Vaba eestlane , May 10, 1977

              Nr.'15 Nr. 8B
naa
VABA 3EESTMNE teisfeteaa, 10. maö
I ' I - ' I ' ' . . . .1."
, Ä y 10, im
Saatku '
0
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
15
40
25
W
20
85
40
40
40
ao
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
50
40
40
35
ümber baarilcaa-
)rvale, märgadest
Joolimata.
5'' küsis McGuinn
fälega, „ol' buddy.
p5 siü läheb, vana
juba üsna tublisti
janud,
pühitsed?'' uuri-btan,
kas tead,
ffcGuinn, „puhfcus
otsas, pean koju
buss vnb mind
|le, ja sealt.. / '
igasi minna?"
pa . . see on üks
p siin, sõber...
jliigib ja lipitseb,
mäda, just: nii,
• • • Käisin paar
jimaservas jaiata-
Iclas sõdurid maju
j just, nii, sõdurid,
Isedl Maju, ah mis
Id • •. okstest ja
kmid! Inimesed ki-
[ onnid löödi buil-ädaks
. . .kes vas-r
üssikabaga ham-just
nagu nendes
b Lääne filmides
l I^'eed tahmanäod
|alitsuse maa peal,
lubadeta, lihtsalt
iles ja jäidki sin-maad
sel momen-hs
ei olnud, ei tul-
Vma. . . jäeti neid
lä. pärast tuli; tar-
^urisü-hotelü ehita-igode
tarvis nago
valuutat toovad ~
Ilja, katsuge sandid
"iaate."
(Järgneb)
Tuittkiiilane Segokoori
kevadboll Hamilioiirs
Hamiltoni Royad ponnaught
Hoteäi ballisaaai oli 'Haimiltoni
Selitsi Segaikoori ja „Helle-tajafe"
kevadball toonud saali
täie lÄibllkut, kelle hulgas oli ka
väüsmaaiasbest sõpru mng muu-s
i l ^ huvilisi. Eriti märgatav oli
noorema generatsiooni arvukas
o^vicifet, mis üsas. baaiile ](iooruse
hoogu ja meeldivat badli mt^leolu.
BaHi^alis vaikse Maveriheüide
saatal, koorijuht O. KopvHlemilt,
rivistus Segalvoor ja esiridades
noored nägusad „Helletajad",
kõk nii kevadiselt kaunid ja
rõtosad. Kõigile tuntud näitleja
ja laulumees Edgar Kink alustas
õhtut tervitusega kõikidele kau­gelt
Ja lähedalt, millele avalaulu­na
kõlas tervitus koorilt ja ,3el-letajatelt".
Jätkuvas kavas olid
vahelugemised E. Kingu vilunud
kätes ning õhtune muiisikaline
kava oli seatud kahe noore —
KaUe ja Malle — vahekorraga,
milline sai alguse Eestis, laulus
,,Möl<iri neiu*', soolo osa sopran
Valve Tali. Järgnevalt .selgitas
noorte olukorda lettekarine: „Kal-le.
Malle ja kopra Muri" koorilt,
,.Helletajatelt" ja klaverisaatega
pr. Eva Rammo'lt. Järfcievalt
esitasid„Heiletajad" väga kõla­valt
„Vikerkaar''' ning edasi läks
Kalle elukäik sõduripoisina, pala­ga
, ^ u i Eesti rannikul" esitatud
kooride poolt, milline aplausi
osas naissüdame lähedane olevat,
eriti ballil viibinud meespere mä­lestustes.
Järgnes mineviku mä­lestustes
küsimusega „Vast eile!"
— esitatud solistide Valve Tall ja
Olaf Kop\illemi ning „Helletajate-ga"
ühiselt, millele vastuseks'rin-
".. demeeste • mälestusekis iõikide
esituses ,,Põhja valge naine".
E. Kink oma vahelugemises sel­gitas
pisut nüüd Kaile-Malle elu^
käiku, kus Kalle oli jõudnud oma
eluteega Austriasse, Viini ja Malle
elas lõbusamat elu„heai, armsas
Rootsis", selle olukorra elgitu-seks
laulsid kõigile tuntud ja
armsaks saanud õdede paar; —
Valve Tali ja Hilda Sepp. O. Kop-vülemi
akordeonil saatel rootsi
keelse laulu ning „lohutuseks Kal­lale"
koos Icoori ja „Helletajate-ga"
_ „Viin. mu unelmate linn".
