1983-07-21-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^yn^^m-"^^^* 2:., im ... .Nr. 54 Nr. 54
^ M A A R I ^ T VÄIMEEST,
surnud 19..-juulil 1983 S t Martensis,, N , ! . :
EMILIEIVANB
HELVE KUUS
PEETER KASS
TARVOKASS
mSE RAPS perekonnaga
m
' K A L O S X NAISEÕDE J A
neiuna
Ä d i m i d 8. juulil 1927 Paides
suraudi-7o'juulil 1983. Vancouveris
Ä R I ja H I L L A R AUKSI •
•PEETER ja A N U AUKŠI '
vennatütred — AILI |a SIIRI
Kui 25. mail StoMiolmis suri V i l -
]em Jaanson, 3-kordne maailmameister
j a 2-kordne maailmarekordimees,
siis läks temaga hauda
üks viimastest elusolevaist Eesti
laskemaailmameistreist. Meil on
selpuhul põhjust tänumeeles lähe-inalt.
mälestada seda Eesti laske-spordi
suurkuju.
Villem Johannes Jaanson oli sündinud
22. oktoobril 1905 Palupera
vallas ehitustöölise pojana. Pärast
sõjaväeteenistust lõpetas ta alloh-vitserikooii
a. 1927 ja täienduskursused
1929. Oli nende esimeste Eesti
laskurite hulgas, kes a. 1928 alustasid
sihikindlat treeningut, mis
üheksa aastaga tegi Eesti maailma
parimaks laskespordimaaks. Ainsana
Eesti laskureist on ta osa võtnud
MM-võistlustest vüel korral:
1931, 1935, 1937, 1939 ja 1947. Eestis
kümne aasta eest ilmunud ülevaateteos
„Laskmine" mainib oma
tekstiosas Jaansoni kokku 18 korda
s.o. niisama sageli kui Argentiina
Karika võitjat Elmar Kivistikku.
EV-aegseist laskureist mamitakse
rohkem ainult Ernst Rulli, kes teatavasti
jätkas võistlemist veel tosin
aastat pärast sõda.
Villem Jaansoni erialaks oli l a mades
asend väikepüssist laskmi-jes,
milles ta aitas kaasa välja
aröndada uut lasketehniliselt soodsamat,
vasemale küljele tuginevat
asendit, mis on ajaloos tuntud kui
„Estonian position". T a oli kaasosaline
Eesti meeskondades, , mis
Roomas 1935 ja Luzernis 1939 tulid
sel alal MM-tiitlüe uute maailmarekorditega
J M ) I S T : T U B L I T K^^^
vastavalt 1964 ja
sündinud 16. märtsil 1909 Lüganuse!
11 juulil 1983 Torontos
Mina elan
i|a teie peate elama
Joh. 14:19
mälestavad
T O R O N T ( L K O I M A MU
EV.-LUTEIÜUSU KOGUDUS ja ÕPETAJA-R
I C H A R D I L V E S a M a a s ^a
OSKAR OTTO abikaaisaga
FELIKS SAAREMETS abikaas
l A A N K Õ V S ^
V O L D E M A R SOMMERS .
362Danfortli
Toronto, Ont>
FLOWERS & GIFTS
•Ifil ¥©1
Vaisked ja esgniaklassÜised lllledl Igaks sündmuseks.
Kumstkäsitöid MnMdeks: ehted, mereyalk, nalmtöod,
imimikerdEseä, keraamika^
e eesti läti ja i n g ^ keelt
Crystal Lake'is, Chicago :lä
elunev väga' aktüvne rahvustegela-ne
August Parts suri 19. mail EI-gini
haiglasi 64. a. vanuses. A.
Parts oli 13 a; Chicago Eesti Seltsi
esimeheks. Selle aja jooksul ta ter-raldas
üritusi rahvuslikel ja kodumaistel
tähtpäevadel. Tema oli innustatud
ja tulihmgeline rahvuskaaslane,
kelle süda tuksus e«sti
rahvale. *
Tema leinateenistusel, 22. niaü
õp. E . Pähn avaldas tunnustust August
Partsile kui väsimatule töömehele,
üteldes: „August Parts ei alanud
selleks, et rikastuda, vaid tema
pühendas suure osa oma elust
meie rahva teenimisele. Sõites Eest
i Seltsi esimehena tuhandeid miile,
ei küsinud tema seUe eest mingit
tasu. Ta ei otsinud omakasu, vaid
ta elas Õilsale põhimõttele., et elamist
ainult iseenesele ei saa nimetada
eluks". Neid õpetaja sõnu
tõendas ka leinateenistusest osavõtjate
hulk, kes olid tulnud lähedalt
ja kaugelt avaldama austust ja tänu
omajarmastatüd sõbrale ja rahvuskaaslasele.
