1983-07-21-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
... .Nr. 54
¥ABA EESTLANE neljapäeval, 21. juuiü 1^83 ^ ^hursday, M y 21, .1983
TALITUSES
Hind Saate-
1 $ kalu0
:AT 2.— $1,—
3.— .50
18.~ .70
9.— :70
5;— .70
lp.— $L—
150 $1.—
JOT 2.-^ .50
8.— .50
US 7.S0 .50
$1.^
EM; 3.5Ö .50
OLE 10.— .50
.50
kDEL 3.— .50
v-^ 9.— :: .50
.50
peidus! 5.-^ .50
i::..:.';:^18..^T .70
ELt 2,—
.50
.50
.50
$1.-
.50
20.—:
• - • 1 • • . •.
$1.—
>,.;'.••.' •••6.-™ • .50
. 8 . 8 © .50
ogö) 6,-» .50
..•v;::.L50;-^ .50
: - 2.75 .50
.50
.50
5 . .
8..
5 . -
. 7 0
o50
. 5 0
13;--.C$l^:::
19.50 .70
V70
2.50 .50
4— • M-
3 . -
lat
5.—
3.—
2.50
.50
.50
,50
HijilllUIII|illiilUiHIHf»iHii»tUHM
|as ütleb, pea mul harv,
>I.eks tarkus nagu hiuso"
[teist veel keegi noolt
Jskele lasknud," Ütles
f^nes, „pange teraselt
lina laulan:
Kes ei oska sõna saba,
>el ei ole mõtte lukku."
l kasige eest tühja ju-
Mis. neljateistkümnes,
dtsejuustu peale teiega
et minust viimakski
[konna peavanem sün-kihla
lööma? Kuul"
laks kõige targem olla
[eile valitsejaks astuda."
Imit palju sedavärki
ud sõnu.oli sel päeval
[konna nõukojas kuuldi
ajaga rahval meelest
l. Mõned läksid kõik-cehasti
kokku, et aga
laad vahele jäi, muidu
kokku läinud nagu
^b)
ma
fiksemaid
IpNmiD
ijade Jmnres:
Ipoatöödjtonrtddd
kraanid, Wosetfdjna.
X MEIUSI 225-3283
Lk. 7
Mardi Valgemäe:
ENN ALPRED
ADVOKAAT-NOTAE
l®om 1002, Royal Tnsst Tow©s
Toronto Dominion Centre
P.O,!326;T©ro^
& B&g) M5K 1»^^
Telefon^: 869-1777
24-tuiidi telefoni
ettekanne Mew Yorgi Kultyyripäevadel 1982«
PARK, 9 C e
HETHERINGTON, FAUM
Advokaadid-notand
:365'.Bay St., Siiite,401. 363-4451
õhtuti 447-2017 v6i 929-3425
TÕNU TOOMI
LAwSe.,Ll!Jo
¥orkdale Place, 1 Yorkdale
Sõite 207
Toronto, On^^
telefon 789-7579
kodns 762-2367
zcna
Paljud eestlased —' majaomanikisd,
ei
kimtike
B. RISTMSci tel. 75?-6424
JOHN E. SOOSÄÄÜ
181 Uöiversity Ave., Ste. 1802
^^^^^^ M5H;3M7; /
KaNfPUJSTlJSTEK^
"ioiATER&C©.
1482 Bathnrst St, 4 koifd
(Bathürst-St. Clair)
kontoris 653-7815 j
653-7816
TOIMEITJS J A TAIiTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—'3-ni
IbimetajaH. Oja kodune
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
1.481-5316
••i
oa tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
ilks t o l l ü ^ veeruh
kuulutuste fcüJjel $4.75
tekstis -....^
esikiüid
nädalat esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
; Yäl
Helmi Üivandi 251-6495
I^da Marley : 22^
Postmadress: ;
9 Parravanoüt
Willowdalej Ont. M2R 3S8
Peale nende kokkupuudete võis
Reedil olla teisigi kontakte eestlastega.
Näiteks kirjutab Oktoobrirevolutsiooni
hõlmavais mälestusis
ameerika ajakkjanik Bessie Beat-ty>
kes vareni nägi kusagil vene lää-nerinde
välislaatsaretis eestlasest
haavatut, et Petrogradis tema tuppa
kogunenud seltskond diskuteeris
Balti provintse. Kas Reed sellest
keskustehist osa Võttis või mitte,
seda me ei tea. Küll aga nimetab
tema abikaasa Louise üheks oma
parimaks Moskva tuttavaks tsaari-,
aegse Eesti kuberneri A. Lopuhhini
tütart. Louise kirjutab ka naiste
surmäpataljoništ. Reediga üheaegselt
Venemaal viibind Rheta
Chüde Dorr käsitleb oma memu-aares
sama naisükšust, tuues ära
muu hulgas järgmise vinjeti;Maarjamaa
tütrest, kes liitus surmapa-ga:
Mis mul süs üle Jäi?", ohkato
iks suur eesti naine, näidates mulle
fotot, mida ta kandis alatasa
oma südamel. Pildil oli ilus viieaastane
poiss. „Ta suri piiuduse
kätte", ütles naine napisõnaliselt.
p,Tä isa OQ (sõja)vang kusagil
Austrias!" ' • -^y-r
y Tagasi Ameerikas 1918. a. kevadel,
vihjab Reed Vabadussõja
sündmusile, inärkides 1919. a. veebruaris
ilmund artiklis, et„Inglise
laevastik opereerib Eesti ranni-kur'.
