Vaba eestlane , July 21, 1983

              \
VABA EESTLANE neljapäeval, 21. jüulü 1983 - , M y 21, 1983. ... .Nr.54 Nr. 54
xnaiE
Käesoleva „Vaba Eestlase" njirabris on toodud lisamärkmeid seo­seis
LEP raames toimunud noorte spordimängudega kergejõustiku, Hjia-
QMise, lauatennise, laskmise, male ja kabe aladelt.
Kui eelmises „VE" numbris Nentida võiks veel, et noortele
mainitud võistlusaladel mitmes ko- oli ettenähtud neli mitte-olümpia
has polnud näidatud resultaate, ala koos kahe ölümpia-alaga (ker-siis
oli see tingitud protokollide gejõüstik ja ujumine^ olümpiaadil
mittetäielikkusest. Näha polnud ka; ei määrata mingit üldvõitjat vanu-osaiejate
sünniaegu ja. kohttmike seklassides ja auhinnad antakse üle
allkirju, mistõttu osutuks võima- pärast ala lõppemist. ^
tuks kanda noorte häid tagajärgi- LEP spordimängudel anti ai=
rekordeid edetabelisse kergejõusti- hinnad üle kolm päeva hiljem
ku alal. Noortele trööstiks võiks toimunud rahvapeol,
öelda, et auhimiädoHdjelle eest Juhuslikult et rahvas seisis
suurepäraselt „vägevad" nägu nä-söögisabas ja auhindade üleandihi-ha
juuresolevalt fotolt. • se koht oli „barbeque-kanast'' tek-
Spordimängude läbiviimine oli kinud suitsupilve all vale tuulesuu-jaotatud^
kolmele päevale; Arusaa- na tõttu.
matusi tekitas olukord, et male^, Kergejõustikuvõistlused kestsid
kabe ja täpsuslaskmise võistlused ligi neli tundi,mis tundus küllalt-
;peeti sangal päeval ja kellaajal. ki koormav noortele, kes püüdsid • -
Samasuguse probleemi ees seisid paljusid alasid kaasäteha suurema Pwmales 4. Praegu ehitamisel
ika need noored, k ^ soovisid osa-^ arvu punktide saamises. Alisa Tallinna lähedale. 7. Elukutse. 9.
leda nii jijumises kui ka laua- Kask-(13--:14.a; klassis^ näiteks Kohanimi Tartumaal. 11. On igal
tennises, vÕisÖusajad lugesid võistles kuuel alal kavas olevast inimesel. 12. Naisenmii;E. Särga-jälle^
kokku. sdtsmest. Arvatava väsimuse tõttu va ühe teose nimetus.: 13. Mitte
Järehkult noorel polnud võimalik nii mõnigi tipptulemus jäi Alisal sile. 14. Kohanimi ILäänemaal. 16.
kõigist kuuest spordist^^ saavutamata,/ Paneb sõiduki seisma. 17. Kreeka
osavõtta, et koguda rohkem punk- Mainitud tähelepanekud võik- täht 18.^^^^
te (esimehe koht — 3 p., teine - ^ s i d olla kasuks ESTO-84 noorte- seerimise vahend. 23. Eesti ajaloo-
2 p., kõhnas -— 1 p) enda vanu- võistluse korraldajaile; erk lane. 26, Tuntud tegelane Toronto
seklassi üldauhinnaks. ' — — " ; ' ' ' / . . . ; ' ,.; ,.
Spordivõistluste peaala, kerge­jõustikuvõistlused
peeti 28. juunil
Cox staadionil, millel punased
kunstrajäd. Võistluste algus kell 8
hommikul venis ligi poole tunni
võrra. Nähtavasti oli puudus kor­raldajatest,
sest ega muidu ei otsi­tud
Väheste pealtvaatajate hulgast
ajavõtjaid jooksudele ja kõrgus­hüppe
mattide kohalevedajaid.
Varajase kellaaja tõttu oli tava­line
uduvihm teinud rajad jä pai­gad
märjaks, mis ei soodustanud
tulemusi. .