Leinateenistust kaunistas soololauluga
Marga Tammärk prganist
Regina Võhma Maverisaätel. Ärasaatmisel
mängis Aino Pahn lahkunule
kui bmaperekonnasõbrale.
JäreMiideid- lahkunule ütlesid
paiklike organisatsioohide esindajad
Olaf Tammark, Aleks Kõpp ja
Enno Toomsalu. Lahkunut jäid leinama
abikaasa, kolm tütart, väimees
ja väike tütrepoeg.
1977 silma 2000 st võimalikust. Asjast
huvitatuile olgu siinkohal antud
ka nende meeskondade koosseisud
: Roomas: Joh. Vilberg, Endel
Rikand, Vülem Jaanson,
Eduard Saren ja Gustav Lokotar;
Luzernis August Liivüc, Elmar K i vistik,
Villem Jaanson, Harald K i vioja
ja Ernst. Rull, s.t. ainsana
mõlemail korral oli tules Jaanson.
Sellele lisaks oli ta M M kulla päl-vind
meeskonnas ka väikepüssis
põlvelt asendis 1935 (meeskonnakaaslased
seekord Lokotar, Rull,
Kivisük ja Rikand). Veel neli MM-ffledalit
tuli Villem Jaansonile
xHelslögist 1937: m«eskomiamatshi-des
hõbedad sõjapüssist püsti ja
põlvelt, pronksid väikepüssist lamades
ja sõjapüssist kogusummas.
Tihedas konkurentsis teiste Eesti
laskekuulsüstega õnnestus Jaanso-nü
võita individuaalne Eesti meistritiitel
kahel ja püstitada Eesti rekordeid
vähemalt viiel korral. Neist
kaks kestsid üle 17 aasta: vabapüssist
lamades 196 (a-st 1936) ja
197 silma (a-st
a. 1955 ühe s i^
Öma läskekar-
Eestlaste poolt eelistatud jä traditsiooniliseks kujünesiiad
väikepüssiga põlvelt
1938), mis mõlemad
ma võrra ületati,
jäärile pani Vülem Jaanson hiüga-va
punkti Stokholmi MM-1 1947, kui.
ta võitis esikoha uues standard-võistluses
väikepüssile 478 sumaga
nelja asendi kogusummas (500-st
võimalikust).
Eestis töötas Villem Jaanson instruktorina
Tondi lahingkoolis, Rootsis
kuni pensiohile minekuni plas-tikätööstuses.
ESTO 80 puhul Stok-holmis
anti talle USA Eesti spor-düiidu
mälestusmedal, nagu teistelegi
köhal- viibivaüe Eesti spordi
suurmeestele: Ernst Idlale, Voldemar
Välile, Ago Neole ja JüriLoss-majiile.
Teda jäävad leinama abikaasa
Sylvia koos tütre Hannelega Stok-holmis,
õde EÜay pojad Üdo ja A r vo
ning tütar Helle Känd ja tütre-lapsed
Siiri ning Heinar Eestis.
Villem Jaansoni mälestavad vaikses
leinas ka meie laskespordivete-ranid
eri maades ja loomulikult ka
laiem spordipublik, kes paljastab
pea koigi nende tublide meeste mälestuseks,
kelle teenena väike Eesti
oli maailma parim laskurmaa
kahel teineteisele järgneval maail-mameistrivõisthisel.
|
0
Matusemaja on üle^ M Metropolitan Töros»-
töt sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega^
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
büllaldaselt parkimaseruumi. /
teenimine
ROSÄR^MORII
U NERAL
$0M
LT
T. L. MÖRRISON Fimera! DirectOT
46^ SherboDrne St., Toroisto, Ont
TddEon 924-1408
Reckenfeldis, Rootsis, suri 23.
märtsü Max Evald Jürisson, sündinud
20. oktoobril 1894 Jamburgis.