Hiljem, posthuumselt avaldet
kirjutises mainib ta Tartu rahu allakirjutamist.
Vahepeal aga hakkab
ÜSA vasaklus käärima, seitse bols-heyistlikult
häälestet rahvuslikku
föderatsiooni visatakse välja Ameerika
Sotsialistlikust Parteist, ning
Ameerika Kommunistliku Partei
kõrvale tekib Ameerika Kommunistlik
Töölispartei. (Omavahelised
hõõrumised USA pahempoolses lii-kumises
moodustavad muide eriti
huvitava osa „Pünaste" fümis).
Hilissügisel 1919 sõidab Reed põrandaaluseid
teid mööda läbi Soome,
kus tal on tihe kontakt eesti-soost
naiskirjaniku Hella Wuolijoe-ga,
uuesti Petrogrädi, et seal esm-dada
Ameerika Kommunistlikku
Töölisparteid.! '
Venemaalt tagasi saamisega on
aga suuri raskusi. Tihti ei taha
nõukogude kord inimesi riigist väi jä
lasta. Samuti teevad takistusi punaste
läänepiiride taga asuvad valged
valitsused. Kui Reedi tuttav
Jacob Rubin soovib lahkuda omavoliliselt
Nõukogude Ludust, peab
ta ühe teise ameerlMasega nÕu kuidas
jalgsi kõndida Moskvast Petrogrädi
ja siis öösel ületada Narva
juures Eesti piir, ent mehed muudavad
meelt kui üks nende sõpradest
püütakse Soome püril kommunistide
poolt kinni ning vangistatakse.
Ka Angelica BalabahofiP kn-jutab
ebaõnnestund kätisest lahkuda Venemaalt
läbi EestiV Reed proovib
seda teha Läti kaudu, ent tagajärjetult
Hüjem õnnestub tal küll ületada
Soome piir, aga Turus võetakse
ta politsei poolt kinni. Siit saabki
alguse tema teine ja ajaloolist
irooniat sisaldav sõit läbi Eesti Vabariigi
territooriumi 1920. a. juunis.
Reed veedab kolm kuud poliitilise
vangina Turu türmis, ja kuna
/ameerika valitsus keeldub talle
andmast välispassi, üritab ta sõita
üle Tallinna tagasi Petrogrädi.
Ta kirjutab Louise'üe 19. mail, et
kui tal kästakse lahkuda Soomest,
tahab ta minna Eestisse ja et ta
küsib selleks luba Eesti valitsuselt.
Ameerika historigraafia andmeil
osutub vangistet Reedi tõhusamaks
abiliseks eesti viisa hankimisel
soomlanna Aino Malmberg.tJksai-nus
Reedi biograafia viitab mööda-mmhes
ka eestlanna Hella Wuoli-joele.
Šovetskaja Estonias 1960 ilmund
E. Raidmaa artikkel aga re-produtseerib
mitu Reediga seot
Eesti Vabariigi välisministeeriumi
dokumenti ning rekonstrueerib selle
episoodi tagapõhja.
Raidmaa väidab, et kuna Aino-
Malmber ja Hella Wuolijoki tundsid
kirjanik Aino Kallast, kelle abikaasa,
folklorist dr. Oskar Kallas,
OÜ Eesti saadikuks Helsingis, mõjutasid
daamiid saadikut astuma samme
Reedi heaks. Oskar Kallas saä-dabki
Reedile eesti viisa sooviaval-duslehe,
müle Reed täidab 20. maii.
Kallas informeerib teda veel, et
Eestist saab Venemaale sõita ainult
nõukogude võimu nõusolekid.
Sam ai päeval kirjutab Reed Isidor
Gukovskile, Nõukogude Liidu esindajale
Eestis, paludes temapoolset
abi; GukovsB,; • Tartu;; f ahukonve-;
rentsi vene delegatsiooni luge ninž
-esimene nõukogude saadik Eestis,
langes hiljem Stalini põlu alla ning
likvideeriti. Teda kirjeldab oma
päevikus kolm kuud pärast Reedi
Tallmnas vübind inglanna /Clare
Shridan järgmiselt: „Gukovski on
väike, kõver mees, kes murdis
oma selja kunagi varem autoõnnetusel.
,Tal on punased juuksed ja
punani habe ning pisikesed kitsad
silmad, mis jälgivad sind hoolikalt
Ja ajavad sulle judinad peale".