„Vae&e Kalle htngevõitlus" ka-"
jastus „Helletajate" ettekandes
— „Seda ütlen ma", O. Kopville-mi
akordeoni saatel. Kava eelvü-mase
numbrina esitasid .,Helleta-jäd"
B. Rühno orkestri ja E.
Rammo klaverisaatel ,31ue
Skies" ning Kallele-Mallele
rõõmsaks lõpusooviks, olid „Pul-mapeo"
helid koorilt,'solistidelt,
„Helletajatelt" klaveri saatel. He-
Iide lõppedes soovis E. Kink lõ-
: busat balli ja pulma meeleolu kõi­gile
ülejäänud õhtuks, nii nagu
seda sõnastati pulmalaulus^i: Tä­nu
ja rõõmu tõeiidasid tugevad
küduavaldušele Segakoorile,
.,HelletajateIe". solistidele Valve
"Tali ja Hilda Sepp, Eva Kam-moie
väga hea klaverisaate eest
ja peo peategelasele — koorijuhi­le
O. Kopvillem'ile, igale neist
tänuks noorte poolt -üle antud
roosi kimbud.
. B. Ruhno orkestri helidel tunti
jalakeerutamisest rõõmu ning.
balli rahvale oli kä rikkal lote-rü
võitude laud ning õnn naeratas
paljudele Toronto külalistelegi.
Loterii võitude välja tõmbamisel
olid abiks pr. ja hr. Aarlaht, kellel
täitus samal päeval 30 aastat
.,ühise^ vankri . vedamisel" ja pr.
Virge-Kai Lindaja. ' Ball kestis
. hommikutundidesse ja jutuaja­mist
jätkus veel pisut kaugemgi
rõõmsa südame jä lauluhelid
mõlkumas meeles. Hamiltoni ja
ümbruskonna kaasmaalased on
jällegi,rikkaimad ühe mõnusalt
veedetud ning meeldejääva õhtu
' - võrra.' .
MÄÄRJÄMÄÄ kirjastusel ilmunyci racim©*
HiM
Änfühniag 2E der EtniscSienSpracliXEsimene katse
eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostami­seks
H. StaWi sulest aastal 1637) --------
Reedik Villem WilManni „VaImid" - . _
E. Salu — Eesti vaneM kirJaBdus _ - - . _ - — _ :.
Blaise Pascal — ^
2M
2.70
— -2.10
j.Helletajad*^ ja Segakoor esinemas kevadbalül Hamiltonis.
Antonio PossjBvino — Kiri Mantqva hertsogiflhal® V,
Amo Vihaiepma ^Kunstnik eesti kirjanduses"
Jüri Uluotsa «Eestlaste lepingud võõrastega Sffl
sajandil" -
Uku Maa§iBg„Udu Toonela jõelt" :
«Piiridele Pyydes" ^ --
„poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles
¥ello Salo «Kristlik Rooma". Koos väikese RooEEa
plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsuste
registriga - - - - — — - - — - - — . — J . - . . _ .
Kalju LepikDeathliasaChiId'sEye§
Saiasoo ja Salo — VäUs-Eesti perioodika
V. Sato — Riik ja kirikud
2J0
2.10
2a0
5.25
4.20.
6.30
4.30
2.70
2.70
Toronto Eesti Aiandiisklubi loenguõhtul 28. aprillil esinesid hmltavate loengutega ravimtaime­dest
arstiteadlased abielupaar dr. V. Kasari ja dr. L. Kasari. Loenguid kuulati suure huviga, kuna
käsitamist leidsid ka mõned üldiselt timtud taimed ja nende toime ravivahendeSna. Anname allpool
loengud edasi kokkuvõtlikul kujul.
Tänapäeva ravimitest suur osa,
umbes 50%, tuleb loomulikest ai-1
likaist, s. t. taimedest. Nii näiteks j
kõigile nime järele timtüd aloest.|
(Aloe vera), valmistatakse päevi­tuse
vedelikku. Selles šamäs
aloes on radioloogid avastanud
aineid, mis leevendavad kiiritu­sest
tekkinud põletusi.
On avaldatud arvamist, et lähe­matel
aastatel hakatakse panema
rõhku ikka enam ja enam loomu­likele
looduse saadustele, sest
rahva hulgas on /tekkinud süga­vam
hmi loomulike toitainete ja
ümbruse vastu, millest annab
tõendust juba hiügaline ,.tervise
poodide" asutamine ja ' nende
järjest kasvav ostj askond. ,
Samuti on teguriks täienda­tud
droogide ekstraheerimise
• viisid.
