Vaba eestlane , July 21, 1983

              lk, 2 VABA EESTLANE neljapäeval, ii juulil 1883 - Ärsday, M y 21,1983 ... .Nr. 54
YABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St
^ Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hanoes Oja ^ -
TOIMETUSE 'KOLLEEGIUM: Karl Arro,, Heino Jõe, Olev Trass
TEI^FONID: toimetus .444-4823, talitus (telliinised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832.
TELEIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.—ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 60 c,
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, es
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesHe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
lllilililllililUllllliill9ll!lllllliilllSillllllII!l!l!llIllliliil!il!lliliiniiil^
Balti Vabadusliidu juhtkond Oid Execwtive Office ehituse juures enne Valgesse Majja minekut Vasakult
abiesimees Avo Piirsild, esimees -Valdis V. PavlovsMs Ja abiesimees T©ny Mazeika. /
Venelaste jaht Kanadas surnud
isikute päranditele ei ole mitte ai-niilt
meie rahvusgrupi probleem,
vaid see on juba i^astäid päevakor-iml:
olnud ka teiste Ida-Eiiroopaist
pärit l^adalaste juures* Peaaegu
kõigil N . Oidu aladelt siia saabu-mud
isikutel om sugulasi raudeesrii­de
taga ja kui siin surnud isikul
Kanadas lähemaid omakseid ei
ole ning ta testamendiga oms) päri­jate
küsamist seadusepäraselt ei
ole korraldanud, sü!s langeb pä­rand
kpmmunistlikii süsteemi all
elavatele sugtiJastele, Nende sum­made
peale on inÕukogude võimud
väga maiad, kuna siin on tegemist
sageli väga suurte varandustega.
jPunased võimud kraabivad igasu­guste
ettekäänete ja legaalisete ma-^
möövrite abil üle 50 protsendi pä-
Fandisummašt oma taskutesse ning
pärijatele jääb sageli ainult väike
ösä pärandi algsummast. Venelaste
peamisteks . .võteteks pärandisnm-madele
käpa peale panemiseks on
siiured asjaajamise k ^ ^
maksud ja kunsflilailt oma kalspks
kombineMtud kinwahed.
Asjatundjad kalkuleerivad, et ka­nada
kodanike varandusi on sellis­te
pärandisummade näol Vene-ma^
e ja teistesse raudeesrüdeta-gustesse
riikidesse voolanud igal
aastal umbes 30 miljonit doDarit.
Kanadas töötavad N , Liidu saait-konna
tiuvidels pärandisumniadele
spetsialiseerunud advokaadid, kel­ledele
need operatsioonid on heaks
tuluallikaks. Nende iadvokaatide
tegevust ja N* Liidu saatkonna
Išuurt huvi pärandisummade vas­tu
on süpses ajakirjanduses mit­mel
puhul käsitatud ning juhitud
iähelepahu aukridele Kanada sea­dustes,
mis võimaldavad isellisdd
operatsioone teostada. Pärandi­summade
väljavoolamise küsimuse
on davalt päevakorral hoidnud ka
mõned Kanada advokaadid, kes ei
suuda aktsepteerida pärandisum­made
Kanadast väljamanööverda-mise
manöövreid* ning on asunud
oma nõu ja abiga Ida-Euroopast
pärit kanadäSaste selja t^ha.