Ameerikas asuvate kirjade kaudu
teamoi et kümme päeva i3ärast
Oskar Kalda poolt saadet ee.' i viisa
sooviavalduslehe täitmist, is.t. 30.
mail 1920, teatab Ree^i Loüise'ile,
et ta on küsind luba Eesti valitsuselt
sõita üle Tallinna Venemaale.
Järgmisel päeval ta kurdab, f Eestist
ei ole veel midagi kuulda. Kuid
2. juunil, kell kaheksa õhtul, kirjutab
Reed abikaasale, et just praegu
tuli sõnum ja et ta sõidab Tallinna.
Kohe tekib küsimus: miks lubas
Jaan Tõmssohi valitsus tuntud
kommunistil sõita läbi Eesti Venemaale?
Kui saksa kmdralstaap
võis arvata, et Lenini sokutamisega
Petrogrädi tuleb sõjale kiirem
lõpp, sus Reedi puhul ei olnud
Eestil küU midagi positiivset oodata.
Otse vastupidi, tulles vastu Reedile,
solvas noor vabariik ühend-riUce,
kuna USA valitsus oli kuulu-tand
Reedi lindpriiks. Nagu selgub
Eaidmaa artiklist, osutus Reedi
episood üsnagi segaseks looks Eesti
välisministeeriumi annaalides.
Raidmaa kirjutab, et Kallas saatis
Reedi viisa sooviayalduselehe
(ja kirja Gukovskile edasitoimetamiseks)
välismmisteeriunii ning
rääkis suusõnaliselt 28. mail välisminister
Aadu Birgiga, kes kinnitas,
et sõit läbi Eesti Venemaale
võib toimuda ainult Nõukogude Liidu
loal. Enne aga kui Eesti välisministeerium
tuli Reedi sooviavalduse
suhtes eitavale seisukohale ja
teatas sellest Soome, võttis Kallas
uuesti ühenduse. Gukovskiga ning
sai vümaselt telegrammi/ mis lubas
Reedil minna Venemaale,
/^gu.teame muudest allikatest,
kaisia Nõukogude Ludu ja Soome
vattei läbirääkimised Reedi välja-vanetamiseks
kahe soome professo^
ri vastu, kes arreteeriti Venemaal
koDtrrevolutsioonilise tegevuse pärast.
(Lenin, muide, oUaöehmd, et
ta heameelega vahetaks Reedi vastu
terve ülikooU fakulteedi). Olles
saanud Gukovskilt jaatava vastuse,
infprmeeris Kallas Soome valitsust
ning Reed vabastati Turu vang-last.
Järgmisel päeval, 3. juunü,
telegrafeerisid välismmister Bkfc
ja siseminister Aleksander HeUat
TaUinnast Oskar Kaldale, et Eesti-
Vens püron välismaalasüe sulet.
Kuid siis oli juba Uiga hüja. Pealegi
oH Kallas andnud Reedile loa
sõita läbi Eesti ja seda ta ei saanud
tühistada.
Nü kirjutaski Eesti saatkond S6o-mes
4. juunil 1920 Reedi nimel
välja isikutunnistuse number .1345^
andes seega ameeriklasele de fac-to
eesti kodakondsuse, ning 5. juunü
lahkus Reed Helsingi sadamast
»Viola" pardal. Samal laeval viibis
itaalia tööliste delegatsioon,
teel KommünistUku Internatsionaali
Teisele Kongressüe Petrogradis
ja Moskvas. Reed telegrafeeris 7.
juunil TaUinnast Louiselle (kellele
USA välisministeerium teatas 8.
juunil, et ta mees on vangist vabas-tet
ning teel Tallinna) ning sõitis
siis arvatavasti koos itaallastega
samal päeval, s.t. 7. juunil, Vene-
.mäale.^- -.^^v
Kuigi Reed kadus kiirelt piiri taha,
lobisesid paberid veel mitu nädalat
Tallinna kantseleides. Politseiprefekt
(Kari?) Laurits andiis 11.
juuniljoa Reedil läbida Eesti, nmg
26. juunil jõudis kaustik tagasi välisministeeriumi;
Birk helistas nõukogude
esindajale ja küsis kas
Reedil ikka vüsat vaja on., Sealt
vastati, et pole enam tarvis muretseda,
Reed juba Venemaal. Hüjem
teatas välisministeerium kõigile
eesti diplomaatidele, lõpetab
Raidmaa oma artikli, et ühelegi
ameeriklasele ei tohi anda vüsat
ümä ühendriikide valitsuse nõus-
Laupäeval, 25. juunil laulatati Toronto Jakobi kirikus Riina Saarpuu
Rein Koppel. Noorpaar sõitis pulmareisile Euroopasse.
5.. c
Nieländer, Taktikepi
Ja relvaga. Mälestusi. VäUs-
Eesti&EMP, St<Moltai: 1982,.