Kui külastada mõninga rohu-kompanü
tootlusalasid, süs võib
seal leida pallide vüsi sisseveetud
digitalis'e (verev sõrmkübar e.
punane käokübar) hulki, mida
kasvatatakse erilistes farmides
(eriti Pennsylvania's) südamete
ravimiseks; nü ka ipecac juuri
Brasiüiast millega ravitakse tea­tud
liiki amööbüisi kõhu-haigusi
ja -müle abil kutsutakse esüe ok­sendamist
mõningate mürgituste
puhul; colchicum ehk meile tun­tud
harilik sügislill ehk hjline
lüüa ehk surma-sibul, millest
ekstraheeritakse colchicinl, mi-i
da juba vanad kreeklased tarvi-j
tasid podagra raviks,
I Praegu on rnitmed droogid
I vaatluse all vähjavastaseks võit­luseks
ja nü nlõnigi kord otsides
ühte ravimit ,,'komistatakse" ai­nele,
mis mõjub tõhusalt mingile
teisele olukorrale. Nü kõneldak­se,
et 1925 üks kuulus Nigeeria
nõiatohter kutsuti Inglismaale ra­vima,
seal haigestunud mõjukat
Nigeeria riigimeest, kel oli mõis­tus
läinud segamini. See nõiatoh^
ter oma rauwolfiaga, milles hil­jem
avastati vererõhku alandav
toime, tegi palju parema töö kui
tolleaegsed psühhiaatrid ühes
moodsate ravimitega seda suut­sid
teha.
Rauwolfia nimi tuleneb 16. sa­jandi
saksa arsti ja itaimede uuri­ja
dr. Leonhard Rauv/olfi nimest.
Vähemalt 2500 aastat ennem dr.
Rauwolfi ravisid India arstid
selle „uss!-juuregk" haigusi, us-si-
hammustušest kuni koolera­ni,
kuid peamiselt tarvitasid
nad seda vaimuhaiguste puhul
ja alles pärast 1940, kui India
teadlased olid isoleermud sellest
taimest mõjuained, huvitusid
E M N A L F R ED
.^DVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royai Trust Tower,
.Toronto Dominion Genlre
Posüaadress: P.O. 326, Toronto
Oat. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
J O H N E. S O O S A A R .
Chartered Accountaüf
725 Don Mills Rd. Sulte 4^2
D«n Mills, Ontario
483-6308, 429-4944
Läänemaailma keemikud sellest.
Nü kuulus Ciba ravimite töös­tus
alustas Rauwolfia alkaloidide,
produtseerimisega moodsate mee­toditega
j a n u on see ravim juba
üksinda ühendriikides pannud
aluse mitmekümne miljonilisele
tööstusharule — ja kõik see tiüe-neb
muistsest India (kuutõbiste
ravimist.
Kuid mis veel tähtsam — rau­wolfia
inspireeris 'ka teiste närvi­süsteemi
mõjustavate ravimite
uurimist, nn ikökaiin — Coca
puust meskalin — peyote-i kak­tusest,
mai-ihuaana — hashis, or
cannabis.
Nimetada võiks veel Ergot —
mis on rukki tungaltera — tarvi­tatakse
emaka verejooksude ja
teatud liiki peavalude puhul
(Sandoz 1918).
Curare — timtud noolemürk on
tarvitusel nüüd teatud halvatuste
ja. musklite lõgestajana)
Ouabain — troopikalise Aafrika,
oda- ja noolemürk on kasutusel
võimsa südame-ergutajana.
Calabar uba — Lääne-Aaf rikast,
millelt valmistati surmavat jooki
süü tõestamiseks suguharude
kohtupidamises — andis moodsal
uurimisel physostigmiini — silma­arstidele
glaulcöomi ravimisel .
Samuti taim, mille seemnetest
vanade egiptlaste poolt pressiti
kõhulahtistavat •kastoorõli ja
millega kasvab koos loomasöö­daks
kasutatav velvet beah" —
väänik ja millest keemikud leid­sid
mõjuaine L-Dopa'le — mis on
tarvitusel Farkinsoni haiguse ra­vis.
. ;
Saj andeid on rahvad, eriti Lä-his-
Idas, tarvitanud hashisi, mida
saadakse teatud kanepi õitest,
uimastamiselis.
Nii leiame seda ka väga vanast
Hiina ravimite raamatust Em-peror
Shen-Nung'i ajal umbes
2000 aastat e. Kr. kui n. n. too-
,^ nikumi.'.
