Vaba eestlane , May 10, 1977

              nam mmm
SABA ESSTLÄNF' on
vabade eesflasfe hä<lhkand\e ] « ne
Teisipäevas..10. mail Wi^'^ Tmesday, May 10,1977
KEW YORK ~ Pälaimiseil rek­laamiga
ei ole ameerifelastel pii­re.
Üks firma tahtis -teha orm
^,Hero"-nimeliseite uudsele seebile
hiigelTöldaami, milleiks valmistati
tohututess mõõtpetes seep, mis
pidi seisma kuskil drammtäises
maastikus rahvaiiulkade k e ^ l .
' Kuna Ameerikas sobivat kohta ei
leitud, viidi hiigölseeip Jugoslaavi­a
s , 'kus palgati ühtlasi 2000 ekst-rat
seepi „jurnaildaima". Kohale
toodi muidugi ka reklaamidirek-tx3ri
^personal, tv-filmi lavastaja,
kaameramehed ja paljud teised
vajalikud asjamehed, i Kui iiles-
Veneksed
Möödunud kolmapäeval Torontos toimunud Balti Liidu koosolekol läks lUdu juhtimine roteerimise
korras eestlaste kätte ning kolme rahvuse koostööorgaiisatsiooiiu esimeheks vaUtiEesüaste
kogu Kanadas väliskomisjoni esimees Laas Leivat. Üksmeelses meeleolus toimupd koosolekul käsitati
põhjalikumalt eelolevat Belgradi konverentsi ning muid Jooksvaid küsimrasL
võtteks o l i kõik valmis, puhkes
raske vihmasadu ning „seep"
liaikkas mäeveerul vajuma. Võt­ted
katkestati, palgatud ekstrad
saadefti minema ja seep viidi lis-i
^ l i , kus leiti veel parem dra­maatiline
maastik. Seal vatoiista-ti
ka uus ,3^ero" hiigelseep. Kogu
selle tohutu ettevõtte tulemusena
valminud film jooksis vaid 60 se­kundit.
15 reklaam-etendüse Järe­le-
võeti film /tv-^adetö5t ära, ku­na
ilmnes, et uudne seep rikub
naiste käsi.
DBNVER — ,,Seksikad" juuk-suriärid
on tekkinud Arizonasse,
kirjutab „Moneysworth". Uudse­tesse
äridesse pääsevad vaid aas-ta-
kunded (malts $50 aastas), kel­ledel
lõjgatak^ juukseid ja ae­takse
habet „striptiisitajate"
poolt, kes serveerivad ka jooke.
Pärast tööd naisjuuksüjrid lähe­vad
lävakesole ja esitavad 10-mi-nutili^
seiksika etenduse.
EDINBURGH - Ü 5 K me^ ko­halikus
biissis oli väga iHatanud
kui noor naine nõudis, et ta oma
istekoha temale loovutaks, öeldes,
et pole enam :ühtiki dzhentehneni
järgi. Mees jäi edasi istuma ja
vastas: „Kahju, aga te peate püs­ti
seisma. Esiteks, et te olete kül­lalt
vana, et jak^te seista, teiseks
ma olen sellel köhM juba istu­mas,
ja kolmandaks, et 'Sex Dis-crimination
Act ütieb, ot pole
enam ühtki daami järel."
NEW YORK — Kui kõrged
kohyihinnad on .teid välja vihas­tanud,
võite ise hakata kodus
kohvi kasvatama. Põllumajandus­ministeeriumi
eikspert Paul So-derholm
kinnitab, et vähemalt
üht sorti kohvipuud on võimalik
Amserikas oana | toas kasvatada.
See ön puu, mida ituntakie nime
aili Coffee Ärabica. Taim kasvab
5-^ jalga kõrgeks ja hakkab vil­ja
kandma kolmeaastase kasva-misaja
järele. Iga puu annab um-bas
kolm naieLa kohviube aastas.