Pikem romaanivormis proosateos
on meie kirjanduses jäänud
peaaegu harulduseks; möödunud
aastal oli selles mõõtmes ainult
paar teost, I. Jaksi„Neptun" ja
Einar Sandeni „Süda ja kivid".
Eesti kirjandus elab peamiselt edasi
memuaarteoseis ja lühiproosas,
kuigi romaanivorm on olnud populaarseim
ja hinnatuim kirjandus-liik
eesti lugejaskonnas.
Memuaarid muidugi' asendavad
seda, kuna iga inünese elulugu
võib olla romaani ulatusega isiku-,
aga ka ajaromaan seda hõhnava
kaasajaga, kui autor ei näe oma
memuaarides vaid iseennast.
Meil on eri-ajajärkudes vormitud
elukäiguga inimesi vanemast
põlvest, kelle elu võib olla isegi
huvitavani kui romaan, ületades
loojafantaasia kujutlusvõime jä situatsioonide
kujunduse.
Üheks põnevamaks möödunud
aastal ihnunud memuaaridest on
muusikamehe ja sõjaväelase August
Nieländeri raamat „Taktikepi
ja relvaga". Enam kui paarisajal
leheküljel läbib lugeja koos jutustajaga
eriti- huvitava tsaari-Vene-maa
ajajärgUj Eesti Vabadussõja
Võitluste teekohna, järgnevad uued
võunahised ja elu iseseisvas Eestis,
kuni sellegi hävitab uus okupatsioon,
järgneb maapagu ja asumme
Ameerika Ühendriikidesse, kus autor
praegu väga eakana elab, olles
siiski vitaalne ja eluga kaasas käiv.
Autor alustab teost oma sünniga
Tartumaal 1, sept. 1887, annab
pildi pma elukäigust metsavahi pojana.
Näeb selle kõrval talude pä-riseksostmist
ja selleaegset' eestlas-^
te elu. Perekond asub Tartusse ja
tulevad uued muljed ning ümbruskond.
Need on nüüd kaugesse minevikku
jäänud ajad nipg sündmused,
millest autor hea jutustajana
nii tõsiseid kui ka lõbusaid
siindraiuši vestab.
Aga Tartu (ma muusücalise tegevusega
saigi otsustavaks noore
Augusti elus, sidudes teda muusi-
,ga.
tikepiga, nagu ta ise oma elukäiku
iseloomustab." Ka, sõjaväkke minnes
jäi talle sealgi. tööks sõjaväeorkestrite
juhatamine, esiagul 9,
Soome kütipolgus Tamperes. Sõjaväes
sai ta ka väljaõppe moodsaimate
soomusmasinate alal; mis talle
hiljem väga palju kasu tõi, eriti
Eesti Vabadussõjas sarnase üksuse
formeerünisel.'
Järgnevad põnevad revolutsiooniajad,
kodumaale jõudmine 1917 •
ja enese andmine Eesti Sõjaväelaste
Ülemkomitee käsutusse, kus
ta teenis ohvitserina mitmeil kohtadel,
eriti aga soomusautode divisjonis,
mil oli maagiline mõju vaenlaste
väeosadele.
pära^st sõda järgnes Esimese
Eesti Muusikakooli asutamine, sel-.
le sihtide, kujundamine ja saavutused,
hiil oli väga tähtis koht noore
riigi muusikaelus. Edukaüe aastaile
järgnenud raskused, probleemid
autasumaa saamisega, poHitihste
erakondade sekkumine muusika-ja
kooliellu, konfliktid õpetajate
vahel, ,kooli ümbernimetamine
Tartu Konservatooriumiks, kuni
see suleti haridusministeeriumi
poolt. Sellest tingitud kibestumine
leiab tee ka raamatu lehekülgedele.
Kui Nieländeri elust esimesed
30 aastat kuulusid Vene tsaariaega,
järgmised 20 Eesti išeseisvuse-aega,
siis järgmised 40 aastat on
oinüd põgenemine ja pagulasaastad,
esialgul Saksamaal ja siis alates
1949. aastast Ameerika Ühendriikides.
Siingi jälle laulukoori juhatamine
ja tegevus rahvuslikul
tööpõllul. Veel nüüdki oina elusa-jandi
viimasel aastakümnel on ta
kasutanud oma aega nende sünd-raüsrikaste
mälestuste kirjutamiseks,
mis lugejagi peaaegu sajandipikkusest
ajast läbi viivad elavalt
huvitundva kaaslasena ja kaasosalisena.
„Kodumaa kaotus on mõnelegi
hingele rohkem kinkinud,
kui vaenlane Võtta on suutnud",
ütleb ta lõpuks. |
Rikkalikuks dokumentatsiooniks
on kommentaarid, mis, selgitavad
selleaegseid sündmusi Ja isikuid,
keda pikal eluteel oh kohatud ja
koos
Lääneranniku Eesti Päevade õhtuseks
teatrietenduseks oli „Leegit-sev
süda", Rein Andre dramatiseering
August Gailiti romaani järgiv
mille esitas Kanada Eesti Teater
Torontost.