Varane algus ei sobinud häsü
kokku ka hommikueinega valis-.
MlaMele,! sest pkoöM söökla
avati ainult 1^ tundi enne ker-gejoustikuvÕistlusi.
Pealegi oh menüü rikkalik ja ette­makstud
koos ööbimisega.. -
Kergejõustikus võistlejate arv oli
kesknliseh- kaks vanemais klassides
ja kohni nooremate hulgas. Lask­mise
ja tüdrukute ujumises, osas , ^ ^ ^ rnr . ^ A = Tn
vanuseklassides oh ainuh üks osa- Kaks MontreaütmiMmat eestlast, vasakult op. Heino Laaneots j a En-võtja,
mistõttu ei tekkinud mingit del Ruberg Jõekääru lastesuvekodus, kus esimene pidas palvuse ja iei-muljet"
oliömpiaädisf' nagii välja- sae ütles avasõnad. Sündmuse puhul andis E. Euberg op. H. Laaneotsa-
•^kuulutatud.- - •'le^üle^^õekä^^^^^^
$ 1 .—
•50
•50
. 50
Eesti Segakooris. 29. Eesti näitleja.
30; Tõke veejooksud peatamiseks.
31; Tuntud eesti vanema põlve
sportlane Torontos. 32. Kohanmii
Läänemaal. 33. Eesti skautide kõr­geim
juht Kanadas. 34. Vastuvõe­tud
seisukoht,
Alas 1. Juhan Liivi tuntuim ju­tustus.
2. Uhke ehitus. 3. Sülglin-nud.
4. Maaihna esimesi tsivilisat­sioone.
5. Nurgamõõdik. 6. Ka­rastusjook.
8. õhuke, vähe vastu­pidav.
10. Eesruum. 13. Hoone ju­malateenistusteks.
14. Ristiisa. 15.
Kirjanik Sandeni, romaani „Süda
ja kivid" autori eesmmi. 19. Laius,
avatud olek. 21. Eesti luuletaja. 22.
Oli elus. 24. Linn Araabias. 25.
Asjaolu, käändevormis. 27. Seesa­ma.
28. Esiotsa. 31. Ustav,
MSTSÖNAm IIS® • / .
LAHENDUS
Paremale: 1. Kaunismaa. 7. Kel.
9. Agaate. 10. Imal. 11. UNRA.
12. Endisi. 13. Areaal. 15. Vend.
16, Efektsus. 19. Arendama. 21.
Ihne. 23. Banaan. 24. Taivan. 27.
Lend. 28. Otra. 30. Kiivit 31.
Auk. 32. Ain kalmus.*
Foto: J. Säägi
s l . Kui. 2:Aumere. 3. Nal-
. 4. Siuglema. 5. Aare. 6; Aga-nik.
7. Stari. 8. Lehikseen. 13.
Aviaatika. 14. Enne. 17. E. Raba-dik;
18. Sula. 20. DaaHa. 21. In-dool.
22. Maardu. 25. Isik. 26.
Neti.29. Aus.
Mmm .„VABÄ EESTLASE" TALITUSES
Hind Saates
$ tadn^
E E S l l Slü^UTLUS VMSKÜMM^ AASTAT 2.— $ 1 .—
ESTONIAN SCOUUNG 3.— . 5 0
Fred Limberg — ISAMAA EEST ...................... 18.— . 70
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 9.— .70
A. Käbim— VAIM JA MULD^ 5.— . . 70
Ivar Ivalsk — ELUKOGU ................................. 10.—
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaaüusi . i . . . . 7.50
Heino jõe — LUGU KÄBISTj LUGU KÄNNUST 2.—•
Evald Mänd --^ AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatinsi) . 8.--
Jnban Kangm- — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTL JÄRELE 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMciielson —KODUMAALT VööRSDLE 1 0 .—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3 .—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 .—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9 .—
ESTOMAN OFFICIÄL GUIDE 5.—
Pan! Laan — MÕTTELEND — pUte ja peegcMosI 5 .—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.
