Andres Aguri sahn ,,pma kalli emale", mida ta aga siiski tänavu veel nii suure rahvahulga ees teha ei tahtnud, lubades esineda järgmisel aastal., ^' Soololauluna kuulsime „Tervitus emale" Kathrin Hiirelt ja pisinäi-dendi „Imeline kingitus"; milleks oli tühi kast, kuhu emale emadepäevaks kõik jalgujäänud asjad ära-koristada lubati! Selle kandsid ette Taimi Petersoö, Ingrid Laar, Mati Pajo ja Kalju Kurm,.Klaveridueti mängisid vennad Mati ja Toivo Pajo, dekl^atsiooni „Eriia võtab põlvele" lugesid Kalju ja Aleksander Kurm ja akordionisoologa esines Ricky Hiir. Meeldivad klaveri-soolod esitasid pühapäevakooli õpetaj a Kristi Neps j a koguduse stipendiaadid Ingi-Mai Loorand ja Linda Norheim, kellele üle anti ka stipenditimi-ümbrikud. Lilledega tänati pühapäevakooli õpetajaid Aino Pahna, Kristi Nepsi ja Maret Kappi ning pastori abikaasat Reet Petersood. Naisringi esinaist L. Pintsonit ja nõukogu abiesimeest B. Tederit peeti meeles ühise sünnipäevalauluga, misjärel aktus lõpetati Eesti hümniga. N. Liidu väe-Ä r Ä a Ä ? - s^r^siftiS r^rr^^i-i^Ä sriÄÄrt™!" Distmguished Service Citation. ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ . ^ ^ . ^ ^^^^^^^^ ,eist said esmaabi Bagramis, Ka- Wkooli poolt ajakirjandusele World" poolt; admiral Wüliam J. j, , > . ^'^^^^ põhjapool asuvas venelaste antud informatsioonis märgitakse Growe, jr„ praegune USA mereväe ^Sed^ni^.^ana«f ^^^^^^ " ' ' on saa-skat-ÄRI SUVISED LAHTIOLEKU AJAD ALATES 14. MAISTr^^^^^^^^^ esmaspäeviti suletud, teisipöeycil, kolmapäeval ja * >äeval 8—6, reedel 8—7„ professor, ühines ülikooliga 1967. pankur, kelle nimeline fond anne- .iimisaiviusiau uum moais la Kasu- Vahepeal üties Afganistani kom-a^ astal Oklahoma ülikooli rahvus- tas ülikoolüe $500.000 stipendiu- tab vahet oma Afgamstam sõjaks- et varsti vahelise kirjandusajakirja „Books mite andmiseks üliõpilastele ning lude maksmiseks ja relvasfamiselis. bakatakse relvastama töölisi,^^^t^^^^^^^^^ Abroad" toimetajana. See ajakiri neuroloogiliste haiguste^ eriti Far- 1977. a, venelased ostsid nikke ja tsiviilteenistujaid, kes avaldab inglise keeles artikleid ja kinsoni haiguse uurimiseks. Ka 398.000 tonni Euroopa: Ühistuhiirii- P^^^^^^^^ ülevaateid kirjanduse, kirjandusli- asutas ta stipendiumifondi taani kidetoMu ülejääkide, kiiid 1983. oäanidH^^eriljade rünnakute' vastu, ke suundade ja autorite kohta üle- üliõpilaste jaoks OÜ-s osana roh- a, tõusid venelsste ostud 4.331,000 Seni tegid seda tsiviilkaitse ja sõja-maailmses ulatuses. Ajakirja 50-ne kem kui miljon-doUarilisest tonnUe. SeUep'^rast Inglise jmni- väeüksused, aga Moskva on kao-aastaseks saades muutis Ivask tema „Thanks to Scandinavia" program- nister Margaret Thatcher mõjstis tonud usu nende usaldusväärsusse nime-'ande$'uiieksjiimeks^„Wofld^- m k - need müügid hukka, aga üiles, ei j:^ asetanud ikka rohkem noukogu- Literature Today, mis paremini - M, To on võimetu neide peataa^isete^^ f • Tellige meie suitsusinki ja |-kalkunit suvilasse kaasa võtmiseks ja pidulaudadele. Kergesuitsuvorst, Vorstid grillimiseks. miNGI(K)DS & IHP(p 133 Laird Drive, Toronto 3V5 Telefon 425-0450 f.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840517 |