Ettekanne toimus nagu teisedki
teatrietendused San Francisco
State ülikooli McKenna teatris,
mis oma laia ja sügava yplvlaega
Ja kapatsiteediga 750 pealtvaatajale
oli sobivaks auditooriumiks
aieie teatrietendusüe. Seekordsest
etendusest võttis osa umbes kaks-
Mmandikku saalitäit teatrisõpru.
>,Iieegitsevat südant" on Kanada
Eesti Teatri Andrete üsna perekondlik
näitetrupp esitanud vüma-seil
aastail mitmel pool mujal maadel,
ent pole esinenud oma kodulinnas
Torontos. San Franciscos oli
võimalus seda seekordselt toronto-lastelgi
näha.
Nõuab erilist oskust ja Õnnestumist,
et ühte head dramatiseeringut
kirja panna. „Leegitsev süda"
oma filosofeeringute, vähese tegevuse
ja ligi inimpõlve pikkuse ajavahemikuga
ei paku selleks ideaalseid
võimalusi, ta tikub jääma
staatiliseks ja venivaks.
„Leegitsev süda" näidendina oli\
jaotatud seitsmesse pilti, kulges m-hulikus
tempos ja anderlikult korralikus
lavastuses.
Lavapilt oli Arthur Mihkelsoolt,
esimene pilt Ronivere karjamaa kidurast
kasest kivi kõrval ja viimaste
piltide Tuulemägi tagapõhjana
olid kõi^e enam õnnestunud Ja
meeldejäävad.
Tegelasi oli näidendis neli, nad
esinesid oma osades läbimõeldult
Ja distsiplmeeritult, milles oli märgata
lavastaja Rem Andre juhtivat
Kaie Skallet, kes Taavet Rabaraua°
ga polkat tantsib Joosepi viiuUmuu-sika
saatel süs, „kui sõna pidi saama
tõeks ning tal tuli mmna Raba-raua
tallu kojanarriks".
Rein Andre oli kogukas Taavet
Habaraud nagu ta olema peab, ent
ta hääl Rabaraua osaks on liiga
pehme ja malbe. Raubaraua raevuhood,
ta „viha, mis ei saagi otsa",
seda kujutleksin enam ägedana ja
väljatõstetuna. Teksti oli Taavet
Rabarauale antud rohkesti. Näidendi
lõpposa kujunes peamiselt selliseks,
kus viiulikunstnik Joosep
Maarva ütleb mõnesõnalise lause,
millele Taavet Rabaraud vastab pikema
fUosofeeriva monoloogiga,
milleks Gailiti raamatu kohaselt
võimalusi on õige palju. Oleks ehk
olnud ettekandele kasuks neid mõningal
määral kärpida.
Vaatajaile andis >,Leegitsev „sü"
da" peale kõige muu meeldiva,
hea võimaluse meelde tuletada August
Gailiti omapärast filosoofiat
ja tabavat ütlemisviisi.
Esmejaid tänati lilledega ja Lääneranniku
Eesti Päevade esimees
Peeter Grüner pijdas tervituskõne.
L.K.
BON AER APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutnskappe ja pliite — igat lü
iK 31 aastat tööpraktikat -k
Tel. 533-9334
Valve Andre esitas Anu Mäarva
osa talle omase sisseelamisega, vananedes
näidendi kestel väärikalt
Ja väljatuues selle lihtsameelse
kaunishinge omapära. Talle sekundeeris
Kanuska-eit - - Tamara Nor-heim
— oma lühiosas, Ja nende kahe
stseen vanaeitedena lõpueelses
pildis oli üks etenduse parimaid.
Meestegelaste grimm jättis soovida,
aastakümnete kulg neid näidendis
välimuselt ega olemuselt
palju ei muutnud. Pururikas Taavet
Rabaraud näis kandvat samu
rõivaid Ja sama kaabutki nii paljude
aastakümnete kestel.
lem Andre Jr., võrreldes mõningate
aastate eest ühes teises näidendis
nähtuga, oli nüüd keeleliselt
laitmatu, mänguliselt arenenud,
ilusa lavakujugä näitleja, kellest
eeldada võib Järelkasvu meie vananevale
lavakaadrile. Ta oli meeldiv,
kui^i näidendis vähesõnaline,
vüuükunstnik Joosep Maarva,
oleks tore olnud tema kõrval näha
romaanis ©smevat tantsitari
ELEKTRIK
Sisseseaded, iniendiised fa pära»»
dnsed ehimaladefi või etteTÕtetee.