Inglismaale jõudis Cannabis
(hashish, marihuaana) üle India
1840, kust ta edasi levis Euroopa
kontinendile ja Ameerikasse, kus
teda hakati tarvitama unetuse,
peavalu, hambavalu ja haavandite
puhul, / :
Praegu väga laialdaselt tarvita­tav
hormoon — Cortison — iso­leeriti
1930. aastal lehma neeru­pealisest.
Kuid peatselt selgus, et
loomsed allikad ei rahuldanud
pidevailt kasvavat nõudmist selle
järele ja siis asuti ülemaaümsele
aseaine otsingule ning nü avasta­ti
Mehhiko Yam (mugul) — Dios-corea
perekonnast, mis nüüd. on
muutunud pea kõikide Cortisoni
produktide algmaterjaliks. .
yastavalt Babüloonia ja As-süiiria
vanadele kirjadele on tea­da,
et S-umeri rahvas kasutas „1^-
riipustiköt" — Belladonnat, „ko-erapöörijfohtu"
— Hyoscyamust,
„Mandirake't" — Mandrago-ra't
ja „okas-6una" — Stram-moohiumi.
Tänapäeva teadlased
on avastanud nende ravitoime,
mida seletatakse atropiini ja
scopolämüni sisaldavusega, mis
lõgestavad kiMnpe ja ergutavad
südant.
Vanad Egiptuse dokumesidid
mainivad paljusid ravimeid, mis
on säilunud läbi aegade. Nü leia­me
järgmise nõuande karjuva imi-kii
yaigistamisekš: ,,Võtta moo­nist
seemne osa ja sellele lisada
kärbse mustust seinalt ning kur-.
nata".
Väljaariatud kärbse mustus—
vihjab see retsept samale pare-goorikule,
mida lastearstid tä­napäeval
kõhuvalu alla kanna­tavatele
inlloitele kirjistavad.
Egiptlased ravisid kanapime­dust
praetud härja' maksaga,
mis on tänapäeval tuntud vita-miina
A poolest. Ka panid nad
hallitavat leiba' mädanevate haa­vade
peal ja sõid seda mitmete
sisehaiguste puhul — oilies nii
meie antibiootjkute — • penitsillii­ni
ja teiste pioneerid.
tj'ks populaarsemaid moodsaist
ravimeist on pärit muistsest Kü­nast
nimelt.— efedriia, mis saa­dakse
taimest Ephedra Sinica.-
Hiinas on tema nimi MA HUANG
ja" teda tarvitati hmgamishäirete
nagu astma ja heinanohu — pu­hul.
•
Andide indiaanlased tarvitasid
Coca lehti, et panna vastu mit­mesugustele
füüsilistetle pingu­tustele.
Sellest isoleerisid teadla-sed
Cocaini, mida tänapäeval
tarvitatakse mitmelcs otstarbeks.
Samuti saadi Peruust chinchona
koorest hmiihi malaaria ravimi­seks.
..
Saksa apteekriõpilane Friedrich
Serturner isoleeris moonist toor-oopiumi,
mille mõjuaine ta nime­tas
morfiumiks.
Ajajooksul on biokeemikud
arendanud ja isoleerinud väga
mõjuvaid ravimeid hing nende
ajel on arendatud sünteetilisi
ehk kunstlikke ravimeid.
Nii on tarvitatud aastatuhandeid
pajujkoort reuma,, närvivalude
ravimiseks'. Alles aastal 1820 avas­tati
pajukoore mõjuaine ja nime-'
tati Saliciniks, mis tuletati puu
ladinakeelsest nimest — Salix.
Keemikud püüdsid parandada ja
viimistleda Salicini — ning nn
I avastati 1899. aastal sünteetüine
•produkt, mida nad nimetasid Ace-tylsallGylic-
happeks ehk Aspiriin'-
iks. • :
Ginseng.— Panax, Panax
Quiquefolium, Pannag. Sellest ra-vitaimest
arvasime tarviliku ole­vat
kõneleda sellepärast, et ta tä­napäeval
väga ,;moes" on. Miks
üks või teine asi korraga popu-laarseiks
saab, on raske öelda; sa-
Vüs aastat tagr.si arvasid Hen-ry
ja Marie Milleri sõbrad, et
„Mamimi" ja ..Papi*' olel^id na­gu
luga vanad, et oma sünnipäe­vapidusid
ise korraldada. Seepä­rast
korraldasid sõbrad. ,JPapi"
Miller kutsus süs ,kõiki oma 90-a.
ja Mammi 85-a. sünnipäevale.