Description
| Title | 1984-05-17-08 |
| OCR text | I ' V M . > I ' - ' ; ....aa nei „Eesti Lipu" maailmalaägri üsua kõrge laagrimaksu . tõttu on ^Lembitu vimpli" laagrimaks kavandatud erakordselt madal, luurdemaksugai üksuse kassasto SkfflutükSsus Lembitu ÄIaleva juhtide kogu pida^ koosoleku, kus planeeriti iiksikasjälikult skaatifci^se ^ ^ ^ ^ ^ ^ P ^ ^ S " * 26./27,V mail Woodland TraiTs püsilaagris. j^ädalal^wJaag^r, nimega „Lembitu vimpel" on treeninguks ja eeRaagriks juÄ^^ „Eesti Dpu" maa-ilmalaagrile ning talvSse skaaditö^^^j^^^ Lembitu Malevas on ilmunud I^ks |jiaisidija perekondadele maaihnalaagri asjas — - laagrivarssstuse Mimestik ja vormMe korrastamine laagriks. Ködumajandusteadlane j - j^äsi- Toronto kanada skautidele, töö-õpetaja Hilja Aun on ü^^^ disi Lembitu skaudiemasid. ValiriiiS" tades naisteajakirja „Triinu" jaoks V v Eesti vapi tikkimise^ kirjutist, oli Lembitu juKtidel võimalus appi tulla Eesti vapi täpsete jooniste ja heraldiliste kirjeldustega. Põbimõt- üks osavõtja perekonnast maksab tel — kirjutada amult sellest, mida nädalalõpu ees $10.—, kaks mak-on proovitud — valmis Hiija Au- savad $17.— ja kplm $20.—. See nai peen ja nägus tikand Eesti va- on oluline, kuna kahe ja kolme ; pist. õpetus ja pilt sellest läheb osavõtjaga perekonnad ei ole ha- „Triinusse", tikand aga pandi pi- ruldased. dulikult üles Peetri kiriku tiöoite- . i i • ,u i ' , i - ruumi seinale. ^ M ^ ^ lõppes truudüsekinnitusega Eestile, ^ ' f ' ' ' ' ^ laagns trakse ^astase V • . sisetegevuse kokkuvõte ja hmnan- ^ 'L on märtsis ja; gud. Laagrimärgiks on väike smi-aprillis ilmunud kaks„Laagiikir" must-valge vimpel Lembitu sõle Ja", mis informeerivad perekordi külge ja laägrilauluks „Meie võit-maaihnalaagri ja Lembitu eel-laagri luslipp sini-must-A^alge". küsimustes. Woodland TraiFs Juunikuu nädalalõpul 2. ja 3. Gaimp, kus eel-laager toimub, on juunil on Kotkajä^^^^ Lembitu pe- Torontost mõnekümne minuti sõi- re talgud lellede ja vanemate, osa-miahmna ülikool austas kooli- väljendab ajakirja missioonirSamü- du kaugusel York ^ 1 5 ja 6. eo^ aasta lõputseremoonial laupäeval, ti alustas ta kahe selle ajakirjaga sessioninstumisel. Laager kuulub ^^^^^^^ 12, mail,, viit isikut,'andes neile seotud programmi loomisega, mil- —• • ; ' ' ' . - . ' • , . ' .' . ' j£!OTgeimatunnustuse, midaOklaho- 1^^^ ' • r''^.^':'.