Sydneys,- Austraalias, suri 22.
märtsil Arnold Osvald Pearson
sündinud 23. juunil 1915 Tallinnas!
Mölndalis, Rootsis, suri 24. mart!
sil Otto Vaher, sündmud 11 juulil
1896 Orajõel.
Gohnecticutisj USA-s, suri 26.
märtsil Eugenia Säär, sündinud 27
mail 1896 Tallinnal
Kalifornias suri 24. märtsü Elf.
riede Tikk, sündinud 31. mail 1900
Tartumaal.
Nev7 Yorgis suri 27. märtsü Ka-'
rin Luht, sündinud 13. märtsil igog
N a r v a s . ' - . . •
TORONTO — Kuigi Kanadas
on praegu kaugelt üle 1,5 miljoni
töötu, ei leia" restoranide pidaja
Warren H i l l oma ettevõtetesse mit-mesugustele
aladele töötajaid. Ta
on kulutanud juba $10.000 kuulutusteks
Toronto ajalehtedes, kuid
keegi ei ole huvitatud. Ühel juhul
sai ta kokkuleppe mehega mäned-zheri
assistendi kohale $300-ga nädalas,
kusjuures olid võinialused
palgatõusuks, kuid lubatud päeval
jäi mees kohale tulemata. Ililli arvates
olevat probleemiks, et keegi
ei taha enam töötada.
Labkus igaveisele imele meie armas tädi
NeiunaKlJBJA
Sündinud 10. juulil 1898 Emniastes, Hiiumaal
Surnud 16. juulil 1983 Tallinnas
Puhka rahus
kodumaa mullas!
ALBERTIIN£ KASK perekonnaga
MEINHARD KUBJA abik^šaga
HELMUT MÄNS abikaasaga
HMAR MÄNS perekonnaga
HELMUT VANASEUA
MÄNGI
SOOMEPOISTE K L U B I
meie hea JaMsobeir
. . . meenub taas Biscotasi
lainte valge vähutus...
Mälestavad leinas
AARE peffekomaagsi
ABU- ^ •
HELVE^'
MDREK perekonnaga
' M A M M I
MARTTI perekonnaga
OLAF perekonnaga
SILVER perekonnags
UNO perekonnaga
armast õemeest ja dDniitütremeest
ARVED OJAMÄE perekonnaga
LEIDA KIVI perekonnaga
Endist Priikoguduse vanemat Kwessaaresi
surnud Vancouveris
mälestavad leinas usnsõbrad:
Suurelhommikul
näeme jälle!
ARMAND JALAKAS abikaasaga
KRISTJAN VÄHEJAUS abikaasaga
JOOSEP LIGE abikaasaga
RICHARD KAHU abikaasa^
EDUARD HOLSMER abikaasaga
STOKHOLM (EPL) ~ Noor, ent
pba rahvusvaheliselt funtod viiulivirtuoos
Viktoria Bilollova (23),
kasutais esmemisreisi Sooines põge»
nemiseks Rootsi koos oma 41-aas-tase
klaverisaatja Vahtang Zorda-niaga.
Nad andsid kontserdi Põhja-
Soomes Kuusamos ja sõitsid siis
erinevates autodes otse Rootsi, kus
nad taotlesid asüüli Ühendriikide
saatkonnas. MuUovat peetakse
kaasaja suurimaks viiuliandeks ja
ta on võitnud terve rea rahvusvahelisi
viiulivõistlüsi. Mullova jättis
Kuusamo hotelli maha oma Stradi-variuse,
kuna N . Liidus instrument
kuulub riigile ja ei ole eraoipiand.
Soomlased andsid selle edasi
kogude suursaatkonna esind
Nõu-jale.
luulet
(ameerika antoloogicas
' Põhja-Ameerikas ilmuva internatsionaalse
luule- ja proosaanto-loogia
tänavuses, järjekorras 46.
numbris Nev^ Directions 46 on
avaldatud I kaks Aleksis Ranniti
luuletust, „Line" (Joon) ja „To
Marina Tsvetaeva". Viimane oli
vene e^yressionistlik r luuletaja
(1892-1941), k^s lahkus Venemaalt
1922 ja meelitati K G B
poolt tagasi 1939, kus ta enese
1941. aastal poos. Tema loomingut
imetlesid Rainer Maria Milke, Boris
Passtemak jt.