Koosolekul kanti ette eelmise
koosoleku protokoll, eelmise tege­vusaasta
aruanne, ettekanded koh­tadelt,
Balti Naiste Nõukogu üle­vaade
ja majanduslik. aruanne,
mille esitas liidu senine laekur V.
Raiend. .
Valimistel läks liidu Juhtimime
eestlaste kätte ning esimees
Laas Leivati kõrval valiti eest­lastest
veel juhatusesse Ä. Tinijts
abiesimehena, E. Altosaar sekre­tärina
ja pr j H. Anija, kes on
Balti Naiste Nõukogu esinaine.
Lätlastest valiti abiesimeheks L.
Lukss ja leedulastest J. Simanavi-cius.
Lätlane I. Leimanis valiti
laekuriks' ja leedulane Masionis
ametita juhatuse liikmeks.
Tegevuskava esitamisele kriip­sutas
L. Leivat eriti alla eeloleva
ühise küüditamispäeva organisee­rimist
ja avaldas lootust, et sellest
osavõt on elav. Ta puudutas ka
juunikuus kavandatavat Belgradi,
konverentsi ja maiais, et selleks on
koostamisel vajalikud memorandu­mid.
Belgradi konverentsi kohta lii-guh
praegu kuuldusi, et venela­sed
kavatsevad seda kokkutule­kut
edasi lükata Järgmisele aas­tale,
kuna praegune raihvusvahe-line
õhkkond on neile ebasoodne
sellise konverentsi korraldami-
' .seks.' •
I Planeeritakse ka Balti Liidu ja
ülemaailmse Balti Nõukogu ühis­koosolekut
'kusagil Kanada—ühend­riikide
püril ja üldist Kanada Balti
r rahvusgruppide keskorganisatsioo-
I nide liikmete konverentsi. Eriti
käsitati koosolekul Kanada parla-mendiliitae
David MacDonaldi
(konservatiiv Frince Edward Is­landilt)
ettepanekut välisabi ära
lõikamiseks nendelt riikidelt, kes
ei austa inimõigusi.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesole­val
tegevusaastal 1977. ä. jaanuarist kuhi 30. aprillini oma panusega
NEW YORK - Ameerika kiri­kute
sissetulekud oma ettevõtžs-test
on maksuvabad,] kuid need
on suuremad kui General Motor­si,
American Telephone & Tde-graphi,
Standard Öili ja Fordi tu­lud
kokku. On asutatud ka eba­tavalisi
ususekte, ^mile heaks
tehakse korjandusi ja mis tihti
pmav^ ettevõtteid, ^kuid juriidili­selt
ei ole võimalik neid maksu
alla panna, kuna ettevõtted on
seatud ii^ga. Viimastel aastata
on käimas intensiivsem aktsioon
kirtate ettevõtete (maksustami­seks,
kuid selle läbiviimiseks on
vähe väljavaateid, sest jõukad ki­rikumehed
conavad häid sidemeid
seadusetegijate keskel.
KÖLN— Kölnis elav abielupaar
oh oünud nii kiindimud suüdiemis-se,
et need on kokku arvestanud
raitu korda nad on suuddnud
oma peagu neli aastat kestnud
abKäu ajaü. Tulemus oli 100.240
Brigitta ja Wolfgaing Dettmer,
kes mjõlemad on 30-aastased,
kohtusid 1973. veebruaris ja abi-
: eHusid peatselt. Samas nad otsus­tasid
arvata kokkii kõik suudlu­sed.
Nüüd on neli aastat suudeQ-dud
ja kokkuvõtte järgi on nad
suudelnud keikmiäelt 70 korda
päevas. Hammikul nad suudlesid
15 korda, enne lõunat jälle 15
korda/pärast ilõUnat jäle 15 kor­da
ja lothtiul tõusis suudluste arv
2546. Pärast I nedjaaastast abielu
on' nad 'jätnud arvestamise, aga
ei mitte suudlemise.