^ ma ülikool saab yälja anda — Dis^ rahvusvahelist tunnustust. Nen-tinguished Ser\4ce Citation'i. Ku- deks on $25:000 surune Neustadti na osariigi põhiseadus keelab au- Rahvusvaheline Kirjandusauhind ja dol^tori tiitlite andmise, siis on Ok- Puterbaugh Kirjanike Konverentsid lahoma ülikpoU (OÜ) poolt antav prantsuse ja hispaania keelt köne- Dištinguished Service Citation si- levale maailmale;" suliselt võrdne audoktori tiitliga teistes üükoolides. Professor Ivar . Nende programmide läbi, ösl- AustraaUa eestlase, näitlejatar Louise Pajo^^s^^^ J[yask pii tänavu>.üks neist, viiest, dakse, ülikooli mformatsiooni^^^ on Eestisse muutus ebameeldivaks, krai .Meie ülikooU poolt anti see kõrge ™ aidanud, tuua külalistena gg.™ ulikooh palju ;* ^^.uqiq ^^^^^^^^ Ontario kultuuri- ja kodakondsuse minister Susan Fish korraldas ES-TO- 84 korraldajaile vastuvõtu ministeeriumi ruumides, kuhu seinale paigutati ESTO-84 reklaamplakat. Pildil mmister Susan Fish ja ESTO- 84 peakomitee esimees Toomas Metsala tSõstmas klaasi eestlaste suur-pidustuse õmiestumiseks. Foto: Vaba Eestlane Emadepäeva, seda kevadist tänutähtpäeva, püMtseti Vana ^ A^^ ffese Mnkusvastavasteulise noorte jumalateenistuse j^ sellele, järgnenud aktuse ning kohvilauaga. A j ^ l t oli see kavandatud hilisele pärastlõunale, et vältida samaaegsust E. Täienduskooli aktusega ja võimffll-dada lahedalt osavõttu mõlemast^ , kes on jaganud oma arusaamisi, Loüiset, kes mängib^^^^M ^Asjk selgitamise^^^^ Distinguishe^ SÖrVice Citati©n'e teadmisi ja talenti üliõpilastega. Carsoni >!rtGarson's' Law'' s ^ ^ § , saata enne Eestisšg^ öÖnekut^^ k^^ oik'"Okla3ioma* ülikool ja tema Oklsshoma ülikool ja „WorldXite- hoiti kinni ja Jküsitieti tund; a^^^ AlimimÄociation välja ^^^^^^ rature Today" on leidnud laialdast Moskva lennujaamas. Talle;*Iät, seal selgitateksfr|^ 1948. aastast alates, kusjuures aas- tunnustust kirjandusringkondades et ta ^ei saa lahkudaLiidust, suslt^ - v , •: tas võib välja anda mitte mhkem ülemaaihnses ulatuses ja see aja. emie kui ta dokumendid pole kor--^^ et ta saaks Austraaliasse tagasi VIIS seUast tunnustust kas mo- kiri n ^ loo- ras. * leööMžft* üieleOÜTS õppinule,, lõpetanule v^^ nud huvitavaid sidemeid Jtuulsa iutustas i Qklähomk praegusele ehlc endisele Nobeli kirjandusauhmnaga. On j^^^^^^^^ ipst tind AUH väira »Kuid Mmselt hotelli teenistuja elanikulel ,, . . 1 dayT oli suur. osa ;;SeUe kõrge tunnustuse andmise tise NobeU laureaadiks' if.^r niinrin^ nit.at mind x.o. x.a.xu. ua uu. xcm^iu ^:^u^i juures võetakse arvesse isiku pa- kaasaaitamisel 1979. aastal. Ivar f ^^'^"^^Pf^^^^^^^ nust kogukonna, osarii^ või kogu ly^^k ja tema abikaasa olid palu- seai Kmm luna aegd. \ ^ ^ nudki Briti saatkonda, mis- asus .!rahyahda'ks. Arvesse Aetakse isi- osa võtm auhinna väi- Esimene junetnik^^^^^^^^^^ ' ku humanitaarset, kultuurilist, in--jäandmise eksklusiivsest tseremoo-' see omakorda ühe ülemuse jüe., Sel päeval, kui Louise pidi alus-tellektuaalstet või teaduslikku pa- niast Rootsis, nüst-või ka tema teedrajavat tege- ; vust uutel aladel — kõige seda te- Ivask on seitsme eestikeelse, ja. gevust aastate jooksul. ' ühe saksakeelse luuletuskogu autoriks, jätkatakse ülikooli infonnat- ..,.11 11 r Prof. Ivar Ivaskile anti see kõr- sioonis, olles ka kunstnik, keUe Nendele . meestele ei tähendanud . ge tunnustus, Distmguished Service joonistusi ja kollaazhe on näidatud midagi mu sarmikus, mis mind^ ' ^^l!