20. apr. taitusl^i Henry Miller'il
90-a. Ja 24. aprül?l kogunes
üle 100 inimese , õhtusöögüe j
Georgia Hotelli ballisaadi, et .Ma­rie
Miilerl kutsel Henry Miilerl
sünnipäeva tähistada.
Henry MiMer, originaailselt Em-berg,
mille ta muutis kui ta es-mal^
ordselt Ameerika mandrile
jõudis 1908. a., lõpetas omal ajal
Rakvere linnsikooili. Pages kroo­nuteenistuse
eest Ameerikasse,
kuid mõneaastase siinoleku järe­le
läks - tagasi koduonaale. Tidi
Kanadasse 50 a. eest. Töötas met­satöölisena
kuni ipensionlle mine-kimi.
Abiellus Marie Emberg-Ee-lismäe'ga
1947. a. V
Sünnipäevapeost.võtsid osa ka
Henry Miilerl sugulased Toron­tost,-
Ene-Lüs' Martens perekon­naga
ja Aino Rooiieem abikaasa-
.ga. .
Telegimfi teel tervitasid küid-ral-
ikubemer, peaminister Tm-deau,
B/C. peaminister Bennett,
mitmed parlamendiliikmed jä
Vancouveri (linnapea, kes märkis
ka Henry Milleri '50-a-. Vancouve-ri.
s. Telegrammid luges ette Alar
Olljum.
lys Ä&istm^liqs • :
ül^tõusmise esimesel pühal
toimus Austraalias Thirlmepe
Naisrihgi poolt -korraldatud pidu­õhtu
kohalikus eestlaste majas.
Ettekandelises osas laulsid U\'e
Linhohn, Ülo Saar, ja Ing^rid Kal­las
duerbte ja soololaula Järgne­valt
esitati lühinäidend muusikal
j,Vim seltsimajas", müle libret-to
ja lavastus oli L-eonore Htnd-feuselt.
Osalised olid L. Hind-reus,
U. iiinhoilm, A. Rebane, E.
Vülig ja M. Villig, Maveril saa­tis-
M. Orle. :,
' Huvi keiakpmiktiks sel kireva
eeskavaga õhtul pii munade koli-simise
võistlus, milte võitis Poli-kajnpus
Sydneyst. ;
Suuliselit t»id tervitusi Vancou­veri
eesti org-de esindajad Boris
Tesnov j . t, ning sõprade poolt dr.
Maldus Marits, kapt. Evald Past
jne. Rudolf: Olljum laulis Adele
Unti loodud tervituselauiu. õpe­taja
KarlLaantee pidas südamlik i
j'ku palve.Mart Laanemäe mängis
• klaveril H . Tobias-Duesbergi .Ne­l
i vai-iatsiooni vanale eesti vüsile'"
I ja Beethoveni ',3agatelle"., :
• Juubilar tänas külalisi huümo-
" ririkka sõnavõtuga ning kutsus
; kõiki külalisi tagasi 95. a. sünni­päeva
peole.
I • \ : ^ T. L.
geli ikaob selline populaarsus jälle
mõne aja pärast.
Ginseng on väga vana ja üks
tähtsamaid ravimtaimi. Juba 3-däl
sajandil e. Kr. mainitakse teda
Hiina arstimite raamatus kui
väärtuslikku ja 'tugevamõjuüst'
ravimit. Hima aadli hiügas pee­ti
kõrge kvaliteediga ginsengi hin­damatuks
kingiks; ta arvati ra­vivat
peagu kõiki haigusi (sellest
ka ta^ nimi -—Panax, tuletatud
kreeka keelest — Kõikravija).
toonikuna poeti teda säilitavat
noort iga, parandavat vanaea
puudusi ja väsimust, pikendavat
eluiga ja suurendavat füüsilisi'ja
vaimset jõudu. Ka Vanas Testa­mendis
on' ffnäinitud /teda ; kui
tähtsat: kaubavisteidBt.
Thunder Bay's tegutseva Lyons Dance Team'i noorim lüge Jeor-die
Pieirre tantsib Torontos Native Ganadian Gentrel värvikülla­sel
avapidustusel. Centre on Toroiito 25.000 pealisele pärismaa­lasele
kohtamisköhaks lüng seal on korraldatud nõuanded ja
vabaaja veetmise võimalused pärismaalastele. Mitmesuguste
programmide eesmäi^ks on luua paremat iiksteise mõistmist
' SndiaaMaste Ja koi:uko!ii!iia valiell.
Globe axMi Maü'i foto