Aado Alfred, Emüie Aloe, A. Al­tosaar,
B. Alvet, N. Arget, Alide
Asmus, M. ja K. Astok, T. ja J .
Auksi, V. ja H. Avarlaid.
Oskar Birkenbaum, Meery De-vergnaš,
K.Edur, Eesti Selts Kitc-heneris,
Mati Epner, R. Gutbach.
Einar Heinmaa, Elmar Herman,
J , Hüuväin, Uno Uves.
A. Jurs, Olev Jõgeda, Kalju Jõ­gi,
Virve Jõgi, Henn ja L i i Jõgeva,
nno Järve.
T. Kahn, Edgar Kährik, Kristjan
Kangro, Juhus Karelson, Hilda
Karniol, Eddy Karometer, Leonida
Kask, Silver Kask,. Peeter Kass,
Olev Kaunismaa, H. Kesker, Nelly
Kess, Jaan Kiis, 0.. Kivioja, Avo
Klaas, J . Klaas, E. j . Koop, Arno
Koppel, L Kurrusk, A. Kõre, J .
Rõrgemaa, Jaan Kõverik, Helena
Kägu.
A. Laan vere, Mirlanda Leets-mann,
M. Lepik, Paul Lepik, 0. Le­pik,
Oskar Lepik, William Lepik,
Paul Lepmets, Vassili Lepmets,
Enno Lepnurm, Adolf Lind, H. Lin-nard,
Londoni Eesti Selts, Aksel ja
Tiiu Loorpere.
Harald ja Valve Mandel, Kaius
Meipoom, A. MeHste, Ado Meri,
Ann Mets, Juhan Mets, 'L. Mijal,
Arthur ja Ellen Mäehans, H. Mänd,
Friedrich ja Väida Möller, Oscar
MüUerbeck.
M. Niinvee, V. Niit, M. •Niiten­berg.
Oskar Oja, Rudolf OUjum, V. 01-
ving, Kaalep Ots, Meta ja Oskar
Otto.
Leo Paap, J . Paidra, Aino PeMo,
Pensionär id", L. Peters, Helen
eterson, R. Piibe, L. Ploom, Ed.
Poom, A. ja F. Pruul, Johanna
räts, Rein Päären.
August Raag, Mihkel Raedla,
Arvi ja Leida Randlepp, I., Rara-mo,
H. ja A. Ratas, August Ree^
salu, Kaspar Rebane, Eugen ja
Eugenie Reial, K. Reidak, L, Hm-nu,
J . Ridal, S. Riives, Endel Ru-berg,
A. Rungi, Henn Ründva.
K. Säär, Saaj^laste ühing, J .
Saarnüt, Rudö ja Linda Saldla,
Voldemar Salurand, L. Sepa, Sel-mä
Sepp, Harald Seren, A. Siim-son,
E. Siivik, Erna Sildva, R. Sini­salu,
Henry Sõrmus, Alma Spuhl,
St. Catharinesi Eesti Selts, Urmas
Suits, Johan Sumberg, Johannes
ja Alma Sünd.
Marta Tamm, Valmar Tamm, E.
Tammsaar, J . Tanner, 0. Tarendi,
J.N Teräsmäe, Jakob ja Früda
Terts, Marta Tiido, Ernst Tüvel,
E, Toiger, Eha Toomberg, Helmar
Toomsalu, M. Toomver, Ed. Treij
Tõnu ja Helle Tõsine.
E. Uuepõld, Johannes Uuesoo.
M. Vabasalu, Andrus Vahtra^ H.
Vaino, Gus Vainu, Nikolai Valge
sen., Ihnar Wark, T. Vdlend, K.
Vendelin, H. Vüu, E. Vilums, Riho
Väliste, Hans õunpuu.
Ägnes
STOKHOLM - Agnes Lepp-Kaa-sik
on alanud oma kirjutatud näi­dendi
„Lahutus" proovidega. Näi­dendi
aine on kaasaegne ja võetud
niiöelda lähedasest elust.