^^,^^^^ Citation, rahvusyaheüse, kirjandus- kahel ühe-mehe näitusel OÜ kuns- muidu nii mõneski olukorras on ^ l ^ ! ' ^ / 1"^^^^ jalutades ja ajakirja „World.literäture Today" timuuseumis. Tema joonistusi ja aidanud," üÜes Louise naerdes. P^iaR fam^^^^ toimetajana nipg Neustadti Rah- fotosid on kasutatud ka tema abi- See kõik juhtus kui Louise oli ^eU 4.30! yusivähelise Kirjandusauhinna raja- kaasa, läti luuletaja Astrid Ivaski teel Tallinna, kuhu: tal oü 10-päe- Kogu loo iroonia seisnei selles, jana. • luuletuskogude illustreerimisel. Sel- vane luba, et külastada oma sugu- et Louisel, ta isa' rahvuse tõttu, I P U vnirr^ip An Tva«t i„.,v olcks võinUd olla 3-kordne koda^ ja mulle selgitati väga kuhnalt, tarna tagasilendu Austraaliasse, j a et ma ei tohi kuhugi nunna, en- läks juba hommikul saatkonda ja ne kui miB dokumendlid põle jättis sinna oma passi kops vaja-körras. ' liku informatsiooniga. • lele kõigele lisaks on^ Ivask ka jasiv Ivar Ivaskile Distinguished Ser- ^^.^j^ publitseeritud kriitk;- vice Citationi ^ndimse amethkus ;i motiveeringus öeldakse muuseas, Lõpuks mamitakse 'ülikooli in- ©t ,,1967 ollustas ta karjääri, mis formatsioonis, et Ivar Ivask on on kindlustanud talle koha kirjan- saahud mitmeid auhindu, kaasa ar-duse ajaloos ja mis on rajanud Ok- vatud ka Oklahoma ülikooli Re-iähoma ülikooli rahvusvaheliseks gents Award for Superior Accom-signaalituleks kirjanduslikule saa- plishment in University and Pro-vutusele. Toimetajana on ta muut- fessional Service (1981) ja Soome nud „World- Literature Today" ai- lõvi orden komandöri auastmes. nulaadseks respdcteeritud kirjan- ^ . ^ , ^ , . , ^. ^."«""f. -icjo^aiL. rea- ^ • duslikuks ajakirjaks ja tema püüd- ^. ^'^f' Tt^wf^^^ ^^^^.^l^^^ luste tulemusena on mõned maail- f"^^^?^^ Service C m saaja- eud ülejäänud^ ve^^^^ ma parimatest, kirjanikest külasta-' f ^ ohd: Chns1.me I^oUa^^ sed j m N . Lnt ^on o^^^^^ nud Oklahoma ülikooli... Nende ^«^^ ^-f^Ä 1. ^Q7Q "I^J^g^d ? p o^^^^^^^^ eest,^ kultuuriliste ja hariduslike võima- ^'^^""^''^^^^^^ makstes venust 5 cent, p i n V Ä luste eest, mida ta on pakkunud ja ^^^f ^^^f^ ^^^If^ centi ja voi ^ ..11. ,.ul..„..u.i;.. ^L.'Ar.ui meks; Kenneth H. Cooper, autor $l.OÖ nael. See on ainult pool sel •LONDON — N.Liltoii-muutlfl-nud peamiseks Euroopa Üi >tmn-rükide toiduainete ülejääkiL*: rea-kondsus (praegu tal on 2-kordne —^ austraalia ja inglise) ning olla seega N. Liidu: kodanik Moskvasse saabudes. • „See pani loole tipu peale," üt- ^ies Louise. i . „Meie Kodla"/Jenny. Gooiey : surma afgaanid© Emadepäeva kirikuteenistus^ oli korraldatud noorteteenistusena; Kohe