Ontarios on surve yahteusele pä­randisummade
Venemaale ja teis­tesse
kommunistUkkudesse riiki­desse
valgumise pärast muutunud
aastate jooksul nü tihedaks, et va­litsus
oli sunnitud sellele kiisimuSe"
le lahenduse leidmiseks midagi et­te
võtma. Selleks lahenduseks ©n
lus seadus n.n.flm 29 ja^^^^E^^
Administration Amendment Act,
mille alusel ^ nõutakse t^tamendi
Mnhitami^l kohtuotsust kui üle
5000 dollari siiirust pärandisum-mat
hakatakse Ontari(yst välja
maksma t e aM maades elavatele
pärijatele. Ehkki üksikasjalised Ju^
Msed ön veel väljastamata, kuulB-
'väd nende ikaade M k a I k a N oM
^ja.Poola.v' ;
• d luba
kohus enne pärandisummade väl­jamaksmist
kui ta on saanud Idni-lustu^
e, et pärandiosa d pumbata
enne tühjaks kui i^e pärija kätte
jõuab. Kui kohus leiabj et pärijal
on väikesed väljavaated talle pä­randatud
varanduse kätte saami­seks,
süs jääb pärandatud raha­summa
kohtu ja pärijale lubatud
kinnis- ja vallasvara pärandi hool­daja
hoole alla.
On päri's loomulik ja loogiline,
et 30 miljoni dollari suuruse aas-tasissetuleku
kaotamine paneb N.'
Lüdu (saatkonna juhtivad mehed
OttavFas kurjustama ja ähvardama.
Eshnesed kommentaarid Ontario
seaduse kohta tulid saatkonna
esindajalt Alexander Podakin'ilt5
kes nentis, et selliste seaduste vas­tuvõtmine
ei soodusta paremaid |a
lähemaid vahekordi kahe maa va-hei
PodaMnütles, et N . Lüdu va­litsus
ei taha mõjutada Ontarios
tehtud otsuseid, kuid need ei ole
nähtavasti mõeldud „meie suhete
tugevdamiseks vaid suuremate tõ­kete
Ja barjääride rajamiseks."
Podakin läks oma noomitustega
veelgi kaugema^ ja lõpuks võtsid
need peaaegu ähvardava tooni.
SaMkoniia esindaja väitis, et Onta­rio
valitsus on langenud väga ak­tiivse
nõukogude vastase grupi
ohvriks ning et seMne samm võib
tekitada mõlema maa vahel diplo-maatililse
pinevuse.
Need mured, mis N . Lüdu saat­konnas
Ottawas uute seaduste ja
korrdduste pärast tuntakse, on
küllaltki põhjendatud, kuna nüüd
valvab Kanada kohus selle üle, et
nõukogude võimud igasuguste et­tekäänete
ja suurte „asjaajamise
kulude^*^ arvel pärandisummat oma
tasku ei p^e, samuti hoolitsetakse
müüd loodetava!?ti selle eest, et
raudeesriide tagant ei tule päran-disummadele
nõudmisi „sugulas-telt",
kes eksisteerivad ainult vene
võimude poolt võltsitud dokumen­tides.
Sellistele JBihustele on varem
mitmel puhul
kuid seni ei
selliseid kaapamise
sioohe takistada.
Uus seadus ja paranduste tege­mine
pärimisseaduses on kahtle­mata
hädavajalikud sammud Ja
neid tuleb tervitada kui pidurite
rakendamist N . Liidu röövmajan-dusele,
mis ei piirdu mitte ainult
allatieidetud koloniaalriikide pal­jaks
laastamisega, vaid ka raudees­riide
tagant välismaale siirdunud
inimeste elujärje jälgimisega ning
surma läbi lahkunud iniiiieste va­randuste
oma põhjatutesse talsku-tesse
toppimisega. Kuid vaatamata
uute seaduste rakendamisele, oleks
siiski põhjust kõigile Kanada eest­lastele
meenutada^ et kõige pare­maks
mooduseks oma varanduse
jagamiseks ja Isooyi kohaseks pä­randamiseks
on testamendi tegemi­ne,
mis loob praktilised võimalu­sed
varanduse jagamisel oma vü-mase
taht© .msBksnaa panemiseks»
Hefinyf Kohli ülev^iade kcaya vdigitavafcs peetavci küsimyse üie
Lääne-Saksamaa kantsleri Helmut Kohli külaskäik Moskvasse äratas mitmeti tähelepanu. Arutlusel
©Ii rida aktuaalseid probleeme nü majanduslikke W ka tuumalaenguga rakettide paigutamine Lääne-Sak-šamaä
pinnale. Väga huvitavast aspektist käsitles külaskäiku „Toronto Star'i" Lääne-Saksamaa korrespon­dent:
J . Donnberg. :
Kuigi Läärie-Saksainaa. kantsler moto Saksamaad võeti ÜRO
Helmut Kohi läks Moskvasse, oli liikmeiks ja Ida-Sak§amaale anti
tal kaasas üllatus maailmale: tema diplomaatlik tunnustus enam kui
ettekujutus Saksamaa tulevikust. 120 riigi poolt.