AngnstKubja—KADUNUD KODUD
mälestnsed ..i................. 4
Angnst Kubja — MÄLESTUSI KODIFSAARELT 2
Aarand RoosJUMALAGA, KARS JA
, ERZURUM
AiiUs Vomm — VARJUD (Imdetiiskogn) .....
Salme Ekbaom —• AJATAR (IniiletQskogiB)
Ante Vomm — MINU HING öoiüetiiskogi)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan. Pitka — EAIUSÕLMED
Urve Karaks — KODAKÕNDUR (Imdetaskogii]) €.
. Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(Im^ctoskogn)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Omdetnskogn) ... 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST ..........
VARRAKU JUTULEHT—KUSON
NEEME VANAVAARA? ..................
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1 9 8 2 . .
VARRAKU JUTULEHT Siigis 1 9 82
E. Unstalo-r-TAGUia»roi SÕUDES
(Mälestusi 1 9 1 4 - 1 9 4 3 ) f - ^
A. Roos — RÄNDAMAIE (ImiletiilskogiB)
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG
j.m. esseid
E. Sanden „SÜDA JA KIVID" ....
I. Külvet — NÄITEMÄNGÜRAAMAT
(5 näidendiO^ ......... 15.—
RISTSÕNAD I:. 2m
H. Rajamaa MARIE UNDER I N E ^ E N A 4,—
KAAMATUID^^^^^^
KALEVIPOEG (õppe- |a tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . .
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . . ..
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
PIKKE MIKKE — Tnttsaba ja vntteaba . '
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
•50
o70
. 50
. 50
•50
$ 1 . -
•50
$ 1 —
•50
•50
. 50
1.50 .50
s.—
4.—
20.—
8.
5.—
8.—
5.—
5.—
•50
•50
. 50
. 50
•70
•50
. 50
$ 1 .—
. 70
1 3 .— $1..
iCI
. 70
. 70
. 50
oSO
3o"™ . 50
4.— o50
. . • \
5 .— . 50
3 .— . 50
2 . 50 . 50
.a
o
o
a
B
a
o
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
m
. a
' o
m
n
m
o
D
O
.D
D
D
t \
a
a i
D
friedirieh
KUULMATA JA TÄNINI VEEL
nmaakeeMe tölgItiBd ja
mõnes tükis ümber s Itnd
a
D
D
•
O
a
•
•
•
•
•
D:
•
a
a
a
a
a
D.
a.
ad
B
D
B
D
0
o
D
D
^ n d a lahkusid kilplased sel
l ^ v a l nõukojast, ega olnud üht­ainust
nende hulgast, keda uhkus
ja lootus ei oleks kutistanud, hom­me
,kogukonna peavanemaks tõus­ta.
Nad murdsid ja piinasd öö läbi
peaajusid, nõnda et mõni mees
teisel holnmikul ise enam ei tead­nud,
kas tal nuppu pauna peal oli
või ei olnud.—
Kilpla karjane, oma ameti sea­dust
naööda juba siiasaadik valitse-jäisancj,
oli laialise voli ja tulise
virkusega oma karvaseid ja harja-selisi
alamaid valitsenud ja kor­ralisel
seaduse rajal pidanud, nõn­da
et igamees Kilplas tema mehist
•^alitsusf Wis: kiita, .Kes. toMb sel­lepärast
imeks panna, et nüüd
meie vahva karjane heal meelel,
nagu vanasõna ütleb, härja seljast
hobuse selga oleks läinud ja üht
kõrgemat valitsust endale soovi­nud.
Sellepärast ei saanud ta
kõigel ööl nahka sihnade peale,
vaid viskas sängis rahutult keha
ühe Icülje pealt teise külje peale,
piinas ja vaevas oma väikest aju
raskete mõtetega, kuidas ta osa­vat,
lõksuvat kõnet pähe saaks.