Kaasa mängivad Heljo Mängel,
Epp Lohk, Siiri Kriisa, Kati Mets,
Harri Kaasik, Rein'Vehier, Uno
Tõnissoo ja väikeses kõrvalosas
autor-lävastaja ise. .
Näidendi esietendus toimub sügi­sel.
Hilinenult saabus teade, ^ t ja-laväekindral
Anton Grasser, vii­mane
Narva kaitsegrapi' vägede
ülem l&44.a. sügisel, on läinud
aasta,lõpul oma 85, sünnipäeval
oma maise teekonna lõpetanud.
Lahkimu oli Tammelehtedega
Rüütliristi kavaler.
Kindral Grasser oli - eestlaste
sõber ja hindas kõrgelt eiestäaste
panust oma isamaa kaitsemisel.
a oli üks Saksa-Eesti sõprus-uhingu
asutajaid ja selle saksa-poolne
šsimees kaua aastaid.
limncing ESTO 76-i@
Marylandi osarügi USA 200-a. tä­histamise
juubelikomisjon saatis
tänukrija ESTO '76 esimehe Kal­jo
Poppile tema töö eest selles ko­misjonis,
eriti rõhutades panust,
mis sellega anti ka komisjoni „Ra-cial-
Ethnic-Native American Ad-visory
Committeele" seÖe töös
Kiri K. Poppile rõhutab eriti\ESTO
76 tähtsust eestlaste panusena;
mis riü ulatuslikku tähelepanu leid­nud.
Märgitakse, et ESTO '76-nda-ta
« i oleks pidustused, müledega
tähistati USA juubelit, mitte nüsu-gust
tähelepanu toonud Marylandi
osariigile. Siiralt tänatakse ka K.
Poppi isiklikult tema töö eest USA
200. juubeliasta pidustuste komitee­des,
kus ta ESTO '76 peakomiifcee
esimehena kaasa töötas.
Teine kiri saabus ESTO '76 pea­sekretärile
Meeta Liivile juubeli­pidustuste
komisjoni _ esinaiselt
Louise Gorelt, tänuga osa eest, mis
eestlaste pidustused Baltimores
andsid, ühtlasi pahiti saata ESTO
'76 kohta ihnunud ajalehtede välja
võtet^a raamat J osariigi pealin­nas,
Aonäpolises, toimuva näituse
jaoks, y teine eksemplar Enoch
Pratt raamatukogule väljapanemi­seks
seal näitusel ja kolmas veel
arhiivi
Stalini tütar Svetlana, kes oma
mälestuste eest sai veidi üle mil
pni dollari, OE jutustanud ajakir­janikele,
et dollarid on tal näpu-vahelt
kiiresti sulanud ja tal olevat
alles veel vaid vüendik sellest
summast.
Svetlana abiellus Ameerikas Wil­liam
Petersiga 1970. a., kuid läks
sellest lahku 1971. a. 1973. a. abi­elu
lahutati aihetlikult. Abielupaa­ri
5-aastane tütar Olga olevat
Svetlana jutu järele tüüpiline
ameerika laps, kes muide ei oska
sõnagi venekeelt.
Sündmuste kalender
• Laupäeval, 14. mail keU 8 õ
Harbour Castle Hilton hotell
ballisaalis T. E. R. R. „Kungla'
maiball.
ö Piihapäeval, 15. mail kell 7 õ
Peetri kirikus Peetri koguduse
noortekoor „ JiOotuse" kevad
kontsert Peetri kirikus.
@ Neljapäeval 19. maU kell 2 p
Eesti Majas Eesti Pensioraäride
Klubi peakoosolek.
® Neljapäeval, 19. naail kell 8 õ.