KoM rääkis Jiiri Aridropovile ja k õ i - . See kokkulepe oli lihtne ja mee-gile,
kes võisid kuulda, „Mis meie litaV; Tunnustades Ida-Saksamaad
söOvime on meie ni aa ühendamine iseseisva riigina saadi vahetuseks
teel". parandatud inimolukorrad
ja eemaldati kitsendused lääne-
See oli esimest korda peaaegu 15
aasta jooksul, et üks Lääiiö-Saksa-maa
pplütÜc oli nii avalikult rääki­nud
seUest küsimusest.
sakslastel oma Ida-Saksamaal
olevaile sugulastele jä sõpradele
külla minekuks.
„ „ .. ^ , . . , Saksamaa terv&ükkuse vaim Selkparast pjde^
Kohh valjtmdus^aratas tahelepa^
nu — ja mitte akult Moskvas.
Kui suured võiksid selleks olla
likum. Kord uskusid Wüly Brandt
ja tema järglane Helmut Schmidt,
reaalsed võimalused? Ja kuidas on et ühel päeval kaks Saksamaad
Hitleri sõjaaegsed võitjad - Nou- Võiksid leida mooduse ühinemiseks,
kogude Liit, kes on ülitundlik tu- SeUe; kokkuleppe Vastu^ võideldi
geva Saksamaa ees, mis kaks kor- kibedalt kristlik-demokraatide
dä ühe generatsiooni jooksul rün- Poo^*' millist parteid juhtis legen-däs
neid, inglasi, prantslasi ja Doi- daame Konrad Adenauer 2p aastat
jaameeriklasi sõbralikdt^^ 4^^^^ 13 aastat
vad seUesse ideesse? Ja fedas ametist eemaloleku ajal, 1969. a.ku-sakslased,
nü Idas kui ka läänes möödunud oktoobrini, kui Kohi
tõeHselt tuimeväd seUŽ võimaluse asendas Schmi^^
teostamist? 1 KristlUc-demokraadid mitte kuna-
1 giei aktsepteerinud seda.
1950-ndate ja 1960-näate aastate ülekaalus olevate kristlik-demo-jooksud
oli ühendamine pfamine kraatide usk on veelgi, et ühenda-poliftiline
eesmärk ja üks, kmele mist või^ mingu viisu saavutada
vähemalt USA näis andvat poole- vaid sundides Ida-Saksamaad väl-hoidu,
kuigi Bonnis jäi ebiselgus ja kokkuvarisevat N: Liidust või
šeUe üle, kui palju Saksimaad ^ ostes seUe''^M
võiksid ühendatud oUa. Oli ettenähtud, et Kohi võiks
Kas praeguses Ida- ja Lääre-Sak- tada Adenaueri ajast pärit polüti-samaa
või 1937. a. Saksamaa pii- ka ja strateegia, kuna ta teda aus-rldes,
tab kui oma polütüist idooli ja õpe-kui'
Hitler ühendas Austria ja tajat. 400 müjoni dollarilme Lääne-
Tshehhoslovakkia SudeedimaaSak- Saksamaa valitsuse kindlustatud
samaaga; mõeldes just neid maid, laenlda-Saksamaale on näide, „os-mis
praegu on Poola osad. tupoHitika" on jäUe moodis:
Kummalgi vüsü see vaid ülu- pannes kõrvale võimaluse, et
sioorne pohitika,^see vihjasvõima- iggo-ndate ja 1960-ndate aastate
lusele, et^Ida-Saksamaa voiks lah-^^^^^^p^^^^ retoorUca võiks
kuda Nõukogude Ludu blokist, loo- järgneda 1980. aastaü, on
vutades kommunismi ja saada täie- ^^^j ka küsimus
likult läänemaailma osaks. N. Liit '
vaevalt seda ^kunag! oleks aktsep­teerinud.