Alalisel ümberkeeramisel sängis
tõukas ta mitu korda küünarnuk­kidega
naist, nõnda et naine vii­maks
unest ärkas ja mehe rahu­tuid
kombeid tähele pani. Aga
Kilpla naised, olid.... meeste • poolt
mahavisatud vanast tarkusest ühe
osa endale 'majapidamise tarvitu­seks
salamahti tallele pannud; ka
karjase naine oli seda vara endale
hoidnud. Selle häda^abiga mõistis
ta kohe, kuidas tema isandal ja
abikaasal niidagi salalikku kinga-pigistust
võis olla, mis teda maga­da
ei lasknud. Naine küsis: „Mis
sul viga on, kas ma ei või sind
aidata?"
Aga karjus ei usaldanud naisele
oma häda tunnistada, arvates, et
see rumal oleks, kui ta nöukojas
talitatud sälaäsju naisele avaldaks.
Kui nüüd naine märkama hakkas,
et mehel midagi salajast s/iidame
peal kõrvetasj seal ei jätnud ta
palumisi, nurisemisi, meelitamisi
ja ähvardamisi mitte enne järele,
kuni mees temale oli tunnistanud,
kuidas tal mõtted selle peale käi­vad,;
homme kogukonna peavane­maks
saada, ja rääkis siis naisele,
mis rasket katsetiükki ta sellepärast
pidi tegema.
Naisele tõusis seda kuuldes nii­sama
suur himu peavanema eman­daks
saada kui isandal peavanema-isandäks,
sellepärast leidis öaine
tarvilist nõu Ja titles trööstides:
„0h, minu armas mees, sul ei
ole tarvis selle äsja pärast juuk­seid
murega halliks lasta jninna.
Mis sa mulle palgaks lubad, k^^^
sulle ühe osava kõlksuvä ju^^
õpetan, misläbi sa kogulcoima peä-vaneniaks
võid tõusta?" ,
„Kui sa seda võiksid teha," kos­tis
karjane, „ja mina sinu õpetus©
abiga homme tõesti kogukonna
peavanemaks tõusen, siis tahan
sulle selle eest ühe kena iiue ka-:
suka palgaks osta.**.
Naine, kes juba vaimus ennast
kogukonna peavanema emandaks
tunnistas ja seda nägi, kuidas kõi­kide
sihnad tema uue kasuka peale
vaatasid, oli tehtud kaubaga ra­hul,
ja õpetas oma ffiehele seda
osavat kõnet:
„Isandad! ma astun ette.
Naiseks on mul Margarete,
Kes kenam kui ilusam siga,
Ei leita tal kusagil'viga."
Neid kõlksuva sabaga sõnu üt­les
ta mehele üheksakünraiend
iäieksa korda ette, ja mees rääkis
neid niisama sagedasti järele, et
nad pähe kinni hakkaksid ja vii­maks
uskus ta tõesti, et naise sõnad
kui takjad tema aju külge olid kin­ni
jäänud. Kõige öö otsa pobises
tä tasahiljukesi naise õpetust ham­maste
vahd, et see pärast ära ei
kaoks, kuni viimaks hommik kät­te
jõudis, mida mees ei jõudnud
ära oodata.
Nagu praegu öösist lugu seakar­jusest
rääkisime nõnda oli see ka
kõigi teiste kilplastega olnud. Nad
olid kõik uneta öö otsani valvanud
ja mõtlemise vaevast väga rasked
pead saanud. Aga et seal, kus osa­vaid
kõlksuva sabaga sõnu kokku
sõhnitakse, igaüks ennast kohe val­mis
laulikuks (sel ajal nõnda kui
praegu) arvab, sus ei olnud ka
kilplaste hulgas ühtainust, kes en­nast
šel ööl mitte kogukonna pea­vanemaks
ei oleks arvanud. Iga­mees
pidas oma laulu, kus meejt
ega mõistust sees ei olnud, nõnda
ilusaks, et teised midagi kenamat
ei võinud ibnutada. •—
Kui nüüd teisel päeval aeg kät­te
jõudis, kus kõrge vägatark Küp­la
nõuisandate kogudus Icokku as­tus
uut kogukonna peavanemat va­lima,
seal oleks võmud inimene
imelikumat kui imet kuulda, mis
ilusasti valatud
ja siledaks treitud sõnade sabad
ja mõtete tabad ühekorraga lage­dale
toodi ja avalikuks loodi nõn­da
et kõrgelt imeks tuleb panna,
kust kõike seda kunsti oli nopitud
ja pähe õpitud, kui nemad endi­sest
tarkusest ei olnud laenanud ja
vana allikasoone peale uut kaevu
kaevanud. Aga tuleb Väga kahetse­da,
et kõik nende kenad sfõnasabad
ei ole üles otsitud, kokku seotud
ja kirja pandud, nagu need, mida
kohe alamal lugejale kuulutame.—
Neljas mees astus tuppa (kohne
esimese kenad sõnad ön läinud
tuulde), kummardas vüsakalt, tere­tas
ja ütles nõiida:
„Ma olen nõukas talumees
Ja hobu käib mul adra ikkes."