Peetri kirikus koguduse segakoo­ri
Gantate Domini^ toevamimemis-
¥ÄBÄ EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9--4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
tahtus 364-7675
Toimetajad kodus
766-2057
481-5316
KarfArrö
Hannes Oja
kualmtüsi võetakse vaste:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hcmm. kella ll-m ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella 11-ii.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe.laialdase
leviku tõttu.
. Kuulutuste humad:
üks toll ühel veerul —: $3.—
esiküljel $3.50
tagaküljel _. _. _.. _.._ _ $3.25
KUULUTUSI VÕTAVAD
.VASTU: .
1. Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
•£.; Mrs. Leida Marley .
149 Bishop Ave.
WiUowdale;, Ont.
Telefon: 223-(
1, aprUm tähistasid Alma j a Karl Koplused oma kuldpulma To­rontos
rohkearvuliste sugulaste ja sõprade juuresolekul. Just
ir. apriim I Ülestõusmie pühal 1927. a. laulatas Tartus Maairja
koguduse pastor Funge Karl Eopluse ja Alma Kama abiellu ja
see side on olnud nii tugev, et oii poolsada aastat püsinudi NoorV
paar jäi esialgul Tartusse, aga asus 1. mail 1928. a. Päniusse,
kust nad ka alustasid oma põgeniku teekonda, mis neid tõi Ka-mädasse
kus k . Koplus on olnud tuntud^oma iseseisva ettevSllit©-:
:ga polstertööd® Ä l o • • ; V •; . •
„Vaba Eestlase" ikia«mud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest vm ^1.: 428-
4558 ja 461-6916.
Nüüd on mitmed mehed ja nai­sed
hakanud isieendilt, siis ka
siaabreilt ja rahvuskaaslasilt küsi­ma,
mis on viltu olnud meie hilju­tise
aktusega, et kümnetuhandest
eestlasest olid viissada ainult ko­hal.
Aastatega on rahvusliku tim-netuse
kaiiguskraad lahjunud ja
nüüd äkki leitakse, et midagi on
nurisemise väärt.
Toora Kolla, see punase habeme­ga
Eestimaa mees oli seni asja
lasknud iseeneses küpseda ilma, et
käsi külge, see on suud sekka oleks
poetanud. Pidu on peetud, iitis see
tagantjärgi tehtud vigade paran­dada
püüdmine enam aitab, kui
pole hefti kus need vead rahvus­liku
olemise õigekirjutuses olek­sid
märgitavad või saaks seda "ko­duseks
tööks anda.,
Siis aga sattus ta kätte Austraa­lia
eestlaste ajaleht. Ta otse võ­patas
kui luges pealkirja, et Can­berra
eestlaskond tähistas aasta­päeva
üksmeelselt olles täies ula­tuses
aktusele ilmunud.
„taevas hoidku, mis juhtuks
meie linnas kui kumme tuhat eest­last
üksmeelselt oleks meie aktu­sele
tulnud!"
Ta silmade ette tõusis ülikoolf
aula, nii tuttav viimaseist aastaist,
kuhu rahvas läks kodumaa sünni
päeva tähistama. Ta nägi rahvast
jäUe treppidele tõusmas, lägi seal
lendlehtede levitajaid ja noori, kes
käisid õnnetaah-eid pakkumas.
„0h sa taevas küll!" pidi ta kor­dama
kui seal pooletuhande ase
mel hakkas inimesi lihtsalt sisse
voolama. Noored, vanad, mehed ja
naised tõsiste isamaalaslike nägu­dega
trügisid sissekäikude poole,
ummistasid välised uksevahed nii,
et nagu tropid jäid avauste ette,
kus mõned, kel veel küünarnukki­dega
sportimine oli meeles, hakka­sid
oma püüdlusi aktiviseerima. Ja
tulijail polnud lõppu, kõik ümber­kaudsed
tänavad olid täis eesti
rahva autosid Mõned pidid omad
juha mitme bloki kangusele jätma
ja olid õnnelikud, et neil niigi head
õnne oli olnud. Need, kes olid loot­nud
end kuidagi hoone lähedusse
paigutada, tekitasid sellise liiklus­ummiku
nagii seda muidu Eesti
Maja õuel pidude ajal võib kogeda,
kuna hilme peolme oma autoga
kõik sisse- ja väljakäigud on blo­keerinud
ega ühelegi välja- ega
üleskutsele ei reageeri, vaid mait^
seb oma jooki kasvõi hommikrmi.