II maaUmasöjale järgnevail aas­tail
võttis ajalugu oma kursi ja sel-kas
enamus sakslasi Läänes kui
ka Idas tunnevad küllalt tugevat
ühendamise vajadust, et seda po-lütikat
toetada.
iinHiiiiiiiiiiisiiiiiiiniiiiiie!!iiiiiiiii!iiiiiiiiiiiii!Big»iiiH^
iiiiiiiuiiiniiiiiuiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiii^
•^'levikule.
mmmmmmmmmmmmMmmm\\mmmmmmmmm
les aJrengus kaks; Saksamaad Uurimine on näidanud, et saksla-eemaldusid
teineteisest.
Lääne-Saksamaa meelitas pare­ma
majanduselu ja suurema va­badusega,
mis põhjustas kümnete
tuhandete idasakslaste põgene-misvoolu
üle piki. ^ \ , - ,
Nende tõkestamiseks tehti ületama- ' }''^. nõukogude
tu müür rahvaste vendlus avaldub praeguse
Tihedalt patrullidega varustata kõige venestunumais osades
ja mimalt relvastatud müüri a i m i s - - ^^If^^lf"
iilesanne oli hoida idasakslasi sees, Peamiselt selles, et koik 114 vahe-mitte
tõrjuda vaenlast väljast i^a- "^^^^^^^^^^ (eestlasest osseedini ja
saksamaa valvurid,on aastate jook- ^^^^^^^^ afgaanini) täieliselt venna-sul
surmanud 180 inimest, kes on ^^^^^ vaimus vihkavad venelast,
katsunud üle müüri läände pääse- ^^^^^ enamusrahvuseks ja teiste
c[a. valitsejaks pidavat suurt venda.
. AUes, 1970, pärast kantsler Willy ^^^^ ^^"^ ^^^^ eestlasel ja
Brandti ja tema vasak-liberaalge- grus"^^^' ^^^^^ leedulasel ja
te koalitsioonivalitsuse võimule tu- "2:bekü^ # ^"^^^ P^^^"
lekut, lähenes Bonn probleemile ühist — ja vastastikune arusaami-uuest
suunast, ne kõigi „rõhutute" vahel ön jsa-mis
baseerus vormelile ^.^jiijsinasugune^^^^ km N . Liidu
rahvas ja inimesed, aga kahes rahvaste Suur Sõprus,
iseseisvas Saksamaa riig^^^ 9: mail 1983.
See Võimaldas formaalse tunnus- a. jpeeti Oru (omaaegse presidendi-tuse
Ida-Saksamaale, sõlmiti mitte- ^össi) lähedal väikest mahtra
kallaletungi pakt Bonni ja Moskva • enne päris Mahtra sõja i25-aastast
vahel ja saavutati rielja suurriigi, n^^l^stuspäeva. Kohn-neli „vene
USAilnglismaa, Prantsusmaa ja N' kiiningat^' (täiskasvanud mehed)
Liidu kokkulepe kitsendamatulcs li- röövisid ühe eesti poisi (15-aasta-gipääsukš
Lääne-BerliinUe. See tu- se) mopeedi. Poiss kurtis oma kao-lemus,
inis nõudis kolm aastat tust onule, kes peagi sõiduriista ta-
^''^''^'^^"''''-^l^sti, s ü b t a s ^ tõi —'-'^
šed ei tunne selleks vajadust. 20
aastat tagasi peagu 50 prõts. lääne­sakslasist
uskusid, et oli olemas
mingeid.võimalusi ühinemiseks. Tä­napäeval
vaevalt 9 prots. peavad
selleks võimalusi ja sellest arvust
enamus on üle 55-e aasta vanad.