alguses- sammusid pühapäevakooli õpilased ja leerieelsed koos oma õpetajatega pikas reas "kui-kusse ja neist said tihedalt täis pühakoja esirea pingid. õpetaja U. Petersoö algliturgia järele asetusid noored altari ette, lugesid sorava järele palve, pühakirja taaveti laulust ja Johannese evangeeliumist ning see^ järele üheskoos usutunnistuse. Järgnes jutius, mille aluseks õp, U. Petersoö oli valinud pühakirja Jesaja raamatust 66; 12—14 . . . otse kui trööstis emä^ nõnÜa, trööstih mina teid;. .".^ Neecl nad on soojust, lubadust ja lootiist pakkuvad. Ema ori kui armastuse jä lohutuse võim, seda jõudu pole muutnud ^ei aastad ega ajastud ja lõpuks viib emaarmastus meid Jumala armastuseni välja. Seejäreie esinesid kirikunoored veel kahel kprrkl, üks n^ist luges selgelt-kõlavält, eestpalve kodumaa eest ja kordamööda loeti kiriku-palved, millele kogudus vastas va-helauludega. ,,Meie Isa" palve aga loeti jäUegi ühiselt. Orelil saatis laule Georg lital.' Jumalateenistuse lõppedes siir-duti aktuseks teise korruse saali koguduse naisringi poolt korraldatud kohvilauda. Emadele kinnitasid pühapäevakooli lapsed rinda ke-vadlilljl, rõõmsalt kevadüllelised olid ka aktuse kavakaaned ja lava tagapõhjana emadepäeva tähis koos suure libükaga. AKTUS KIRIKU SAALIS • .Aktuse alguseks pidas palve pastor U. Petersoö. Kiriku nõukogu esimees T. Orava avasõna järele lauldi ühislauluna „Ema Süda". Aktusekõneks anti sõna" rahvarõivais Eesti peagaid Hilja Kuut-male, kes emadepäeva tekkelugu ajaloolisest küljest selgitades tõi ette, et selle tähtpäeva pühitsemine sai alguse Ameerikas a. 1908, Eestisse toodi see mõte Hehni Põllu poolt Soonie kaudu ja tähistati esmakordselt 1922. a. Kindlasti oleks see Eesti Vabariigis kujunenud teiseks suureks tähtpäevaks EV aastapäeva kõrv; 1 ja kõikjal oleksid seal tänasel ; >äeval lehvi nud sini-must-valge lipud. Eesti ema on endisest tänaseni seisnud vapralt eesti isa kõrval, edasi kandes oma laste kaudu meie kombeid, traditsioone, rahvalaulu, käsitööd ja kunsti. Nii emade kui ka vanaemade kohustused on samad: kasvatada noortes uhkust oma päritolu üle ja juhtida nende teed eestluse vaimus. Kõnelejat tänati punaste roosidega ja algas kavaline osa -püää^ päevakooli õpilaste poolt. Ingrid Laar luges sissejuhatuse emadepäevaks, kus ta nimetas, et suurim kink emale on abivalmis laps. Loo „Kadajkas^V B^UÖS see • puu lõpuks leiab, et ,jOmad okkad parimad", esitasid rahvarõivais Ingrid Laar ja Taimi Petersoö ning Kalju Kurm. x •Edasi vlatilis pjihapäevakooli koor tõsiselt ja ihna klaverisaateta lastelaulu ,,Emakene", millele pidanuks järgnema väikese Andres Aguri sahn ,,pma kalli emale", mida ta aga siiski tänavu veel nii suure rahvahulga ees teha ei tahtnud, lubades esineda järgmisel aastal., ^' Soololauluna kuulsime „Tervitus emale" Kathrin Hiirelt ja pisinäi-dendi „Imeline kingitus"; milleks oli tühi kast, kuhu emale