Toimetaja saatesõnas öeldakse
kaastööliste tutvustamisel, et Aleksis
Rannit on üks eespoolseim
poeet eesti keeles.
ülemaaili
päritolug<
nimekiri
ESTO-80 ajal
de kokkutulekul
ti üksmeelselt s(
nud koostaks ec
ristide nimekir]
saaks korraldad]
tulekuid järgnev j
tel Eesti Päevac
See töö onkäii
gid on juba saal
isiklikud andme/
on põhjust arvatj
vastanud.
Palume seepäi
eesti soost õiguj
ritanud juriidil
väljaspool EestitI
jõududena, kohtul
dena, prokuröridl
juristidena, riigij
asutustes või mu
da kirjalikult omj
kooli lõpetanud,
kraadiga ja mil(
ja telefon, ühüas
lühidalt mülega
Andmed -saata ai
firman Ervin Pa|
dorffsgatan 8, 5
holm, Sweden, tc
või 217030.
Järgmine eesti |
lek toimub E$T(
Organiseerijaks
kaat Tõnis L a ;
Temple 7 K|
Süite 1401, Toroi
M5C 1A6 - tele]
Kokkutuleku aeg]
se 1984. a. kevade
Koostöö elukut
mitte kutsealane
gu Toronto kokk]
Kõik on teretul
oskavad eesti ke(
ei oska!
Stokholmis, juu]
Ervin Pani
Soome to^ni
kirikupõler
HELSINGI
vaks igal aastal
maha põletada,
gu rahvjiskombcl
Helsingi nooruk
tsaja aastase pi
vastasel Ööl.
et vaid mõiied
riku täiclikuist hi
nad olnuks pui
enne tuletõrje
saanuks talclcegij
pnukirik plahvaf
Politsei tabas
riku süütaja, ke|
tunnistas. Polits(
mere haiglast, k|
siduma kiriku
kriimustusi.
Isajõe pruunil
ristikirik õnnistat
oli tuntud arhil
Ludvig Engeli b
ki Kuorikoske
väärtuselks hinnj
nit Soome mari
dollarit).
Tuli hävitas
tiüid ning ki
kunstniku tehtudl
võeti pärast suu^
sutamisele 1980.
kahi kahjustas
maale, võiks ki
poolele miljonile
Soovin üürida 2
KOR]
alates 15.
Help. kella
tta
VAIPADE
PUH
SEINAST-SEINi
' ERlKLOKBlj
JAAN
KATU:
Tel.29|
Teeme uusi ja p£
linnas kui
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830721 |
Description
| Title | 1983-07-21-04 |
| OCR text | ^yn^^m-"^^^* 2:., im ... .Nr. 54 Nr. 54 ^ M A A R I ^ T VÄIMEEST, surnud 19..-juulil 1983 S t Martensis,, N , ! . : EMILIEIVANB HELVE KUUS PEETER KASS TARVOKASS mSE RAPS perekonnaga m ' K A L O S X NAISEÕDE J A neiuna Ä d i m i d 8. juulil 1927 Paides suraudi-7o'juulil 1983. Vancouveris Ä R I ja H I L L A R AUKSI • •PEETER ja A N U AUKŠI ' vennatütred — AILI |a SIIRI Kui 25. mail StoMiolmis suri V i l - ]em Jaanson, 3-kordne maailmameister j a 2-kordne maailmarekordimees, siis läks temaga hauda üks viimastest elusolevaist Eesti laskemaailmameistreist. Meil on selpuhul põhjust tänumeeles lähe-inalt. mälestada seda Eesti laske-spordi suurkuju. Villem Johannes Jaanson oli sündinud 22. oktoobril 1905 Palupera vallas ehitustöölise pojana. Pärast sõjaväeteenistust lõpetas ta alloh-vitserikooii a. 1927 ja täienduskursused 1929. Oli nende esimeste Eesti laskurite hulgas, kes a. 1928 alustasid sihikindlat treeningut, mis üheksa aastaga tegi Eesti maailma parimaks laskespordimaaks. Ainsana Eesti laskureist on ta osa võtnud MM-võistlustest vüel korral: 1931, 1935, 1937, 1939 ja 1947. Eestis kümne aasta eest ilmunud ülevaateteos „Laskmine" mainib oma tekstiosas Jaansoni kokku 18 korda s.o. niisama sageli kui Argentiina Karika võitjat Elmar Kivistikku. EV-aegseist laskureist mamitakse rohkem ainult Ernst Rulli, kes