Kolla oli nägemuse hõllauses.
Inimesed, inimesed valguvad üli­kooli
majade vahele ja ruttavad
optimistlikult aula poole, et teis*
test ette jõuda kes veel veidi kau­gemal
end minekuks seavad.
Kui Kolla oma vaimusOmaga lä­bi
müüride aulasse jõuab on seal
kõik istmed juba täis, inimesed
seisavad vahekäikudes ja otsivad
siSmadega tinhji istiiieM. Ja miviisS
on põrand ja kaks rõdu täis. Puu­püsti
täis. Ukselt aga valgub UUS3
ja uusi aktuselisi sisse.
Korraldajad on kaotanud pead.
Juba ämmu on kõik kavaräama-tud,
mis pääsmeina maksvad, läbi­müüdud.
Kõik lendlelied, mida mõ­ned
mehed jagavad on samuti Ja­gatud
ja nõudmine on püsivalt
suur. Keegi ei iea kas sulgeda uk­sed
või lasta rahvas lihtsalt sisse
vajuda. Koigil korraldajail oji
imestunud näod, nad ei mõista olu­korda
selgitada ja küsivad ükstei­selt,
et mis ön juhtunud? See tule
tab Kollale meelde põgenikelaagrit
kus levis kuuldus millegi väljaja­gamisest.
KoUa rahuliku tunnetusega süda
hakkab valutama; mis saab neist,
kes jäävad paratamatult^ ukse ta­ha,
sest istekohti on ainult 3000.
Kas siis 7000 peavad külmal veeb­ruarikuul
väljas ootama? Kas
peaks aktuse kaks või isegi kolm
korda läbi tegema, et kõik sellest
osa saaksid. Kui aga kõneleja jak­saks?
:
Siis tuhmub Kolla silmis ette-kujutuslikkuse
masslavastus. Jälle
astuvad üksikud trepist üles, vaa­tavad
aulas nagu ekšinuina riigi»
et kas mõni tuttav on ka tulnud
ega tema pole ainuke kes boikotee­rimise
välja kuulutanud rahvus­grupi
keeludele vastupidiselt toi­mib.
Lõpuks on Kollal siiski kerge, et
ta pole Canberras, kus kõik eestla­sed
üksmeelselt oma kodumaa süsi-nipäevaaktusest
osa võtavad. To­rontos
tekitaks see täieliku segadu-
•se. J
; JUTU JUKŠ- •
Rõuge õpetaja Bemard Taivan
surmaga 23. jaanuaril on Võru
praostkonda, kus töötab 10 kogu­dust,
jäänud veel vaid neli eesti­aegset
õpetajat: praost R. Kannu-kene
Urvaste, abipraost A.
Parts -- Västseliiiia, R.I Peiker
Kanepi ja J . Kimmel --Põlva:
j - Kimmel, sünd. 1899, on väm-maks
õpetajaks praostkonnas.
Noorimaks on Georg Lillemäe, kes
ordineeritud alles 1975. a. Mehi-koormas.
Ta on sündinud 1953. ä:
Pindi kogudust teenib Laine Vil^
lenthal (ordineeritud 1967), Roosa
kogudust Karl Karlson (ord. 1961),
Räpina kogudust Peep Audova
(ord. 1966), Võru kogudust Edgar
Vaikmäe (ord. 1948). Praostkonnas
on 10.000 >,avalikku usklikku".'
Leerilapsi on kogu praostkonna
kohta aastas WO-m.
• ^^^v-^-. / • v - : : - • ••VES-.