Alla.20 prots. läänesakslasü, kes
tänapäeval elavad, on lähedasi su­gulasi
Ida-Saksamaal ja nendest
vaevalt pool regulaarselt kasutavad
kergendusi reisimiseks, mis võimal­dusid
pärast 1970. aastat. .
On kindel, et see protsent on Ida-
Säksamaal kahtlemata kõrgem,
aga see on tingitud asjaolust,
et neil puudub poliitiline vabadus,
nende majandus' ja elustandard
©n palju madalam kui Läänes.
Ja nende Berüin on eraldatud
müüri ja okastraataiaga, miiniväl­jaga
jävalvetomidega.
Arvestades nende igatsusega suu­rema
vabaduse, parema, elu ja õi­gusega
läände reisida, koos soovi­ga
Saksamaa terviklikuks kujunda­da,
on enamuses Lääne-Sakšamaa
kristhk-demokraatide oletus. 34 aas­tat
pärast kahe eraldi Saksamaa
loomist on arenenud erisugune Ida-
Saksamaa natsionalism ja rahvus­lik
teadvus.
Muidugi pole polütücas midagi
võimatut. Kuigi terviklikkus, ro­mantiline
natsionalism ja jingoism
näivad olevat surnud probleemid
suuremale hulgale noortele Lääne-või
Ida-Saksamaal,
pole tänapäeval süski mingit ga-rantud,
et sobivas globaalses klü-mas
nende lapsed või lapselapsed
ei saaks süski ideed mõnel päeval
üMšeks terviklikuks Saksamaaks.
Aga pra^uses vaates tulevikku
näib, et seal jäävad püsima kaks
Saksamaad. Ida-Saksamaa presi­dent
ja kommunistliku partei juht
Erich Honecker arvab, et see on
kasuks maaümale. Helmut Kohlil
ei tarvitse temaga nõustuda, aga
üsna kindlasti võidakse arvata, et
inimesed N. Ludus, Inglismaal,
Prantsusmaal, USA-s ja isegi Ka­nadas
võiksid samaselt mõelda.
Läänes räägitakse ja kirjutataks
se vümasel ajal palju väikesest
ameerika tüdrukust Samantha
Smith'ist, kelle kõikvõimas N. Lüdu
kommunistUku partei peasekre­tär
Juri Andropov kutsus koos va­nematega
mitmeks nädalaks Vene­maale
kiilla. Kõik sõidu- ja muud
kulud tasutakse N. Ludu valitsuse
poolt. Ainuiiksi esimese klassi sõi­dukulud
lähevad maksma 10.000
dollarit, märgi|;akse läänemaaümsi
ajakirjanduses; aukartlikult.
Samantha Smithi loos ei ole te-geUkult
midagi eriti huvitavat ja
originaalset. See on järjekordne ha­lenaljakas
vahepala, kus lääne aja­kirjandus
annab naüvselt ja kont­rollimatult
oma veerud nõukogude
propaganda teenistusse. Kõik see
asi hakkas peale sellega, et ll-aas-tane
Samantha Smith, kes elab
Maine osarügis, kus ta isa on ing­lise
keele õpetaja, saatis — vähe­malt
ametliku versiooni kohaselt,
kirja N. Liidu parteiajalehele
„Pravda", müles ta küsis partei
peasekretärUt Andropoyilt, kas ta
pooldab rahu.