Halling 762-9190
Litsents nr. E1044
iiiiiiiiiiiiiifiiiiiiifiiiiiiiifiiiiiis
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830721 |
Description
| Title | 1983-07-21-07 |
| OCR text |
... .Nr. 54
¥ABA EESTLANE neljapäeval, 21. juuiü 1^83 ^ ^hursday, M y 21, .1983
TALITUSES
Hind Saate-
1 $ kalu0
:AT 2.— $1,—
3.— .50
18.~ .70
9.— :70
5;— .70
lp.— $L—
150 $1.—
JOT 2.-^ .50
8.— .50
US 7.S0 .50
$1.^
EM; 3.5Ö .50
OLE 10.— .50
.50
kDEL 3.— .50
v-^ 9.— :: .50
.50
peidus! 5.-^ .50
i::..:.';:^18..^T .70
ELt 2,—
.50
.50
.50
$1.-
.50
20.—:
• - • 1 • • . •.
$1.—
>,.;'.••.' •••6.-™ • .50
. 8 . 8 © .50
ogö) 6,-» .50
..•v;::.L50;-^ .50
: - 2.75 .50
.50
.50
5 . .
8..
5 . -
. 7 0
o50
. 5 0
13;--.C$l^:::
19.50 .70
V70
2.50 .50
4— • M-
3 . -
lat
5.—
3.—
2.50
.50
.50
,50
HijilllUIII|illiilUiHIHf»iHii»tUHM
|as ütleb, pea mul harv,
>I.eks tarkus nagu hiuso"
[teist veel keegi noolt
Jskele lasknud," Ütles
f^nes, „pange teraselt
lina laulan:
Kes ei oska sõna saba,
>el ei ole mõtte lukku."
l kasige eest tühja ju-
Mis. neljateistkümnes,
dtsejuustu peale teiega
et minust viimakski
[konna peavanem sün-kihla
lööma? Kuul"
laks kõige targem olla
[eile valitsejaks astuda."
Imit palju sedavärki
ud sõnu.oli sel päeval
[konna nõukojas kuuldi
ajaga rahval meelest
l. Mõned läksid kõik-cehasti
kokku, et aga
laad vahele jäi, muidu
kokku läinud nagu
^b)
ma
fiksemaid
IpNmiD
ijade Jmnres:
Ipoatöödjtonrtddd
kraanid, Wosetfdjna.
X MEIUSI 225-3283
Lk. 7
Mardi Valgemäe:
ENN ALPRED
ADVOKAAT-NOTAE
l®om 1002, Royal Tnsst Tow©s
Toronto Dominion Centre
P.O,!326;T©ro^
& B&g) M5K 1»^^
Telefon^: 869-1777
24-tuiidi telefoni
ettekanne Mew Yorgi Kultyyripäevadel 1982«
PARK, 9 C e
HETHERINGTON, FAUM
Advokaadid-notand
:365'.Bay St., Siiite,401. 363-4451
õhtuti 447-2017 v6i 929-3425
TÕNU TOOMI
LAwSe.,Ll!Jo
¥orkdale Place, 1 Yorkdale
Sõite 207
Toronto, On^^
telefon 789-7579
kodns 762-2367
zcna
Paljud eestlased —' majaomanikisd,
ei
kimtike
B. RISTMSci tel. 75?-6424
JOHN E. SOOSÄÄÜ
181 Uöiversity Ave., Ste. 1802
^^^^^^ M5H;3M7; /
KaNfPUJSTlJSTEK^
"ioiATER&C©.
1482 Bathnrst St, 4 koifd
(Bathürst-St. Clair)
kontoris 653-7815 j
653-7816
TOIMEITJS J A TAIiTUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—'3-ni
IbimetajaH. Oja kodune
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
1.481-5316
••i
oa tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
ilks t o l l ü ^ veeruh
kuulutuste fcüJjel $4.75
tekstis -....^
esikiüid
nädalat esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
; Yäl
Helmi Üivandi 251-6495
I^da Marley : 22^
Postmadress: ;
9 Parravanoüt
Willowdalej Ont. M2R 3S8
Peale nende kokkupuudete võis
Reedil olla teisigi kontakte eestlastega.
Näiteks kirjutab Oktoobrirevolutsiooni
hõlmavais mälestusis
ameerika ajakkjanik Bessie Beat-ty>
kes vareni nägi kusagil vene lää-nerinde
välislaatsaretis eestlasest
haavatut, et Petrogradis tema tuppa
kogunenud seltskond diskuteeris
Balti provintse. Kas Reed sellest
keskustehist osa Võttis või mitte,
seda me ei tea. Küll aga nimetab
tema abikaasa Louise üheks oma
parimaks Moskva tuttavaks tsaari-,
aegse Eesti kuberneri A. Lopuhhini
tütart. Louise kirjutab ka naiste
surmäpataljoništ. Reediga üheaegselt
Venemaal viibind Rheta
Chüde Dorr käsitleb oma memu-aares
sama naisükšust, tuues ära
muu hulgas järgmise vinjeti;Maarjamaa
tütrest, kes liitus surmapa-ga:
Mis mul süs üle Jäi?", ohkato
iks suur eesti naine, näidates mulle
fotot, mida ta kandis alatasa
oma südamel. Pildil oli ilus viieaastane
poiss. „Ta suri piiuduse
kätte", ütles naine napisõnaliselt.
p,Tä isa OQ (sõja)vang kusagil
Austrias!" ' • -^y-r
y Tagasi Ameerikas 1918. a. kevadel,
vihjab Reed Vabadussõja
sündmusile, inärkides 1919. a. veebruaris
ilmund artiklis, et„Inglise
laevastik opereerib Eesti ranni-kur'.