teatavasti jätkas võistlemist veel tosin aastat pärast sõda. Villem Jaansoni erialaks oli l a mades asend väikepüssist laskmi-jes, milles ta aitas kaasa välja aröndada uut lasketehniliselt soodsamat, vasemale küljele tuginevat asendit, mis on ajaloos tuntud kui „Estonian position". T a oli kaasosaline Eesti meeskondades, , mis Roomas 1935 ja Luzernis 1939 tulid sel alal MM-tiitlüe uute maailmarekorditega J M ) I S T : T U B L I T K^^^ vastavalt 1964 ja sündinud 16. märtsil 1909 Lüganuse! 11 juulil 1983 Torontos Mina elan i|a teie peate elama Joh. 14:19 mälestavad T O R O N T ( L K O I M A MU EV.-LUTEIÜUSU KOGUDUS ja ÕPETAJA-R I C H A R D I L V E S a M a a s ^a OSKAR OTTO abikaaisaga FELIKS SAAREMETS abikaas l A A N K Õ V S ^ V O L D E M A R SOMMERS . 362Danfortli Toronto, Ont> FLOWERS & GIFTS •Ifil ¥©1 Vaisked ja esgniaklassÜised lllledl Igaks sündmuseks. Kumstkäsitöid MnMdeks: ehted, mereyalk, nalmtöod, imimikerdEseä, keraamika^ e eesti läti ja i n g ^ keelt Crystal Lake'is, Chicago :lä elunev väga' aktüvne rahvustegela-ne August Parts suri 19. mail EI-gini haiglasi 64. a. vanuses. A. Parts oli 13 a; Chicago Eesti Seltsi esimeheks. Selle aja jooksul ta ter-raldas üritusi rahvuslikel ja kodumaistel tähtpäevadel. Tema oli innustatud ja tulihmgeline rahvuskaaslane, kelle süda tuksus e«sti rahvale. * Tema leinateenistusel, 22. niaü õp. E . Pähn avaldas tunnustust August Partsile kui väsimatule töömehele, üteldes: „August Parts ei alanud selleks, et rikastuda, vaid tema pühendas suure osa oma elust meie rahva teenimisele. Sõites Eest i Seltsi esimehena tuhandeid miile, ei küsinud tema seUe eest mingit tasu. Ta ei otsinud omakasu, vaid ta elas Õilsale põhimõttele., et elamist ainult iseenesele ei saa nimetada eluks". Neid õpetaja sõnu tõendas ka leinateenistusest osavõtjate hulk, kes olid tulnud lähedalt ja kaugelt avaldama austust ja tänu omajarmastatüd sõbrale ja rahvuskaaslasele. Leinateenistust kaunistas soololauluga Marga Tammärk prganist Regina Võhma Maverisaätel. Ärasaatmisel mängis Aino Pahn lahkunule kui bmaperekonnasõbrale. JäreMiideid- lahkunule ütlesid paiklike organisatsioohide esindajad Olaf Tammark, Aleks Kõpp ja Enno Toomsalu. Lahkunut jäid leinama abikaasa, kolm tütart, väimees ja väike tütrepoeg. 1977 silma 2000 st võimalikust. Asjast huvitatuile olgu siinkohal antud ka nende meeskondade koosseisud : Roomas: Joh. Vilberg, Endel Rikand, Vülem Jaanson, Eduard Saren ja Gustav Lokotar; Luzernis August Liivüc, Elmar K i vistik, Villem Jaanson, Harald K i vioja ja Ernst. Rull, s.t. ainsana mõlemail korral oli tules Jaanson. Sellele lisaks oli ta M M kulla päl-vind meeskonnas ka väikepüssis põlvelt asendis 1935 (meeskonnakaaslased seekord Lokotar, Rull, Kivisük ja Rikand). Veel neli MM-ffledalit tuli Villem Jaansonile xHelslögist 1937: m«eskomiamatshi-des hõbedad sõjapüssist püsti ja põlvelt, pronksid väikepüssist lamades ja sõjapüssist kogusummas. Tihedas konkurentsis teiste Eesti laskekuulsüstega õnnestus Jaanso-nü võita individuaalne Eesti meistritiitel kahel ja püstitada Eesti rekordeid vähemalt viiel korral. Neist kaks