Kremli propagandamehed, kes
tunnevad nähtavasti põhjalikult lää-nemaaUmas
valitsevat mentaütee-ti
ja siinsete ajalehtede sensatsioo-nijanu,
aimasid kohe suurepärast
propagandavõimalust. Andropovi
nimel saadeti Samanthale kiri, mil­les
parteijuht kmnitas, et N. Lüt ei
atakeeri kunagi Ameerika ühend-ruke.
Lisaks sellele kirjale kutsuti
Samantha ja tema vanemad N. Lu­tu
küUa.
Ja nü need asjad on nüüd arene­nud.
Samantha ja tema vanemad
voeti Moskva lennujaamas vastu
lilledega, neist räägiti palju ja neist
kirjutati palju. Ajalehtede artiklites
mamiti, et nõukogude ja ameerika
inimesed võivad üksteisega lähe­maid
kontakte sõlmida, kuigi juhid
seda ei taha. Sellega anti ilmselt
oma väüte „kõks" president Reaga-mle,
kes ei taha Kremli detente pü-li
järele tantsida. Samantha ja ta
vanemad vudi teatrisse, neile näi­dati
Kremlit ja Punast väljakut
ning saadeti nad siis Krimmi, kus
Samantha paigutati pioneeride
laagrisse, kus ta hakkas koos vene
parteinoortega valmistama rahuloo-sungeid.
Samantha lugu on omamoodi bi-same.
Jääb selgusetuksv kuidas
teadis 11-aastane koolitüdruk, et N.
Ludus on selline ajaleht nagu
„Pravda*S millele tuleks rahu hu­vides
kirjutada? 11-aastased — eriti
Ameerikas — pole ka kunagi huvi­tatud,
kes oh N. Lüdu kommunist­liku
partei peasekretär ja kas sel-Üst
positsiooni üldse eksisteerib.,
Või on Samantha omamoodi polüti-
Hne geenius, kes; tunneb N. Liidu
süsteemi ja ajakirjanduse keerdkäi-küsid,
mida isegi paljud läänemaa-
Uma toimetajad, polütikud ja diplo­maadid
ei tunne.
Nü või teisiti — kusagüt poolt see
asi pandi liikuma ning läänerükide
ajäldrjandus võttis õnge. Vene va­litsus
kulutas Samantha loo peale
paarkümmend tuhat dollarit, kuid
saavutatud poüitüisi kasumeid ja
tasuta propagandat lääne ajakirjan­duses
ei saa isegi mõõta miljonite
dollaritega.
ne
Viimased kogusid lühikese ajaga
60-pealise jõugu ja ründasid poisi
onu maja. Selle õuel seisis aga era-äuto,
mille purustamisele vene
bande kohe asus. Onu koos poisiga
jõudis häireolukorras koguda kuus
meest, üks lieist haaras seinalt ka­heraudse
jahipüssi ja tulistas ma-sinapürustajaid;
kohe pärast kaht
pauku hüüdis ta: „Ruuki verhhl!"
ja laadis kaheraudse uuesti. Tõusis
110 kätt (55 paari) :— viis haa­vatut
ja üks surnu lamasid maas
ja käsi ei tõstnud. Käed üleval
mehi eestlane ei tuUstanud. üle­jäänud
eestlased tulid uhkelt maja
uksele ja akendele; ükski vanka
käsi alla ei lasknud. Aga eestlased
olid saatnudi ka miilitsa järele.
Neid tuli mitu — ja isegi vene
miilist naeris nähes küutkümmet
ülestõstetud käepaariga suurvenda
kuue paljaste kätega (üks väljaar­vatud)
eestlase ees.