emadepäevaks kõik jalgujäänud asjad ära-koristada lubati! Selle kandsid ette Taimi Petersoö, Ingrid Laar, Mati Pajo ja Kalju Kurm,.Klaveridueti mängisid vennad Mati ja Toivo Pajo, dekl^atsiooni „Eriia võtab põlvele" lugesid Kalju ja Aleksander Kurm ja akordionisoologa esines Ricky Hiir. Meeldivad klaveri-soolod esitasid pühapäevakooli õpetaj a Kristi Neps j a koguduse stipendiaadid Ingi-Mai Loorand ja Linda Norheim, kellele üle anti ka stipenditimi-ümbrikud. Lilledega tänati pühapäevakooli õpetajaid Aino Pahna, Kristi Nepsi ja Maret Kappi ning pastori abikaasat Reet Petersood. Naisringi esinaist L. Pintsonit ja nõukogu abiesimeest B. Tederit peeti meeles ühise sünnipäevalauluga, misjärel aktus lõpetati Eesti hümniga. N. Liidu väe-Ä r Ä a Ä ? - s^r^siftiS r^rr^^i-i^Ä sriÄÄrt™!" Distmguished Service Citation. ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ . ^ ^ . ^ ^^^^^^^^ ,eist said esmaabi Bagramis, Ka- Wkooli poolt ajakirjandusele World" poolt; admiral Wüliam J. j, , > . ^'^^^^ põhjapool asuvas venelaste antud informatsioonis märgitakse Growe, jr„ praegune USA mereväe ^Sed^ni^.^ana«f ^^^^^^ " ' ' on saa-skat-ÄRI SUVISED LAHTIOLEKU AJAD ALATES 14. MAISTr^^^^^^^^^ esmaspäeviti suletud, teisipöeycil, kolmapäeval ja * >äeval 8—6, reedel 8—7„ professor, ühines ülikooliga 1967. pankur, kelle nimeline fond anne- .iimisaiviusiau uum moais la Kasu- Vahepeal üties Afganistani kom-a^ astal Oklahoma ülikooli rahvus- tas ülikoolüe $500.000 stipendiu- tab vahet oma Afgamstam sõjaks- et varsti vahelise kirjandusajakirja „Books mite andmiseks üliõpilastele ning lude maksmiseks ja relvasfamiselis. bakatakse relvastama töölisi,^^^t^^^^^^^^^ Abroad" toimetajana. See ajakiri neuroloogiliste haiguste^ eriti Far- 1977. a, venelased ostsid nikke ja tsiviilteenistujaid, kes avaldab inglise keeles artikleid ja kinsoni haiguse uurimiseks. Ka 398.000 tonni Euroopa: Ühistuhiirii- P^^^^^^^^ ülevaateid kirjanduse, kirjandusli- asutas ta stipendiumifondi taani kidetoMu ülejääkide, kiiid 1983. oäanidH^^eriljade rünnakute' vastu, ke suundade ja autorite kohta üle- üliõpilaste jaoks OÜ-s osana roh- a, tõusid venelsste ostud 4.331,000 Seni tegid seda tsiviilkaitse ja sõja-maailmses ulatuses. Ajakirja 50-ne kem kui miljon-doUarilisest tonnUe. SeUep'^rast Inglise jmni- väeüksused, aga Moskva on kao-aastaseks saades muutis Ivask tema „Thanks to Scandinavia" program- nister Margaret Thatcher mõjstis tonud usu nende usaldusväärsusse nime-'ande$'uiieksjiimeks^„Wofld^- m k - need müügid hukka, aga üiles, ei j:^ asetanud ikka rohkem noukogu- Literature Today, mis paremini - M, To on võimetu neide peataa^isete^^ f • Tellige meie suitsusinki ja |-kalkunit suvilasse kaasa võtmiseks ja pidulaudadele. Kergesuitsuvorst, Vorstid grillimiseks. miNGI(K)DS & IHP(p 133 Laird Drive, Toronto 3V5 Telefon 425-0450 f. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-17-08