kestsid üle 17 aasta: vabapüssist lamades 196 (a-st 1936) ja 197 silma (a-st a. 1955 ühe s i^ Öma läskekar- Eestlaste poolt eelistatud jä traditsiooniliseks kujünesiiad väikepüssiga põlvelt 1938), mis mõlemad ma võrra ületati, jäärile pani Vülem Jaanson hiüga-va punkti Stokholmi MM-1 1947, kui. ta võitis esikoha uues standard-võistluses väikepüssile 478 sumaga nelja asendi kogusummas (500-st võimalikust). Eestis töötas Villem Jaanson instruktorina Tondi lahingkoolis, Rootsis kuni pensiohile minekuni plas-tikätööstuses. ESTO 80 puhul Stok-holmis anti talle USA Eesti spor-düiidu mälestusmedal, nagu teistelegi köhal- viibivaüe Eesti spordi suurmeestele: Ernst Idlale, Voldemar Välile, Ago Neole ja JüriLoss-majiile. Teda jäävad leinama abikaasa Sylvia koos tütre Hannelega Stok-holmis, õde EÜay pojad Üdo ja A r vo ning tütar Helle Känd ja tütre-lapsed Siiri ning Heinar Eestis. Villem Jaansoni mälestavad vaikses leinas ka meie laskespordivete-ranid eri maades ja loomulikult ka laiem spordipublik, kes paljastab pea koigi nende tublide meeste mälestuseks, kelle teenena väike Eesti oli maailma parim laskurmaa kahel teineteisele järgneval maail-mameistrivõisthisel. | 0 Matusemaja on üle^ M Metropolitan Töros»- töt sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega^ Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja büllaldaselt parkimaseruumi. / teenimine ROSÄR^MORII U NERAL $0M LT T. L. MÖRRISON Fimera! DirectOT 46^ SherboDrne St., Toroisto, Ont TddEon 924-1408 Reckenfeldis, Rootsis, suri 23. märtsü Max Evald Jürisson, sündinud 20. oktoobril 1894 Jamburgis. Sydneys,- Austraalias, suri 22. märtsil Arnold Osvald Pearson sündinud 23. juunil 1915 Tallinnas! Mölndalis, Rootsis, suri 24. mart! sil Otto Vaher, sündmud 11 juulil 1896 Orajõel. Gohnecticutisj USA-s, suri 26. märtsil Eugenia Säär, sündinud 27 mail 1896 Tallinnal Kalifornias suri 24. märtsü Elf. riede Tikk, sündinud 31. mail 1900 Tartumaal. Nev7 Yorgis suri 27. märtsü Ka-' rin Luht, sündinud 13. märtsil igog N a r v a s . ' - . . • TORONTO — Kuigi Kanadas on praegu kaugelt üle 1,5 miljoni töötu, ei leia" restoranide pidaja Warren H i l l oma ettevõtetesse mit-mesugustele aladele töötajaid. Ta on kulutanud juba $10.000 kuulutusteks Toronto ajalehtedes, kuid keegi ei ole huvitatud. Ühel juhul sai ta kokkuleppe mehega mäned-zheri assistendi kohale $300-ga nädalas, kusjuures olid võinialused palgatõusuks, kuid lubatud päeval jäi mees kohale tulemata. Ililli arvates olevat probleemiks, et keegi ei taha enam töötada. Labkus igaveisele imele meie armas tädi NeiunaKlJBJA Sündinud 10. juulil 1898 Emniastes, Hiiumaal Surnud 16. juulil 1983 Tallinnas Puhka rahus kodumaa mullas! ALBERTIIN£ KASK perekonnaga MEINHARD KUBJA abik^šaga HELMUT MÄNS abikaasaga HMAR MÄNS perekonnaga HELMUT VANASEUA MÄNGI SOOMEPOISTE K L U B I meie hea JaMsobeir . . . meenub taas Biscotasi lainte valge vähutus... Mälestavad leinas AARE peffekomaagsi ABU- ^ • HELVE^' MDREK perekonnaga ' M A M M I MARTTI perekonnaga OLAF perekonnaga SILVER perekonnags UNO perekonnaga armast õemeest ja dDniitütremeest ARVED OJAMÄE