Hiljem, posthuumselt avaldet
kirjutises mainib ta Tartu rahu allakirjutamist.
Vahepeal aga hakkab
ÜSA vasaklus käärima, seitse bols-heyistlikult
häälestet rahvuslikku
föderatsiooni visatakse välja Ameerika
Sotsialistlikust Parteist, ning
Ameerika Kommunistliku Partei
kõrvale tekib Ameerika Kommunistlik
Töölispartei. (Omavahelised
hõõrumised USA pahempoolses lii-kumises
moodustavad muide eriti
huvitava osa „Pünaste" fümis).
Hilissügisel 1919 sõidab Reed põrandaaluseid
teid mööda läbi Soome,
kus tal on tihe kontakt eesti-soost
naiskirjaniku Hella Wuolijoe-ga,
uuesti Petrogrädi, et seal esm-dada
Ameerika Kommunistlikku
Töölisparteid.! '
Venemaalt tagasi saamisega on
aga suuri raskusi. Tihti ei taha
nõukogude kord inimesi riigist väi jä
lasta. Samuti teevad takistusi punaste
läänepiiride taga asuvad valged
valitsused. Kui Reedi tuttav
Jacob Rubin soovib lahkuda omavoliliselt
Nõukogude Ludust, peab
ta ühe teise ameerlMasega nÕu kuidas
jalgsi kõndida Moskvast Petrogrädi
ja siis öösel ületada Narva
juures Eesti piir, ent mehed muudavad
meelt kui üks nende sõpradest
püütakse Soome püril kommunistide
poolt kinni ning vangistatakse.
Ka Angelica BalabahofiP kn-jutab
ebaõnnestund kätisest lahkuda Venemaalt
läbi EestiV Reed proovib
seda teha Läti kaudu, ent tagajärjetult
Hüjem õnnestub tal küll ületada
Soome piir, aga Turus võetakse
ta politsei poolt kinni. Siit saabki
alguse tema teine ja ajaloolist
irooniat sisaldav sõit läbi Eesti Vabariigi
territooriumi 1920. a. juunis.
Reed veedab kolm kuud poliitilise
vangina Turu türmis, ja kuna
/ameerika valitsus keeldub talle
andmast välispassi, üritab ta sõita
üle Tallinna tagasi Petrogrädi.
Ta kirjutab Louise'üe 19. mail, et
kui tal kästakse lahkuda Soomest,
tahab ta minna Eestisse ja et ta
küsib selleks luba Eesti valitsuselt.
Ameerika historigraafia andmeil
osutub vangistet Reedi tõhusamaks
abiliseks eesti viisa hankimisel
soomlanna Aino Malmberg.tJksai-nus
Reedi biograafia viitab mööda-mmhes
ka eestlanna Hella Wuoli-joele.
Šovetskaja Estonias 1960 ilmund
E. Raidmaa artikkel aga re-produtseerib
mitu Reediga seot
Eesti Vabariigi välisministeeriumi
dokumenti ning rekonstrueerib selle
episoodi tagapõhja.
Raidmaa väidab, et kuna Aino-
Malmber ja Hella Wuolijoki tundsid
kirjanik Aino Kallast, kelle abikaasa,
folklorist dr. Oskar Kallas,
OÜ Eesti saadikuks Helsingis, mõjutasid
daamiid saadikut astuma samme
Reedi heaks. Oskar Kallas saä-dabki
Reedile eesti viisa sooviaval-duslehe,
müle Reed täidab 20. maii.
Kallas informeerib teda veel, et
Eestist saab Venemaale sõita ainult
nõukogude võimu nõusolekid.
Sam ai päeval kirjutab Reed Isidor
Gukovskile, Nõukogude Liidu esindajale
Eestis, paludes temapoolset
abi; GukovsB,; • Tartu;; f ahukonve-;
rentsi vene delegatsiooni luge ninž
-esimene nõukogude saadik Eestis,
langes hiljem Stalini põlu alla ning
likvideeriti. Teda kirjeldab oma
päevikus kolm kuud pärast Reedi
Tallmnas vübind inglanna /Clare
Shridan järgmiselt: „Gukovski on
väike, kõver mees, kes murdis
oma selja kunagi varem autoõnnetusel.
,Tal on punased juuksed ja
punani habe ning pisikesed kitsad
silmad, mis jälgivad sind hoolikalt
Ja ajavad sulle judinad peale".