Juurdlus jätkub. Eestlasel, kes
paugutas, ei olnud jahipüssi pruu­kimise
luba. Ise ta oli kahetsenud,
Vanade roomlaste põhimõte — ta­had
rahu, valmistu sõjaks — on
teatavasti olnud ühendriikide pre­sidendi
Ronald Reagani poliitika
üheks põhiliseks teesiks. Ta on ha­kanud
kiu-esti ühendriikide sõja­list
tugevust uute relvade soetami­sega
suurendama, mUle eest teda
on teravalt kritiseeritud nü vastas­leeris
N. Ludus kui ka kodupinnal
Ameerika Ühendriikides.
Nüüd on Reagan saanud endale
aga ootamatult tugeva lütlase ja
sealtpoolt, kust keegi seda oodata
ei osanud. Tema polütika energüi-seks
toetajaks osutub N. Liidu tui-tud
füüsüt, Nobeli laureaat ja ve­ne
vesmikupommi isa akadeemik
Andrei Sahharov, kes on sattunud
inimõiguste rakendamise küsimuste
pärast nõukogude võimudega vas­tuollu
ja elab praegu Moskvast väl­ja
saadetuna Gorki Imnas primitüv-setes
oludes.
Sahharov tegi oma seisukohad
' (Järg lk.
et laenguks ei olnud põdrahaavlid.
Tõsilool on oma sümboliväär-tus:
eesti noored enam ei mäleta,
et üks eestlane. kümne venelase
vastu tähendab, et kummagi poole
jõud on võrdsed. .
A. Kadak
Nr. 54
VALVI
NÄDAL
23. ja24.juum
dr. J. Marleyj
30., 3 L juulU ja
dr. M. LcesmI
SFÜ vajab
eestialdlii
kursustele
The Faculty o|
Studies vajab hoi
rit eestialalistelcl
õpetada mitmeid I
listel kursuslel si«
vadel 1984, üks|
meslril. Soovitav
daja omaks Ph.di
di ja omaks kogel
janduse õpetamis|
valdaks vabalt cc
tud õppejõud õpi
les mitmesugusel
kultuurist, kirjan^
lingvistikast.
Vastavalt Kanj
nivalitsuse nõuete
mõeldud Kanada
alalistele elanikeh
Järelpärimised
saata hiljemalt 3j
The Dean of IntJ
dies, Simon F
Burnaby, B.G. v\
Tundmatu
MOSKVA - S a j
ka koolitüdruku
kommunisliku pai
Andropovile, saatj
koolitüdruk kirja
Ronald Reaganile
abi maaümale rai
Kuid tüdruk poU
tõenäoliselt selletj
ei tea kes peaks
Tatjana Fominj
kiri, millele aadi
vene tähtedega
le oli löödud tei
Tütarlaps ütles,
kuna kiri müleh
kirjutaniid„Pres|
ge Maja, Wasl
jõudnud eesmärgi
liist Juri Zhuko^
juhtunud mitte, kl
oskuse puudumisi
bandada, kuna ü^
llceelsete tähtede
selgelt aadress ii
Kommenta^
(Algu^
teatavaks ühele
deemikule saadet
di salaja välja
füüsik asub Real
kohal ja väidab,]
masõda on võiml
sel teel kui üheni
vastuvad ning NJ
se alal tasakaali
harov läheb ise?
soovitab ühendri|
ni anda MX tüüd
on võimeline and|
laletungi puhul
ki. Vene teadlasi
krütikat läänerük
ka konvetsionaalj
rusesse jätmise
Sahharovi kirjj
kohad vallandas!^
gu nõukogude aj
Sahharov tembell
Kuid ka lääneriif
tuumarelvastuse
davate poliitikutel
meeste laajakirjj
torite näod väga
rov kinnitas om;
„on nõukogusid
gandat viljeletudl
nim et see propa|
hikindel ja targal
pooldavad elemei
nud paljudele võti
eriti massimeedi|
Nendest kirjas
tavatest märkust^
reldada, et Andi
väga hea ülevaad
test arvamistest,
ja vene agentide
huvitaval kombel
vaade lääne tel^|
janik Alexander
ta Venemaalt väl|
saadeti.
•f