perekonnaga LEIDA KIVI perekonnaga Endist Priikoguduse vanemat Kwessaaresi surnud Vancouveris mälestavad leinas usnsõbrad: Suurelhommikul näeme jälle! ARMAND JALAKAS abikaasaga KRISTJAN VÄHEJAUS abikaasaga JOOSEP LIGE abikaasaga RICHARD KAHU abikaasa^ EDUARD HOLSMER abikaasaga STOKHOLM (EPL) ~ Noor, ent pba rahvusvaheliselt funtod viiulivirtuoos Viktoria Bilollova (23), kasutais esmemisreisi Sooines põge» nemiseks Rootsi koos oma 41-aas-tase klaverisaatja Vahtang Zorda-niaga. Nad andsid kontserdi Põhja- Soomes Kuusamos ja sõitsid siis erinevates autodes otse Rootsi, kus nad taotlesid asüüli Ühendriikide saatkonnas. MuUovat peetakse kaasaja suurimaks viiuliandeks ja ta on võitnud terve rea rahvusvahelisi viiulivõistlüsi. Mullova jättis Kuusamo hotelli maha oma Stradi-variuse, kuna N . Liidus instrument kuulub riigile ja ei ole eraoipiand. Soomlased andsid selle edasi kogude suursaatkonna esind Nõu-jale. luulet (ameerika antoloogicas ' Põhja-Ameerikas ilmuva internatsionaalse luule- ja proosaanto-loogia tänavuses, järjekorras 46. numbris Nev^ Directions 46 on avaldatud I kaks Aleksis Ranniti luuletust, „Line" (Joon) ja „To Marina Tsvetaeva". Viimane oli vene e^yressionistlik r luuletaja (1892-1941), k^s lahkus Venemaalt 1922 ja meelitati K G B poolt tagasi 1939, kus ta enese 1941. aastal poos. Tema loomingut imetlesid Rainer Maria Milke, Boris Passtemak jt. Toimetaja saatesõnas öeldakse kaastööliste tutvustamisel, et Aleksis Rannit on üks eespoolseim poeet eesti keeles. ülemaaili päritolug< nimekiri ESTO-80 ajal de kokkutulekul ti üksmeelselt s( nud koostaks ec ristide nimekir] saaks korraldad] tulekuid järgnev j tel Eesti Päevac See töö onkäii gid on juba saal isiklikud andme/ on põhjust arvatj vastanud. Palume seepäi eesti soost õiguj ritanud juriidil väljaspool EestitI jõududena, kohtul dena, prokuröridl juristidena, riigij asutustes või mu da kirjalikult omj kooli lõpetanud, kraadiga ja mil( ja telefon, ühüas lühidalt mülega Andmed -saata ai firman Ervin Pa| dorffsgatan 8, 5 holm, Sweden, tc või 217030. Järgmine eesti | lek toimub E$T( Organiseerijaks kaat Tõnis L a ; Temple 7 K| Süite 1401, Toroi M5C 1A6 - tele] Kokkutuleku aeg] se 1984. a. kevade Koostöö elukut mitte kutsealane gu Toronto kokk] Kõik on teretul oskavad eesti ke( ei oska! Stokholmis, juu] Ervin Pani Soome to^ni kirikupõler HELSINGI vaks igal aastal maha põletada, gu rahvjiskombcl Helsingi nooruk tsaja aastase pi vastasel Ööl. et vaid mõiied riku täiclikuist hi nad olnuks pui enne tuletõrje saanuks talclcegij pnukirik plahvaf Politsei tabas riku süütaja, ke| tunnistas. Polits( mere haiglast, k| siduma kiriku kriimustusi. Isajõe pruunil ristikirik õnnistat oli tuntud arhil Ludvig Engeli b ki Kuorikoske väärtuselks hinnj nit Soome mari dollarit). Tuli hävitas tiüid ning ki kunstniku tehtudl võeti pärast suu^ sutamisele 1980. kahi kahjustas maale, võiks ki poolele miljonile Soovin üürida 2 KOR] alates 15. Help. kella tta VAIPADE PUH SEINAST-SEINi ' ERlKLOKBlj JAAN KATU: Tel.29| Teeme uusi ja p£ linnas kui |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-21-04