„0hoo, vennike!" hüüdis viies
— „kas sa kenamaid sõnakõlksu-sid
ei jõua leida? Lase parem
mind kogukonna vanemaks tõusta.
Rahvas ütleb, pea mul harv,
Kui oleks tarkus nagu hiuš."
„ E i ole teist veel keegi noolt
sihtmärgi keskele lasknud," ütles
kohneteistküi^nes, „pange teraselt
tähele, mis mina laulan:
Kes ei oska sõna saba,
Sell ei ole mõtte lukku."
„Eest ära, kasige eest tühja ju­tuga!"
hüüdis neljateistkümnes,
„ma tahan kitsejuustu peale teiega
kihla > lüüa, et minust viimakski
Kilpla kogukonna peavanem sün­nib.
Kes tuleb kihla lööma? Kuul­ge
siis:'
Mul on kodu härjad kütkes,
Rahakopik punga sees."
„Ja-jah," ütles seitsmes (kuuen­da
sõnad on jäänud üles kirjuta­mata)),
„sa tahaksid meie ülemaks
saada! Kuidas on lugii, kui mina
asja paremini oskan ja teen ning
sellega sind kuhja otsast lükkan?
Pange tähele:
Hans Tölp on minu nimi,
Ei tohi seda naerda."
sjSee mees oleks vist ametisse
saamid," ütles kaheksas, ,,aga ma
tahan ise kogukonna peavanemaks
saada, ja Ipodan asjad paremasse
korda seada; tehke kõrvad lahti*.
Ma tahaks-kõige targem
Ja teile valitsejaks astuda."
Veel otsatult palju sedavärki
targasti treitud ^õnu oli sel päeval
Kilpla ^ kogukonna nõukojas kuul­da,
mis püca ajaga rahval meelest
ära kadunud. Mõned läksid kõik­sus
nõnda kenasti kokku, et aga
paar vaksa n^aad vahele jäi, muidu
oleksid nad kokku
loodud.
Väiksemaid
REMONnolD
majade {nores:
€i^er, pmitõõd, tonitõdd
(plnmbiiig), kraanid, Uosetid Jm.
HeUstage — J. MEIUSI 225-3283
Il imiB
ENN
ADVOl
Room 1002,
Toronto Dj
?oftiaadre&s:
Ont (Bay &
Telefoil
24-tundi tclef
ADOPl
HETHERIl
II
Advoki
365 Bay St.,
õhtuti 447-21
TÕNI
BA!
ADVOK^
Yorkdalc Placl
Sl
Toronto,
Telefc
" kodul
Paljud eestlasel
et teen
raud- j|
knmi
B. RIST
JOHN El
Chartei
181 UniversI
Toronto,
Tel.l
Köl
KINDl
H/LAi
"INS
1482 Batj
(Bathu
Telefon koJ
cm
VABA
^ •
TOIMETI
avatud I
reedeni]
Toimeta]:
Telefonid:
' teil
KUU
VABAI
on tasuv
le^
üks toll üh|
kuulutuste
tekstis ...
esiküljel ..
Kunlutusj
nädala esini
emasp, hoii|
nädala teise
map. hor
(ell
Väljas
Hehni Liii
Leida Ma<
Postiaädrc
9 Parrava|
Willowdal
• \