Ameerikas asuvate kirjade kaudu
teamoi et kümme päeva i3ärast
Oskar Kalda poolt saadet ee.' i viisa
sooviavalduslehe täitmist, is.t. 30.
mail 1920, teatab Ree^i Loüise'ile,
et ta on küsind luba Eesti valitsuselt
sõita üle Tallinna Venemaale.
Järgmisel päeval ta kurdab, f Eestist
ei ole veel midagi kuulda. Kuid
2. juunil, kell kaheksa õhtul, kirjutab
Reed abikaasale, et just praegu
tuli sõnum ja et ta sõidab Tallinna.
Kohe tekib küsimus: miks lubas
Jaan Tõmssohi valitsus tuntud
kommunistil sõita läbi Eesti Venemaale?
Kui saksa kmdralstaap
võis arvata, et Lenini sokutamisega
Petrogrädi tuleb sõjale kiirem
lõpp, sus Reedi puhul ei olnud
Eestil küU midagi positiivset oodata.
Otse vastupidi, tulles vastu Reedile,
solvas noor vabariik ühend-riUce,
kuna USA valitsus oli kuulu-tand
Reedi lindpriiks. Nagu selgub
Eaidmaa artiklist, osutus Reedi
episood üsnagi segaseks looks Eesti
välisministeeriumi annaalides.
Raidmaa kirjutab, et Kallas saatis
Reedi viisa sooviayalduselehe
(ja kirja Gukovskile edasitoimetamiseks)
välismmisteeriunii ning
rääkis suusõnaliselt 28. mail välisminister
Aadu Birgiga, kes kinnitas,
et sõit läbi Eesti Venemaale
võib toimuda ainult Nõukogude Liidu
loal. Enne aga kui Eesti välisministeerium
tuli Reedi sooviavalduse
suhtes eitavale seisukohale ja
teatas sellest Soome, võttis Kallas
uuesti ühenduse. Gukovskiga ning
sai vümaselt telegrammi/ mis lubas
Reedil minna Venemaale,
/^gu.teame muudest allikatest,
kaisia Nõukogude Ludu ja Soome
vattei läbirääkimised Reedi välja-vanetamiseks
kahe soome professo^
ri vastu, kes arreteeriti Venemaal
koDtrrevolutsioonilise tegevuse pärast.
(Lenin, muide, oUaöehmd, et
ta heameelega vahetaks Reedi vastu
terve ülikooU fakulteedi). Olles
saanud Gukovskilt jaatava vastuse,
infprmeeris Kallas Soome valitsust
ning Reed vabastati Turu vang-last.
Järgmisel päeval, 3. juunü,
telegrafeerisid välismmister Bkfc
ja siseminister Aleksander HeUat
TaUinnast Oskar Kaldale, et Eesti-
Vens püron välismaalasüe sulet.
Kuid siis oli juba Uiga hüja. Pealegi
oH Kallas andnud Reedile loa
sõita läbi Eesti ja seda ta ei saanud
tühistada.
Nü kirjutaski Eesti saatkond S6o-mes
4. juunil 1920 Reedi nimel
välja isikutunnistuse number .1345^
andes seega ameeriklasele de fac-to
eesti kodakondsuse, ning 5. juunü
lahkus Reed Helsingi sadamast
»Viola" pardal. Samal laeval viibis
itaalia tööliste delegatsioon,
teel KommünistUku Internatsionaali
Teisele Kongressüe Petrogradis
ja Moskvas. Reed telegrafeeris 7.
juunil TaUinnast Louiselle (kellele
USA välisministeerium teatas 8.
juunil, et ta mees on vangist vabas-tet
ning teel Tallinna) ning sõitis
siis arvatavasti koos itaallastega
samal päeval, s.t. 7. juunil, Vene-
.mäale.^- -.^^v
Kuigi Reed kadus kiirelt piiri taha,
lobisesid paberid veel mitu nädalat
Tallinna kantseleides. Politseiprefekt
(Kari?) Laurits andiis 11.
juuniljoa Reedil läbida Eesti, nmg
26. juunil jõudis kaustik tagasi välisministeeriumi;
Birk helistas nõukogude
esindajale ja küsis kas
Reedil ikka vüsat vaja on., Sealt
vastati, et pole enam tarvis muretseda,
Reed juba Venemaal. Hüjem
teatas välisministeerium kõigile
eesti diplomaatidele, lõpetab
Raidmaa oma artikli, et ühelegi
ameeriklasele ei tohi anda vüsat
ümä ühendriikide valitsuse nõus-
Laupäeval, 25. juunil laulatati Toronto Jakobi kirikus Riina Saarpuu
Rein Koppel. Noorpaar sõitis pulmareisile Euroopasse.
5.. c
Nieländer, Taktikepi
Ja relvaga. Mälestusi. VäUs-
Eesti&EMP, St |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-21-07
